instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Navalnõi on alates augusti keskpaigast veetnud 67 päeva kartsas. Ta viibib praegu IK-6 vanglas, mis asub Vladimiri oblastis.
Navalnõi sõnul on väikeses isolatsioonikambris karmid tingimused. Võimud karistavad teda järjepidevalt. Viimati sai ta karistada selle pärast, et ei pöördunud korralikult vangivalvuri poole, vahendas The Times.
Võimud väidavad, et Navalnõi rikub vanglas reegleid. Näiteks ta ei hoidnud kõndimise ajal käsi selja taga. Tema arvukate rikkumiste tõttu paigutasid võimud Navalnõi nüüd alaliselt kambritüüpi ruumi (PKT). Tal on seal veidi rohkem õigusi kui väikeses isolatsioonikambris. Siiski on tal palju vähem õigusi kui teistel kinnipeetavatel.
Navalnõi sõnul on kamber nagu betoonist koerapuur.
"PKT on nagu üksikkong, ainult mitte 15 päevaks, vaid igaveseks," ütles Navalnõi pressiesindaja.
PKT-s viibimise ajal saab Navalnõi endiselt kohtuda sugulastega, kuid kohtumine saab kesta ainult neli tundi. Navalnõi sõnul näitab tema halb kohtlemine Kremli käsilaste ebainimlikkust.
"Nad teevad seda selleks, et sundida mind vaikima. Mis on nüüd siis minu peamine ülesanne? See on õige – mitte vaikida," teatas Navalnõi.
Vene võimud mõistsid märtsis Navalnõi veel üheksaks aastaks vangi. Ta kandis juba kahe ja poole aasta pikkust karistust. Lääneriigid leiavad, et Navalnõi vangistati poliitilistel põhjustel. | Vangistatud Navalnõi elutingimused lähevad üha halvemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Navalnõi on alates augusti keskpaigast veetnud 67 päeva kartsas. Ta viibib praegu IK-6 vanglas, mis asub Vladimiri oblastis.
Navalnõi sõnul on väikeses isolatsioonikambris karmid tingimused. Võimud karistavad teda järjepidevalt. Viimati sai ta karistada selle pärast, et ei pöördunud korralikult vangivalvuri poole, vahendas The Times.
Võimud väidavad, et Navalnõi rikub vanglas reegleid. Näiteks ta ei hoidnud kõndimise ajal käsi selja taga. Tema arvukate rikkumiste tõttu paigutasid võimud Navalnõi nüüd alaliselt kambritüüpi ruumi (PKT). Tal on seal veidi rohkem õigusi kui väikeses isolatsioonikambris. Siiski on tal palju vähem õigusi kui teistel kinnipeetavatel.
Navalnõi sõnul on kamber nagu betoonist koerapuur.
"PKT on nagu üksikkong, ainult mitte 15 päevaks, vaid igaveseks," ütles Navalnõi pressiesindaja.
PKT-s viibimise ajal saab Navalnõi endiselt kohtuda sugulastega, kuid kohtumine saab kesta ainult neli tundi. Navalnõi sõnul näitab tema halb kohtlemine Kremli käsilaste ebainimlikkust.
"Nad teevad seda selleks, et sundida mind vaikima. Mis on nüüd siis minu peamine ülesanne? See on õige – mitte vaikida," teatas Navalnõi.
Vene võimud mõistsid märtsis Navalnõi veel üheksaks aastaks vangi. Ta kandis juba kahe ja poole aasta pikkust karistust. Lääneriigid leiavad, et Navalnõi vangistati poliitilistel põhjustel.
### Response:
Vangistatud Navalnõi elutingimused lähevad üha halvemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvestades olemasolevaid kaebevõimalusi ning prokuratuuriseaduses sätestatut, ei ole justiitsministril kohane seada prokuratuuri otsustuse seaduslikkust kahtluse alla. Rõhutan veel kord üle, et oluline on järgida võimude lahususe printsiipi ning vältida olukorda, et justiitsminister sekkuks poliitiliselt prokuratuuri sisulisse töösse kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimisel või riikliku süüdistuse esindamisel kohtus," teatas justiitsminister vastuses riigikogu liikme Marek Jürgensoni (Keskerakond) kirjalikule küsimusele.
Danilson-Järg selgitas, et justiitsministeeriumi teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene nende tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses.
"Prokuratuur ei tohi muutuda poliitiliseks tööriistaks. Seetõttu ei tohi justiitsminister kasutada oma järelevalvevolitusi selleks, et mõjutada prokuratuuri teise poliitiku suhtes kriminaalmenetlust alustama või lõpetama. Seda eriti olukorras, kus etteheited prokuratuuri kallutatuse kohta on teoreetilised ja spekulatiivsed ning tuginevad pelgalt faktile, et kellelegi tundub meedias avaldatu põhjal, et tegemist võis siiski olla kuriteoga. Kuigi justiitsminister ei ole kirjeldatud kuriteokaebuse üksikasjadega kursis, ei saa meedias avaldatud asjaolude pinnalt nõustuda kirjalikus küsimuses väljendatuga, justkui tegu oleks erineva kohtlemisega."
Justiitsminister märkis, et kannatanutega kuritegude korral näeb kriminaalmenetluse seadustik ette võimaluse allutada kriminaalmenetluse alustamata jätmine nii prokuratuurisisesele kui ka kohtulikule kontrollile.
"Etteheited prokuratuuri kallutatuse kohta on teoreetilised ja spekulatiivsed ning tuginevad pelgalt faktile, et kellelegi tundub meedias avaldatu põhjal, et tegemist võis siiski olla kuriteoga."
"Kõnesoleval juhul esitati esmalt kuriteokaebus politseile, kes jättis menetluse alustamata. Seejärel kasutati kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud võimalust vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine prokuratuuris. Prokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, kuid prokuratuuri määrust oleks saanud veel vaidlustada riigiprokuratuuris. Juhul, kui kaebaja ei oleks riigiprokuratuuri lahendiga nõustunud, oleks tal olnud õigus vaidlustada see advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Nii riigiprokuratuur kui ka ringkonnakohus oleks saanud kohustada uurimisasutust kriminaalmenetlust toimetama. Viimased kaks kaebevõimalust jättis kuriteoteate esitaja justiitsministrile teadaolevalt asutamata."
Justiitsministri sõnul ongi nn süüdistuskohustusmenetluse regulatsioon mõeldud selleks, et anda kannatanule õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkus ning seda ka juhul, kui etteheite sisuks oleks kahtlus poliitilises kallutatuses.
"Veelgi enam, riigikohus on selgitanud, et sõltumata KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebetee kasutamisest, saab ka KrMS § 213 lg-s 6 (kõrgemalseisva prokuröri õigus tühistada prokuröri määrus) näha täiendavat järelevalvemehhanismi kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise
seaduslikkuse kontrollimiseks. Riigikohus on leidnud, et kõrgemalseisev prokurör peab ka omal algatusel (ex officio) hindama kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise seaduslikkust, kui talle saab mis tahes allikast teatavaks tõsiseltvõetav kahtlus, et kõnesolev menetlusotsustus ei pruugi olla seaduslik ja põhjendatud. Seda ka juhul, kui asjakohane teave pärineb isikult, kes ei saa kasutada KrMS §-des 207-208 sätestatud kaebeteed," märkis Isamaasse kuuluv justiitsminister Danilson-Järg. | Danilson-Järg ei sea prokuratuuri tegevust Mihkelsoni kaasuses kahtluse alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvestades olemasolevaid kaebevõimalusi ning prokuratuuriseaduses sätestatut, ei ole justiitsministril kohane seada prokuratuuri otsustuse seaduslikkust kahtluse alla. Rõhutan veel kord üle, et oluline on järgida võimude lahususe printsiipi ning vältida olukorda, et justiitsminister sekkuks poliitiliselt prokuratuuri sisulisse töösse kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimisel või riikliku süüdistuse esindamisel kohtus," teatas justiitsminister vastuses riigikogu liikme Marek Jürgensoni (Keskerakond) kirjalikule küsimusele.
Danilson-Järg selgitas, et justiitsministeeriumi teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene nende tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses.
"Prokuratuur ei tohi muutuda poliitiliseks tööriistaks. Seetõttu ei tohi justiitsminister kasutada oma järelevalvevolitusi selleks, et mõjutada prokuratuuri teise poliitiku suhtes kriminaalmenetlust alustama või lõpetama. Seda eriti olukorras, kus etteheited prokuratuuri kallutatuse kohta on teoreetilised ja spekulatiivsed ning tuginevad pelgalt faktile, et kellelegi tundub meedias avaldatu põhjal, et tegemist võis siiski olla kuriteoga. Kuigi justiitsminister ei ole kirjeldatud kuriteokaebuse üksikasjadega kursis, ei saa meedias avaldatud asjaolude pinnalt nõustuda kirjalikus küsimuses väljendatuga, justkui tegu oleks erineva kohtlemisega."
Justiitsminister märkis, et kannatanutega kuritegude korral näeb kriminaalmenetluse seadustik ette võimaluse allutada kriminaalmenetluse alustamata jätmine nii prokuratuurisisesele kui ka kohtulikule kontrollile.
"Etteheited prokuratuuri kallutatuse kohta on teoreetilised ja spekulatiivsed ning tuginevad pelgalt faktile, et kellelegi tundub meedias avaldatu põhjal, et tegemist võis siiski olla kuriteoga."
"Kõnesoleval juhul esitati esmalt kuriteokaebus politseile, kes jättis menetluse alustamata. Seejärel kasutati kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud võimalust vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine prokuratuuris. Prokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, kuid prokuratuuri määrust oleks saanud veel vaidlustada riigiprokuratuuris. Juhul, kui kaebaja ei oleks riigiprokuratuuri lahendiga nõustunud, oleks tal olnud õigus vaidlustada see advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Nii riigiprokuratuur kui ka ringkonnakohus oleks saanud kohustada uurimisasutust kriminaalmenetlust toimetama. Viimased kaks kaebevõimalust jättis kuriteoteate esitaja justiitsministrile teadaolevalt asutamata."
Justiitsministri sõnul ongi nn süüdistuskohustusmenetluse regulatsioon mõeldud selleks, et anda kannatanule õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkus ning seda ka juhul, kui etteheite sisuks oleks kahtlus poliitilises kallutatuses.
"Veelgi enam, riigikohus on selgitanud, et sõltumata KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebetee kasutamisest, saab ka KrMS § 213 lg-s 6 (kõrgemalseisva prokuröri õigus tühistada prokuröri määrus) näha täiendavat järelevalvemehhanismi kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise
seaduslikkuse kontrollimiseks. Riigikohus on leidnud, et kõrgemalseisev prokurör peab ka omal algatusel (ex officio) hindama kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise seaduslikkust, kui talle saab mis tahes allikast teatavaks tõsiseltvõetav kahtlus, et kõnesolev menetlusotsustus ei pruugi olla seaduslik ja põhjendatud. Seda ka juhul, kui asjakohane teave pärineb isikult, kes ei saa kasutada KrMS §-des 207-208 sätestatud kaebeteed," märkis Isamaasse kuuluv justiitsminister Danilson-Järg.
### Response:
Danilson-Järg ei sea prokuratuuri tegevust Mihkelsoni kaasuses kahtluse alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakond Parempoolsete esindaja riigikogus, Siim Kiisler, tegi riigieelarve eelnõusse muudatusettepaneku, millega lõpetataks nn katuserahade jagamine. Parempoolsete teatel soovivad nad pidurdada rahakülvi ja takistada olukorda, kus parlamendierakonnad avaliku rahaga valmiskampaaniat teevad.
"Katuserahade kulu maksumaksjale on järgmises eelarves neli miljonit eurot, selle rahaga püüavad erinevad erakonnad endale üle Eesti toetust osta," rääkis erakond Parempoolsete esimees Lavly Perling.
"Ehkki riigieelarve defitsiit süveneb ja riigi võlakoorem kasvab, tõstetakse katuserahasid koguni miljoni euro võrra. Eelmisel aastal oli kogusumma kolm miljonit eurot ehk ligi 30 000 eurot saadiku kohta, nüüd neli miljonit. Seda ei saa põhjendada muu, kui kevadiste valimistega."
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt võiks iga parlamendisaadik laiali jagada 39 600 eurot, kusjuures ühe toetuse summa ei saa olla väiksem kui 5000 eurot. Seega on igal parlamendisaadikul valimiste eel võimalik välja jagada pea 10 000 euro võrra rohkem toetusi kui varasemalt. Tingimuste kohaselt saab toetada ühinguid, mis on tegutsenud üle aasta ning esitanud eelmise majandusaasta aruande. Raha jagatakse kas investeeringutes või tegevustoetusteks.
Parempoolsed lisavad katuserahade kaotamise oma valimisprogrammi.
"Laiem probleem on see, et jagatakse riigikogu liikme või erakonna sildiga raha ning kõigile on ütlematagi selge, et selle eest oodatakse vastuteenet poliitilise toetuse näol eelolevatel riigikogu valimistel. Selline kingituste ja kokkulepete tegemine on poliitilise korruptsiooni maiguga tegevus," märkis Lavly Perling.
"Eestil ei ole võimalik parandada oma mainet korruptsiooni vastu võitleva riigina, kui meie parlamendiliikmed annavad igal aastal kogu ühiskonnale risti vastupidist eeskuju."
Parempoolsed on veendunud, et regionaalprobleeme katuserahadega ei lahendata, need vajavad süsteemset lähenemist. Muuhulgas tuleb omavalitsustele anda rohkem õigusi ja vabadusi oma tulude ja kulude üle otsustamisel.
"Piirkondliku arengu vaates on esmatähtis suurendada omavalitsuste tulubaasi ja õigusi, ühekordsest rahakülvist tulu ei tõuse. Sihtotstarbelised toetused tuleb muuta osaks omavalitsuste pidevast tulubaasist ja linnadele-valdadele tuleb anda täielik vabadus nende rahade üle ise otsustada. Samuti peavad omavalitsused saama suurema protsendi tulumaksulaekumistelt," märkis Lavly Perling.
Järgmise aasta riigieelarve läbis eelmisel nädalal teise lugemise, Parempoolsete ettepanek katuserahad kaotada ei leidnud valitsuserakondade toetust. Katuserahade jaotamise ettepanekud tuleb parlamendisaadikutel esitada esmaspäeval ning rahanduskomisjon koguneb neid arutama 1. detsembril. | Parempoolsed: katuserahadega teevad saadikud avaliku rahaga valimiskampaaniat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakond Parempoolsete esindaja riigikogus, Siim Kiisler, tegi riigieelarve eelnõusse muudatusettepaneku, millega lõpetataks nn katuserahade jagamine. Parempoolsete teatel soovivad nad pidurdada rahakülvi ja takistada olukorda, kus parlamendierakonnad avaliku rahaga valmiskampaaniat teevad.
"Katuserahade kulu maksumaksjale on järgmises eelarves neli miljonit eurot, selle rahaga püüavad erinevad erakonnad endale üle Eesti toetust osta," rääkis erakond Parempoolsete esimees Lavly Perling.
"Ehkki riigieelarve defitsiit süveneb ja riigi võlakoorem kasvab, tõstetakse katuserahasid koguni miljoni euro võrra. Eelmisel aastal oli kogusumma kolm miljonit eurot ehk ligi 30 000 eurot saadiku kohta, nüüd neli miljonit. Seda ei saa põhjendada muu, kui kevadiste valimistega."
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt võiks iga parlamendisaadik laiali jagada 39 600 eurot, kusjuures ühe toetuse summa ei saa olla väiksem kui 5000 eurot. Seega on igal parlamendisaadikul valimiste eel võimalik välja jagada pea 10 000 euro võrra rohkem toetusi kui varasemalt. Tingimuste kohaselt saab toetada ühinguid, mis on tegutsenud üle aasta ning esitanud eelmise majandusaasta aruande. Raha jagatakse kas investeeringutes või tegevustoetusteks.
Parempoolsed lisavad katuserahade kaotamise oma valimisprogrammi.
"Laiem probleem on see, et jagatakse riigikogu liikme või erakonna sildiga raha ning kõigile on ütlematagi selge, et selle eest oodatakse vastuteenet poliitilise toetuse näol eelolevatel riigikogu valimistel. Selline kingituste ja kokkulepete tegemine on poliitilise korruptsiooni maiguga tegevus," märkis Lavly Perling.
"Eestil ei ole võimalik parandada oma mainet korruptsiooni vastu võitleva riigina, kui meie parlamendiliikmed annavad igal aastal kogu ühiskonnale risti vastupidist eeskuju."
Parempoolsed on veendunud, et regionaalprobleeme katuserahadega ei lahendata, need vajavad süsteemset lähenemist. Muuhulgas tuleb omavalitsustele anda rohkem õigusi ja vabadusi oma tulude ja kulude üle otsustamisel.
"Piirkondliku arengu vaates on esmatähtis suurendada omavalitsuste tulubaasi ja õigusi, ühekordsest rahakülvist tulu ei tõuse. Sihtotstarbelised toetused tuleb muuta osaks omavalitsuste pidevast tulubaasist ja linnadele-valdadele tuleb anda täielik vabadus nende rahade üle ise otsustada. Samuti peavad omavalitsused saama suurema protsendi tulumaksulaekumistelt," märkis Lavly Perling.
Järgmise aasta riigieelarve läbis eelmisel nädalal teise lugemise, Parempoolsete ettepanek katuserahad kaotada ei leidnud valitsuserakondade toetust. Katuserahade jaotamise ettepanekud tuleb parlamendisaadikutel esitada esmaspäeval ning rahanduskomisjon koguneb neid arutama 1. detsembril.
### Response:
Parempoolsed: katuserahadega teevad saadikud avaliku rahaga valimiskampaaniat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Guangzhou võimud sulgesid Baiyuni linnaosa, kus elab 3,7 miljonit inimest. Inimesed ei tohi esmaspäevast reedeni oma kodudest lahkuda. Linnaosas ei saa ka enam kasutada ühistransporti, vahendas Financial Times.
Hiinas kiireneb koroonaviiruse levik. Riigis registreeriti laupäeval ametlike andmete kohaselt umbes 24 251 uut juhtu.
Viiruse levik kiireneb ka pealinnas Pekingis. Võimude teatel suri pandeemia tõttu kolm inimest. Pekingis registreeriti pühapäeval umbes 900 uut juhtu.
Hongkongi valitsus teatas, et piirkonna tegevjuht John Lee andis pärast Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö (APEC) tippkohtumiselt naasmist positiivse koroonaproovi. Hongkongi võimude teatel läks Lee karantiini.
Hiinas kiireneb koroonaviiruse levik ja seetõttu langes esmaspäeva hommikul ka nafta hind. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes ühe protsendi võrra. Brenti hind on nüüd 86,79 dollarit barreli kohta.
USA-s kaubeldava nafta WTI hind oli esmaspäeva hommikul 79,22 dollarit barreli kohta. | Hiina võimud karmistasid Guangzhous koroonapiiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Guangzhou võimud sulgesid Baiyuni linnaosa, kus elab 3,7 miljonit inimest. Inimesed ei tohi esmaspäevast reedeni oma kodudest lahkuda. Linnaosas ei saa ka enam kasutada ühistransporti, vahendas Financial Times.
Hiinas kiireneb koroonaviiruse levik. Riigis registreeriti laupäeval ametlike andmete kohaselt umbes 24 251 uut juhtu.
Viiruse levik kiireneb ka pealinnas Pekingis. Võimude teatel suri pandeemia tõttu kolm inimest. Pekingis registreeriti pühapäeval umbes 900 uut juhtu.
Hongkongi valitsus teatas, et piirkonna tegevjuht John Lee andis pärast Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö (APEC) tippkohtumiselt naasmist positiivse koroonaproovi. Hongkongi võimude teatel läks Lee karantiini.
Hiinas kiireneb koroonaviiruse levik ja seetõttu langes esmaspäeva hommikul ka nafta hind. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes ühe protsendi võrra. Brenti hind on nüüd 86,79 dollarit barreli kohta.
USA-s kaubeldava nafta WTI hind oli esmaspäeva hommikul 79,22 dollarit barreli kohta.
### Response:
Hiina võimud karmistasid Guangzhous koroonapiiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui veel suvekuudel tundsid kliendid huvi igasuguse kinnisvara vastu Tartu linnas, siis praeguseks on paljud inimesed kinnisvaraostuplaanid edasi tulevikku lükanud.
"Võetakse natukeseks aeg maha, vaadatakse mis saab ja siis lükatakse see otsus näiteks kevadeni. Isegi need, kellel põhimõtteliselt finantsid lubaksid, aga ikkagi ka nemad on võtnud endale mõtlemisaega ja lükkavad edasi," selgitas Arco Vara maakler Siim Peets.
Seesugust käitumist peegeldab ka kinnisvara ostu- ja müügitehingute arv, mis viimasel ajal näitab langustrendi. Kaanon kinnisvara tegevjuht Härmo Haljaste ütles, et võrreldes möödunud aastaga on tehingute arv langenud ca 30 protsenti.
"Pakkumiste arv seevastu on aga kiirelt kasvanud. Ehk kuna kinnisvaraturg reageerib teatava viivitusega, siis suurema tõenäosusega mingi aja möödudes hakkab see ka tehingu hindades meil kajastuma – langevad nii tehingute arvud kui ka mingi hetke pärast ka tehingute hinnad," märkis Haljaste,
Pakkumise poole pealt on Siim Peetsi sõnul suurenenud näiteks sellistes piirkondades asuva kinnisvara müük, kus kasutusel on gaasiküte või mõni muu kallim energialahendus.
"Pärna allee piirkond, kus on lokaalse gaasikatlaga majad, need on natuke problemaatilisemad müügi mõttes. Kui varem seal pakkumisi peaaegu üldse ei olnud, siis alates suvest on seal järjest suurenenud pakkumiste arv ja ka hinnad on allapoole läinud. Et see küte, millega seal köetakse, on väga oluline," põhjendas Peets.
Nii Peets kui ka Haljaste tõdesid, et kehvemini lähevad praegu kaubaks ka n-ö teise ringi korterid ja eriti need, mis asuvad magalarajoonides nagu Annelinn. Seega pole inimeste eelistus osta pigem uusarendust kevadega võrreldes muutunud.
"Küsimus on pigem selles, et mida nad täna endale lubada saavad. Kui hinnad on eelkõige uusarendustel kiiresti tõusnud, siis pigem on küsimus selles, milline on nende laenuvõimekus täna arvestades ka kasvavat intressitaset laenuturul. Samas kui tehingustatistikasse sisse hoolikamalt vaadata, siis et uusarendusi tuleb täna turule vähem, on nende osakaal kogutehingute mahust languses."
Üüriturg kopeerib ostu-müügi turgu ja ka seal on Tartu näitel kevadega võrreldes pakkumiste arv ca 50 protsendi ulatuses kasvanud, nõudlus aga vähenemas. Enam-vähem elamisväärse korteri saab ülikoolilinna üüriturult kätte minimaalselt 400 euroga, millele lisanduvad kommunaalid.
"Mida üürihinnale lisaks vaadatakse on kommunaalide osakaal. See saab isegi olulisemaks tihti. Võibolla hind alguses tundub atraktiivne, aga kommunaalid on nii kõrged. Või vastupidi , et üürihind on küll kõrgem, aga maja ise on väga säästlike kommunaalidega ja tänu sellele on ka kogukulu mõistlikum," selgitas Peets. | Tartu kinnisvaraturg on jahtuma hakanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui veel suvekuudel tundsid kliendid huvi igasuguse kinnisvara vastu Tartu linnas, siis praeguseks on paljud inimesed kinnisvaraostuplaanid edasi tulevikku lükanud.
"Võetakse natukeseks aeg maha, vaadatakse mis saab ja siis lükatakse see otsus näiteks kevadeni. Isegi need, kellel põhimõtteliselt finantsid lubaksid, aga ikkagi ka nemad on võtnud endale mõtlemisaega ja lükkavad edasi," selgitas Arco Vara maakler Siim Peets.
Seesugust käitumist peegeldab ka kinnisvara ostu- ja müügitehingute arv, mis viimasel ajal näitab langustrendi. Kaanon kinnisvara tegevjuht Härmo Haljaste ütles, et võrreldes möödunud aastaga on tehingute arv langenud ca 30 protsenti.
"Pakkumiste arv seevastu on aga kiirelt kasvanud. Ehk kuna kinnisvaraturg reageerib teatava viivitusega, siis suurema tõenäosusega mingi aja möödudes hakkab see ka tehingu hindades meil kajastuma – langevad nii tehingute arvud kui ka mingi hetke pärast ka tehingute hinnad," märkis Haljaste,
Pakkumise poole pealt on Siim Peetsi sõnul suurenenud näiteks sellistes piirkondades asuva kinnisvara müük, kus kasutusel on gaasiküte või mõni muu kallim energialahendus.
"Pärna allee piirkond, kus on lokaalse gaasikatlaga majad, need on natuke problemaatilisemad müügi mõttes. Kui varem seal pakkumisi peaaegu üldse ei olnud, siis alates suvest on seal järjest suurenenud pakkumiste arv ja ka hinnad on allapoole läinud. Et see küte, millega seal köetakse, on väga oluline," põhjendas Peets.
Nii Peets kui ka Haljaste tõdesid, et kehvemini lähevad praegu kaubaks ka n-ö teise ringi korterid ja eriti need, mis asuvad magalarajoonides nagu Annelinn. Seega pole inimeste eelistus osta pigem uusarendust kevadega võrreldes muutunud.
"Küsimus on pigem selles, et mida nad täna endale lubada saavad. Kui hinnad on eelkõige uusarendustel kiiresti tõusnud, siis pigem on küsimus selles, milline on nende laenuvõimekus täna arvestades ka kasvavat intressitaset laenuturul. Samas kui tehingustatistikasse sisse hoolikamalt vaadata, siis et uusarendusi tuleb täna turule vähem, on nende osakaal kogutehingute mahust languses."
Üüriturg kopeerib ostu-müügi turgu ja ka seal on Tartu näitel kevadega võrreldes pakkumiste arv ca 50 protsendi ulatuses kasvanud, nõudlus aga vähenemas. Enam-vähem elamisväärse korteri saab ülikoolilinna üüriturult kätte minimaalselt 400 euroga, millele lisanduvad kommunaalid.
"Mida üürihinnale lisaks vaadatakse on kommunaalide osakaal. See saab isegi olulisemaks tihti. Võibolla hind alguses tundub atraktiivne, aga kommunaalid on nii kõrged. Või vastupidi , et üürihind on küll kõrgem, aga maja ise on väga säästlike kommunaalidega ja tänu sellele on ka kogukulu mõistlikum," selgitas Peets.
### Response:
Tartu kinnisvaraturg on jahtuma hakanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Reformierakonnale 31 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kuu varem oktoobris oli Reformierakonna toetus 28 protsenti.
Kindlalt teisel kohal on erakondade populaarsusedetabelis EKRE, kuid nende toetus kuu varasemaga võrreldes vähenes. Kui oktoobris toetas EKRE-t 25 protsenti, siis novembris 22 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
See tähendab, et eelmisel kuul kolmele protsendipunktile kahanenud vahe kasvas novembris üheksale.
"Reformierakond on suutnud mõnevõrra taastada suvise kõrgseisu. Mingi mõju võib siin olla riigipoolsete kompensatsiooniga energiakandjate hindadele alates oktoobrist, mis tarbijate rahakotile avaldasid mõju novembris, kui tulid elektri -ja soojaarved oktoobrikuu eest. Tavapäraselt avaldavad muutused majanduslikus taustas mõju just peaministrierakonnale," selgitas Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.
EKRE reiting on viimased neli kuud olnud suhteliselt volatiilne ehk kõikunud 18 ja 25 protsendi vahel.
"Mis vihjab sellele, et nende toetajate seas on palju juhuslikuma erakondliku eelistusega kodanikke, kelle meelsus sõltub küsitlusperioodi meediakajastustest. Tavapäraselt on juhuslikuma eelistusega valijate hulk iseloomulik just liidererakondadele," märkis Aivar Voog.
Sarnast tendentsi ehk Reformierakonna edu kasvu EKRE ees näitasid ka viimased Norstati (edu 7,1 protsenti) ja Turu-uuringute (edu 8,0 protsenti) küsitlused.
Keskerakond stabiilne, aga ikka veel madalseisus
Kolmandal kohal on Keskerakond 15 protsendi suuruse toetusega, neile järgneb Eesti 200, mida toetas novembris 14 protsenti. Kuu varem oli mõlema erakonna toetusnumber 14 protsenti, kuid septembris oli Eesti 200 toetus 11 protsenti.
"Keskerakonna reiting on jätkuvalt madalseisus (veebruaris enne Ukraina sõja puhkemist tehtud küsitluses oli nende toetusnumber 20 protsenti - toim), aga vähemalt viimased kolm kuud on nende reiting on olnud stabiilne. Eesti 200 suutis novembris säilitada oma oktoobrikuise tõusu," selgitas Voog.
Viiendal kohal oli novembris Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaheksa ja kuuendal Isamaa kuue protsendi suuruse toetusega. Nende kahe partei reitingud pole viimastel kuudel oluliselt muutunud ja on jätkuvalt madalseisus.
Rohelisi toetas novembris kolm ja Parempoolseid üks protsent.
Kolme koalitsiooniparteid toetas novembris kokku 45 ja kahte opositsiooniparteid 37 protsenti. Kolm liberaalset parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogusid kokku 53 protsenti toetust, konservatiivsemad erakonnad (EKRE, Isamaa ja mööndustega ka Keskerakond) 43 protsenti.
EKRE kaotas eestlastest, kuid võitis muust rahvusest toetajaid
Eestlastest vastajate seas oli esikohal Reformierakond 37 protsendiga (kuu varem 33 protsenti), järgnes EKRE 22 protsendiga (kuu varem 26 protsenti).
Eesti 200 toetus eestlastest valijate seas oli 13, SDE-l ja Keskerakonnal mõlemal kaheksa ja Isamaal seitse protsenti.
Muust rahvusest vastajate seas on esimene eelistus Keskerakond, mida lubas valida 40 protsenti (kuu varem 39 protsenti). Teisel kohal oli EKRE 24 protsendiga (kuu varem 21 protsenti).
Eesti 200 toetus muust rahvusest vastajate seas kasvas 16 protsendile (kuu varem 13). SDE-d toetas muust rahvusest valijatest üheksa, Reformierakonda kaheksa ja Isamaad kaks protsenti.
Tallinnas on riigikogu valimisi ja valijaskonda arvestavas küsitluses valijate eelistustes esikohal Reformierakond 27 protsendiga, millele järgnevad Keskerakond 25 ja EKRE 17 protsendiga. Eesti 200 toetab Tallinna valijatest 13, SDE-d kaheksa ja Isamaad kuus protsenti.
Täpsemaid numbreid erakondade toetustest erinevates sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides saab lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 10.–17 novembrini ja sellele vastas 1512 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Pooled vastajatest küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,52 protsenti.
Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli novembris 28 protsenti, oktoobris oli neid 30 protsenti. Ehk eelistuseta vastajate osakaal vähenes, mis valimiste lähenedes on tavapärane.
Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Urmet Kook ja Indrek Kiisler. | Kantar Emor: Reformierakond suurendas edu EKRE ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Reformierakonnale 31 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kuu varem oktoobris oli Reformierakonna toetus 28 protsenti.
Kindlalt teisel kohal on erakondade populaarsusedetabelis EKRE, kuid nende toetus kuu varasemaga võrreldes vähenes. Kui oktoobris toetas EKRE-t 25 protsenti, siis novembris 22 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
See tähendab, et eelmisel kuul kolmele protsendipunktile kahanenud vahe kasvas novembris üheksale.
"Reformierakond on suutnud mõnevõrra taastada suvise kõrgseisu. Mingi mõju võib siin olla riigipoolsete kompensatsiooniga energiakandjate hindadele alates oktoobrist, mis tarbijate rahakotile avaldasid mõju novembris, kui tulid elektri -ja soojaarved oktoobrikuu eest. Tavapäraselt avaldavad muutused majanduslikus taustas mõju just peaministrierakonnale," selgitas Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.
EKRE reiting on viimased neli kuud olnud suhteliselt volatiilne ehk kõikunud 18 ja 25 protsendi vahel.
"Mis vihjab sellele, et nende toetajate seas on palju juhuslikuma erakondliku eelistusega kodanikke, kelle meelsus sõltub küsitlusperioodi meediakajastustest. Tavapäraselt on juhuslikuma eelistusega valijate hulk iseloomulik just liidererakondadele," märkis Aivar Voog.
Sarnast tendentsi ehk Reformierakonna edu kasvu EKRE ees näitasid ka viimased Norstati (edu 7,1 protsenti) ja Turu-uuringute (edu 8,0 protsenti) küsitlused.
Keskerakond stabiilne, aga ikka veel madalseisus
Kolmandal kohal on Keskerakond 15 protsendi suuruse toetusega, neile järgneb Eesti 200, mida toetas novembris 14 protsenti. Kuu varem oli mõlema erakonna toetusnumber 14 protsenti, kuid septembris oli Eesti 200 toetus 11 protsenti.
"Keskerakonna reiting on jätkuvalt madalseisus (veebruaris enne Ukraina sõja puhkemist tehtud küsitluses oli nende toetusnumber 20 protsenti - toim), aga vähemalt viimased kolm kuud on nende reiting on olnud stabiilne. Eesti 200 suutis novembris säilitada oma oktoobrikuise tõusu," selgitas Voog.
Viiendal kohal oli novembris Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaheksa ja kuuendal Isamaa kuue protsendi suuruse toetusega. Nende kahe partei reitingud pole viimastel kuudel oluliselt muutunud ja on jätkuvalt madalseisus.
Rohelisi toetas novembris kolm ja Parempoolseid üks protsent.
Kolme koalitsiooniparteid toetas novembris kokku 45 ja kahte opositsiooniparteid 37 protsenti. Kolm liberaalset parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogusid kokku 53 protsenti toetust, konservatiivsemad erakonnad (EKRE, Isamaa ja mööndustega ka Keskerakond) 43 protsenti.
EKRE kaotas eestlastest, kuid võitis muust rahvusest toetajaid
Eestlastest vastajate seas oli esikohal Reformierakond 37 protsendiga (kuu varem 33 protsenti), järgnes EKRE 22 protsendiga (kuu varem 26 protsenti).
Eesti 200 toetus eestlastest valijate seas oli 13, SDE-l ja Keskerakonnal mõlemal kaheksa ja Isamaal seitse protsenti.
Muust rahvusest vastajate seas on esimene eelistus Keskerakond, mida lubas valida 40 protsenti (kuu varem 39 protsenti). Teisel kohal oli EKRE 24 protsendiga (kuu varem 21 protsenti).
Eesti 200 toetus muust rahvusest vastajate seas kasvas 16 protsendile (kuu varem 13). SDE-d toetas muust rahvusest valijatest üheksa, Reformierakonda kaheksa ja Isamaad kaks protsenti.
Tallinnas on riigikogu valimisi ja valijaskonda arvestavas küsitluses valijate eelistustes esikohal Reformierakond 27 protsendiga, millele järgnevad Keskerakond 25 ja EKRE 17 protsendiga. Eesti 200 toetab Tallinna valijatest 13, SDE-d kaheksa ja Isamaad kuus protsenti.
Täpsemaid numbreid erakondade toetustest erinevates sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides saab lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 10.–17 novembrini ja sellele vastas 1512 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Pooled vastajatest küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,52 protsenti.
Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli novembris 28 protsenti, oktoobris oli neid 30 protsenti. Ehk eelistuseta vastajate osakaal vähenes, mis valimiste lähenedes on tavapärane.
Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Urmet Kook ja Indrek Kiisler.
### Response:
Kantar Emor: Reformierakond suurendas edu EKRE ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saudi Araabia jalgpallikoondis sai teisipäeval hakkama ühe MM-finaalturniiride suurema üllatusega, kui alistas peamiste favoriitide hulka kuuluva Argentina C-grupi avamängus 2:1.
See tähendab, et kolmapäeval ei pea tööle minema Saudi Araabia avaliku ega erasektori töötajad, samuti saavad vaba päeva erinevate astmete kooliõpilased. | Saudi Araabia tähistab võitu riigipühaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saudi Araabia jalgpallikoondis sai teisipäeval hakkama ühe MM-finaalturniiride suurema üllatusega, kui alistas peamiste favoriitide hulka kuuluva Argentina C-grupi avamängus 2:1.
See tähendab, et kolmapäeval ei pea tööle minema Saudi Araabia avaliku ega erasektori töötajad, samuti saavad vaba päeva erinevate astmete kooliõpilased.
### Response:
Saudi Araabia tähistab võitu riigipühaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | D-alagrupi kohtumine algas tiitlikaitsja jaoks šokiga, kui Austraalia asus üheksandal mänguminutil Craig Goodwini tabamusest juhtima. Austraallaste eduseis paraku kaua ei püsinud, sest 27. minutil skooris viigivärava Adrien Rabiot ning viis minutit hiljem viis Olivier Giroud Prantsusmaa 2:1 juhtima. Pärast väravaid muutus Prantsusmaa mängupilt enesekindlamaks ja enne poolajavile oldi väravale lähedal veel mitmel korral.
Prantsusmaa jätkas teist poolaega sealt, kus eelmine pooleli jäi ning pärast mitmeid ohtlikke rünnakuid kasvatas Kylian Mbappe 68. minutil tiitlikaitsja eduseisu kahele väravale.
Neli minutit hiljem lõi Giroud oma teise ja Prantsusmaa neljanda värava, mis vormistas ühtlasi kohtumise lõppskoori. Seejuures lõi Giroud oma koondisekarjääri 51. värava ja tõusis ühele pulgale Theirry Henry'ga, mis tähendab, et Giroud'st saab järgmise tabamusega ainuisikuliselt Prantsusmaa kõigi aegade suurim väravakütt.
Prantsusmaa lõpetab esimese mängudevooru D-alagrupi liidrina. Teist ja kolmandat kohta jagavad Taani ja Tuneesia, kes mängisid teisipäeva pärastlõunal 0:0 viiki.
D-alagrupp
90:00
Prantsusmaa
4
27' Rabiot
32' Giroud
68' Mbappe
72' Giroud
4
:
1
1
Austraalia
9' Goodwin
Prantsusmaa
27' Rabiot
32' Giroud
68' Mbappe
72' Giroud
Austraalia
9' Goodwin
Enne mängu:
Neli aastat tagasi peetud MM-il krooniti tiitlivõitjaks Prantsusmaa, kes sai finaalis 4:2 jagu Horvaatiast. Ka toona alustas Prantsusmaa MM-i tänase vastase Austraalia vastu, kelle üle võeti avamängus 2:1 võit.
Austraalia on viiest omavahelisest kohtumisest võidurõõmu maitsnud vaid korra, kui 2001. aastal alistati Prantsusmaa FIFA konföderatsioonide karika alagrupiturniiril 1:0.
Prantsusmaa peab tänavusel MM-il hakkama saama äsja Ballon d'Or'i ehk maailma parima jalgpalluri tiitli pälvinud Karim Benzemata. Vigastuste tõttu jäävad suurturniirist eemale ka eelmisel MM-il kandvat rolli täitnud poolkaitsjad Paul Pogba ja N'Golo Kante ning keskkaitsja Presnel Kimpembe. Lisaks on küsimärgi all keskkaitsja Raphael Varane, kes vigastas end oktoobri lõpus Manchester Unitedi liigamängus Londoni Chelsea vastu.
Austraalia on osalenud igal MM-il alates 2006. aastast, kuid alagrupist pääsesid nad viimati edasi 16 aastat tagasi, kui nende kuldne põlvkond eesotsas Tim Cahilli, Harry Kewelli ja Mark Vidukaga pidi kaheksandikfinaalis tunnistama hilisema tiitlivõitja Itaalia 1:0 paremust.
Tänavu toetub Austraalia pigem uuema põlvkonna mängijatele, sest koondisesse pääses koguni 17 MM-debütanti. Koondist veavad väravavaht ja kapten Mathew Ryan ning Glasgow Celticu poolkaitsja Aaron Mooy. Väravaid oodatakse ründajalt Mathew Leckielt, kes on 13 tabamusega Austraalia MM-koondise parim väravakütt.
Lisaks Prantsusmaale ja Austraaliale kuuluvad D-alagruppi Taani ja Tuneesia, kelle mängust algab ETV ja ERR-i spordiportaali otseülekanne kell 14.50. | Tiitlikaitsja kostitas Austraaliat nelja väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
D-alagrupi kohtumine algas tiitlikaitsja jaoks šokiga, kui Austraalia asus üheksandal mänguminutil Craig Goodwini tabamusest juhtima. Austraallaste eduseis paraku kaua ei püsinud, sest 27. minutil skooris viigivärava Adrien Rabiot ning viis minutit hiljem viis Olivier Giroud Prantsusmaa 2:1 juhtima. Pärast väravaid muutus Prantsusmaa mängupilt enesekindlamaks ja enne poolajavile oldi väravale lähedal veel mitmel korral.
Prantsusmaa jätkas teist poolaega sealt, kus eelmine pooleli jäi ning pärast mitmeid ohtlikke rünnakuid kasvatas Kylian Mbappe 68. minutil tiitlikaitsja eduseisu kahele väravale.
Neli minutit hiljem lõi Giroud oma teise ja Prantsusmaa neljanda värava, mis vormistas ühtlasi kohtumise lõppskoori. Seejuures lõi Giroud oma koondisekarjääri 51. värava ja tõusis ühele pulgale Theirry Henry'ga, mis tähendab, et Giroud'st saab järgmise tabamusega ainuisikuliselt Prantsusmaa kõigi aegade suurim väravakütt.
Prantsusmaa lõpetab esimese mängudevooru D-alagrupi liidrina. Teist ja kolmandat kohta jagavad Taani ja Tuneesia, kes mängisid teisipäeva pärastlõunal 0:0 viiki.
D-alagrupp
90:00
Prantsusmaa
4
27' Rabiot
32' Giroud
68' Mbappe
72' Giroud
4
:
1
1
Austraalia
9' Goodwin
Prantsusmaa
27' Rabiot
32' Giroud
68' Mbappe
72' Giroud
Austraalia
9' Goodwin
Enne mängu:
Neli aastat tagasi peetud MM-il krooniti tiitlivõitjaks Prantsusmaa, kes sai finaalis 4:2 jagu Horvaatiast. Ka toona alustas Prantsusmaa MM-i tänase vastase Austraalia vastu, kelle üle võeti avamängus 2:1 võit.
Austraalia on viiest omavahelisest kohtumisest võidurõõmu maitsnud vaid korra, kui 2001. aastal alistati Prantsusmaa FIFA konföderatsioonide karika alagrupiturniiril 1:0.
Prantsusmaa peab tänavusel MM-il hakkama saama äsja Ballon d'Or'i ehk maailma parima jalgpalluri tiitli pälvinud Karim Benzemata. Vigastuste tõttu jäävad suurturniirist eemale ka eelmisel MM-il kandvat rolli täitnud poolkaitsjad Paul Pogba ja N'Golo Kante ning keskkaitsja Presnel Kimpembe. Lisaks on küsimärgi all keskkaitsja Raphael Varane, kes vigastas end oktoobri lõpus Manchester Unitedi liigamängus Londoni Chelsea vastu.
Austraalia on osalenud igal MM-il alates 2006. aastast, kuid alagrupist pääsesid nad viimati edasi 16 aastat tagasi, kui nende kuldne põlvkond eesotsas Tim Cahilli, Harry Kewelli ja Mark Vidukaga pidi kaheksandikfinaalis tunnistama hilisema tiitlivõitja Itaalia 1:0 paremust.
Tänavu toetub Austraalia pigem uuema põlvkonna mängijatele, sest koondisesse pääses koguni 17 MM-debütanti. Koondist veavad väravavaht ja kapten Mathew Ryan ning Glasgow Celticu poolkaitsja Aaron Mooy. Väravaid oodatakse ründajalt Mathew Leckielt, kes on 13 tabamusega Austraalia MM-koondise parim väravakütt.
Lisaks Prantsusmaale ja Austraaliale kuuluvad D-alagruppi Taani ja Tuneesia, kelle mängust algab ETV ja ERR-i spordiportaali otseülekanne kell 14.50.
### Response:
Tiitlikaitsja kostitas Austraaliat nelja väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 22. novembril kell 22.43:
- Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks;
- Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi;
- Krimmis toimusid taas salapärased plahvatused, tegu võis olla droonirünnakuga;
- Venemaa suudab teha ainult kolm suurrünnakut rakettidega lisaks eelmistele;
- Ukraina tegi olulises Moskva patriarhaadi kloostris läbiotsimise;
- Allikad: Putinile pakuti võimalikku rahulepingut G20 kohtumise eel;
- Euroopa Komisjon eraldab Ukrainale 2,5 miljardit eurot;
- IAEA: Zaporižžja tuumajaamas pole otsest turvalisuse probleemi;
- WHO: talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus;
- Macron arutas Zelenskiga olukorda Zaporižžja tuumajaamas;
- Ukraina: Vene väed pommitasid teisipäeval Kagu-Ukrainas asuvat humanitaarabi jagamise keskust, hukkus vähemalt üks inimene;
- Venemaa väidab nüüd, et ei kavatse Ukraina valitsust kukutada;
- ISW: halb ilm mõjutab Ida-Ukrainas üha rohkem sõjapidamist.
Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks
Vene opositsioonilise väljaande Meduza allikate kinnitusel tellis Kreml Venemaa inimeste meeleolude tuvastamiseks novembri alguses kõikides Vene regioonides fookusgrupi uuringu, millest selgus, et enamus Vene inimesi on muutunud sõja osas ükskõikseks.
Meduza allikate kinnitusel ei olnud Vene võimud tulemusega rahul.
Fookusgruppidest selgus muuhulgas, et enamus Vene inimesi ei ole ei enda ega Vene riigi tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud. Ühe allika kinnitusel ei ole kasvanud mitte vastuseis "sõjalisele erioperatsioonile," vaid apaatia.
Sama allika kinnitusel on Kreml hakanud uskuma, et Vene inimesed on üldiselt sõjast väsinud ning sõjaväsimus ei ole seotud ka Dnipro läänekaldalt taandumisega.
Meduza rõhutab, et veel aprillis oli paljude küsitletud Vene inimeste hoiak Ukraina suhtes sõjakas. Samas hoiatab väljaanne, et tavapärased sotsioloogilised meetodid ei tööta sõjaoludes väga täpselt.
Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi
Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi, et aidata tal säilitada olulisi teenuseid ja valitsuse põhifunktsioone riiklikul ja piirkondlikul tasandil, tõrjudes samal ajal Vene vägesid, vahendas CNN.
"USA poolt eraldatud raha aitab maksta haiglatöötajate, valitsus- ja koolitöötajate palka, vanurite pensione, avalike teenistujate palku ja haavatavate inimeste sotsiaalprogramme," seisis Maailmapanga avalduses.
Krimmis toimusid taas salapärased plahvatused, tegu võis olla droonirünnakuga
Krimmi poolsaarel Sevastopolis ja Jevpatorias oli kuulda mitmeid plahvatusi. Kohalike võimude teatel aktiveeriti droonide tõrjeks õhutõrjesüsteemid, vahendas Ukrainska Pravda Ukraina ja Vene allikaid.
Suspilne Krõm teatel kuulsid plahvatusi nii Sevastopoli kui Jevpatoria elanikud.
USA annab Ukrainale 4,5 miljardi dollari eest majandusabi
Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium teatas, et USA annab Ukrainale 4,5 miljardi dollari väärtuses majanduslikku abi.
Raha jagatakse Ukrainale lähinädalate jooksul. Majandusabi toel saavad Ukraina valitsusasutused jätkata riigi põhiteenuste pakkumist, sh maksta välja palgad arstidele ja õpetajatele.
Kokku koos praegu antava abiga on USA Ukrainale andnud 13 miljardi dollari eest majandusabi.
Venemaa suudab teha ainult kolm suurrünnakut rakettidega lisaks eelmistele
Ukraina allikad kinnitasid Ukrainska Pravdale, et Vene raketivarud on muutunud kriitiliseks. Novembri keskel hinnati, et Vene väed suudavad Ukraina pihta teha ainult kolm raketirünnakut lisaks senistele.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas Twitteris, et Venemaal on erinevaid raketitüüpe kriitiliselt vähe alles.
Four enemies of the russian missile arsenal:
brilliant Ukrainian air defense forces; inept russian missile forces; sanctions;
time.
Let's demilitarize the terrorist state to live in peace! pic.twitter.com/ndttmXCc22
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 22, 2022
Ukraina võimud on varem väitnud, et riigi relvajõud suudavad taevast alla tulistada 70 protsenti Vene rakettidest ja Iraani päritolu hulkurdroonidest.
Venemaa peab väidetavalt kulutama 14-16 kuud, et taastada oma raketivarud varasemale tasemele.
Asjaolu, et Ukraina pinnale on langenud tuumalõhkepeaga kasutamiseks mõeldud rakette, kus lõhkepea on eemaldatud, viitab rakettide vähesusele Vene relvajõudude arsenalis.
Tavarelvastusega rakettide asemel on Vene relvajõud sunnitud kasutama algselt tuumalöögiks mõeldud rakette tavarelvastusena.
Samuti on Venemaa püüdnud saada Iraanilt ballistilisi rakette ning täiendavaid droone. Kui Venemaa suudaks kiirelt oma raketivarud taastada, siis ei otsiks nad teistest riikidest droone, hindas Ukrainska Pravda.
Ukraina tegi olulises Moskva patriarhaadi kloostris läbiotsimise
Ukraina eriteenistus SBU korraldas püha Kiievi-Pešerski lavras (kloostris) läbiotsimise koos Ukraina politsei ja rahvuskaardiga. Tegemist on Vene õigeusu kloostriga.
СБУ проводить контррозвідувальні (безпекові) заходи на території Свято-Успенської Києво-Печерської Лаври у Києві.
➡️ https://t.co/UZpwYbYoL7 pic.twitter.com/V8HojzHyjW
— СБ України (@ServiceSsu) November 22, 2022
SBU teatas, et üks nende eesmärk on tagada, et konkreetne lavra ei oleks "Vene maailma" keskmeks Ukrainas. Samuti kontrollitakse, et ega lavrat ei ole kasutatud Vene diversantide, luurajate ja relvastuse peitmiseks.
SBU kinnitas, et läbiotsimine toimub religioosse sõltumatuse kohaselt ning igal Ukraina kodanikul on Ukraina põhiseaduse kohaselt õigus oma maailmavaatele ja religioonile.
Allikate kinnitusel pakuti Putinile võimalikku rahulepingut G20 kohtumise eel
Ukrainska Pravda teatel vahendati Vene presidendile Vladimir Putinile võimalikku Vene-Ukraina rahulepingu visandit enne G20 tippkohtumist Balis.
Ettepaneku sisuks oli Venemaa poolt taandumine Hersoni ja Zaporižžja oblastitest ning Donbassist. Samal ajal oleks Krimmi küsimus pandud pausile, kuna Venemaa näeb poolsaare annekteerimist "Putini pärandina".
Seega oleks külmutatud ka kõnelused Krimmi poolsaare staatuse üle järgmiseks seitsmeks aastaks. Samuti oleks külmutatud Ukraina püüdlused NATO-ga liituda.
Ukrainska Pravda tõi välja, et mõned rahuettepaneku osad ilmusid algselt Kremliga seotud Telegrami kanalites. Ettepaneku osana pidi Venemaa lõpetama raketirünnakut Ukraina kriitilise taristu pihta. See pidi näitama Vene poole valmidust võtta ettepanekut tõsiselt.
Venemaa aga korraldas G20 tippkohtumise ajal uue suurrünnaku Ukraina taristule ning ettepanek minetas oma tähtsuse.
Milline riik ettepanekut vahendas leht ei täpsusta.
Venemaa ja Ukraina vahel toimusid esmased rahukõnelused sõja alguses, kuid need katkesid peale Vene sõjakuritegude ilmsiks tulemist.
Juba aprillis hakkas Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudma, et Venemaa tuleb oma sõjakuritegude tõttu viia rahvusvahelise tribunali ette.
Zelenski kinnitas novembri alguses, et Ukraina on valmis kõnelusteks, kui Vene väed riigist lahkuvad.
Euroopa Komisjon eraldab Ukrainale 2,5 miljardit eurot
Euroopa Liit plaanib Ukrainat toetada kokku 18 miljardi euro mahus. Viimase rahaeraldisega andis Euroopa Komisjon Ukrainale 2,5 miljardit eurot.
The @EU_Commission is disbursing a further €2.5 billion for Ukraine.
We are planning €18 billion for 2023, with funding disbursed regularly.
For urgent repairs and fast recovery leading to a successful reconstruction.
We will keep on supporting for as long as it takes. pic.twitter.com/X2bVI5PKe9
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) November 22, 2022
Raha on eraldatud Ukraina taristu kordategemiseks.
IAEA: Zaporižžja tuumajaamas pole otsest turvalisuse probleemi
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel pole Zaporižžja tuumajaamas otsest turvalisuse probleemi.
Nädalavahetusel teatas IAEA, et Zaporižžja tuumajaama lähistel toimus üle 12 plahvatuse. Agentuur mõistis rünnaku tuumajaamale hukka ja hoiatas, et selle korraldaja mängib tulega.
"Vaatamata pommitamisele jäid tähtsad seadmed puutumata. Tuumaohutuse või julgeolekuga seotud probleeme ei esinenud. Kõik kuus reaktorit on stabiilsed," teatas IAEA peadirektor Rafael Mariano Grossi.
IAEA leidis siiski, et objektil on endiselt laiaulatuslikke kahjustusi, mida juba parandatakse. IAEA meeskonna teatel esmaspäeval jaama läheduses ühtegi uut rünnakut ei toimunud, vahendas CNN.
Ukraina: Vene väed pommitasid teisipäeval Kagu-Ukrainas asuvat humanitaarabi jagamise keskust, hukkus vähemalt üks inimene
Zaporižžja piirkonna juht teatas, et rünnak toimus Orihhivi linnas asuva humanitaarabi jagamise keskuse pihta. Linn asub Zaporižžja tuumajaama asukohast 112 kilomeetrit idas. Nädalavahetusel teatas IAEA, et Zaporižžja tuumajaama lähistel toimus üle 12 plahvatuse.
"Vene terroristid pommitavad humanitaarabi jaotuskeskusi, nad jätkavad tuumaväljapressimist. See on kaotajate haletusväärne taktika. Iga sellise tegevuse jaoks on olemas Ukraina vastutegevus," kirjutas sotsiaalmeedias Ukraina presidendi kantselei juht Andrei Jermak.
Vene vägede rünnaku tõttu hukkus vähemalt üks vabatahtlik ja vigastada sai kaks inimest.
Venemaa väidab nüüd, et ei kavatse Ukraina valitsust kukutada
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis, et Venemaa ei korralda erioperatsiooni, et vahetada välja Ukraina valitsus, vahendas Sky news.
Moskva propagandistid siiski väidavad järjepidevalt, et Kremli eesmärk on kukutada Ukraina valitsus.
WHO: talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatas, et sel talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus. WHO Euroopa piirkonna direktor Hans Henri P Kluge ütles, et 10 miljonit inimest on praegu ilma elektrita, vahendas BBC.
Venemaa jätkab Ukraina energiataristu pommitamist. Selle mõju hakkab talve saabudes üha teravamalt tunda andma.
"See talv on seotud ellujäämisega," ütles Kluge pressikonverentsil, mis toimus Ukraina pealinnas Kiievis.
"Rünnakute tõttu ei tööta sajad haiglad ja tervishoiuasutused, neil pole vett ja elektrit," ütles Kluge.
Kiiev: Vene väed rajasid Hersoni puhkekeskusesse piinakambri
"Venemaa väed rajasid Hersoni oblastis asuvasse puhkekeskusesse piinakambri," teatas Ukraina relvajõudude peastaap.
Pärast Hersoni oblasti vabastamist on Ukraina väed leidnud mitmest asulast selliseid kambreid, vahendas The Kyiv Independent.
Macron arutas Zelenskiga olukorda Zaporižžja tuumajaamas
Prantsusmaa president Emmanuel Macron helistas esmaspäeval oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskile. Macron teatas Zelenskile, et on tuumajaama olukorra pärast sügavalt mures. Macron ütles esmaspäeval meediale, et olukord jaama ümber on endiselt ohtlik.
ISW: halb ilm mõjutab Ida-Ukrainas üha rohkem sõjapidamist
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et Ukraina väed jätkasid 20. ja 21. novembril vastupealetungi operatsioone. Poriste tingimuste tõttu ei korralda Venemaa maaväed enam rünnakuid.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed ei viinud 20. novembril Svatoves läbi maapealseid rünnakuid. ISW hinnangul ei tule Vene väed toime ilmastikutingimustega.
ISW teatel jätkavad Vene väed Luhanskis oma positsioonide tugevdamist. Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel on Venemaa armeel puudus laskemoonast ja kvalifitseeritud personalist.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 85 000 (võrdlus eelmise päevaga +400);
- tankid 2895 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5827 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1882 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+0);
- tiibraketid 480 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4393 (+15);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 22. novembril kell 22.43:
- Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks;
- Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi;
- Krimmis toimusid taas salapärased plahvatused, tegu võis olla droonirünnakuga;
- Venemaa suudab teha ainult kolm suurrünnakut rakettidega lisaks eelmistele;
- Ukraina tegi olulises Moskva patriarhaadi kloostris läbiotsimise;
- Allikad: Putinile pakuti võimalikku rahulepingut G20 kohtumise eel;
- Euroopa Komisjon eraldab Ukrainale 2,5 miljardit eurot;
- IAEA: Zaporižžja tuumajaamas pole otsest turvalisuse probleemi;
- WHO: talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus;
- Macron arutas Zelenskiga olukorda Zaporižžja tuumajaamas;
- Ukraina: Vene väed pommitasid teisipäeval Kagu-Ukrainas asuvat humanitaarabi jagamise keskust, hukkus vähemalt üks inimene;
- Venemaa väidab nüüd, et ei kavatse Ukraina valitsust kukutada;
- ISW: halb ilm mõjutab Ida-Ukrainas üha rohkem sõjapidamist.
Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks
Vene opositsioonilise väljaande Meduza allikate kinnitusel tellis Kreml Venemaa inimeste meeleolude tuvastamiseks novembri alguses kõikides Vene regioonides fookusgrupi uuringu, millest selgus, et enamus Vene inimesi on muutunud sõja osas ükskõikseks.
Meduza allikate kinnitusel ei olnud Vene võimud tulemusega rahul.
Fookusgruppidest selgus muuhulgas, et enamus Vene inimesi ei ole ei enda ega Vene riigi tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud. Ühe allika kinnitusel ei ole kasvanud mitte vastuseis "sõjalisele erioperatsioonile," vaid apaatia.
Sama allika kinnitusel on Kreml hakanud uskuma, et Vene inimesed on üldiselt sõjast väsinud ning sõjaväsimus ei ole seotud ka Dnipro läänekaldalt taandumisega.
Meduza rõhutab, et veel aprillis oli paljude küsitletud Vene inimeste hoiak Ukraina suhtes sõjakas. Samas hoiatab väljaanne, et tavapärased sotsioloogilised meetodid ei tööta sõjaoludes väga täpselt.
Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi
Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi, et aidata tal säilitada olulisi teenuseid ja valitsuse põhifunktsioone riiklikul ja piirkondlikul tasandil, tõrjudes samal ajal Vene vägesid, vahendas CNN.
"USA poolt eraldatud raha aitab maksta haiglatöötajate, valitsus- ja koolitöötajate palka, vanurite pensione, avalike teenistujate palku ja haavatavate inimeste sotsiaalprogramme," seisis Maailmapanga avalduses.
Krimmis toimusid taas salapärased plahvatused, tegu võis olla droonirünnakuga
Krimmi poolsaarel Sevastopolis ja Jevpatorias oli kuulda mitmeid plahvatusi. Kohalike võimude teatel aktiveeriti droonide tõrjeks õhutõrjesüsteemid, vahendas Ukrainska Pravda Ukraina ja Vene allikaid.
Suspilne Krõm teatel kuulsid plahvatusi nii Sevastopoli kui Jevpatoria elanikud.
USA annab Ukrainale 4,5 miljardi dollari eest majandusabi
Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium teatas, et USA annab Ukrainale 4,5 miljardi dollari väärtuses majanduslikku abi.
Raha jagatakse Ukrainale lähinädalate jooksul. Majandusabi toel saavad Ukraina valitsusasutused jätkata riigi põhiteenuste pakkumist, sh maksta välja palgad arstidele ja õpetajatele.
Kokku koos praegu antava abiga on USA Ukrainale andnud 13 miljardi dollari eest majandusabi.
Venemaa suudab teha ainult kolm suurrünnakut rakettidega lisaks eelmistele
Ukraina allikad kinnitasid Ukrainska Pravdale, et Vene raketivarud on muutunud kriitiliseks. Novembri keskel hinnati, et Vene väed suudavad Ukraina pihta teha ainult kolm raketirünnakut lisaks senistele.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas Twitteris, et Venemaal on erinevaid raketitüüpe kriitiliselt vähe alles.
Four enemies of the russian missile arsenal:
brilliant Ukrainian air defense forces; inept russian missile forces; sanctions;
time.
Let's demilitarize the terrorist state to live in peace! pic.twitter.com/ndttmXCc22
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 22, 2022
Ukraina võimud on varem väitnud, et riigi relvajõud suudavad taevast alla tulistada 70 protsenti Vene rakettidest ja Iraani päritolu hulkurdroonidest.
Venemaa peab väidetavalt kulutama 14-16 kuud, et taastada oma raketivarud varasemale tasemele.
Asjaolu, et Ukraina pinnale on langenud tuumalõhkepeaga kasutamiseks mõeldud rakette, kus lõhkepea on eemaldatud, viitab rakettide vähesusele Vene relvajõudude arsenalis.
Tavarelvastusega rakettide asemel on Vene relvajõud sunnitud kasutama algselt tuumalöögiks mõeldud rakette tavarelvastusena.
Samuti on Venemaa püüdnud saada Iraanilt ballistilisi rakette ning täiendavaid droone. Kui Venemaa suudaks kiirelt oma raketivarud taastada, siis ei otsiks nad teistest riikidest droone, hindas Ukrainska Pravda.
Ukraina tegi olulises Moskva patriarhaadi kloostris läbiotsimise
Ukraina eriteenistus SBU korraldas püha Kiievi-Pešerski lavras (kloostris) läbiotsimise koos Ukraina politsei ja rahvuskaardiga. Tegemist on Vene õigeusu kloostriga.
СБУ проводить контррозвідувальні (безпекові) заходи на території Свято-Успенської Києво-Печерської Лаври у Києві.
➡️ https://t.co/UZpwYbYoL7 pic.twitter.com/V8HojzHyjW
— СБ України (@ServiceSsu) November 22, 2022
SBU teatas, et üks nende eesmärk on tagada, et konkreetne lavra ei oleks "Vene maailma" keskmeks Ukrainas. Samuti kontrollitakse, et ega lavrat ei ole kasutatud Vene diversantide, luurajate ja relvastuse peitmiseks.
SBU kinnitas, et läbiotsimine toimub religioosse sõltumatuse kohaselt ning igal Ukraina kodanikul on Ukraina põhiseaduse kohaselt õigus oma maailmavaatele ja religioonile.
Allikate kinnitusel pakuti Putinile võimalikku rahulepingut G20 kohtumise eel
Ukrainska Pravda teatel vahendati Vene presidendile Vladimir Putinile võimalikku Vene-Ukraina rahulepingu visandit enne G20 tippkohtumist Balis.
Ettepaneku sisuks oli Venemaa poolt taandumine Hersoni ja Zaporižžja oblastitest ning Donbassist. Samal ajal oleks Krimmi küsimus pandud pausile, kuna Venemaa näeb poolsaare annekteerimist "Putini pärandina".
Seega oleks külmutatud ka kõnelused Krimmi poolsaare staatuse üle järgmiseks seitsmeks aastaks. Samuti oleks külmutatud Ukraina püüdlused NATO-ga liituda.
Ukrainska Pravda tõi välja, et mõned rahuettepaneku osad ilmusid algselt Kremliga seotud Telegrami kanalites. Ettepaneku osana pidi Venemaa lõpetama raketirünnakut Ukraina kriitilise taristu pihta. See pidi näitama Vene poole valmidust võtta ettepanekut tõsiselt.
Venemaa aga korraldas G20 tippkohtumise ajal uue suurrünnaku Ukraina taristule ning ettepanek minetas oma tähtsuse.
Milline riik ettepanekut vahendas leht ei täpsusta.
Venemaa ja Ukraina vahel toimusid esmased rahukõnelused sõja alguses, kuid need katkesid peale Vene sõjakuritegude ilmsiks tulemist.
Juba aprillis hakkas Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudma, et Venemaa tuleb oma sõjakuritegude tõttu viia rahvusvahelise tribunali ette.
Zelenski kinnitas novembri alguses, et Ukraina on valmis kõnelusteks, kui Vene väed riigist lahkuvad.
Euroopa Komisjon eraldab Ukrainale 2,5 miljardit eurot
Euroopa Liit plaanib Ukrainat toetada kokku 18 miljardi euro mahus. Viimase rahaeraldisega andis Euroopa Komisjon Ukrainale 2,5 miljardit eurot.
The @EU_Commission is disbursing a further €2.5 billion for Ukraine.
We are planning €18 billion for 2023, with funding disbursed regularly.
For urgent repairs and fast recovery leading to a successful reconstruction.
We will keep on supporting for as long as it takes. pic.twitter.com/X2bVI5PKe9
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) November 22, 2022
Raha on eraldatud Ukraina taristu kordategemiseks.
IAEA: Zaporižžja tuumajaamas pole otsest turvalisuse probleemi
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel pole Zaporižžja tuumajaamas otsest turvalisuse probleemi.
Nädalavahetusel teatas IAEA, et Zaporižžja tuumajaama lähistel toimus üle 12 plahvatuse. Agentuur mõistis rünnaku tuumajaamale hukka ja hoiatas, et selle korraldaja mängib tulega.
"Vaatamata pommitamisele jäid tähtsad seadmed puutumata. Tuumaohutuse või julgeolekuga seotud probleeme ei esinenud. Kõik kuus reaktorit on stabiilsed," teatas IAEA peadirektor Rafael Mariano Grossi.
IAEA leidis siiski, et objektil on endiselt laiaulatuslikke kahjustusi, mida juba parandatakse. IAEA meeskonna teatel esmaspäeval jaama läheduses ühtegi uut rünnakut ei toimunud, vahendas CNN.
Ukraina: Vene väed pommitasid teisipäeval Kagu-Ukrainas asuvat humanitaarabi jagamise keskust, hukkus vähemalt üks inimene
Zaporižžja piirkonna juht teatas, et rünnak toimus Orihhivi linnas asuva humanitaarabi jagamise keskuse pihta. Linn asub Zaporižžja tuumajaama asukohast 112 kilomeetrit idas. Nädalavahetusel teatas IAEA, et Zaporižžja tuumajaama lähistel toimus üle 12 plahvatuse.
"Vene terroristid pommitavad humanitaarabi jaotuskeskusi, nad jätkavad tuumaväljapressimist. See on kaotajate haletusväärne taktika. Iga sellise tegevuse jaoks on olemas Ukraina vastutegevus," kirjutas sotsiaalmeedias Ukraina presidendi kantselei juht Andrei Jermak.
Vene vägede rünnaku tõttu hukkus vähemalt üks vabatahtlik ja vigastada sai kaks inimest.
Venemaa väidab nüüd, et ei kavatse Ukraina valitsust kukutada
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis, et Venemaa ei korralda erioperatsiooni, et vahetada välja Ukraina valitsus, vahendas Sky news.
Moskva propagandistid siiski väidavad järjepidevalt, et Kremli eesmärk on kukutada Ukraina valitsus.
WHO: talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatas, et sel talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus. WHO Euroopa piirkonna direktor Hans Henri P Kluge ütles, et 10 miljonit inimest on praegu ilma elektrita, vahendas BBC.
Venemaa jätkab Ukraina energiataristu pommitamist. Selle mõju hakkab talve saabudes üha teravamalt tunda andma.
"See talv on seotud ellujäämisega," ütles Kluge pressikonverentsil, mis toimus Ukraina pealinnas Kiievis.
"Rünnakute tõttu ei tööta sajad haiglad ja tervishoiuasutused, neil pole vett ja elektrit," ütles Kluge.
Kiiev: Vene väed rajasid Hersoni puhkekeskusesse piinakambri
"Venemaa väed rajasid Hersoni oblastis asuvasse puhkekeskusesse piinakambri," teatas Ukraina relvajõudude peastaap.
Pärast Hersoni oblasti vabastamist on Ukraina väed leidnud mitmest asulast selliseid kambreid, vahendas The Kyiv Independent.
Macron arutas Zelenskiga olukorda Zaporižžja tuumajaamas
Prantsusmaa president Emmanuel Macron helistas esmaspäeval oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskile. Macron teatas Zelenskile, et on tuumajaama olukorra pärast sügavalt mures. Macron ütles esmaspäeval meediale, et olukord jaama ümber on endiselt ohtlik.
ISW: halb ilm mõjutab Ida-Ukrainas üha rohkem sõjapidamist
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et Ukraina väed jätkasid 20. ja 21. novembril vastupealetungi operatsioone. Poriste tingimuste tõttu ei korralda Venemaa maaväed enam rünnakuid.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed ei viinud 20. novembril Svatoves läbi maapealseid rünnakuid. ISW hinnangul ei tule Vene väed toime ilmastikutingimustega.
ISW teatel jätkavad Vene väed Luhanskis oma positsioonide tugevdamist. Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel on Venemaa armeel puudus laskemoonast ja kvalifitseeritud personalist.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 85 000 (võrdlus eelmise päevaga +400);
- tankid 2895 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5827 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1882 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+0);
- tiibraketid 480 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4393 (+15);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lublin asus mängu 10:0 juhtima, aga TalTech jõudis viigini 12:12 ja võitis avaveerandi 20:14. Teine poolaeg möödus valdavalt külaliste juhtimisel ja pausile mindi TalTechi 39:36 eduseisul.
Kolmandal veerandil kallutas Lublin aga vaekausi enda poole, minnes 42:48 kaotusseisust juhtima 63:52. Viimase kümne minutiga suutis TalTech vähendada vahe paremal juhul kolmele punktile (67:64), aga siis läks kodumeeskond lõplikult oma teed.
TalTechi paremad olid lätlane Kristaps Gluditis 19 ja ukrainlane Anatoli Šundel 14 punktiga. Lublini parim oli 17 silmaga Dayshon Smith, aga Kregor Hermet lisas 14 punkti.
Põhja-Euroopa liigas mängib tänavu tosin võistkonda, neist kolm Eestist: lisaks TalTechile ka Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Maks&Moorits. Järgmised kohtumised peetakse sel nädalalõpul. | Hermeti uus klubi sai TalTechist jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lublin asus mängu 10:0 juhtima, aga TalTech jõudis viigini 12:12 ja võitis avaveerandi 20:14. Teine poolaeg möödus valdavalt külaliste juhtimisel ja pausile mindi TalTechi 39:36 eduseisul.
Kolmandal veerandil kallutas Lublin aga vaekausi enda poole, minnes 42:48 kaotusseisust juhtima 63:52. Viimase kümne minutiga suutis TalTech vähendada vahe paremal juhul kolmele punktile (67:64), aga siis läks kodumeeskond lõplikult oma teed.
TalTechi paremad olid lätlane Kristaps Gluditis 19 ja ukrainlane Anatoli Šundel 14 punktiga. Lublini parim oli 17 silmaga Dayshon Smith, aga Kregor Hermet lisas 14 punkti.
Põhja-Euroopa liigas mängib tänavu tosin võistkonda, neist kolm Eestist: lisaks TalTechile ka Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Maks&Moorits. Järgmised kohtumised peetakse sel nädalalõpul.
### Response:
Hermeti uus klubi sai TalTechist jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsis toimuval EM-il on eestlannadel neljanda võistluspäeva järel viis võitu ja üks kaotus. B-divisjoni liider on Leedu naiskond, kes on praegu ainus täiseduga jätkav võistkond. Eesti jagab Tšehhiga teist positsiooni.
Eesti kurlingunaiskond võistleb EM-il B-divisjonis ning eesmärgiks on jõuda kahe parima sekka, et tagada Eestile koht järgmisel aastal tugevaimas A-divisjonis. Homme kohtuvad eestlannad Belgia ja Sloveenia koondistega, kes jagavad hetkel edetabelis neljandat kohta, mõlemal on kirjas kolm võitu ja kolm kaotust. Neljapäeval kohtub Eesti praeguse alagrupi liidri Leedu naiskonnaga.
Eesti kurlingumeeskonnal on võiduarve avamata. Eesti meeskond asub hetkel B-divisjoni A-alagrupis nelja kaotusega viimasel kohal.
Euroopa parimad võistkonnad meeste ja naiste kurlingus selguvad pühapäeval, 26. novembril. | Eesti kurlingnaiskond pidi EM-il tunnistama Tšehhi paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsis toimuval EM-il on eestlannadel neljanda võistluspäeva järel viis võitu ja üks kaotus. B-divisjoni liider on Leedu naiskond, kes on praegu ainus täiseduga jätkav võistkond. Eesti jagab Tšehhiga teist positsiooni.
Eesti kurlingunaiskond võistleb EM-il B-divisjonis ning eesmärgiks on jõuda kahe parima sekka, et tagada Eestile koht järgmisel aastal tugevaimas A-divisjonis. Homme kohtuvad eestlannad Belgia ja Sloveenia koondistega, kes jagavad hetkel edetabelis neljandat kohta, mõlemal on kirjas kolm võitu ja kolm kaotust. Neljapäeval kohtub Eesti praeguse alagrupi liidri Leedu naiskonnaga.
Eesti kurlingumeeskonnal on võiduarve avamata. Eesti meeskond asub hetkel B-divisjoni A-alagrupis nelja kaotusega viimasel kohal.
Euroopa parimad võistkonnad meeste ja naiste kurlingus selguvad pühapäeval, 26. novembril.
### Response:
Eesti kurlingnaiskond pidi EM-il tunnistama Tšehhi paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Asjaolu, et Briti valitsus peab pidevalt tegema valitsuse kriisikoosolekuid lunavara juhtumite tõttu ilmestab The Recordi sõnul seda kui vähe on Westminster suutnud edeneda selle konkreetse väljakutse lahendamisel, kinnitasid väljaandele mitmed allikad.
Lunavara on oma olemuselt ründetarkvara, mis kas krüpteerib inimese failid või peatab muul viisil arvuti kasutamise, kuniks kasutaja on valmis maksma arvuti töökorda saamiseks lunaraha, selgitab Microsoft.
Kuigi Briti Rahvusliku Küberkaitse Keskuse (NCSC) juhi Lindy Cameroni sõnul on lunavara suurim probleem Ühendkuningriigi jaoks, siis ei ole Briti valitsuse tähelepanu sellele allikate sõnul vastav.
Mitmed Briti valitsuse siseministrid on suunanud hoopis oma tähelepanu paadipõgenikele, mitte küberohtudele.
Ametlikult nimetatakse Briti valitsuse kriisikoosolekuid COBR-ks (Cabinet Office Briefing Room) ning ajalooliselt on neid kutsutud kokku eelkõige siis kui Ühendkuningriiki tabab terrorirünnak. Viimasel ajal on COBR koosolekutel tõusnud fookusesse aga Brittide kriitilise taristuga seotud küberintsidendid.
Briti küberkaitse keskuse NCSC andmetel on Ühendkuningriiki käesoleval aastal tabanud 18 erinevat lunaraha juhtumit, mis on olnud piisavalt tõsised, et vajasid üleriigilisel tasemel reageerimist. Käesoleval aastal on rünnatud nii Briti kommunaalteenuste pakkujat South Staffordshire Water kui ka tervishoiutarkvara ettevõtet Advanced.
The Record toob välja, et 2021. aastal algatas Briti avalik sektor ministeeriumitevahelise projekti, mis pidi tegema G7 riikide siseministritele soovitusi seoses lunarahaga. Projekti raames oli kavas käsitleda erinevaid lunaraha aspekte, sh lunaraha makseid, kohustuslikku intsidenditeavitust, kindlustust, krüptoraha ülekandeid ning rahvusvahelist koostööd.
Kuigi NCSC kinnitab, et selline projekt eksisteeris ei ole selle tulemused avalikud.
Mitme The Recordiga suhelnud allika kinnitusel olid projekti tulemused tagasihoidlikud, kuna alles selle käigus hakati mõistma kui ulatusliku ja keerulise probleemiga on tegu. Väljaandega suhelnud valitsusametnikud kinnitasid, et ei näe veel lunaraha probleemile Ühendkuningriigis lahendust.
Valitsusametnike kinnitusel on lunaraha rünnakud muutunud üha edukamaks ärimudeliks, kus suurenevad nii väljapressijate nõudmised kui ka nõutud lunaraha. Samuti on muutunud üha keerulisemaks lunaraha maksmise vältimine.
Briti valitsuses on siiani kõige perspektiivikam arutelu puudutanud välisriikide krüptoraha vahetuskeskkondade vastu sanktsioonide kehtestamist.
Enamus küberkurjategijaid, kes tegelevad lunaraha rünnakutega paiknevad kas Venemaal või Venemaa lähiriikides, kinnitas The Recordile üks ametiisik. Asjaolu, et nad saavad karistamatult tegutseda näitab, et neil on Vene valitsuse vaikiv heakskiit. | The Record: enamus Briti valitsuse kübermuredest on seotud lunavaraga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Asjaolu, et Briti valitsus peab pidevalt tegema valitsuse kriisikoosolekuid lunavara juhtumite tõttu ilmestab The Recordi sõnul seda kui vähe on Westminster suutnud edeneda selle konkreetse väljakutse lahendamisel, kinnitasid väljaandele mitmed allikad.
Lunavara on oma olemuselt ründetarkvara, mis kas krüpteerib inimese failid või peatab muul viisil arvuti kasutamise, kuniks kasutaja on valmis maksma arvuti töökorda saamiseks lunaraha, selgitab Microsoft.
Kuigi Briti Rahvusliku Küberkaitse Keskuse (NCSC) juhi Lindy Cameroni sõnul on lunavara suurim probleem Ühendkuningriigi jaoks, siis ei ole Briti valitsuse tähelepanu sellele allikate sõnul vastav.
Mitmed Briti valitsuse siseministrid on suunanud hoopis oma tähelepanu paadipõgenikele, mitte küberohtudele.
Ametlikult nimetatakse Briti valitsuse kriisikoosolekuid COBR-ks (Cabinet Office Briefing Room) ning ajalooliselt on neid kutsutud kokku eelkõige siis kui Ühendkuningriiki tabab terrorirünnak. Viimasel ajal on COBR koosolekutel tõusnud fookusesse aga Brittide kriitilise taristuga seotud küberintsidendid.
Briti küberkaitse keskuse NCSC andmetel on Ühendkuningriiki käesoleval aastal tabanud 18 erinevat lunaraha juhtumit, mis on olnud piisavalt tõsised, et vajasid üleriigilisel tasemel reageerimist. Käesoleval aastal on rünnatud nii Briti kommunaalteenuste pakkujat South Staffordshire Water kui ka tervishoiutarkvara ettevõtet Advanced.
The Record toob välja, et 2021. aastal algatas Briti avalik sektor ministeeriumitevahelise projekti, mis pidi tegema G7 riikide siseministritele soovitusi seoses lunarahaga. Projekti raames oli kavas käsitleda erinevaid lunaraha aspekte, sh lunaraha makseid, kohustuslikku intsidenditeavitust, kindlustust, krüptoraha ülekandeid ning rahvusvahelist koostööd.
Kuigi NCSC kinnitab, et selline projekt eksisteeris ei ole selle tulemused avalikud.
Mitme The Recordiga suhelnud allika kinnitusel olid projekti tulemused tagasihoidlikud, kuna alles selle käigus hakati mõistma kui ulatusliku ja keerulise probleemiga on tegu. Väljaandega suhelnud valitsusametnikud kinnitasid, et ei näe veel lunaraha probleemile Ühendkuningriigis lahendust.
Valitsusametnike kinnitusel on lunaraha rünnakud muutunud üha edukamaks ärimudeliks, kus suurenevad nii väljapressijate nõudmised kui ka nõutud lunaraha. Samuti on muutunud üha keerulisemaks lunaraha maksmise vältimine.
Briti valitsuses on siiani kõige perspektiivikam arutelu puudutanud välisriikide krüptoraha vahetuskeskkondade vastu sanktsioonide kehtestamist.
Enamus küberkurjategijaid, kes tegelevad lunaraha rünnakutega paiknevad kas Venemaal või Venemaa lähiriikides, kinnitas The Recordile üks ametiisik. Asjaolu, et nad saavad karistamatult tegutseda näitab, et neil on Vene valitsuse vaikiv heakskiit.
### Response:
The Record: enamus Briti valitsuse kübermuredest on seotud lunavaraga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Klubi tänab teda tohutu panuse eest kahe perioodi jooksul Old Traffordil [Man Unitedi koduareen], kus lõi 346 kohtumises 145 väravat, ja soovib talle ja tema perele edu edaspidiseks," andis klubi teisipäeval teada. "Igaüks Unitedis on jätkuvalt keskendunud meeskonna edusammudele [peatreener Erik] Ten Hagi käe all ja kõik töötavad üheskoos, et saavutada väljakul edu."
Ronaldo ütles teisipäeval tehtud avalduses, et armastab klubi ja fänne jätkuvalt ning see ei muutu eal. "Siiski tundub, et on õige aeg otsida uut väljakutset," sõnas hetkel Portugali koondisega MM-finaalturniiril viibiv tähtmängija. "Soovin meeskonnale edu ülejäänud hooajaks ja kaugemaks tulevikuks."
Aastatel 2003-2009 mängis Ronaldo samuti Manchester Unitedis, kui meeskonda vedas peatreenerina legendaarne Alex Ferguson. Mullu augustis taasliitus ta Inglismaa suurklubiga, aga ei leidnud ühist keelt tänavu peatreeneriks saanud Ten Hagiga.
Oktoobris keeldus ta kohtumises Tottenham Hotspuriga lõpuminutitel platsile tulemast ja lahkus seejärel mängijate tunneli kaudu. Järgnevas kohtumises Chelseaga portugallane koosseisu ei kuulunud, aga naasis seejärel kaaslaste juurde.
Pisut enam kui nädala eest andis Ronaldo avameelse intervjuu TalkTV ajakirjanik Piers Morganile, kus sõnas, et tunneb end Manchester Unitedis reedetuna ning lisas, et Ten Hag ei austa teda ja seetõttu ei austa tema ka hollandlast vastu. | Man United ja Ronaldo lõpetasid päevapealt lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Klubi tänab teda tohutu panuse eest kahe perioodi jooksul Old Traffordil [Man Unitedi koduareen], kus lõi 346 kohtumises 145 väravat, ja soovib talle ja tema perele edu edaspidiseks," andis klubi teisipäeval teada. "Igaüks Unitedis on jätkuvalt keskendunud meeskonna edusammudele [peatreener Erik] Ten Hagi käe all ja kõik töötavad üheskoos, et saavutada väljakul edu."
Ronaldo ütles teisipäeval tehtud avalduses, et armastab klubi ja fänne jätkuvalt ning see ei muutu eal. "Siiski tundub, et on õige aeg otsida uut väljakutset," sõnas hetkel Portugali koondisega MM-finaalturniiril viibiv tähtmängija. "Soovin meeskonnale edu ülejäänud hooajaks ja kaugemaks tulevikuks."
Aastatel 2003-2009 mängis Ronaldo samuti Manchester Unitedis, kui meeskonda vedas peatreenerina legendaarne Alex Ferguson. Mullu augustis taasliitus ta Inglismaa suurklubiga, aga ei leidnud ühist keelt tänavu peatreeneriks saanud Ten Hagiga.
Oktoobris keeldus ta kohtumises Tottenham Hotspuriga lõpuminutitel platsile tulemast ja lahkus seejärel mängijate tunneli kaudu. Järgnevas kohtumises Chelseaga portugallane koosseisu ei kuulunud, aga naasis seejärel kaaslaste juurde.
Pisut enam kui nädala eest andis Ronaldo avameelse intervjuu TalkTV ajakirjanik Piers Morganile, kus sõnas, et tunneb end Manchester Unitedis reedetuna ning lisas, et Ten Hag ei austa teda ja seetõttu ei austa tema ka hollandlast vastu.
### Response:
Man United ja Ronaldo lõpetasid päevapealt lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas rahulikus tempos, kumbki meeskond riske ei võtnud ja peamiselt loodeti nurga- või karistuslöökidele, mis ihaldatud väravat ei toonud. Mehhiko oli avapoolaja lõpus selgelt aktiivsem meeskond, kuid Poola kaitse pidas survele vastu ja pausile mindi 0:0 viigiseisul.
Poola teenis teise poolaja alguses penalti, kui Mehhiko kaitsja Hector Moreno tõmbas enda karistusalas maha Robert Lewandowski. Barcelona ründaja läks ka penaltit realiseerima, kuid Mehhiko puurilukk Guillermo Ochoa aimas õige nurga ja tõrjus poolaka soorituse.
Penalti äratas mehhiklased üles ja 64. minutil lõi poolkaitsja Edson Alvarez kaugelt peale. Pall võttis viimasel hetkel väikese pöörde sisse, kuid Poola väravavaht Wojciech Szczesny oli ülesannete kõrgusel ning tabloole jäi mängu lõpuni viigiseis.
C-alagrupis lõpetab esimese mängudevooru liidrina Saudi Araabia, kes alistas 2:1 MM-i suurfavoriidi Argentina. Poola ja Mehhiko jagavad teist ja kolmandat kohta.
C Riik Vt Vk K P Koht
C Riik Vt Vk K P K
Saudi Araabia 1 0 0 3 1
Poola 0 1 0 1 2
Mehhiko 0 1 0 1 3
Argentina 0 0 1 0 4
Enne mängu:
Mehhiko ja Poola on korra varasemalt jalgpalli MM-il kohtunud, 1978. aastal teenis Poola legendaarse Zbigniew Bonieki duublist 3:1 võidu. Viimane omavaheline vastasseis jääb 2017. aastasse, mil Mehhiko sai sõprusmängus 1:0 võidu.
Mängueelseks favoriidiks võib pidada Mehhikot, kes asub FIFA maailma edetabelis 13. kohal ning on jõudnud seitsmel järjestikusel MM-il kaheksandikfinaali. Mainimist väärt on tõsiasi, et Mehhiko on kõigil seitsmel korral piirdunud kaheksandikfinaaliga. Viimati mängisid nad veerandfinaalis 1986. aastal.
Tänavu on mehhiklaste lootused pandud eelkõige väravavahile Guillermo Ochoale, mitmekülgsele poolkaitsjale Edson Álvarezele ning ründeliini vedavatele Raul Jimenezele ja Hirving Lozanole.
Poola paikneb FIFA maailma edetabelis 26. real, alagrupist pääsesid nad viimati edasi 1986. aastal. Samas on Poolal tagataskust võtta mullu FIFA poolt maailma parimaks jalgpalluriks valitud Robert Lewandowski. Olulisematest tegijatest toetavad Barcelona ründajat puurilukk Wojciech Szczesny, kaitseliini raudvara Kamil Glik ja keskväljamaestro Piotr Zielinski.
Peale Poola ja Mehhiko mängivad C-alagrupis veel ka MM-i suurfavoriit Argentina ja autsaideri rolli kuuluv Saudi Araabia, mis tähendab, et tänase kohtumise võitja astub suure sammu play-off 'i suunas. Viigi korral jäävad kõik kaardid lahtiseks. | Ochoa penaltitõrje päästis Mehhikole viigipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas rahulikus tempos, kumbki meeskond riske ei võtnud ja peamiselt loodeti nurga- või karistuslöökidele, mis ihaldatud väravat ei toonud. Mehhiko oli avapoolaja lõpus selgelt aktiivsem meeskond, kuid Poola kaitse pidas survele vastu ja pausile mindi 0:0 viigiseisul.
Poola teenis teise poolaja alguses penalti, kui Mehhiko kaitsja Hector Moreno tõmbas enda karistusalas maha Robert Lewandowski. Barcelona ründaja läks ka penaltit realiseerima, kuid Mehhiko puurilukk Guillermo Ochoa aimas õige nurga ja tõrjus poolaka soorituse.
Penalti äratas mehhiklased üles ja 64. minutil lõi poolkaitsja Edson Alvarez kaugelt peale. Pall võttis viimasel hetkel väikese pöörde sisse, kuid Poola väravavaht Wojciech Szczesny oli ülesannete kõrgusel ning tabloole jäi mängu lõpuni viigiseis.
C-alagrupis lõpetab esimese mängudevooru liidrina Saudi Araabia, kes alistas 2:1 MM-i suurfavoriidi Argentina. Poola ja Mehhiko jagavad teist ja kolmandat kohta.
C Riik Vt Vk K P Koht
C Riik Vt Vk K P K
Saudi Araabia 1 0 0 3 1
Poola 0 1 0 1 2
Mehhiko 0 1 0 1 3
Argentina 0 0 1 0 4
Enne mängu:
Mehhiko ja Poola on korra varasemalt jalgpalli MM-il kohtunud, 1978. aastal teenis Poola legendaarse Zbigniew Bonieki duublist 3:1 võidu. Viimane omavaheline vastasseis jääb 2017. aastasse, mil Mehhiko sai sõprusmängus 1:0 võidu.
Mängueelseks favoriidiks võib pidada Mehhikot, kes asub FIFA maailma edetabelis 13. kohal ning on jõudnud seitsmel järjestikusel MM-il kaheksandikfinaali. Mainimist väärt on tõsiasi, et Mehhiko on kõigil seitsmel korral piirdunud kaheksandikfinaaliga. Viimati mängisid nad veerandfinaalis 1986. aastal.
Tänavu on mehhiklaste lootused pandud eelkõige väravavahile Guillermo Ochoale, mitmekülgsele poolkaitsjale Edson Álvarezele ning ründeliini vedavatele Raul Jimenezele ja Hirving Lozanole.
Poola paikneb FIFA maailma edetabelis 26. real, alagrupist pääsesid nad viimati edasi 1986. aastal. Samas on Poolal tagataskust võtta mullu FIFA poolt maailma parimaks jalgpalluriks valitud Robert Lewandowski. Olulisematest tegijatest toetavad Barcelona ründajat puurilukk Wojciech Szczesny, kaitseliini raudvara Kamil Glik ja keskväljamaestro Piotr Zielinski.
Peale Poola ja Mehhiko mängivad C-alagrupis veel ka MM-i suurfavoriit Argentina ja autsaideri rolli kuuluv Saudi Araabia, mis tähendab, et tänase kohtumise võitja astub suure sammu play-off 'i suunas. Viigi korral jäävad kõik kaardid lahtiseks.
### Response:
Ochoa penaltitõrje päästis Mehhikole viigipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gracenote arvestab võistkondade tugevuse hindamisel väga palju faktoreid ja arvutas välja, et Saudi Araabia võidu tõenäosus Argentina üle oli 8,7 protsenti.
Kõigi aegade tabelis kukub sellega teiseks USA koondis 1:0 võit Inglismaa üle 1950. aasta turniiril. Selle realiseerimise tõenäosus oli 9,5 protsenti.
Kolmandat kohta hoiab aga hiljem maailmameistriks kroonitud Hispaania koondise 0:1 kaotus 2010. aasta turniiri avavoorus Šveitsile.
Gracenote'i tabel pakub jalgpallipublikule ka omajagu üllatusi, sest näiteks Põhja-Korea võit Itaalia üle (1966) või Kameruni võit Argentina üle (1990) esikümnesse ei mahu.
Mõlemad koondised jõudsid hiljem ka veerandfinaali, aga statistikafirma andmetel hinnati neid meeskondi madalamalt kui nad väärinuks.
- Biggest shocks in #WorldCup history
1. ARGENTINA 1-2 SAUDI ARABIA 2022 (8.7% chance of Saudi Arabia win)
2. USA 1-0 England 1950 (9.5%)
3. Spain 0-1 Switzerland 2010 (10.3%)
4. W Germany 1-2 Algeria 1982 (13.2%)
5. Czech Rep 0-2 Ghana 2006 (13.9%)
— Gracenote Live (@GracenoteLive) November 22, 2022 | Statistikafirma: Saudi Araabia pakkus MM-ide ajaloo suurima üllatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gracenote arvestab võistkondade tugevuse hindamisel väga palju faktoreid ja arvutas välja, et Saudi Araabia võidu tõenäosus Argentina üle oli 8,7 protsenti.
Kõigi aegade tabelis kukub sellega teiseks USA koondis 1:0 võit Inglismaa üle 1950. aasta turniiril. Selle realiseerimise tõenäosus oli 9,5 protsenti.
Kolmandat kohta hoiab aga hiljem maailmameistriks kroonitud Hispaania koondise 0:1 kaotus 2010. aasta turniiri avavoorus Šveitsile.
Gracenote'i tabel pakub jalgpallipublikule ka omajagu üllatusi, sest näiteks Põhja-Korea võit Itaalia üle (1966) või Kameruni võit Argentina üle (1990) esikümnesse ei mahu.
Mõlemad koondised jõudsid hiljem ka veerandfinaali, aga statistikafirma andmetel hinnati neid meeskondi madalamalt kui nad väärinuks.
- Biggest shocks in #WorldCup history
1. ARGENTINA 1-2 SAUDI ARABIA 2022 (8.7% chance of Saudi Arabia win)
2. USA 1-0 England 1950 (9.5%)
3. Spain 0-1 Switzerland 2010 (10.3%)
4. W Germany 1-2 Algeria 1982 (13.2%)
5. Czech Rep 0-2 Ghana 2006 (13.9%)
— Gracenote Live (@GracenoteLive) November 22, 2022
### Response:
Statistikafirma: Saudi Araabia pakkus MM-ide ajaloo suurima üllatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon alustas teisipäeval 2023. aasta majanduspoliitika koordineerimise tsüklit. Pakett toetub 2022. aasta sügise majandusprognoosile, mille kohaselt esimesel poolaastal olid Euroopa Liidu majanduse tulemused head, kuid nüüd seisavad ees märksa raskemad ajad.
Komisjon märgib, et kuigi koroonapandeemiale reageerimiseks vastu võetud meetmed on end ära tasunud, toob Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse EL-i jaoks kaasa hulga keerukaid probleeme. Rekordilised energiahinnad, tempokas inflatsioon, puudulikud tarned ning võlakoormuse ja laenukulude suurenemine mõjutavad majandustegevust ja kärbivad kodumajapidamiste ostujõudu.
Euroopa poolaasta neli prioriteeti on keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus, et toetada konkurentsivõimelist kestlikkust.
Komisjon avaldas seejuures hinnangud euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta.
Komisjoni 2023. aasta eelarvesoovituste kohaselt tuleks madala ja keskmise võlatasemega liikmesriikidel tagada, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv vastab üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale. Kõrge võlatasemega liikmesriikidel soovitatakse järgida konservatiivset eelarvepoliitikat, eelkõige hoida riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv keskpika perioodi potentsiaalse SKP kasvust madalamal tasemel.
Komisjon kutsub Belgiat, Portugali, Austriat, Leedut, Saksamaad, Eestit, Luksemburgi, Hollandit, Sloveeniat ja Slovakkiat üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vastu vajalikud meetmed, et viia oma 2023. aasta eelarve Euroopa Liidu nõukogu soovitustega täielikult kooskõlla.
Eesti eelarveolukord on komisjoni hinnangul 2023. aastal ekspansiivne, samas kui inflatsioon on kõrge. Eestil soovitab komisjon piirata riigieelarvest rahastatavate püsikulude kasvu.
Energiahindade kompenseerimiseks mõeldud meetmed peaksid komisjoni hinnangul olema Eestil paremini suunatud haavatavamatele leibkondadele ja ettevõtetele. Praegusel kujul on komisjoni hinnangul nende meetmete puuduseks veel see, et kaob hinnasignaal tarbimise vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Selliste meetmete kulu ulatub sel aastal 0,9 protsendini ja järgmisel aastal 0,3 protsendini SKP-st.
Euroopa Komisjon leiab ka, et 17 liikmesriigi kohta tuleb koostada häiremehhanismi aruanne, mis on meede võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse ohu avastamiseks. Komisjoni sõnul tuleb hinnata, kas tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks on vaja poliitilisi meetmeid.
"Selle aasta häiremehhanismi kohaselt on põhjalik analüüs põhjendatud 17 liikmesriigi puhul: Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Saksamaa, kelle kohta koostati põhjalik analüüs juba eelmise aasta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Aga samuti Eesti, Leedu, Luksemburg, Läti, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari, kelle kohta 2021/2022. aasta tsüklis analüüsi ei koostatud."
Eesti kohta soovitab häiremehhanismi aruanne teha põhjaliku analüüsi, et hinnata konkurentsivõimega seotud haavatavust, mis tuleneb tööjõukulude ja inflatsiooni kiirest kasvust ning kinnisvarahindade tõusuga seotud riskidest. | Euroopa Komisjon soovitab Eestil energiakompensatsioone paremini suunata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon alustas teisipäeval 2023. aasta majanduspoliitika koordineerimise tsüklit. Pakett toetub 2022. aasta sügise majandusprognoosile, mille kohaselt esimesel poolaastal olid Euroopa Liidu majanduse tulemused head, kuid nüüd seisavad ees märksa raskemad ajad.
Komisjon märgib, et kuigi koroonapandeemiale reageerimiseks vastu võetud meetmed on end ära tasunud, toob Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse EL-i jaoks kaasa hulga keerukaid probleeme. Rekordilised energiahinnad, tempokas inflatsioon, puudulikud tarned ning võlakoormuse ja laenukulude suurenemine mõjutavad majandustegevust ja kärbivad kodumajapidamiste ostujõudu.
Euroopa poolaasta neli prioriteeti on keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus, et toetada konkurentsivõimelist kestlikkust.
Komisjon avaldas seejuures hinnangud euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta.
Komisjoni 2023. aasta eelarvesoovituste kohaselt tuleks madala ja keskmise võlatasemega liikmesriikidel tagada, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv vastab üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale. Kõrge võlatasemega liikmesriikidel soovitatakse järgida konservatiivset eelarvepoliitikat, eelkõige hoida riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv keskpika perioodi potentsiaalse SKP kasvust madalamal tasemel.
Komisjon kutsub Belgiat, Portugali, Austriat, Leedut, Saksamaad, Eestit, Luksemburgi, Hollandit, Sloveeniat ja Slovakkiat üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vastu vajalikud meetmed, et viia oma 2023. aasta eelarve Euroopa Liidu nõukogu soovitustega täielikult kooskõlla.
Eesti eelarveolukord on komisjoni hinnangul 2023. aastal ekspansiivne, samas kui inflatsioon on kõrge. Eestil soovitab komisjon piirata riigieelarvest rahastatavate püsikulude kasvu.
Energiahindade kompenseerimiseks mõeldud meetmed peaksid komisjoni hinnangul olema Eestil paremini suunatud haavatavamatele leibkondadele ja ettevõtetele. Praegusel kujul on komisjoni hinnangul nende meetmete puuduseks veel see, et kaob hinnasignaal tarbimise vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Selliste meetmete kulu ulatub sel aastal 0,9 protsendini ja järgmisel aastal 0,3 protsendini SKP-st.
Euroopa Komisjon leiab ka, et 17 liikmesriigi kohta tuleb koostada häiremehhanismi aruanne, mis on meede võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse ohu avastamiseks. Komisjoni sõnul tuleb hinnata, kas tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks on vaja poliitilisi meetmeid.
"Selle aasta häiremehhanismi kohaselt on põhjalik analüüs põhjendatud 17 liikmesriigi puhul: Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Saksamaa, kelle kohta koostati põhjalik analüüs juba eelmise aasta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Aga samuti Eesti, Leedu, Luksemburg, Läti, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari, kelle kohta 2021/2022. aasta tsüklis analüüsi ei koostatud."
Eesti kohta soovitab häiremehhanismi aruanne teha põhjaliku analüüsi, et hinnata konkurentsivõimega seotud haavatavust, mis tuleneb tööjõukulude ja inflatsiooni kiirest kasvust ning kinnisvarahindade tõusuga seotud riskidest.
### Response:
Euroopa Komisjon soovitab Eestil energiakompensatsioone paremini suunata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene gaas jõuab Euroopasse praegu ainult läbi Ukraina. Gaasikauplejad ja poliitikakujundajad on juba varem eeldanud, et Venemaa hakkab piirama gaasi tarneid ka läbi Ukraina.
Varem peatas Venemaa gaasi tarned läbi Nord Stream gaasitoru.
Tarnete peatamise uudise peale tõusis gaasi hind ligikaudu kaks protsenti, tõi Bloomberg välja.
Gazpromi teatel hoiab Ukraina kinni Moldovale mõeldud maagaasi. Ettevõte hoiatas, et hakkab alates 28. novembrist piirama gaasi tarneid samas mahus nagu nende hinnangul ei jõua enam Moldova klientideni.
Gazpromi väitel on Ukraina enda valdusesse võtnud 52,2 miljonit kuupeetrit maagaasi, mis on mõeldud Moldovale tarnimiseks.
Venemaa saadab praegu läbi Ukraina edasi 43 miljonit kuupmeetrit maagaasi iga päev.
Moldova pole Gazpromi väiteid veel kommenteerinud.
Ukraina gaasiettevõte: Venemaa valetab
Ukraina eitab Gazpromi süüdistusi. "Venemaa pole esimene [riik], kes kasutab maagaasi poliitiliseks survestamiseks. Tegu on faktide ulatusliku vääriti esitamisega, et veelgi enam piirata gaasitarneid Euroopa riikidele," teatas Ukraina gaasitaristut haldav ettevõte GTSOU.
GTSOU sõnul liigub kõik Venemaalt pärit maagaas Sudžast Moldova tarbijateni täies mahus.
Ukraina ettevõtte sõnul tahab Gazprom, et Moldova ei saaks kasutada Ukraina gaasitaristut ega Ukraina gaasihoidlaid. See omakorda suurendaks Moldova sõltuvust Vene maagaasist kütteperioodi alguses.
Ukraina riiklik energiatootja Naftogaz teatas lisaks Twitteris, et väited nagu Ukraina varastaks Vene gaasi ei pea paika.
Gazprom accused Ukraine of stealing gas. Once again.
In short: this is not true.
Official statement of Gas Transmission System Operator of Ukraine and clarification of the situation via link https://t.co/IuPxT6iVVU
— Naftogaz of Ukraine (@NaftogazUkraine) November 22, 2022 | Gazprom ähvardas peatada gaasitarned läbi Ukraina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene gaas jõuab Euroopasse praegu ainult läbi Ukraina. Gaasikauplejad ja poliitikakujundajad on juba varem eeldanud, et Venemaa hakkab piirama gaasi tarneid ka läbi Ukraina.
Varem peatas Venemaa gaasi tarned läbi Nord Stream gaasitoru.
Tarnete peatamise uudise peale tõusis gaasi hind ligikaudu kaks protsenti, tõi Bloomberg välja.
Gazpromi teatel hoiab Ukraina kinni Moldovale mõeldud maagaasi. Ettevõte hoiatas, et hakkab alates 28. novembrist piirama gaasi tarneid samas mahus nagu nende hinnangul ei jõua enam Moldova klientideni.
Gazpromi väitel on Ukraina enda valdusesse võtnud 52,2 miljonit kuupeetrit maagaasi, mis on mõeldud Moldovale tarnimiseks.
Venemaa saadab praegu läbi Ukraina edasi 43 miljonit kuupmeetrit maagaasi iga päev.
Moldova pole Gazpromi väiteid veel kommenteerinud.
Ukraina gaasiettevõte: Venemaa valetab
Ukraina eitab Gazpromi süüdistusi. "Venemaa pole esimene [riik], kes kasutab maagaasi poliitiliseks survestamiseks. Tegu on faktide ulatusliku vääriti esitamisega, et veelgi enam piirata gaasitarneid Euroopa riikidele," teatas Ukraina gaasitaristut haldav ettevõte GTSOU.
GTSOU sõnul liigub kõik Venemaalt pärit maagaas Sudžast Moldova tarbijateni täies mahus.
Ukraina ettevõtte sõnul tahab Gazprom, et Moldova ei saaks kasutada Ukraina gaasitaristut ega Ukraina gaasihoidlaid. See omakorda suurendaks Moldova sõltuvust Vene maagaasist kütteperioodi alguses.
Ukraina riiklik energiatootja Naftogaz teatas lisaks Twitteris, et väited nagu Ukraina varastaks Vene gaasi ei pea paika.
Gazprom accused Ukraine of stealing gas. Once again.
In short: this is not true.
Official statement of Gas Transmission System Operator of Ukraine and clarification of the situation via link https://t.co/IuPxT6iVVU
— Naftogaz of Ukraine (@NaftogazUkraine) November 22, 2022
### Response:
Gazprom ähvardas peatada gaasitarned läbi Ukraina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel saare, El Hierro sujus kõik plaanitult. Kokku läbis Ratasepp 37,98 km, joostes põhjarannikult El Pozo de las Calcosast lõunarannikul asuvasse La Restinga sadamasse, ületades ka saare kõrgeima punkti, 1501 m kõrgusel asuva Pico de Malpaso. Distantsi läbimiseks kulus aega 5:03.11.
El Hierrol finišeerimise järel liikus Ratasepp kohe Gran Canaria lennule, kus veel samal õhtul alustas 99 km pikkuse trassi läbimist. Gran Canaria ööpimeduses seisis Ratasepp silmitsi esimese suurema väljakutsega, kui ta sügavas ja umbe kasvanud võpsikus ei leidnud õiget suunda ja seepärast kulus tal 45 minutit väärtuslikku aega. Gran Canaria läbimiseks rannikult rannikule, ja üle kõrgeima tipu (1949 m), sai Ratasepp ühele poole 24 tunni sees, millest jooksmisele kulus aega 15:47.11.
Gran Canaria järgselt, kolmandal päeval, ootas Rataseppa ja tema tiimi tõeline logistika. Hommikul vara lennati La Gomerale, kus Ratasepal oli 34,31 km läbimiseks ja 1904 tõusumeeti vallutamiseks aega ainult kuus tundi. Seejärel lennati läbi Tenerife La Palmale (otselendu La Gomera ja La Palma vahel ei ole), kus ööpimeduses tuli 17 km ja võtta 1502 tõusumeetrit. Seejärel 4,5 tundi und ning siis veel 78 km ja enam kui 4000 tõusumeetrit.
La Palma ilm Rataseppa ei hellitanud: palju vihma ja kõrgemal mägedes (kõrgeim tipp 2424 m) ka lõikav jäine tuul. Distantsi läbimiseks kulus mehel kokku 12:11.03 ning tal jäi ainult 10 minutit varu aega, et jõuda õhtusele Tenerife lennule. Tiim ootas teda autoga finišis ja kohe asuti kiiruga lennujaama poole teele.
Jooksukatsumuse neljandal päeval lendas Ratasepp La Palmalt Tenerifele, kus ootas ees 126 km ning Hispaania kõrgeima tipu, El Teide (3718 m) ületamine. Tenerife distants jagunes kahele päevale. Ratasepp alustas jooksu viienda päeva päikesetõusul Playa de Las Teresitasest ja läbis esimesel päeva 74,72 km ning võttis 4252 tõusumeetrit. Aega kulus selleks 12:29.20. Pärast mõnetunnist ööund startis mees teisel Tenerife päeval juba enne päikesetõusu El Teide tippu vallutama ning õhtupoolikuks oli ta Tenerifega ühel pool. Kohe pärast Tenerife finišeerimist suundus Ratasepp lennujaama, et lennata Lanzarotele.
Sellega sai läbi katsumuse lennulogistika, mis pani saartevahelisele liikumisele omamoodi pinge. Edasi toimuvad saartevahetused mereteid mööda.
Järgmistel päevadel ootab ees ühe väikseima, La Graciosa (ca 15 km), ja läbimõõdult kahe suurema Kanaari saare, Lanzarote (ca 100 km) ja Fuerteventura (ca 180 km) läbimine rannikult rannikule, ületades samas ka saare kõrgeimad tipud.
Üldaeg: kell läks käima 16. novembril kell 9.00 ja aeg läheb seisma pärast viimasel saarel finišeerimist.
Lisaks üldajale jäädvustab Ratasepp ka saarte läbimise ajad (st aeg ilma logistikata).
Hetkel on ta viiel saarel läbinud kokku 392,94 km, võtnud 20 774 tõusu- ja teist sama palju langusmeetrit ning teinud seda ajaga 64 tundi 16 minutit. Ees on ootamas veel ca 300 km ning suurusjärgus 4 päeva. | Kaheksast Kanaari saarest jääb Ratasepal läbida veel kolm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel saare, El Hierro sujus kõik plaanitult. Kokku läbis Ratasepp 37,98 km, joostes põhjarannikult El Pozo de las Calcosast lõunarannikul asuvasse La Restinga sadamasse, ületades ka saare kõrgeima punkti, 1501 m kõrgusel asuva Pico de Malpaso. Distantsi läbimiseks kulus aega 5:03.11.
El Hierrol finišeerimise järel liikus Ratasepp kohe Gran Canaria lennule, kus veel samal õhtul alustas 99 km pikkuse trassi läbimist. Gran Canaria ööpimeduses seisis Ratasepp silmitsi esimese suurema väljakutsega, kui ta sügavas ja umbe kasvanud võpsikus ei leidnud õiget suunda ja seepärast kulus tal 45 minutit väärtuslikku aega. Gran Canaria läbimiseks rannikult rannikule, ja üle kõrgeima tipu (1949 m), sai Ratasepp ühele poole 24 tunni sees, millest jooksmisele kulus aega 15:47.11.
Gran Canaria järgselt, kolmandal päeval, ootas Rataseppa ja tema tiimi tõeline logistika. Hommikul vara lennati La Gomerale, kus Ratasepal oli 34,31 km läbimiseks ja 1904 tõusumeeti vallutamiseks aega ainult kuus tundi. Seejärel lennati läbi Tenerife La Palmale (otselendu La Gomera ja La Palma vahel ei ole), kus ööpimeduses tuli 17 km ja võtta 1502 tõusumeetrit. Seejärel 4,5 tundi und ning siis veel 78 km ja enam kui 4000 tõusumeetrit.
La Palma ilm Rataseppa ei hellitanud: palju vihma ja kõrgemal mägedes (kõrgeim tipp 2424 m) ka lõikav jäine tuul. Distantsi läbimiseks kulus mehel kokku 12:11.03 ning tal jäi ainult 10 minutit varu aega, et jõuda õhtusele Tenerife lennule. Tiim ootas teda autoga finišis ja kohe asuti kiiruga lennujaama poole teele.
Jooksukatsumuse neljandal päeval lendas Ratasepp La Palmalt Tenerifele, kus ootas ees 126 km ning Hispaania kõrgeima tipu, El Teide (3718 m) ületamine. Tenerife distants jagunes kahele päevale. Ratasepp alustas jooksu viienda päeva päikesetõusul Playa de Las Teresitasest ja läbis esimesel päeva 74,72 km ning võttis 4252 tõusumeetrit. Aega kulus selleks 12:29.20. Pärast mõnetunnist ööund startis mees teisel Tenerife päeval juba enne päikesetõusu El Teide tippu vallutama ning õhtupoolikuks oli ta Tenerifega ühel pool. Kohe pärast Tenerife finišeerimist suundus Ratasepp lennujaama, et lennata Lanzarotele.
Sellega sai läbi katsumuse lennulogistika, mis pani saartevahelisele liikumisele omamoodi pinge. Edasi toimuvad saartevahetused mereteid mööda.
Järgmistel päevadel ootab ees ühe väikseima, La Graciosa (ca 15 km), ja läbimõõdult kahe suurema Kanaari saare, Lanzarote (ca 100 km) ja Fuerteventura (ca 180 km) läbimine rannikult rannikule, ületades samas ka saare kõrgeimad tipud.
Üldaeg: kell läks käima 16. novembril kell 9.00 ja aeg läheb seisma pärast viimasel saarel finišeerimist.
Lisaks üldajale jäädvustab Ratasepp ka saarte läbimise ajad (st aeg ilma logistikata).
Hetkel on ta viiel saarel läbinud kokku 392,94 km, võtnud 20 774 tõusu- ja teist sama palju langusmeetrit ning teinud seda ajaga 64 tundi 16 minutit. Ees on ootamas veel ca 300 km ning suurusjärgus 4 päeva.
### Response:
Kaheksast Kanaari saarest jääb Ratasepal läbida veel kolm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maksab" on inspireeritud maailma hetkelisest olustikust ja sellega kaasnevatest hirmudest. Kirot usub, et paljudel on toimetulekuga raskusi ning nendib, et ega ta ka ise erand ei ole. "Stressiolukorrad panevad meid arusaadavalt priiskama, kriiskama ja kapriise ülesse kiskuma. Samas võiksime me aktsepteerida, et alati ei ole kõige tähtsam imidži säilitamine ega materiaalne väärtus," seletas Kirot.
Kui varasemalt on Kiroti loomingus kõlanud nii džässi kui ka alternatiivrokki, siis sel korral viis koostöö produtsent Majestimiga räppari hoopis elektroonilisema žanrini. "Kuna minu looming artistina on päris sünge, siis tundsin, et saan enda agressiivset nooti trummile ja bassile talletada. Olen pikemat aega tundnud, et võiks katsetada natuke kiirematempolise rütmikaga, sest alternatiivsemat ja kulgevamat materjali on juba üsna palju genereeritud," lausus räppar. "Ärge imestage, kui sellest püssist veel mõni pauk tuleb, sest natuke vist hakkas kiirem kloppimine meeldima ka."
Kirot on varasemalt teinud koostööd mitmete mainekate artistidega, nagu Genka, Reket, Yasmyn, An-Marlen ja Säm ning erinevate digikanalite peale on tema diskograafia kogunud tänaseks päevaks üle kolme miljoni kuulamise.
Aastal 2020 andis Legendaarne Records välja Kiroti debüütalbumi "Südameta, kaptenisillalt", mis pälvis kriitikute ja kuulajate poolt sooja vastuvõtu. Tänavu kevadel ilmus läbi Legendaarse ka Kiroti teine album "Kes otsib, see leiab". | Kirot avaldas uue singli "Maksab" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maksab" on inspireeritud maailma hetkelisest olustikust ja sellega kaasnevatest hirmudest. Kirot usub, et paljudel on toimetulekuga raskusi ning nendib, et ega ta ka ise erand ei ole. "Stressiolukorrad panevad meid arusaadavalt priiskama, kriiskama ja kapriise ülesse kiskuma. Samas võiksime me aktsepteerida, et alati ei ole kõige tähtsam imidži säilitamine ega materiaalne väärtus," seletas Kirot.
Kui varasemalt on Kiroti loomingus kõlanud nii džässi kui ka alternatiivrokki, siis sel korral viis koostöö produtsent Majestimiga räppari hoopis elektroonilisema žanrini. "Kuna minu looming artistina on päris sünge, siis tundsin, et saan enda agressiivset nooti trummile ja bassile talletada. Olen pikemat aega tundnud, et võiks katsetada natuke kiirematempolise rütmikaga, sest alternatiivsemat ja kulgevamat materjali on juba üsna palju genereeritud," lausus räppar. "Ärge imestage, kui sellest püssist veel mõni pauk tuleb, sest natuke vist hakkas kiirem kloppimine meeldima ka."
Kirot on varasemalt teinud koostööd mitmete mainekate artistidega, nagu Genka, Reket, Yasmyn, An-Marlen ja Säm ning erinevate digikanalite peale on tema diskograafia kogunud tänaseks päevaks üle kolme miljoni kuulamise.
Aastal 2020 andis Legendaarne Records välja Kiroti debüütalbumi "Südameta, kaptenisillalt", mis pälvis kriitikute ja kuulajate poolt sooja vastuvõtu. Tänavu kevadel ilmus läbi Legendaarse ka Kiroti teine album "Kes otsib, see leiab".
### Response:
Kirot avaldas uue singli "Maksab" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas väga tormakalt. Tuneesia oli esimesest minutist väga agressiivselt mängus sees. Peale esimesi minuteid mäng veidi rahunes ning Taani hakkas leidma mõningaid käike Tuneesia kaitses.
Kummalgi meeskonnal siiski suuri võimalusi skoori avamiseks ei tekkinud ning poolajale mindi 0:0 viigiseisul.
Teise poolaja keskel hakkas Tuneesia väsima ning Taani aina rohkem vastaste väravat ohustama. Mängu parima võimaluse sai Taani nurgalöögist, kui Andreas Christensen suunas tagapostist palli keskele ning sealt sai Andreas Cornelius peaga löögile, kuid pall tabas posti ning põrkas sealt tagasi.
Kohtumine jäi 0:0 viiki.
D-alagrupp
90:00
Taani
0
0
:
0
0
Tuneesia
Taani
Tuneesia
Taani - Tuneesia:
Enne mängu:
Taanlaste parim koht MM-ilt pärineb 1998. aastast, kui tuldi kaheksandaks ehk jõuti välja veerandfinaali. Viimasel MM-il, mis toimus 2018. aastal, sai Taani 11. koha. 2014. aastal Brasiilias toimunud MM-ile Taani ei pääsenud ning 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud turniiril oli Taani 24.
Taani näitas hiljuti head mängu UEFA Rahvuste liigas, kui A-divisjoni esimeses grupis saadi Horvaatia järel ja Prantsusmaa ees teine koht.
Viimasest kümnest koondise mängust on taanlased teeninud kuus võitu ja neli kaotust. 25. septembril võideti 2:0 Prantsusmaad.
Tuneesia on varem MM-il mänginud viiel korral, kuid kunagi pole alagrupist kaugemale jõutud. Viimasest kümnest koondise mängust on Tuneesia võitnud kuus, kaotanud kaks ja lisaks on kahel korral viiki mängitud. Viimati kaotati 1:5 Brasiiliale.
Lisaks neile kuuluvad D-gruppi veel Prantsusmaa ja Austraalia, kelle mäng jõuab ETV2 kanalil eetrisse 20.30. | Taani ja Tuneesia mängus väravaid ei löödud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas väga tormakalt. Tuneesia oli esimesest minutist väga agressiivselt mängus sees. Peale esimesi minuteid mäng veidi rahunes ning Taani hakkas leidma mõningaid käike Tuneesia kaitses.
Kummalgi meeskonnal siiski suuri võimalusi skoori avamiseks ei tekkinud ning poolajale mindi 0:0 viigiseisul.
Teise poolaja keskel hakkas Tuneesia väsima ning Taani aina rohkem vastaste väravat ohustama. Mängu parima võimaluse sai Taani nurgalöögist, kui Andreas Christensen suunas tagapostist palli keskele ning sealt sai Andreas Cornelius peaga löögile, kuid pall tabas posti ning põrkas sealt tagasi.
Kohtumine jäi 0:0 viiki.
D-alagrupp
90:00
Taani
0
0
:
0
0
Tuneesia
Taani
Tuneesia
Taani - Tuneesia:
Enne mängu:
Taanlaste parim koht MM-ilt pärineb 1998. aastast, kui tuldi kaheksandaks ehk jõuti välja veerandfinaali. Viimasel MM-il, mis toimus 2018. aastal, sai Taani 11. koha. 2014. aastal Brasiilias toimunud MM-ile Taani ei pääsenud ning 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud turniiril oli Taani 24.
Taani näitas hiljuti head mängu UEFA Rahvuste liigas, kui A-divisjoni esimeses grupis saadi Horvaatia järel ja Prantsusmaa ees teine koht.
Viimasest kümnest koondise mängust on taanlased teeninud kuus võitu ja neli kaotust. 25. septembril võideti 2:0 Prantsusmaad.
Tuneesia on varem MM-il mänginud viiel korral, kuid kunagi pole alagrupist kaugemale jõutud. Viimasest kümnest koondise mängust on Tuneesia võitnud kuus, kaotanud kaks ja lisaks on kahel korral viiki mängitud. Viimati kaotati 1:5 Brasiiliale.
Lisaks neile kuuluvad D-gruppi veel Prantsusmaa ja Austraalia, kelle mäng jõuab ETV2 kanalil eetrisse 20.30.
### Response:
Taani ja Tuneesia mängus väravaid ei löödud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on ilmselt esimene ja viimane lugu bandžoga. Metsikult raske on seda pilli hääles hoida ja lihtne pole seda ka mängida", rääkis Kruuvi solist Allan Kasuk.
Bändi sõnul räägib "Aardekaart" räägib sellest, kuidas kõigis meis on olemas aardekaart, mis juhatab meid eesmärkideni. "Vaja on endasse uskuda," märkis bänd. | Ansambel Kruuv andis välja uue singli "Aardekaart" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on ilmselt esimene ja viimane lugu bandžoga. Metsikult raske on seda pilli hääles hoida ja lihtne pole seda ka mängida", rääkis Kruuvi solist Allan Kasuk.
Bändi sõnul räägib "Aardekaart" räägib sellest, kuidas kõigis meis on olemas aardekaart, mis juhatab meid eesmärkideni. "Vaja on endasse uskuda," märkis bänd.
### Response:
Ansambel Kruuv andis välja uue singli "Aardekaart" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on kannatlikuse proov. Ma pean võtma endale aega ja võtma selle pausi. Hetkel pole mu keha rasketeks võistlusteks valmis ja pean seetõttu koju jääma," lausus 31-aastane norralane.
Röiseland pole tänavu hooajaeelsetel jõuproovidel starti tulnud. Nüüd kavatseb ta rahulikult treenida ja oodata, kuni keha on raskemateks katsumusteks valmis. Otsus jääda hooaja avaetapilt eemale langetati koos treenerite ja arstidega.
"Marte tunneb ennast ja oma keha nii hästi, et teab, millal tagasi hoida," lausus Norra naiskonna treener Sverre Huber-Kaas. "Loomulikult meeldinuks meile, kui ta tulnuks Soome kaasa."
Röiselandi loobumine tähendab võimalust Karoline Erdalile. Lisaks talle sõidavad Kontiolahtisse ka Karoline Knotten, Ragnhild Femsteinevik, Emiline Kalkenberg, Ida Lien ja Ingrid Landmark Tandrevold.
Kontiolahti MK-etapp algab teisipäeval, 29. novembril meeste tavadistantsiga. Järgmisel päeval lähevad tavadistantsile naised. | Eelmise hooaja MK-sarja üldvõitja Röiseland jätab avaetapi vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on kannatlikuse proov. Ma pean võtma endale aega ja võtma selle pausi. Hetkel pole mu keha rasketeks võistlusteks valmis ja pean seetõttu koju jääma," lausus 31-aastane norralane.
Röiseland pole tänavu hooajaeelsetel jõuproovidel starti tulnud. Nüüd kavatseb ta rahulikult treenida ja oodata, kuni keha on raskemateks katsumusteks valmis. Otsus jääda hooaja avaetapilt eemale langetati koos treenerite ja arstidega.
"Marte tunneb ennast ja oma keha nii hästi, et teab, millal tagasi hoida," lausus Norra naiskonna treener Sverre Huber-Kaas. "Loomulikult meeldinuks meile, kui ta tulnuks Soome kaasa."
Röiselandi loobumine tähendab võimalust Karoline Erdalile. Lisaks talle sõidavad Kontiolahtisse ka Karoline Knotten, Ragnhild Femsteinevik, Emiline Kalkenberg, Ida Lien ja Ingrid Landmark Tandrevold.
Kontiolahti MK-etapp algab teisipäeval, 29. novembril meeste tavadistantsiga. Järgmisel päeval lähevad tavadistantsile naised.
### Response:
Eelmise hooaja MK-sarja üldvõitja Röiseland jätab avaetapi vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Logistikute jutt sellest, et Eesti teedele võiks lubada pikemaid kui 18,75 meetriseid autoronge, on vähemalt 20 aastat vana. Transpordiameti liikuvuse projektijuhi Rene Indrek Proosi sõnul on ameti senised vastuargumendid toetunud teede ja sildade kehvale seisukorrale.
"Nüüd viimaste aastate jooksul on meie teede seisukord paranenud ja meie maja sees on arvamus muutunud," sõnas Proos.
"Suurtel trassidel oleks kindlasti täna võimalik pikemate ja raskemate veostega liigelda niimoodi, et see oluliselt meie infrastruktuuri ei kahjustaks," sõnas ta.
Konkreetsemalt on jutt 25,25 meetri pikkustest autorongidest. Nende teele lubamise nimel on transpordiamet juba üksjagu eeltööd teinud.
"Selleks kaardistasime trasse, kus transpordiameti hinnangul pikemate ja raskemate veostega liiklemisel probleeme ei tekiks. Kontrollisime teede ja sildade kandevõimet ning piiranguid teede geomeetria osas," lisas Proos.
Sõelale jäid Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteed aga ka osa Tallinna ringteest. Nimelt veetakse just seda mööda suur hulk kaupa sadamatest logistikakeskusteni. Neil trassidel võiks Proosi sõnul käima panna pilootprojekti.
"Meie hinnangul võiksid pikemad ja raskemad veosed teedele pääseda eriveo lubadega. Eriveo load annaks meile kontrollmehhanismi. Ja võimaluse ka vedude kohta täiendavat infot koguda," selgitas Proos ning lisas, et pilootprojekti raames uuritaks suuremate veokite mõju juba täpsemalt.
"Näiteks milline on mõju meie liiklusohutusele, kui palju ja agaralt Eesti ettevõtjad uut lahendust kasutama hakkavad, kui palju toimuks pikemaid ja raskemaid veoseid Eesti siseselt, kui palju see lihtsustaks vedu meie põhjanaabritega ja millised on keskkondlikud võidud, ehk palju väheneks meie autorongide läbitud kilomeetrite arv Eesti teedel," loetles Proos.
Kas 2+1 maanteede möödasõiduruum on piisav?
Ta rõhutas, et ohutuse kohta plaanivad nad põhjalikuma analüüsi teha juba enne pilootprojekti algust. Osalt saab selleks abi välismaalt. Nimelt on pikemad autorongid vähemalt osadel teedel lubatud näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal kui Taanis.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liiklustalituse juht Margus Tähepõld märkis, et kõige olulisem on ohutus.
"Kui see veok on oluliselt pikem, siis möödasõidu aeg pikeneb ja seal ongi need ohud," tõdes Tähepõld.
"Ja meil on täna need 2+1 maanteed, et kas seal kaherealine osa on piisav, et mõistlik hulk autosid mööda jõuaks. Ja mis rivid sellest moodustuvad ja mis tagajärjed sellel omakorda on. Need asjad tuleks enne ära hinnata, et me ei hakkaks maanteel inimeludega katsetama," lisas Tähepõld.
Tähepõld peab tähtsaks ka arutelu omavalitsustega. Ehkki suurem osa põhimaanteedest kuulub riigile, tuleb autorongidel konkreetsesse sihtkohta jõudmiseks ka kohalikke teid tarvitada.
Transpordiametis usutakse, et pilootprojekti raames tuleks lisaks autorongi pikkusele kergitada ka lubatud massi. Praegu võib autorong kaaluda kuni 44 tonni, pilootprojektis kerkiks see 60 tonnini. See aga vajaks seadusemuudatust.
Margus Tähepõld sõnas, et kiiremini saaks pilootprojektiga algust teha siis, kui autorongi lubatud mass samaks jätta.
"Kui me räägime pikematest veokitest, siis selle piirangu kehtestab määrus. Ehk kui liiklusohutuslikud aspektid on selged ja ka kohalike omavalitsuste ehk teede omanikega on kõik klaar, siis on võimalik seda piloteerida lihtsamal viisil," pakkus Tähepõld.
Proos märkis, et pelgalt autorongi pikendamisest jääks siiski väheks. Nimelt on taolise 25 meetrise autorongi tühimass ligi 20 tonni ehk kaupa mahuks masinale napilt.
Ettevõtjad soovivad ka raskemaid metsakoormaid
Ka logistika- ja autoveoettevõtete ühendused sooviksid korraga nii pikemaid kui raskemaid autoronge. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juht Herkki Kitsing ütles, et kaks suuremat autorongi teeks ära kolme väiksema autorongi töö.
"Kui 18,75 meetrine veok mahutab 36 euroalust, siis 25 meetrine autorong mahutab juba 51 euroalust," sõnas Kitsing.
"See on oluline maanteetranspordi kuluefektiivsuse parandamiseks, süsinikuheite vähendamiseks ja autojuhtide puuduse leevendamiseks," märkis Kitsing.
Ettevõtjate soovid on tegelikult isegi suuremad. Oktoobris ministritele saadetud kirjas seisab, et teedele võiks lubada ka 60-tonniseid 20,75 meetri pikkuseid metsaveoseid. Praegu tohib metsaveoks tarvitada sama pikka kuni 52-tonnist autorongi. Seda maanteeameti loal ja eriveosena.
Maanteeamet soovib edasi liikuda kahes etapis. Kõigepealt pandaks käima pilootprojekt suurematel maanteedel ja siis vaadataks, kas ja mida saab lubada ülejäänud teedele.
"Selle jaoks me oleme tellinud ka ekspertanalüüsi, mis puudutab kõigil teedel liiklemist," sõnas Proos.
"Metsavedajad liiklevad väga palju ka kitsastel väikestel kohalikel teedel ja kõrvalteedel, kus meie hetkel ei ole päris kindlad, mida teede ja sildade kandevõime endast kujutab. Seega me tahame täpsemalt enda otsuse kujundamiseks ära oodata ka ekspertanalüüsi, mis peaks valmima 2023. aasta suvel," ütles ta.
Margus Tähepõld ütles varasematele aruteludele vaadates, et olulist rolli otsuste tegemisel mängib kohalike omavalitsuste tagasisidel. Millal võiks valmima hakata määruse või seaduse muutmiseks tarvilikud eelnõud, praegu keegi ennustama ei hakka. | Amet lubaks suurematele teedele kolmandiku võrra pikemad autorongid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Logistikute jutt sellest, et Eesti teedele võiks lubada pikemaid kui 18,75 meetriseid autoronge, on vähemalt 20 aastat vana. Transpordiameti liikuvuse projektijuhi Rene Indrek Proosi sõnul on ameti senised vastuargumendid toetunud teede ja sildade kehvale seisukorrale.
"Nüüd viimaste aastate jooksul on meie teede seisukord paranenud ja meie maja sees on arvamus muutunud," sõnas Proos.
"Suurtel trassidel oleks kindlasti täna võimalik pikemate ja raskemate veostega liigelda niimoodi, et see oluliselt meie infrastruktuuri ei kahjustaks," sõnas ta.
Konkreetsemalt on jutt 25,25 meetri pikkustest autorongidest. Nende teele lubamise nimel on transpordiamet juba üksjagu eeltööd teinud.
"Selleks kaardistasime trasse, kus transpordiameti hinnangul pikemate ja raskemate veostega liiklemisel probleeme ei tekiks. Kontrollisime teede ja sildade kandevõimet ning piiranguid teede geomeetria osas," lisas Proos.
Sõelale jäid Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteed aga ka osa Tallinna ringteest. Nimelt veetakse just seda mööda suur hulk kaupa sadamatest logistikakeskusteni. Neil trassidel võiks Proosi sõnul käima panna pilootprojekti.
"Meie hinnangul võiksid pikemad ja raskemad veosed teedele pääseda eriveo lubadega. Eriveo load annaks meile kontrollmehhanismi. Ja võimaluse ka vedude kohta täiendavat infot koguda," selgitas Proos ning lisas, et pilootprojekti raames uuritaks suuremate veokite mõju juba täpsemalt.
"Näiteks milline on mõju meie liiklusohutusele, kui palju ja agaralt Eesti ettevõtjad uut lahendust kasutama hakkavad, kui palju toimuks pikemaid ja raskemaid veoseid Eesti siseselt, kui palju see lihtsustaks vedu meie põhjanaabritega ja millised on keskkondlikud võidud, ehk palju väheneks meie autorongide läbitud kilomeetrite arv Eesti teedel," loetles Proos.
Kas 2+1 maanteede möödasõiduruum on piisav?
Ta rõhutas, et ohutuse kohta plaanivad nad põhjalikuma analüüsi teha juba enne pilootprojekti algust. Osalt saab selleks abi välismaalt. Nimelt on pikemad autorongid vähemalt osadel teedel lubatud näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal kui Taanis.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liiklustalituse juht Margus Tähepõld märkis, et kõige olulisem on ohutus.
"Kui see veok on oluliselt pikem, siis möödasõidu aeg pikeneb ja seal ongi need ohud," tõdes Tähepõld.
"Ja meil on täna need 2+1 maanteed, et kas seal kaherealine osa on piisav, et mõistlik hulk autosid mööda jõuaks. Ja mis rivid sellest moodustuvad ja mis tagajärjed sellel omakorda on. Need asjad tuleks enne ära hinnata, et me ei hakkaks maanteel inimeludega katsetama," lisas Tähepõld.
Tähepõld peab tähtsaks ka arutelu omavalitsustega. Ehkki suurem osa põhimaanteedest kuulub riigile, tuleb autorongidel konkreetsesse sihtkohta jõudmiseks ka kohalikke teid tarvitada.
Transpordiametis usutakse, et pilootprojekti raames tuleks lisaks autorongi pikkusele kergitada ka lubatud massi. Praegu võib autorong kaaluda kuni 44 tonni, pilootprojektis kerkiks see 60 tonnini. See aga vajaks seadusemuudatust.
Margus Tähepõld sõnas, et kiiremini saaks pilootprojektiga algust teha siis, kui autorongi lubatud mass samaks jätta.
"Kui me räägime pikematest veokitest, siis selle piirangu kehtestab määrus. Ehk kui liiklusohutuslikud aspektid on selged ja ka kohalike omavalitsuste ehk teede omanikega on kõik klaar, siis on võimalik seda piloteerida lihtsamal viisil," pakkus Tähepõld.
Proos märkis, et pelgalt autorongi pikendamisest jääks siiski väheks. Nimelt on taolise 25 meetrise autorongi tühimass ligi 20 tonni ehk kaupa mahuks masinale napilt.
Ettevõtjad soovivad ka raskemaid metsakoormaid
Ka logistika- ja autoveoettevõtete ühendused sooviksid korraga nii pikemaid kui raskemaid autoronge. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juht Herkki Kitsing ütles, et kaks suuremat autorongi teeks ära kolme väiksema autorongi töö.
"Kui 18,75 meetrine veok mahutab 36 euroalust, siis 25 meetrine autorong mahutab juba 51 euroalust," sõnas Kitsing.
"See on oluline maanteetranspordi kuluefektiivsuse parandamiseks, süsinikuheite vähendamiseks ja autojuhtide puuduse leevendamiseks," märkis Kitsing.
Ettevõtjate soovid on tegelikult isegi suuremad. Oktoobris ministritele saadetud kirjas seisab, et teedele võiks lubada ka 60-tonniseid 20,75 meetri pikkuseid metsaveoseid. Praegu tohib metsaveoks tarvitada sama pikka kuni 52-tonnist autorongi. Seda maanteeameti loal ja eriveosena.
Maanteeamet soovib edasi liikuda kahes etapis. Kõigepealt pandaks käima pilootprojekt suurematel maanteedel ja siis vaadataks, kas ja mida saab lubada ülejäänud teedele.
"Selle jaoks me oleme tellinud ka ekspertanalüüsi, mis puudutab kõigil teedel liiklemist," sõnas Proos.
"Metsavedajad liiklevad väga palju ka kitsastel väikestel kohalikel teedel ja kõrvalteedel, kus meie hetkel ei ole päris kindlad, mida teede ja sildade kandevõime endast kujutab. Seega me tahame täpsemalt enda otsuse kujundamiseks ära oodata ka ekspertanalüüsi, mis peaks valmima 2023. aasta suvel," ütles ta.
Margus Tähepõld ütles varasematele aruteludele vaadates, et olulist rolli otsuste tegemisel mängib kohalike omavalitsuste tagasisidel. Millal võiks valmima hakata määruse või seaduse muutmiseks tarvilikud eelnõud, praegu keegi ennustama ei hakka.
### Response:
Amet lubaks suurematele teedele kolmandiku võrra pikemad autorongid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võistlus algas poolfinaalidega, kust pääsesin kindlalt teise tulemusega 18 finalisti hulka. Finaalvõistluse esimeseks alaks oli ratsutamine, kus kogusin puhta parkuuri eest maksimaalsed 300 punkti," kommenteeris 20-aastane Jõgisu oma etteastet.
"Järgnes vehklemise boonusring, kus vastavale ranking round 'i tulemusele suutsin koguda veel neli lisapunkti. Kolmandaks alaks oli ujumine, kus parandasin isiklikku parimat tulemust. Viimaseks ja otsustavaks alaks oli laskejooks, kus läksin rajale kaheksandalt positsioonilt 42-sekundilise händikäpiga esimesest võistlejast."
"Alustasin jooksu kohe hea tempoga, hakates konkurente püüdma," jätkas Jõgisu. "Teise lasketiiru jõudsin viiendal-kuuendal positsioonil ning kolmandas tiirus võistlesin konkurentidega juba külg-külje kõrval medali eest."
"Neljandast lasketiirust väljusime rootslase Marlena Jawaidi ja šveitslase Lea Egloffiga koos ning viimasel 600 meetril käis rebimine nii hõbedale kui ka pronksile. Kiireima jooksutulemusega tulin kokkuvõttes hõbemedalile. Euroopa meistriks tuli hispaanlanna Laura Heredia."
Jõgisu jäi kokkuvõttes rahule. "Eriti jäin rahule puhta ja sujuva parkuuriga ratsutamises ning super laskmisega poolfinaalis."
Nüüd võetakse natukene aega taastumiseks ning siis hakatakse koos treener Imre Tiidemanniga valmistuma järgmiseks hooajaks, mis saab olema üsna tihe ja pingeline, sest algab kvalifikatsioon olümpiamängudeks. Samuti jätkab Johanna õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis rakenduskeemia ja geenitehnoloogia erialal.
Johanna Maria Jõgisu on tänavu üks neljast Sihtasutuse Noored Olümpiale stipendiaadist, keda toetatakse Pariisi olümpiale jõudmiseks. Sihtasutus Noored Olümpiale on ettevõtjate Paavo Pauklini ja Valdur Jahti poolt asutatud noorte tippspordi tugisüsteem, mille eesmärgiks on aidata Eesti sporditalentidel oma unistustele lähemale jõuda ja võimaldada neil kasvada rahvuslikeks eeskujudeks nii spordis kui selle väliselt. | EM-hõbe Jõgisu: eriti rahule jäin parkuuri ja poolfinaalis laskmisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võistlus algas poolfinaalidega, kust pääsesin kindlalt teise tulemusega 18 finalisti hulka. Finaalvõistluse esimeseks alaks oli ratsutamine, kus kogusin puhta parkuuri eest maksimaalsed 300 punkti," kommenteeris 20-aastane Jõgisu oma etteastet.
"Järgnes vehklemise boonusring, kus vastavale ranking round 'i tulemusele suutsin koguda veel neli lisapunkti. Kolmandaks alaks oli ujumine, kus parandasin isiklikku parimat tulemust. Viimaseks ja otsustavaks alaks oli laskejooks, kus läksin rajale kaheksandalt positsioonilt 42-sekundilise händikäpiga esimesest võistlejast."
"Alustasin jooksu kohe hea tempoga, hakates konkurente püüdma," jätkas Jõgisu. "Teise lasketiiru jõudsin viiendal-kuuendal positsioonil ning kolmandas tiirus võistlesin konkurentidega juba külg-külje kõrval medali eest."
"Neljandast lasketiirust väljusime rootslase Marlena Jawaidi ja šveitslase Lea Egloffiga koos ning viimasel 600 meetril käis rebimine nii hõbedale kui ka pronksile. Kiireima jooksutulemusega tulin kokkuvõttes hõbemedalile. Euroopa meistriks tuli hispaanlanna Laura Heredia."
Jõgisu jäi kokkuvõttes rahule. "Eriti jäin rahule puhta ja sujuva parkuuriga ratsutamises ning super laskmisega poolfinaalis."
Nüüd võetakse natukene aega taastumiseks ning siis hakatakse koos treener Imre Tiidemanniga valmistuma järgmiseks hooajaks, mis saab olema üsna tihe ja pingeline, sest algab kvalifikatsioon olümpiamängudeks. Samuti jätkab Johanna õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis rakenduskeemia ja geenitehnoloogia erialal.
Johanna Maria Jõgisu on tänavu üks neljast Sihtasutuse Noored Olümpiale stipendiaadist, keda toetatakse Pariisi olümpiale jõudmiseks. Sihtasutus Noored Olümpiale on ettevõtjate Paavo Pauklini ja Valdur Jahti poolt asutatud noorte tippspordi tugisüsteem, mille eesmärgiks on aidata Eesti sporditalentidel oma unistustele lähemale jõuda ja võimaldada neil kasvada rahvuslikeks eeskujudeks nii spordis kui selle väliselt.
### Response:
EM-hõbe Jõgisu: eriti rahule jäin parkuuri ja poolfinaalis laskmisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustis välja kuulutatud Tallinna lauluväljaku ala uuendamise arhitektuurikonkursi eesmärk on muuta lauluväljakut ümbritsev ala linnaruumiliselt huvitavaks ka siis, kui parajasti laulupidu ei peeta.
Lauluväljak juht Urmo Saareoja rääkis konkursi alguses "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ideekonkursi abil soovitakse muuta 23 hektaril laiuv ala osaks linnaruumist.
"Meie üks suuremaid ootusi on see, et inimesed hakkaksid veel rohkem lauluväljaku ala kasutama. Nii pered, üksikkülastajad, kontserdikülastajad kui ka laulupeolised, et nad saaksid siin täpselt selle emotsiooni ja sel hetkel, kui vaja. Tegelikult ongi kõige suurem mure lahendada ära see probleem nende erinevate huvigruppide vahel ja sel erineval perioodil, kui siin toimuvad suured üritused, väikesed üritused või kui meil üldse üritusi ei toimu," rääkis ta toona.
Tallinna linnapea ja võistluse žürii esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna lauluväljak eriline objekt, mille arenguid saadab suur avalikkuse huvi. "Eestlaste jaoks on Tallinna lauluväljak identiteedi lahutamatuks osaks, see on rahvuskultuuriline pühapaik, mis kannab endas traditsioone. Seda pärandit hoides loome ka tulevikku," sõnas Kõlvart.
"Konkursile laekunud võistlustööd tähistavad järgmist etappi Tallinna lauluväljaku ja seda ümbritseva ala kujundamisel, millele on eelnenud pikk ja põhjalik ettevalmistustöö. Nüüd asub žürii esitatud materjale põhjalikult läbi töötama ning me soovime võitja välja valida veel käesoleva aasta lõpuks," selgitas ta.
Võidutöö valib välja žürii, kuhu kuuluvad Tallinna linna, Tallinna lauluväljaku, kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad. Partner võistluse korraldamisel on Eesti Arhitektide Liit. Võistluse auhinnafond on 43 000 eurot. | Lauluväljaku ruumilise lahenduse nimel võistleb seitse tööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustis välja kuulutatud Tallinna lauluväljaku ala uuendamise arhitektuurikonkursi eesmärk on muuta lauluväljakut ümbritsev ala linnaruumiliselt huvitavaks ka siis, kui parajasti laulupidu ei peeta.
Lauluväljak juht Urmo Saareoja rääkis konkursi alguses "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ideekonkursi abil soovitakse muuta 23 hektaril laiuv ala osaks linnaruumist.
"Meie üks suuremaid ootusi on see, et inimesed hakkaksid veel rohkem lauluväljaku ala kasutama. Nii pered, üksikkülastajad, kontserdikülastajad kui ka laulupeolised, et nad saaksid siin täpselt selle emotsiooni ja sel hetkel, kui vaja. Tegelikult ongi kõige suurem mure lahendada ära see probleem nende erinevate huvigruppide vahel ja sel erineval perioodil, kui siin toimuvad suured üritused, väikesed üritused või kui meil üldse üritusi ei toimu," rääkis ta toona.
Tallinna linnapea ja võistluse žürii esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna lauluväljak eriline objekt, mille arenguid saadab suur avalikkuse huvi. "Eestlaste jaoks on Tallinna lauluväljak identiteedi lahutamatuks osaks, see on rahvuskultuuriline pühapaik, mis kannab endas traditsioone. Seda pärandit hoides loome ka tulevikku," sõnas Kõlvart.
"Konkursile laekunud võistlustööd tähistavad järgmist etappi Tallinna lauluväljaku ja seda ümbritseva ala kujundamisel, millele on eelnenud pikk ja põhjalik ettevalmistustöö. Nüüd asub žürii esitatud materjale põhjalikult läbi töötama ning me soovime võitja välja valida veel käesoleva aasta lõpuks," selgitas ta.
Võidutöö valib välja žürii, kuhu kuuluvad Tallinna linna, Tallinna lauluväljaku, kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad. Partner võistluse korraldamisel on Eesti Arhitektide Liit. Võistluse auhinnafond on 43 000 eurot.
### Response:
Lauluväljaku ruumilise lahenduse nimel võistleb seitse tööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu detsembris karjääri lõpetanud 34-aastane Agüero rääkis teisipäeval pärast Argentina kaotust, et riigi alaliit ei suutnud talle võistkonna baasi pääsemiseks piisavalt kiiresti akrediteeringut vormistada.
"Ma pole veel Argentina koondislasi näinud. Kõik on praegu üsna veider," rääkis endine ründaja oma YouTube'i kanalil. "Sissepääsuks on vaja akrediteeringut, aga tundub veider, et selle vormistamine võtab aega kolm-neli päeva."
"Kui nad ei taha, et ma sinna ilmuks, okei - aga öelge seda mulle näkku," jätkas koondise eest 101 mänguga 41 väravat löönud Agüero. "Ma pole iial kellelegi haiget teinud, olen alati hästi käitunud. Võib-olla on seal [alaliidus] inimesi, kellele ei meeldinud mõni asi, mida olen öelnud. Ma isegi ei tea! Palusin ligipääsu ja mulle öeldi, et otsuse teevad kõrgemad võimud, aga näen, keda on sisse lubatud. Olen ju varemgi Argentina koondisega enne mänge aega veetnud ja akrediteering on alati kiiresti vormistatud. Tahtsin oma sõpru enne mängu näha, et neile edu soovida," lisas Agüero.
Argentina kaotas C-alagrupi avamängus Saudi Araabiale 1:2 ning peab nüüd edasipääsuks hästi esinema nii Poola kui Mehhiko vastu, mängud, mida koondise tipuründaja Lautaro Martinez nimetas "kaheks finaaliks". | Šokk-kaotuse põhjus leitud? Agüerol ei lubatud koondislastele edu soovida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu detsembris karjääri lõpetanud 34-aastane Agüero rääkis teisipäeval pärast Argentina kaotust, et riigi alaliit ei suutnud talle võistkonna baasi pääsemiseks piisavalt kiiresti akrediteeringut vormistada.
"Ma pole veel Argentina koondislasi näinud. Kõik on praegu üsna veider," rääkis endine ründaja oma YouTube'i kanalil. "Sissepääsuks on vaja akrediteeringut, aga tundub veider, et selle vormistamine võtab aega kolm-neli päeva."
"Kui nad ei taha, et ma sinna ilmuks, okei - aga öelge seda mulle näkku," jätkas koondise eest 101 mänguga 41 väravat löönud Agüero. "Ma pole iial kellelegi haiget teinud, olen alati hästi käitunud. Võib-olla on seal [alaliidus] inimesi, kellele ei meeldinud mõni asi, mida olen öelnud. Ma isegi ei tea! Palusin ligipääsu ja mulle öeldi, et otsuse teevad kõrgemad võimud, aga näen, keda on sisse lubatud. Olen ju varemgi Argentina koondisega enne mänge aega veetnud ja akrediteering on alati kiiresti vormistatud. Tahtsin oma sõpru enne mängu näha, et neile edu soovida," lisas Agüero.
Argentina kaotas C-alagrupi avamängus Saudi Araabiale 1:2 ning peab nüüd edasipääsuks hästi esinema nii Poola kui Mehhiko vastu, mängud, mida koondise tipuründaja Lautaro Martinez nimetas "kaheks finaaliks".
### Response:
Šokk-kaotuse põhjus leitud? Agüerol ei lubatud koondislastele edu soovida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval kukkus tähtaeg regionaalsete investeeringute ehk niinimetatud katuseraha jagamise ettepanekute tegemiseks. Kriitikud leiavad, et rahajagamise põhimõtted pole lõpuni arusaadavad ning valimiste eel lisandub kahtlus, et tegu on osaga valimiskampaaniast, kuid varasematel aastatel sellisel viisil toetust saanute seas on neid, kelle sõnul poleks vajalikud teod abita tehtud saanud.
Näiteks Eesti Evangeelse Vennastekoguduse Nissi palvemaja sai mullu EKRE saadiku Henn Põlluaasa ettepanekul 10 000 eurot "katuseraha", mis kuluski sõna otseses mõttes katuse remondiks. Praeguseks on töö tehtud ja aruanne rahandusministeeriumile esitatud.
Palvemaja vanem Peeter Krall ütles ERR-ile, et nende jaoks oli rahaeraldis äärmiselt oluline ja ilma selleta oleks Saue vallas asuv hoone senini uue katuseta, sest objekti juriidilise omaniku aadress on Tallinnas.
"Saue vald ei saa seda toetada, kuna omanik ei ole Saue valla sissekirjutusega. Bürokraatia käib, aga maja oli kokku kukkumas," kirjeldas ta toetuse hädavajalikkust.
Keila linn sai mullu reformierakondlase Timo Suslovi ettepanekul 25 000 eurot, et rajada nõuetele vastav avalik rand. Linna pressiesindaja Valdur Vacht kinnitas, et plaan on ka ellu viidud.
"Avalik rand on Keilasse rajatud, valmis ja aktiivselt kasutuses olnud," lausus ta.
Keila avalik rand. Autor/allikas: Keila linnavalitsus
Väike-Maarja gümnaasiumi algkoolimaja õuealal avati tänavu suvel madalseiklusrada, mille rajamiseks kulunud 6000 eurost tuli 5000 sotsiaaldemokraadist Indrek Saare ettepanekul "katuserahadest" ning 1000 eurot koguti heategevuslikul jõululaadal.
Jõgeva kiriku ehitamiseks on raha eraldatud nii riigieelarvest kui ka Isamaa ettepanekul jagatud "katuserahadest".
EELK Jõgeva koguduse õpetaja Georg Glaase ütles, et kiriku torn avati 2020. aasta lõpus, nurgakivi asetati pisut üle aasta tagasi ja põhihoone on praeguseks suures osas valmis. Paigaldatud on ka osa klaasfassaadist ja kui fassaad saab ka külgedele, on majakarp juba kinni.
"Oleme edenenud selles mahus, mis on olnud, vastavalt tingimustele oleme raha ära kasutanud," rääkis ta.
Glaase sõnul ei ole ta kursis, kas ka tänavustest "katuserahadest" kiriku ehitamiseks midagi tuleb, kuid kui see peaks nii olema, on kogudus rõõmus ja rahul, aga kui ei, viiakse projekt samuti lõpule.
Koguduse õpetaja usub, et ka ilma riigi toeta saanuks kiriku ehitatud, kuid see võtaks kindlasti palju rohkem aega. "Katuserahade" kohta märkis ta, et nende ümber on igal aastal palju elevust, kuid näiteks väikeste maakirikute jaoks, mis parandamist vajavad, on ka väikesed rahaeraldised igal juhul omal kohal.
Millal Jõgeva kirik täiesti valmis saab, ei soovinud Glaase kindlas kõneviisis öelda, kuna päriselus kipub alati minema aega plaanitust veidi enam, kuid ta kinnitas, et suurem tükk tööst on juba tehtud ning varaseim võimalik valmimisaeg võiks olla tuleva aasta jõulude paiku.
"Katuserahadest" on osa saanud ka Tallinna Võrkpalliklubi, kellele laekus eelmise keskerakondlase Igor Kravtšenko ettepanekul 24 000 eurot. Klubi tegevjuht Karol Paas ütles, et tegu oli tegevustoetusega.
"Sellel ei ole konkreetset eesmärki, aga oleme seda kasutanud üldeelarves mõistlike asjade toimetamiseks. Näiteks sellel aastal treenivad Ukraina lapsed meil õppemaksuta," tõi ta näite ja lisas, et toetus on võimaldanud teha tasu väiksemaks ka peredele, kellel käib trennis mitu last.
Ehkki klubi tegevus ei jääks Paasi sõnul toetusrahata seisma, on iga abi teretulnud ja annab võimalusi juurde. Samas võib toetus mõne klubi puhul ka ellujäämiseks vajalik olla, eriti arvestades teadmatust, milliseks kujunevad jaanuaris saalide või kütte hinnad, tõdes tegevjuht.
Tänavu kulub riigieelarvest "katuserahadeks" neli miljonit eurot ehk umbes 40 000 eurot saadiku kohta. Riigieelarve kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusi hakkab rahanduskomisjon arutama 1. detsembril. | "Katuserahad" tekitavad avalikkuses poleemikat, kuid abisaajad ei nurise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval kukkus tähtaeg regionaalsete investeeringute ehk niinimetatud katuseraha jagamise ettepanekute tegemiseks. Kriitikud leiavad, et rahajagamise põhimõtted pole lõpuni arusaadavad ning valimiste eel lisandub kahtlus, et tegu on osaga valimiskampaaniast, kuid varasematel aastatel sellisel viisil toetust saanute seas on neid, kelle sõnul poleks vajalikud teod abita tehtud saanud.
Näiteks Eesti Evangeelse Vennastekoguduse Nissi palvemaja sai mullu EKRE saadiku Henn Põlluaasa ettepanekul 10 000 eurot "katuseraha", mis kuluski sõna otseses mõttes katuse remondiks. Praeguseks on töö tehtud ja aruanne rahandusministeeriumile esitatud.
Palvemaja vanem Peeter Krall ütles ERR-ile, et nende jaoks oli rahaeraldis äärmiselt oluline ja ilma selleta oleks Saue vallas asuv hoone senini uue katuseta, sest objekti juriidilise omaniku aadress on Tallinnas.
"Saue vald ei saa seda toetada, kuna omanik ei ole Saue valla sissekirjutusega. Bürokraatia käib, aga maja oli kokku kukkumas," kirjeldas ta toetuse hädavajalikkust.
Keila linn sai mullu reformierakondlase Timo Suslovi ettepanekul 25 000 eurot, et rajada nõuetele vastav avalik rand. Linna pressiesindaja Valdur Vacht kinnitas, et plaan on ka ellu viidud.
"Avalik rand on Keilasse rajatud, valmis ja aktiivselt kasutuses olnud," lausus ta.
Keila avalik rand. Autor/allikas: Keila linnavalitsus
Väike-Maarja gümnaasiumi algkoolimaja õuealal avati tänavu suvel madalseiklusrada, mille rajamiseks kulunud 6000 eurost tuli 5000 sotsiaaldemokraadist Indrek Saare ettepanekul "katuserahadest" ning 1000 eurot koguti heategevuslikul jõululaadal.
Jõgeva kiriku ehitamiseks on raha eraldatud nii riigieelarvest kui ka Isamaa ettepanekul jagatud "katuserahadest".
EELK Jõgeva koguduse õpetaja Georg Glaase ütles, et kiriku torn avati 2020. aasta lõpus, nurgakivi asetati pisut üle aasta tagasi ja põhihoone on praeguseks suures osas valmis. Paigaldatud on ka osa klaasfassaadist ja kui fassaad saab ka külgedele, on majakarp juba kinni.
"Oleme edenenud selles mahus, mis on olnud, vastavalt tingimustele oleme raha ära kasutanud," rääkis ta.
Glaase sõnul ei ole ta kursis, kas ka tänavustest "katuserahadest" kiriku ehitamiseks midagi tuleb, kuid kui see peaks nii olema, on kogudus rõõmus ja rahul, aga kui ei, viiakse projekt samuti lõpule.
Koguduse õpetaja usub, et ka ilma riigi toeta saanuks kiriku ehitatud, kuid see võtaks kindlasti palju rohkem aega. "Katuserahade" kohta märkis ta, et nende ümber on igal aastal palju elevust, kuid näiteks väikeste maakirikute jaoks, mis parandamist vajavad, on ka väikesed rahaeraldised igal juhul omal kohal.
Millal Jõgeva kirik täiesti valmis saab, ei soovinud Glaase kindlas kõneviisis öelda, kuna päriselus kipub alati minema aega plaanitust veidi enam, kuid ta kinnitas, et suurem tükk tööst on juba tehtud ning varaseim võimalik valmimisaeg võiks olla tuleva aasta jõulude paiku.
"Katuserahadest" on osa saanud ka Tallinna Võrkpalliklubi, kellele laekus eelmise keskerakondlase Igor Kravtšenko ettepanekul 24 000 eurot. Klubi tegevjuht Karol Paas ütles, et tegu oli tegevustoetusega.
"Sellel ei ole konkreetset eesmärki, aga oleme seda kasutanud üldeelarves mõistlike asjade toimetamiseks. Näiteks sellel aastal treenivad Ukraina lapsed meil õppemaksuta," tõi ta näite ja lisas, et toetus on võimaldanud teha tasu väiksemaks ka peredele, kellel käib trennis mitu last.
Ehkki klubi tegevus ei jääks Paasi sõnul toetusrahata seisma, on iga abi teretulnud ja annab võimalusi juurde. Samas võib toetus mõne klubi puhul ka ellujäämiseks vajalik olla, eriti arvestades teadmatust, milliseks kujunevad jaanuaris saalide või kütte hinnad, tõdes tegevjuht.
Tänavu kulub riigieelarvest "katuserahadeks" neli miljonit eurot ehk umbes 40 000 eurot saadiku kohta. Riigieelarve kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusi hakkab rahanduskomisjon arutama 1. detsembril.
### Response:
"Katuserahad" tekitavad avalikkuses poleemikat, kuid abisaajad ei nurise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tehing" ("The Fence")
Režissöör: William Stone
Võib öelda, et Just Filmil linastunud "Tehing" on kõigile noortele vaatajatele omamoodi sissejuhatus briti krimikomöödiate rikkalikku ja eriilmelisse maailma. Režissöör William Stone teeb filmiga omamoodi tänukummarduse Guy Ritchiele ja tema pärandile, kuid lahjendab oma filmi teismeliste tasemele. Muidugi, rämedust ja põhjendamatut vägivalda on ka "Tehingus", kuid teemad ning probleemid on tugevalt seotud noorte üleskasvamise ja eluoluga.
Ühelt poolt joonistub seeläbi välja igati ajastutruu pilt 1980. aastate Bristolist – mida aitab toetada ka üllatavalt obskuurne heliriba –, teisalt on noortepärasusega lihvitud maha filmi teravamad nurgad ning seetõttu kannatab ka usutavus. Stsenaarium jääb nii umbes poole filmi peal toppama, tegelased ei oskagi justkui midagi enam ette võtta, või kui ka oskavad, siis on vaatajal sellest lihtsalt täiesti ükspuha. Karakteritest on elu välja kirjutatud, nad on lihtsalt malenupud, mida loo jaoks vajalikus suunas liigutatakse.
"Tehing" ("The Fence") Autor/allikas: Kaader filmist
Samas tuleb ikkagi mõista, et tegu on noore lavastaja William Stone'i debüütfilmiga ning selles valguses väärib "Tehingu" ambitsioonikus isegi tunnustamist. Sarnaselt "Lock, Stock and Two Smoking Barrelsile" on Stone püüdnud lahti joonistada tegelaste ja lõikuvate teemaliinide rägastiku, kus mõned otsad lähevad kokku, aga seda vaid selleks, et kaks teist otsa läheksid lahti. Kui stsenaarium olnuks paremini läbi toimetatud ja loo fookus paremini paigas, võinuks sellest saada ühe viimase aja meeldejäävaima briti krimka. Praegu jääb lõpptulemus siiski pisut lahjaks.
Aga kõigile neile, kellele meeldib vaadata, kuidas briti pätid (ja ka tulevased, alles esimesi samme tegevad pätid!) tuusavad ja lõputute jaburustega tegelevad, siis on "Tehing" just õige film.
"Tehing" linastub 22. novembril kell 16.30 Tartu Elektriteatris.
"Poeg" ("The Son")
Režissöör: Florian Zeller
Meetod, kuidas Florian Zeller filme teeb, on mõnes mõttes ökonoomsuse ja funktsionaalsuse meistriklass. Kui oled kunagi kirjutanud näidendi, siis miks mitte seda ka hiljem ise suurtel kinoekraanidel lavastada? Lisaks annab see Zellerile võimaluse oma lugusid avaramaks, tihedamaks ning veel universaalsemaks kirjutada, "Poja" puhul kõnnib ta aga libedal jääl. Ajal, kui maailm otsas põleb ning võiks rääkida muredest, mis puudutavad moel või teisel kõiki meist – nagu tegi tema eelmine film, dementsusest rääkiv "Isa" –, avab "Poeg" hoopis ukse rikaste ja ilusate klanitud ning hingetusse maailma.
Esitlesin muidugi täpselt seda valearusaama, millega enamik vaataja "Pojale" lähenevad. Tõepoolest, New Yorgi luksuskorteris elava perekonna mured võivad näida esmapilgul enneolematult elukauged, kuid nagu varem mainitud küsimused näitavad, siis koorib Zeller vähehaaval sealt maha neid materjalistlikke kihte ning jõuab inimliku ürgessentsini. Perekonnasuhete puhul ei ole lõppude lõpuks vahet, kas oled tänavanurgal sente koguv kerjus või rahamägedes suplev miljardär, elu saab meid kõiki lõpuks kätte ning niidab jalust just sel hetkel, kui me seda kõige vähem ootame.
"Poeg" ("The Son") Autor/allikas: Kaader filmist
Zeller panebki vaataja meelega silmitsi oma eelarvamustega: koolist poppi tegeva ning oma vanemate soovitusi eirava perepoja tegevust oleks lihtne ratsionaliseerida ning laita, kuid "Poeg" sunnib otsima mõistmist ja kaastunnet. Mugav oleks otsida lihtsaid lahendusi, kuid filmis nähtav probleemirägastik seda võimalust ei paku.
Kuigi ka Laura Dern ja Hugh Jackman – kes kehastavad lahutatud abielupaari – mängivad oma keerukad karakterid välja veenvalt, siis filmi tõeline staar on Vanessa Kirby. Tema on jäänud mõnes mõttes nende murede hammasrataste vahele: Jackmani eelmisest abielust pärit poeg saab osaks nende igapäevaelust, kuigi poiss ei tee ise ühtki pingutust, et uute tingimustega kohaneda. Kirby silmist paistavad välja kõik allasurutud tunded, ütlemata jäänud mõtted ja kõrvale heidetud plaanid, teda vaadates tõmbab süda vaikselt krampi.
"Poeg" linastub 22. novembril Lõunakeskuse Apollo Kinos ja 25. novembril kell 18 Apollo Kino Solarises.
"Vaal" ("The Whale")
Režissöör: Darren Aronofsky
Juba enne seda, kui Darren Aronofsky "Vaalast" oli ilmunud esimene treiler ning avalikkuses ringles vaid üks foto, sai sellest filmist omamoodi müüt või ikoon. Sellest räägiti ja kõigil oli oma arvamus, mis sest, et info projekti kohta oli minimaalne. Pärast filmi nägemist tuleb tõdeda, et kuigi selline kuulujutu tasemel kumu aitas kindlasti filmi suuremale levikule kaasa, ei vasta see absoluutselt tõele: "Vaal" on väike kammerdraama, millel on väga suur süda, ning just sellisena peakski sellele lähenema. Vaataja surutakse kaheks tunniks peategelase, 300 kilo kaaluva kirjandusõpetaja Charliega ühte väiksesse korterisse. Ega seal midagi pöördelist ei toimugi, näeme lihtsalt üht nädalat tema elus, mis koosneb suuresti söömisest, magamisest ja kirjanduse veebikursuste andmisest.
Samas ei taha Aronofsky, et saalis istujal tingimata liiga mugav oleks: korter peabki mõjuma kui metafoorne vangla, kust Charlie tegelikult kinni ei ole, vaid ta lihtsalt ise ei soovigi sealt oma välimuse tõttu lahkuda. Pigem on Charlie tõeline vangla hoopis tema keha – see idee raamitakse eriti mõjuvalt "Moby Dickiga" ja ideega vaalapüügist. Aga režissöör ei taha väita, et Charlie on vaal, sest hing ja keha on tema filmis selgelt kaks eraldiseisvat üksust, seega pigem näitabki Aronofsky, kuidas Charlie hing peab pidevalt võitlust oma kehaga.
Üle ega ümber ei saa Brendan Fraseri osatäitmisest, mis on hingekriipivalt valus, pisarateni liigutav ja erakordselt nüansirohke ning täpne. Vaataja näeb ühe meeletult ülekaalulise inimese igapäevaseid probleeme niivõrd lähedalt ja ehedalt, et igaüks peab endalt küsima: kas ma pean talle kaasa tundma või teda jälestama? Sinna kõrvale tuuakse aga tema suhe tütrega (keda kehastab ülijõuliselt "Stranger Thingsist" tuttav Sadie Sink), mis on sedavõrd traagiline, et kuivade silmadega ei lahku seansilt ilmselt keegi.
Aasta üks lummavamaid kinokogemusi, mis toob loodetavasti Brendan Fraseri varjusurmast välja.
"Kõik, mis hingab" ("All That Breathes")
Režissöör: Shaunak Sen
Kuigi India režissööri Shaunak Sen'i "Kõik, mis hingab" on pälvinud nii Sundance'i kui ka Cannes'i parima dokfilmi preemiad, tuleb end vaatamise ajal korduvalt näpistada: vastasel juhul võib lihtsalt neid apokalüptilisi maastikke vaadates ununed, et vaatad reaalse elu peegeldust, mitte võtteplatsile rajatud õudusunenägusid. New Delhi, mida filmis näeme, on mattunud otsekui läbimatusse pimedusse, kuhu ei paista ühtki päikese- ega lootusekiirt. Kaks venda püüavad aga sellest pealtnäha võimatust olukorrast läbi murda, päästes saastunud elukeskkonna tõttu vigastatud kulle. See on katkematu ja igapäevane töö, mida mitte ei jää vähemaks, vaid olukorra halvenedes tuleb üha juurde.
"Kõik, mis hingab" ("All That Breathes") Autor/allikas: Kaader filmist
"Kõik, mis hingab" ühendabki korraga suure ja väikese: droonikaadrid väljasurnud kiduratest maastikest seisavad kõrvuti makroplaanidega loomadest, lindudest ja putukatest, kes on selle närbuva maailmaga tahes-tahtmata kohanenud. Tahaks öelda, et nende vaikselt patseerivate lindude või askeldavate sipelgate silmist paistab muretus, kuid tegelikult võib aimata ka nende olekus närvilist ja teadmatust, kuidas elu edasi läheb. Inimesi näeb seejuures filmis üllatavalt (aga samas igati põhjendatult!) vähe: peamiselt on kaadris vigastatud kulle aitavad vennad või nende perekonnad, ülejäänud aja näeme vaid maailma, mis on inimeste poolt viimase tilgani tühjaks imetud.
Režissöör on sellest omamoodi maailmalõpust leidnud aga ka hetki, mis on tõesti ilusad ja lummavad. Näiteks kasutab ta väga kavalalt ära peegeldusi, avades veepinna või sopaloigu justkui akna paremasse maailma, kus on võimalik kogu sellest trööstist pääseda. Aga siis tuleb tuuleiil, tekitab väikesed lained ning unelmad hajuvad mõne hetkega. Sama ideed kannavad ka pikad kaadrid taevast, kust linnud tiirutavad: meile jääb mulje, justkui elaksid nad seal kõrgel kuidagi paremini ja vabamalt kui maa peal kiratsevad inimesed, kuid reaalsuses on lõputu taevalaotus nende jaoks sama halastamatu elupaik.
Kui paljud keskkonnateemalised dokfilmid lähevad liigse šokeerimise peale välja, siis "Kõik, mis hingab" juhatab vaataja pahaaimamatult maailma, millest meil ehk isegi ettekujutust polnud ning kuhu me väljaspool kinolina mitte kunagi uuesti minna ei tahaks. Saalist välja astudes võime korraks ju kergendatult hingata, aga siis meenub: miljonid inimesed elavad ikka samasugustes tingimustes ning sajad linnud langevad endiselt igapäevaselt taevast alla.
Võimas ning isegi kohustuslik vaatamine kõigile, jääb üle vaid loota, et film jõuaks ka Eesti kinolevisse. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Vaal" on tänavuse aasta üks liigutavamaid kinoelamusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tehing" ("The Fence")
Režissöör: William Stone
Võib öelda, et Just Filmil linastunud "Tehing" on kõigile noortele vaatajatele omamoodi sissejuhatus briti krimikomöödiate rikkalikku ja eriilmelisse maailma. Režissöör William Stone teeb filmiga omamoodi tänukummarduse Guy Ritchiele ja tema pärandile, kuid lahjendab oma filmi teismeliste tasemele. Muidugi, rämedust ja põhjendamatut vägivalda on ka "Tehingus", kuid teemad ning probleemid on tugevalt seotud noorte üleskasvamise ja eluoluga.
Ühelt poolt joonistub seeläbi välja igati ajastutruu pilt 1980. aastate Bristolist – mida aitab toetada ka üllatavalt obskuurne heliriba –, teisalt on noortepärasusega lihvitud maha filmi teravamad nurgad ning seetõttu kannatab ka usutavus. Stsenaarium jääb nii umbes poole filmi peal toppama, tegelased ei oskagi justkui midagi enam ette võtta, või kui ka oskavad, siis on vaatajal sellest lihtsalt täiesti ükspuha. Karakteritest on elu välja kirjutatud, nad on lihtsalt malenupud, mida loo jaoks vajalikus suunas liigutatakse.
"Tehing" ("The Fence") Autor/allikas: Kaader filmist
Samas tuleb ikkagi mõista, et tegu on noore lavastaja William Stone'i debüütfilmiga ning selles valguses väärib "Tehingu" ambitsioonikus isegi tunnustamist. Sarnaselt "Lock, Stock and Two Smoking Barrelsile" on Stone püüdnud lahti joonistada tegelaste ja lõikuvate teemaliinide rägastiku, kus mõned otsad lähevad kokku, aga seda vaid selleks, et kaks teist otsa läheksid lahti. Kui stsenaarium olnuks paremini läbi toimetatud ja loo fookus paremini paigas, võinuks sellest saada ühe viimase aja meeldejäävaima briti krimka. Praegu jääb lõpptulemus siiski pisut lahjaks.
Aga kõigile neile, kellele meeldib vaadata, kuidas briti pätid (ja ka tulevased, alles esimesi samme tegevad pätid!) tuusavad ja lõputute jaburustega tegelevad, siis on "Tehing" just õige film.
"Tehing" linastub 22. novembril kell 16.30 Tartu Elektriteatris.
"Poeg" ("The Son")
Režissöör: Florian Zeller
Meetod, kuidas Florian Zeller filme teeb, on mõnes mõttes ökonoomsuse ja funktsionaalsuse meistriklass. Kui oled kunagi kirjutanud näidendi, siis miks mitte seda ka hiljem ise suurtel kinoekraanidel lavastada? Lisaks annab see Zellerile võimaluse oma lugusid avaramaks, tihedamaks ning veel universaalsemaks kirjutada, "Poja" puhul kõnnib ta aga libedal jääl. Ajal, kui maailm otsas põleb ning võiks rääkida muredest, mis puudutavad moel või teisel kõiki meist – nagu tegi tema eelmine film, dementsusest rääkiv "Isa" –, avab "Poeg" hoopis ukse rikaste ja ilusate klanitud ning hingetusse maailma.
Esitlesin muidugi täpselt seda valearusaama, millega enamik vaataja "Pojale" lähenevad. Tõepoolest, New Yorgi luksuskorteris elava perekonna mured võivad näida esmapilgul enneolematult elukauged, kuid nagu varem mainitud küsimused näitavad, siis koorib Zeller vähehaaval sealt maha neid materjalistlikke kihte ning jõuab inimliku ürgessentsini. Perekonnasuhete puhul ei ole lõppude lõpuks vahet, kas oled tänavanurgal sente koguv kerjus või rahamägedes suplev miljardär, elu saab meid kõiki lõpuks kätte ning niidab jalust just sel hetkel, kui me seda kõige vähem ootame.
"Poeg" ("The Son") Autor/allikas: Kaader filmist
Zeller panebki vaataja meelega silmitsi oma eelarvamustega: koolist poppi tegeva ning oma vanemate soovitusi eirava perepoja tegevust oleks lihtne ratsionaliseerida ning laita, kuid "Poeg" sunnib otsima mõistmist ja kaastunnet. Mugav oleks otsida lihtsaid lahendusi, kuid filmis nähtav probleemirägastik seda võimalust ei paku.
Kuigi ka Laura Dern ja Hugh Jackman – kes kehastavad lahutatud abielupaari – mängivad oma keerukad karakterid välja veenvalt, siis filmi tõeline staar on Vanessa Kirby. Tema on jäänud mõnes mõttes nende murede hammasrataste vahele: Jackmani eelmisest abielust pärit poeg saab osaks nende igapäevaelust, kuigi poiss ei tee ise ühtki pingutust, et uute tingimustega kohaneda. Kirby silmist paistavad välja kõik allasurutud tunded, ütlemata jäänud mõtted ja kõrvale heidetud plaanid, teda vaadates tõmbab süda vaikselt krampi.
"Poeg" linastub 22. novembril Lõunakeskuse Apollo Kinos ja 25. novembril kell 18 Apollo Kino Solarises.
"Vaal" ("The Whale")
Režissöör: Darren Aronofsky
Juba enne seda, kui Darren Aronofsky "Vaalast" oli ilmunud esimene treiler ning avalikkuses ringles vaid üks foto, sai sellest filmist omamoodi müüt või ikoon. Sellest räägiti ja kõigil oli oma arvamus, mis sest, et info projekti kohta oli minimaalne. Pärast filmi nägemist tuleb tõdeda, et kuigi selline kuulujutu tasemel kumu aitas kindlasti filmi suuremale levikule kaasa, ei vasta see absoluutselt tõele: "Vaal" on väike kammerdraama, millel on väga suur süda, ning just sellisena peakski sellele lähenema. Vaataja surutakse kaheks tunniks peategelase, 300 kilo kaaluva kirjandusõpetaja Charliega ühte väiksesse korterisse. Ega seal midagi pöördelist ei toimugi, näeme lihtsalt üht nädalat tema elus, mis koosneb suuresti söömisest, magamisest ja kirjanduse veebikursuste andmisest.
Samas ei taha Aronofsky, et saalis istujal tingimata liiga mugav oleks: korter peabki mõjuma kui metafoorne vangla, kust Charlie tegelikult kinni ei ole, vaid ta lihtsalt ise ei soovigi sealt oma välimuse tõttu lahkuda. Pigem on Charlie tõeline vangla hoopis tema keha – see idee raamitakse eriti mõjuvalt "Moby Dickiga" ja ideega vaalapüügist. Aga režissöör ei taha väita, et Charlie on vaal, sest hing ja keha on tema filmis selgelt kaks eraldiseisvat üksust, seega pigem näitabki Aronofsky, kuidas Charlie hing peab pidevalt võitlust oma kehaga.
Üle ega ümber ei saa Brendan Fraseri osatäitmisest, mis on hingekriipivalt valus, pisarateni liigutav ja erakordselt nüansirohke ning täpne. Vaataja näeb ühe meeletult ülekaalulise inimese igapäevaseid probleeme niivõrd lähedalt ja ehedalt, et igaüks peab endalt küsima: kas ma pean talle kaasa tundma või teda jälestama? Sinna kõrvale tuuakse aga tema suhe tütrega (keda kehastab ülijõuliselt "Stranger Thingsist" tuttav Sadie Sink), mis on sedavõrd traagiline, et kuivade silmadega ei lahku seansilt ilmselt keegi.
Aasta üks lummavamaid kinokogemusi, mis toob loodetavasti Brendan Fraseri varjusurmast välja.
"Kõik, mis hingab" ("All That Breathes")
Režissöör: Shaunak Sen
Kuigi India režissööri Shaunak Sen'i "Kõik, mis hingab" on pälvinud nii Sundance'i kui ka Cannes'i parima dokfilmi preemiad, tuleb end vaatamise ajal korduvalt näpistada: vastasel juhul võib lihtsalt neid apokalüptilisi maastikke vaadates ununed, et vaatad reaalse elu peegeldust, mitte võtteplatsile rajatud õudusunenägusid. New Delhi, mida filmis näeme, on mattunud otsekui läbimatusse pimedusse, kuhu ei paista ühtki päikese- ega lootusekiirt. Kaks venda püüavad aga sellest pealtnäha võimatust olukorrast läbi murda, päästes saastunud elukeskkonna tõttu vigastatud kulle. See on katkematu ja igapäevane töö, mida mitte ei jää vähemaks, vaid olukorra halvenedes tuleb üha juurde.
"Kõik, mis hingab" ("All That Breathes") Autor/allikas: Kaader filmist
"Kõik, mis hingab" ühendabki korraga suure ja väikese: droonikaadrid väljasurnud kiduratest maastikest seisavad kõrvuti makroplaanidega loomadest, lindudest ja putukatest, kes on selle närbuva maailmaga tahes-tahtmata kohanenud. Tahaks öelda, et nende vaikselt patseerivate lindude või askeldavate sipelgate silmist paistab muretus, kuid tegelikult võib aimata ka nende olekus närvilist ja teadmatust, kuidas elu edasi läheb. Inimesi näeb seejuures filmis üllatavalt (aga samas igati põhjendatult!) vähe: peamiselt on kaadris vigastatud kulle aitavad vennad või nende perekonnad, ülejäänud aja näeme vaid maailma, mis on inimeste poolt viimase tilgani tühjaks imetud.
Režissöör on sellest omamoodi maailmalõpust leidnud aga ka hetki, mis on tõesti ilusad ja lummavad. Näiteks kasutab ta väga kavalalt ära peegeldusi, avades veepinna või sopaloigu justkui akna paremasse maailma, kus on võimalik kogu sellest trööstist pääseda. Aga siis tuleb tuuleiil, tekitab väikesed lained ning unelmad hajuvad mõne hetkega. Sama ideed kannavad ka pikad kaadrid taevast, kust linnud tiirutavad: meile jääb mulje, justkui elaksid nad seal kõrgel kuidagi paremini ja vabamalt kui maa peal kiratsevad inimesed, kuid reaalsuses on lõputu taevalaotus nende jaoks sama halastamatu elupaik.
Kui paljud keskkonnateemalised dokfilmid lähevad liigse šokeerimise peale välja, siis "Kõik, mis hingab" juhatab vaataja pahaaimamatult maailma, millest meil ehk isegi ettekujutust polnud ning kuhu me väljaspool kinolina mitte kunagi uuesti minna ei tahaks. Saalist välja astudes võime korraks ju kergendatult hingata, aga siis meenub: miljonid inimesed elavad ikka samasugustes tingimustes ning sajad linnud langevad endiselt igapäevaselt taevast alla.
Võimas ning isegi kohustuslik vaatamine kõigile, jääb üle vaid loota, et film jõuaks ka Eesti kinolevisse.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Vaal" on tänavuse aasta üks liigutavamaid kinoelamusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentina kapten Lionel Messi realiseeris 10. minutil penalti ning tema ja tipuründaja Lautaro Martinez saatsid avapoolajal Saudi Araabia võrku veel kolm palli, mis ei läinud suluseisu tõttu aga lugemisele. Saudid naasid vaheajalt uue hingamisega, Saleh Al-Shehri viigistas 48. minutil ning viis minutit hiljem keerutas Salem Al-Dawsari väravasse kauni kauglöögi.
"See teeb palju haiget," rääkis Martinez pärast lõpuvilet Argentina meediale. "Unistasime sellest, et alustame MM-i võidukalt. Nüüd juhtus see, peame treenima ja edasisele mõtlema."
"Kaotasime selle mängu oma vigade tõttu, peamiselt teisel poolajal. Vahe tuleb sisse detailides ning peame nüüd oma eksimused parandama. Peame mõtlema sellele, mis tuleb: meid ootab nüüd kaks finaali," tõdes Martinez.
Argentina kohtub laupäeval alagrupifaasi teises voorus Mehhikoga, 30. novembril mängitakse Poolaga. "Ilma igasuguse kahtluseta on nad rasked vastased, nagu oli tänanegi," vahendab Clarin ründaja sõnu. | Argentina tipuründaja: meid ootab nüüd ees kaks finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentina kapten Lionel Messi realiseeris 10. minutil penalti ning tema ja tipuründaja Lautaro Martinez saatsid avapoolajal Saudi Araabia võrku veel kolm palli, mis ei läinud suluseisu tõttu aga lugemisele. Saudid naasid vaheajalt uue hingamisega, Saleh Al-Shehri viigistas 48. minutil ning viis minutit hiljem keerutas Salem Al-Dawsari väravasse kauni kauglöögi.
"See teeb palju haiget," rääkis Martinez pärast lõpuvilet Argentina meediale. "Unistasime sellest, et alustame MM-i võidukalt. Nüüd juhtus see, peame treenima ja edasisele mõtlema."
"Kaotasime selle mängu oma vigade tõttu, peamiselt teisel poolajal. Vahe tuleb sisse detailides ning peame nüüd oma eksimused parandama. Peame mõtlema sellele, mis tuleb: meid ootab nüüd kaks finaali," tõdes Martinez.
Argentina kohtub laupäeval alagrupifaasi teises voorus Mehhikoga, 30. novembril mängitakse Poolaga. "Ilma igasuguse kahtluseta on nad rasked vastased, nagu oli tänanegi," vahendab Clarin ründaja sõnu.
### Response:
Argentina tipuründaja: meid ootab nüüd ees kaks finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi televisiooni (SVT) sõnul osalesid kahtlusaluste arreteerimisel Rootsi politsei, kaitsepolitsei (säpo) ning Rootsi relvajõud helikopteritega.
Luureoperatsioon võis Rootsis kesta kuni 10 aastat, selgus kohtudokumentidest. Üks vahi alla võetud isik tegeles Rootsi ning ühe teise võõrriigi järele luuramisega ning teine isik aitas sellele kaasa.
Rootsi kaitsepolitsei pole veel täpsustanud, millise kolmanda riigi järele vahistatud spioonid luurasid. Säpo esindaja sõnul pole vahistamine seotud teiste käimasolevate juurdlustega.
Rootsi lehe Aftonbladet sõnul vahistati Venemaalt pärit abielupaar
Aftonbladet suhtles vahistatud abielupaari naabritega, kelle sõnul oli tegu tavaliste rahulike naabritega, kes hoidsid küll omaette. Lehe allikate kinnitusel saabus abielupaar 20 aastat tagasi Venemaalt Rootsi.
Luuretegevusega paralleelset olevat abielupaar tegelenud impordi-ekspordi äriga ning muuhulgas tarniti elektroonikat ja tööstustehnoloogiat. Ettevõtte käive oli kuni 30 miljonit eurot aastas.
Aftonbladeti allikate kinnitusel kasutas vahi alla võetud mees ettevõtet luuretegevuse baasina ning tema abikaasa toetas teda selles.
Ametlike dokumentide kohaselt on paar sattunud Rootsi võimude huviorbiiti ka varem.
2016. aastal sai Rootsi maksuamet nende kodus läbiotsimise korraldamiseks loa, kuna paari kahtlustati maksupettuses. Tollal selgus, et seotud ettevõtete omandisuhet oli hägustatud läbi riiulifirmade ja offshore- firmade. | Rootsis vahistati kaks spiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi televisiooni (SVT) sõnul osalesid kahtlusaluste arreteerimisel Rootsi politsei, kaitsepolitsei (säpo) ning Rootsi relvajõud helikopteritega.
Luureoperatsioon võis Rootsis kesta kuni 10 aastat, selgus kohtudokumentidest. Üks vahi alla võetud isik tegeles Rootsi ning ühe teise võõrriigi järele luuramisega ning teine isik aitas sellele kaasa.
Rootsi kaitsepolitsei pole veel täpsustanud, millise kolmanda riigi järele vahistatud spioonid luurasid. Säpo esindaja sõnul pole vahistamine seotud teiste käimasolevate juurdlustega.
Rootsi lehe Aftonbladet sõnul vahistati Venemaalt pärit abielupaar
Aftonbladet suhtles vahistatud abielupaari naabritega, kelle sõnul oli tegu tavaliste rahulike naabritega, kes hoidsid küll omaette. Lehe allikate kinnitusel saabus abielupaar 20 aastat tagasi Venemaalt Rootsi.
Luuretegevusega paralleelset olevat abielupaar tegelenud impordi-ekspordi äriga ning muuhulgas tarniti elektroonikat ja tööstustehnoloogiat. Ettevõtte käive oli kuni 30 miljonit eurot aastas.
Aftonbladeti allikate kinnitusel kasutas vahi alla võetud mees ettevõtet luuretegevuse baasina ning tema abikaasa toetas teda selles.
Ametlike dokumentide kohaselt on paar sattunud Rootsi võimude huviorbiiti ka varem.
2016. aastal sai Rootsi maksuamet nende kodus läbiotsimise korraldamiseks loa, kuna paari kahtlustati maksupettuses. Tollal selgus, et seotud ettevõtete omandisuhet oli hägustatud läbi riiulifirmade ja offshore- firmade.
### Response:
Rootsis vahistati kaks spiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal vaadatuimat telesaadet "Pealtnägijat" jälgis 189 000 silmapaari. Edetabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" (155 000 televaatajaga) ja kolmandale "Õnne 13" (150 000 televaatajaga).
ETV saadetest jõudsid edetabelisse veel "Hommik Anuga", "Ringvaade" ja "Sport".
Erakanalite saadetest tõusid teleedetabelisse "Kuldvillak" (Kanal 2) "Südamesoov" (Kanal 2), "Ma näen su häält"" (Kanal 2) ja "Tantsud tähtedega" (TV3). | ETV saated vallutasid teleedetabeli esikolmiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal vaadatuimat telesaadet "Pealtnägijat" jälgis 189 000 silmapaari. Edetabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" (155 000 televaatajaga) ja kolmandale "Õnne 13" (150 000 televaatajaga).
ETV saadetest jõudsid edetabelisse veel "Hommik Anuga", "Ringvaade" ja "Sport".
Erakanalite saadetest tõusid teleedetabelisse "Kuldvillak" (Kanal 2) "Südamesoov" (Kanal 2), "Ma näen su häält"" (Kanal 2) ja "Tantsud tähtedega" (TV3).
### Response:
ETV saated vallutasid teleedetabeli esikolmiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikantselei salastatud koosseisuga töörühm kaardistas 322 okupatsioonivõimu mälestusmärki ja hauatähist ning andis neile oma hinnangu ja soovitused. 78 punamonumenti lubab komisjon alles jätta.
Sel kolmapäeval räägivad riigisekretär Taimar Peterkop, riigikantselei punamonumentide töörühma juht Asko Kivinuk ja hindamise alamtöörühma liige ajaloolane Meelis Maripuu Eestis paiknevate mälestusmärkide ja hauatähiste kaardistamise ning hindamise tulemustest. Samuti tutvustatakse avalikkusele neutraalse hauatähise kujundust. ERR-i portaalis näeb kell 14 algavat pressikonverentsi otsepildis.
Kaardistatud objektide nimekiri koos hindamise alamtöörühma poolt antud soovitustega avaldatakse kolmapäeval riigikantselei kodulehel.
Viis kuud tegutsenud salastatud koosseisuga monumendikomisjon lõpetab tegevuse 30. novembril.
Alates juunist on riigikantselei juures tegutsenud monumendikomisjon, mille ülesanne oli avalikus ruumis okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine või asendamine neutraalse tähisega.
Kuigi mitu tähelepanuväärset punamonumenti eesotsas Narva tankiga on juba teisaldatud, on salastatud koosseisuga komisjon pannud kokku seni salastatud nimekirja, kus on ühtekokku 322 okupatsioonivõimu mälestusmärki või hauatähist. Komisjoni liikmetest oli siiani avalikkuse ette astunud ainult selle juht Asko Kivinuk. Ülejäänud monumentide üle arutlejaid on hoitud julgeolekukaalutlustele viidates salajas. | Riigikantselei avalikustab eemaldatavate punasümbolite nimekirja kolmapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikantselei salastatud koosseisuga töörühm kaardistas 322 okupatsioonivõimu mälestusmärki ja hauatähist ning andis neile oma hinnangu ja soovitused. 78 punamonumenti lubab komisjon alles jätta.
Sel kolmapäeval räägivad riigisekretär Taimar Peterkop, riigikantselei punamonumentide töörühma juht Asko Kivinuk ja hindamise alamtöörühma liige ajaloolane Meelis Maripuu Eestis paiknevate mälestusmärkide ja hauatähiste kaardistamise ning hindamise tulemustest. Samuti tutvustatakse avalikkusele neutraalse hauatähise kujundust. ERR-i portaalis näeb kell 14 algavat pressikonverentsi otsepildis.
Kaardistatud objektide nimekiri koos hindamise alamtöörühma poolt antud soovitustega avaldatakse kolmapäeval riigikantselei kodulehel.
Viis kuud tegutsenud salastatud koosseisuga monumendikomisjon lõpetab tegevuse 30. novembril.
Alates juunist on riigikantselei juures tegutsenud monumendikomisjon, mille ülesanne oli avalikus ruumis okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine või asendamine neutraalse tähisega.
Kuigi mitu tähelepanuväärset punamonumenti eesotsas Narva tankiga on juba teisaldatud, on salastatud koosseisuga komisjon pannud kokku seni salastatud nimekirja, kus on ühtekokku 322 okupatsioonivõimu mälestusmärki või hauatähist. Komisjoni liikmetest oli siiani avalikkuse ette astunud ainult selle juht Asko Kivinuk. Ülejäänud monumentide üle arutlejaid on hoitud julgeolekukaalutlustele viidates salajas.
### Response:
Riigikantselei avalikustab eemaldatavate punasümbolite nimekirja kolmapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liustikes leiduvad mikroobid võivad olla kasulike uute ühendite, näiteks antibiootikumide rikkalik allikas. Liustike sulamisel satub aga keskkonda uusi bakteriliike ja -tüvesideid kiiremini, kui teadlased neid kaardistada jõuavad.
Põhjapoolkeral kümnes eri kohas jäästiku äravoolu uurinud teadlased järeldasid, et üleilmse soojenemise jätkudes võib järgmise 80 aasta jooksul sattuda taanduvatest liustikest allavoolu sadu tuhandeid tonne baktereid. Võrdlusena elab normaalkaalus inimese sees neid veidi üle 200 grammi.
Omaette ökosüsteem
Kuigi liustike peetakse külmunud veemassiks, on need selle uuringu peamise õppetunnina ka omaette ökosüsteemid, ütles mikrobioloog ja uuringu kaasautor Arwyn Edwards Ühendkuningriigi Aberystwythi Ülikoolist.
Liustikud on jäämassiivid, mis valguvad aeglaselt mere poole, kujundades selle käigus kitsaid orge. Lisaks jäätunud veele on neis peidus mineraalid, gaasid ja orgaanilised materjalid, mis võivad seal püsida kümneid tuhandeid ja isegi miljoneid aastaid.
Üleilmne mõju
Taani Aarhusi ülikooli liustikuhüdroloogi Ian Stevensi juhitud töörühm võttis sulavee proove kümnelt põhjapoolkera liustikult: Euroopa Alpidest, Gröönimaalt, Svalbardist ja Kanada Arktikast. Igas milliliitris vees leidus keskmiselt kümneid tuhandeid mikroobe. Selle põhjal arvavad teadlased, et järgmise 80 aasta jooksul võib liustiku sulamisvette jõuda enam kui sada tuhat tonni baktereid.
Täpne bakterite hulk sõltub sellest, kui kiiresti liustikud sulavad ja kui tõhusalt suudavad riigid kasvuhoonegaaside heitekoguseid piirata.
Kui üleilmne temperatuuri tõus jääb kahe ja kolme kraadi vahele, saavutab sulavees leiduvate bakterite hulk haripunkti lähikümnenditel, enne kui see liustike taandudes väheneb või bakterid täielikult kaovad.
Vabanevate mikroobide arv sõltub suuresti sellest, kui kiiresti liustikud sulavad ja kui palju planeedi temperatuur inimeste tõttu kerkib. Sulavette sattuvate mikroobide mass on tohutu aga isegi mõõduka soojenemise korral, märkis Arwyn Edwards.
Sulavees leiduvad mikroobid võivad väetada liustikest allavoolu asuvaid ökosüsteeme. See võib mõjutada omakorda inimesi, kes kasutavad liustikuvett joogiks või põldude niisutamiseks.
Teadlased ei uurinud üksikuid bakteritüvesid, vaid hindasid ainult nende kogumassi. Seega ei saanud nad tuvastada, kas mõni bakter võib ohustada inimeste tervist. Võimalus on tõenäoliselt väga väike, kuid teadlaste sõnul nõuab see hoolikat hindamist.
Täiendavate uuringuteta ei teata ka seda, kuidas võib mikroobide äkiline sissevool mõjutada keskkonnas niigi toimuvaid muutusi. Teadlased eeldavad, et see võib kasvatada oluliselt mikroobikoosluste tootlikkust ja mõjutada bioloogilist mitmekesisust.
Kuigi mikroobe sisaldava liustike sulavee mõjude hindamiseks on vaja rohkem uuringuid, ei tohiks hoiatusi uuringu autorite sõnul võtta kergelt. Teadlased alles hakkavad mõistma, kuidas on inimeste veevajadus ja raugematu tööstustegevus üleilmset veeringlust muutnud.
Uuring ilmus ajakirjas Communications Earth and Environment. | Liustike sulamine päästab valla tonnide kaupa tundmatuid baktereid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liustikes leiduvad mikroobid võivad olla kasulike uute ühendite, näiteks antibiootikumide rikkalik allikas. Liustike sulamisel satub aga keskkonda uusi bakteriliike ja -tüvesideid kiiremini, kui teadlased neid kaardistada jõuavad.
Põhjapoolkeral kümnes eri kohas jäästiku äravoolu uurinud teadlased järeldasid, et üleilmse soojenemise jätkudes võib järgmise 80 aasta jooksul sattuda taanduvatest liustikest allavoolu sadu tuhandeid tonne baktereid. Võrdlusena elab normaalkaalus inimese sees neid veidi üle 200 grammi.
Omaette ökosüsteem
Kuigi liustike peetakse külmunud veemassiks, on need selle uuringu peamise õppetunnina ka omaette ökosüsteemid, ütles mikrobioloog ja uuringu kaasautor Arwyn Edwards Ühendkuningriigi Aberystwythi Ülikoolist.
Liustikud on jäämassiivid, mis valguvad aeglaselt mere poole, kujundades selle käigus kitsaid orge. Lisaks jäätunud veele on neis peidus mineraalid, gaasid ja orgaanilised materjalid, mis võivad seal püsida kümneid tuhandeid ja isegi miljoneid aastaid.
Üleilmne mõju
Taani Aarhusi ülikooli liustikuhüdroloogi Ian Stevensi juhitud töörühm võttis sulavee proove kümnelt põhjapoolkera liustikult: Euroopa Alpidest, Gröönimaalt, Svalbardist ja Kanada Arktikast. Igas milliliitris vees leidus keskmiselt kümneid tuhandeid mikroobe. Selle põhjal arvavad teadlased, et järgmise 80 aasta jooksul võib liustiku sulamisvette jõuda enam kui sada tuhat tonni baktereid.
Täpne bakterite hulk sõltub sellest, kui kiiresti liustikud sulavad ja kui tõhusalt suudavad riigid kasvuhoonegaaside heitekoguseid piirata.
Kui üleilmne temperatuuri tõus jääb kahe ja kolme kraadi vahele, saavutab sulavees leiduvate bakterite hulk haripunkti lähikümnenditel, enne kui see liustike taandudes väheneb või bakterid täielikult kaovad.
Vabanevate mikroobide arv sõltub suuresti sellest, kui kiiresti liustikud sulavad ja kui palju planeedi temperatuur inimeste tõttu kerkib. Sulavette sattuvate mikroobide mass on tohutu aga isegi mõõduka soojenemise korral, märkis Arwyn Edwards.
Sulavees leiduvad mikroobid võivad väetada liustikest allavoolu asuvaid ökosüsteeme. See võib mõjutada omakorda inimesi, kes kasutavad liustikuvett joogiks või põldude niisutamiseks.
Teadlased ei uurinud üksikuid bakteritüvesid, vaid hindasid ainult nende kogumassi. Seega ei saanud nad tuvastada, kas mõni bakter võib ohustada inimeste tervist. Võimalus on tõenäoliselt väga väike, kuid teadlaste sõnul nõuab see hoolikat hindamist.
Täiendavate uuringuteta ei teata ka seda, kuidas võib mikroobide äkiline sissevool mõjutada keskkonnas niigi toimuvaid muutusi. Teadlased eeldavad, et see võib kasvatada oluliselt mikroobikoosluste tootlikkust ja mõjutada bioloogilist mitmekesisust.
Kuigi mikroobe sisaldava liustike sulavee mõjude hindamiseks on vaja rohkem uuringuid, ei tohiks hoiatusi uuringu autorite sõnul võtta kergelt. Teadlased alles hakkavad mõistma, kuidas on inimeste veevajadus ja raugematu tööstustegevus üleilmset veeringlust muutnud.
Uuring ilmus ajakirjas Communications Earth and Environment.
### Response:
Liustike sulamine päästab valla tonnide kaupa tundmatuid baktereid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jaama tarnija Areva-Siemensilt saadud informatsiooni kohaselt algab elektritootmine kõige varem 11. detsembril 2022 ning regulaarne elektritootmine algab kõige varem 2023. aasta jaanuari lõpus," teatas TVO.
Olkiluoto kolmanda reaktori kasutuselevõtt on Soome elektrivarustuse jaoks väga oluline. Soome võrguoperaator on varem hoiatanud võimalike elektrivarustuse häirete eest saabuval talvel, kui uus reaktor plaanipäraselt tööle ei hakka. Tavapärane tootmine pidi algama juba detsembris.
Olkiluoto kolmandat reaktorit on ehitatud alates 2005. aastast. Algselt pidi see tööle hakkama aastal 2009, kuid tehnilised probleemid on põhjustanud palju hilinemisi. Testtootmine algas lõpuks käesoleval aastal.
Soome minister: reaktori testperiood võib kesta ka vähem kui kolm nädalat
Soome majandusminister Mika Lintilä sõnul võetakse Olkiluoto kolmas reaktor kasutusele talvel. Reaktor peaks sellest tulenevalt hakkama täies ulatuses tööle jaanuari lõpus, vahendas Yle.
Lintilä sõnul ehitatakse Soomes tuumaenergiat eelkõige pidades silma ohutust. Kuigi reaktori kahjustuste uurimine võtab veel nädalaid aega, siis võib Lintilä sõnul reaktori testtöö periood kesta vähem kui kolm nädalat, mil hakatakse tootma ka elektrit.
Samas hoiatas minister, et elektri hind jääb igal juhul Soomes kõrgeks ning tuleb valmistuda elektrikatkestusteks. Lintilä rõhutas vajadusele säästa elektrit. Vajadusel saab toota reaktoriga elektrit ka enne ametliku kommertstootmise algust.
Lisaks saab Soome ka elektrit naaberriikidelt Rootsilt ja Norralt. Lintilä sõnul on järgmisel talvel võimalikud plaanilised elektrikatkestused juhul kui elektritoodang ei kata suurenevat nõudlust ära. | Olkiluoto kolmanda reaktori käikuandmine lükkus veelgi edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jaama tarnija Areva-Siemensilt saadud informatsiooni kohaselt algab elektritootmine kõige varem 11. detsembril 2022 ning regulaarne elektritootmine algab kõige varem 2023. aasta jaanuari lõpus," teatas TVO.
Olkiluoto kolmanda reaktori kasutuselevõtt on Soome elektrivarustuse jaoks väga oluline. Soome võrguoperaator on varem hoiatanud võimalike elektrivarustuse häirete eest saabuval talvel, kui uus reaktor plaanipäraselt tööle ei hakka. Tavapärane tootmine pidi algama juba detsembris.
Olkiluoto kolmandat reaktorit on ehitatud alates 2005. aastast. Algselt pidi see tööle hakkama aastal 2009, kuid tehnilised probleemid on põhjustanud palju hilinemisi. Testtootmine algas lõpuks käesoleval aastal.
Soome minister: reaktori testperiood võib kesta ka vähem kui kolm nädalat
Soome majandusminister Mika Lintilä sõnul võetakse Olkiluoto kolmas reaktor kasutusele talvel. Reaktor peaks sellest tulenevalt hakkama täies ulatuses tööle jaanuari lõpus, vahendas Yle.
Lintilä sõnul ehitatakse Soomes tuumaenergiat eelkõige pidades silma ohutust. Kuigi reaktori kahjustuste uurimine võtab veel nädalaid aega, siis võib Lintilä sõnul reaktori testtöö periood kesta vähem kui kolm nädalat, mil hakatakse tootma ka elektrit.
Samas hoiatas minister, et elektri hind jääb igal juhul Soomes kõrgeks ning tuleb valmistuda elektrikatkestusteks. Lintilä rõhutas vajadusele säästa elektrit. Vajadusel saab toota reaktoriga elektrit ka enne ametliku kommertstootmise algust.
Lisaks saab Soome ka elektrit naaberriikidelt Rootsilt ja Norralt. Lintilä sõnul on järgmisel talvel võimalikud plaanilised elektrikatkestused juhul kui elektritoodang ei kata suurenevat nõudlust ära.
### Response:
Olkiluoto kolmanda reaktori käikuandmine lükkus veelgi edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgias oli eestlastel tihe nädal, sest lisaks eurosarjamängudele peeti seal ka liigamänge. Märt Tammearu ja Roeselare Knack said 3:0 (25:18 25:13 25:14) jagu Waremmest, Tammearu sai vaba päeva. 3:2 (23:25, 25:23, 18:25, 25:23, 15:13) võidu teenisid Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans, saades jagu Acheli Tectumist. Hea mängu teinud Saaremaa tõi 12 punkti (+10). Henri Treiali ja Renet Vankeri leivaisa Maaseiki Greenyard pidi aga tunnistama Haasrode Leuveni 3:2 (19/25 16/25 25/16 25/18 15/10) paremust. Treial tõi 9 punkti (+6), Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu mängu. Tabelis on Roeselare 14 punktiga teine, Maaseik 11 silmaga kolmas ja Aalst 6 punktiga kuues.
Poola meistriliigas pidi järjekordse kaotuse vastu võtma Timo Tammemaa koduklubi Cerrad Enea Czarni Radom, jäädes lõppenud nädalal 0:3 (17:25, 20:25, 21:25) alla Lubini Cuprumile. Tammemaa tõi 7 punkti (+5). Liigatabelis ollakse 7 punktiga eelviimasel kohal.
Poola esiliigas said Renee Teppan ja MKS Bedzin kirja 1:3 (25:20, 22:25, 18:25, 24:26) kaotuse Chrobry Głogów meeskonnalt. Eestlasest diagonaalründaja ei mänginud. Tabelis on Bedzin 22 punktiga neljandal positsioonil.
Abitreener Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero sai Šveitsi naiste kõrgliigas kirja 0:3 (17:25, 23:25, 20:25) kaotuse Viteoselt ja on tabelis 7 punktiga kuuendal kohal.
Austria meistriliigas olid võidukad nii Stefan Kaibald kui Mihkel Varblane. Kaibald ja Zadruga Aich/Dob teenisid 3:0 (25:19, 25:21, 25:20) võidu Weizi üle. Kaibaldilt 7 punkti (+3). Varblane aitas Innsbrucki Hypo Tiroli 3:0 (25:18, 25:16, 25:20) võidule Raiffeiseni üle, tuues 4 punkti (-1). Tabelis on Hypo Tirol 19 silmaga esimene ja Aich/Dob 15 punktiga teine.
Soome meistriliigas said Karli Allik ja Sastamala Valepa 3:0 (25:10, 38:36, 25:20) jagu Kyky-Betsetist, Allik ei mänginud. Andrus Raadik ja Savo Volley said sama meeskonna vastu aga 3:1 (25:23 25:18 23:25 25:17) võidu. Raadik sai samuti vaba päeva. Tabelis on Valepa 20 silmaga kolmas ja Savo 15 punktiga kuues. Soome naiste meistriliigas sai Avo Keele juhendatav Arctic Volley kirja 0:3 (21:25 20:25 23:25) kaotuse Kuusamo Pölkkylt ja on liigas 12 punktiga kaheksandal positsioonil.
Paljude Eesti naistekoondise mängijate koduliigaks olevas Itaalia esiliigas peeti seekord ühe vooru mängud. Õdede Kadi ja Liis Kullerkannu tööandja Cremona Esperia sai 2:3 (25:17, 19:25, 19:25, 25:17, 15:17) kaotuse Montalelt, Kadi tõi 15 ja Liis 10 punkti. Kristiine Miilen aitas Olbia Hermaea naiskonna 3:0 (25:22, 25:23, 25:18) võiduni Volley Como üle, tuues 14 punkti. B-gruppi kuuluva Eliise Hollase tööandja San´t Elia sai 1:3 (17:25, 17:25, 25:20, 22:25) kaotuse Soveratolt. Hollas tõi 3 punkti. Samas grupis pidid Silvia Pertens ja Messina naiskond tunnistama Vicenza 3:2 (25:21, 25:13, 19:25, 23:25, 15:9) paremust, Pertens tõi 3 punkti. A-grupis on Olbia 11 punktiga neljas ja Cremona 11 punktiga viies. B-grupis on Messina 6 punktiga kaheksas ja San´t Elia 3 punktiga 10. kohal.
Itaalia meeste esiliigas said Valentin Kordas ja Motta di Livenza meeskond 2:3 (25:20, 15:25, 17:25, 32:30, 11:15) kaotuse Cantult. Kordas piirdus 7 punktiga (-5). Tabelis jätkab Livenza viimasel kohal 3 punktiga.
Türgi meistriliigas kaotas Kevin Saare tööandja Altkema 0:3 (17:25 14:25 11:25) liiga liidrile Halkbankile. Saar tõi 5 punkti (-1). Tabelis on eestlasest nurgaründaja koduklubi 8 punktiga 12. kohal.
Tšehhis oli eelmine nädal edukas nii Martti Juhkamile kui Silver Maarile. Juhkami ja CEZ Karlovarsko teenisid 3:0 (25:18, 25:15, 25:23) võidu Benatky vastu, Juhkamilt 14 punkti (+10). Maar ja Libereci Dukla olid 3:1 (24:26, 25:20, 25:21, 25:15) üle Zlinist. Maari vastuvõtt oli 36%. Tabelis on Karlovarsko 30 punktiga liidrikohal, Liberec 27 punktiga teine.
Brasiilia kõrgliigas sai Robert Tähe koduklubi San Jose Farma Conde 0:3 (23:25 13:25 19:25) kaotuse Sada Cruzeirolt. Täht tõi oma meeskonna parimana 9 punkti (-1). Tabelis ollakse 11 silmaga viiendad.
Küprosel sai Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos 1:3 (25:22 19:25 20:25 17:25) kaotuse Famagusta Nea Salaminalt. Vassiljevi käe all mängiv Kristo Kollo oli oma meeskonna parim 17 punktiga (+4), meeskonna rünnakuid juhtis Aleksander Eerma, kes tõi lisaks ka 4 punkti (+0). Markus Uuskari ja Nicosia Apoel said 3:0 (25:21, 25:16, 25:18) jagu Frenarousist, mängu statistika pole kahjuks saadaval. Tabelis on Nicosia 13 punktiga esikohal, Pafiakos hoiab 8 punktiga neljandat positsiooni.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas pidi Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete vastu võtma 2:3 (22:25 25:23 27:25 16:25 16:18) kaotuse Plessis Robinsonilt. Kreek tõi 10 punkti (+3). Tabelis on Sete 12 silmaga kaheksandal kohal.
Prantsusmaa naiste kõrgliigas peeti kahe vooru mängud. Kertu Laak ja RC Cannes teenisid kaks 3:0 võitu. Esmalt alistati 3:0 (25:17 26:24 25:23) Nancy Vandoeuvre, Laagilt võitjate parimana 18 punkti (+16). Seejärel oldi 3:0 (25:13, 25:13, 25:11) üle France Avenir 2024st, Laak sai puhkepäeva. Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul pidid tunnistama Mulhouse´i 3:2 (25:15 25:23 20:25 22:25 15:6) paremust, Kibbermann sekkus hetketi. Seejärel sai Baroeul kirja 3:1 (25:16 25:23 26:28 25:23) võidu Levallois´üle, eestlannast sidemängija ei mänginud. Tabelis on Cannes 18 punktiga teine ja Baroeul 9 silmaga 11. Prantsusmaa naiste esiliigas said Nette Peit ja Quimper Volley29 viimases mängus 3:1 võidu Bordeaux´üle ja tõusid A-grupi tabelis 15 punktiga teiseks.
Saksamaa kõrgliigas jätkub Albert Hurda ilus hooaeg, kui Hurt tõi Herrschingi eest üleplatsimehena 16 punkti (+11) ja aitas meeskonna 3:0 (25:18, 25:21, 25:14) võidule Müncheni vastu. Tabelis on eestlase koduklubi 10 punktiga kuues.
Rumeenias sai Robert Viiberi koduklubi Craiova ülipikaks veninud ja kaotatud avageimile vaatamata 3:2 (44:46, 25:20, 25:19, 22:25, 15:13) jagu Bukaresti Rapidist. Viiber tõi lisaks mängu juhtimisele ka 7 punkti (+3). Keith Pupart tõi Zalau 3:0 (25:17 25:6 25:14) võidumängus Suceava üle 3 punkti (+0). Tabelis on Craiova 18 silmaga esikohal ja Zalau 13 silmaga kuues. | Nädal piiri taga: maratongeim, pidurdamatud ründajad ja tublid tempomehed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgias oli eestlastel tihe nädal, sest lisaks eurosarjamängudele peeti seal ka liigamänge. Märt Tammearu ja Roeselare Knack said 3:0 (25:18 25:13 25:14) jagu Waremmest, Tammearu sai vaba päeva. 3:2 (23:25, 25:23, 18:25, 25:23, 15:13) võidu teenisid Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans, saades jagu Acheli Tectumist. Hea mängu teinud Saaremaa tõi 12 punkti (+10). Henri Treiali ja Renet Vankeri leivaisa Maaseiki Greenyard pidi aga tunnistama Haasrode Leuveni 3:2 (19/25 16/25 25/16 25/18 15/10) paremust. Treial tõi 9 punkti (+6), Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu mängu. Tabelis on Roeselare 14 punktiga teine, Maaseik 11 silmaga kolmas ja Aalst 6 punktiga kuues.
Poola meistriliigas pidi järjekordse kaotuse vastu võtma Timo Tammemaa koduklubi Cerrad Enea Czarni Radom, jäädes lõppenud nädalal 0:3 (17:25, 20:25, 21:25) alla Lubini Cuprumile. Tammemaa tõi 7 punkti (+5). Liigatabelis ollakse 7 punktiga eelviimasel kohal.
Poola esiliigas said Renee Teppan ja MKS Bedzin kirja 1:3 (25:20, 22:25, 18:25, 24:26) kaotuse Chrobry Głogów meeskonnalt. Eestlasest diagonaalründaja ei mänginud. Tabelis on Bedzin 22 punktiga neljandal positsioonil.
Abitreener Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero sai Šveitsi naiste kõrgliigas kirja 0:3 (17:25, 23:25, 20:25) kaotuse Viteoselt ja on tabelis 7 punktiga kuuendal kohal.
Austria meistriliigas olid võidukad nii Stefan Kaibald kui Mihkel Varblane. Kaibald ja Zadruga Aich/Dob teenisid 3:0 (25:19, 25:21, 25:20) võidu Weizi üle. Kaibaldilt 7 punkti (+3). Varblane aitas Innsbrucki Hypo Tiroli 3:0 (25:18, 25:16, 25:20) võidule Raiffeiseni üle, tuues 4 punkti (-1). Tabelis on Hypo Tirol 19 silmaga esimene ja Aich/Dob 15 punktiga teine.
Soome meistriliigas said Karli Allik ja Sastamala Valepa 3:0 (25:10, 38:36, 25:20) jagu Kyky-Betsetist, Allik ei mänginud. Andrus Raadik ja Savo Volley said sama meeskonna vastu aga 3:1 (25:23 25:18 23:25 25:17) võidu. Raadik sai samuti vaba päeva. Tabelis on Valepa 20 silmaga kolmas ja Savo 15 punktiga kuues. Soome naiste meistriliigas sai Avo Keele juhendatav Arctic Volley kirja 0:3 (21:25 20:25 23:25) kaotuse Kuusamo Pölkkylt ja on liigas 12 punktiga kaheksandal positsioonil.
Paljude Eesti naistekoondise mängijate koduliigaks olevas Itaalia esiliigas peeti seekord ühe vooru mängud. Õdede Kadi ja Liis Kullerkannu tööandja Cremona Esperia sai 2:3 (25:17, 19:25, 19:25, 25:17, 15:17) kaotuse Montalelt, Kadi tõi 15 ja Liis 10 punkti. Kristiine Miilen aitas Olbia Hermaea naiskonna 3:0 (25:22, 25:23, 25:18) võiduni Volley Como üle, tuues 14 punkti. B-gruppi kuuluva Eliise Hollase tööandja San´t Elia sai 1:3 (17:25, 17:25, 25:20, 22:25) kaotuse Soveratolt. Hollas tõi 3 punkti. Samas grupis pidid Silvia Pertens ja Messina naiskond tunnistama Vicenza 3:2 (25:21, 25:13, 19:25, 23:25, 15:9) paremust, Pertens tõi 3 punkti. A-grupis on Olbia 11 punktiga neljas ja Cremona 11 punktiga viies. B-grupis on Messina 6 punktiga kaheksas ja San´t Elia 3 punktiga 10. kohal.
Itaalia meeste esiliigas said Valentin Kordas ja Motta di Livenza meeskond 2:3 (25:20, 15:25, 17:25, 32:30, 11:15) kaotuse Cantult. Kordas piirdus 7 punktiga (-5). Tabelis jätkab Livenza viimasel kohal 3 punktiga.
Türgi meistriliigas kaotas Kevin Saare tööandja Altkema 0:3 (17:25 14:25 11:25) liiga liidrile Halkbankile. Saar tõi 5 punkti (-1). Tabelis on eestlasest nurgaründaja koduklubi 8 punktiga 12. kohal.
Tšehhis oli eelmine nädal edukas nii Martti Juhkamile kui Silver Maarile. Juhkami ja CEZ Karlovarsko teenisid 3:0 (25:18, 25:15, 25:23) võidu Benatky vastu, Juhkamilt 14 punkti (+10). Maar ja Libereci Dukla olid 3:1 (24:26, 25:20, 25:21, 25:15) üle Zlinist. Maari vastuvõtt oli 36%. Tabelis on Karlovarsko 30 punktiga liidrikohal, Liberec 27 punktiga teine.
Brasiilia kõrgliigas sai Robert Tähe koduklubi San Jose Farma Conde 0:3 (23:25 13:25 19:25) kaotuse Sada Cruzeirolt. Täht tõi oma meeskonna parimana 9 punkti (-1). Tabelis ollakse 11 silmaga viiendad.
Küprosel sai Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos 1:3 (25:22 19:25 20:25 17:25) kaotuse Famagusta Nea Salaminalt. Vassiljevi käe all mängiv Kristo Kollo oli oma meeskonna parim 17 punktiga (+4), meeskonna rünnakuid juhtis Aleksander Eerma, kes tõi lisaks ka 4 punkti (+0). Markus Uuskari ja Nicosia Apoel said 3:0 (25:21, 25:16, 25:18) jagu Frenarousist, mängu statistika pole kahjuks saadaval. Tabelis on Nicosia 13 punktiga esikohal, Pafiakos hoiab 8 punktiga neljandat positsiooni.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas pidi Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete vastu võtma 2:3 (22:25 25:23 27:25 16:25 16:18) kaotuse Plessis Robinsonilt. Kreek tõi 10 punkti (+3). Tabelis on Sete 12 silmaga kaheksandal kohal.
Prantsusmaa naiste kõrgliigas peeti kahe vooru mängud. Kertu Laak ja RC Cannes teenisid kaks 3:0 võitu. Esmalt alistati 3:0 (25:17 26:24 25:23) Nancy Vandoeuvre, Laagilt võitjate parimana 18 punkti (+16). Seejärel oldi 3:0 (25:13, 25:13, 25:11) üle France Avenir 2024st, Laak sai puhkepäeva. Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul pidid tunnistama Mulhouse´i 3:2 (25:15 25:23 20:25 22:25 15:6) paremust, Kibbermann sekkus hetketi. Seejärel sai Baroeul kirja 3:1 (25:16 25:23 26:28 25:23) võidu Levallois´üle, eestlannast sidemängija ei mänginud. Tabelis on Cannes 18 punktiga teine ja Baroeul 9 silmaga 11. Prantsusmaa naiste esiliigas said Nette Peit ja Quimper Volley29 viimases mängus 3:1 võidu Bordeaux´üle ja tõusid A-grupi tabelis 15 punktiga teiseks.
Saksamaa kõrgliigas jätkub Albert Hurda ilus hooaeg, kui Hurt tõi Herrschingi eest üleplatsimehena 16 punkti (+11) ja aitas meeskonna 3:0 (25:18, 25:21, 25:14) võidule Müncheni vastu. Tabelis on eestlase koduklubi 10 punktiga kuues.
Rumeenias sai Robert Viiberi koduklubi Craiova ülipikaks veninud ja kaotatud avageimile vaatamata 3:2 (44:46, 25:20, 25:19, 22:25, 15:13) jagu Bukaresti Rapidist. Viiber tõi lisaks mängu juhtimisele ka 7 punkti (+3). Keith Pupart tõi Zalau 3:0 (25:17 25:6 25:14) võidumängus Suceava üle 3 punkti (+0). Tabelis on Craiova 18 silmaga esikohal ja Zalau 13 silmaga kuues.
### Response:
Nädal piiri taga: maratongeim, pidurdamatud ründajad ja tublid tempomehed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentina hakkas mängu kohe algusest domineerima. Saudi Araabia mängis väga kõrge kaitseliiniga ning samuti oldi keskväljal väga tihedalt koos, et Argentinal poleks seal ruumi mängida. Argentina otsis pidevalt oma ründajaid pikkade pallidega kaitseliini seljataha.
Avavärav sündis 10. minutil, kui Saudi Araabia mängija tõmbas argentinlase karistusalas maha ning kohtunik määras penalti, mille Lionel Messi sisse lõi. Saudi Araabia proovis esimesel poolajal mitmel korral palli kasti toimetada, kuid midagi ohtlikku sealt luua ei õnnestunud.
Kolmel korral lõi Argentina avapoolajal veel palli väravasse, kuid kohtunik määras kõikidel kordadel suluseisu ning väravaid ei loetud. Avapoolaeg lõppes 1:0 Argentina eduseisul.
Teise poolaja algul tegi Saudi Araabia midagi sellist, mida ei osatud oodata. Viie minutiga löödi Argentinale kaks väravat. Viigivärava lõi Saleh Al-Shehri ning 2:1 juhtvärava Salem Al Dawsari. Pärast kahte ootamatut väravat oli mäng palju võrdsem.
Kohtumise lõpus survestas Argentina tugevalt Saudi Araabiat, kuid viigiväravat ei suudetud leida ning mäng kaotati 1:2 Saudi Araabile. Sellega lõppes Argentina pikk 36-mänguline kaotuseta seeria.
C-alagrupp
90:00
Argentina
1
10' Messi (pen.)
1
:
2
2
Saudi Araabia
49' Al-Shehri
54' Al Dawsari
Argentina
10' Messi (pen.)
Saudi Araabia
49' Al-Shehri
54' Al Dawsari
Argentina - Saudi Araabia:
Enne mängu:
Üheks favoriidiks peetav Argentina alustab finaalturniiri hiilgavas vormis: koondis pole kaotusekibedust tundnud juba enam kui kolm aastat, viimati jäädi kellelegi alla 2019. aasta juuli alguses, kui 0:2 kaotus Brasiiliale jättis Argentinale toonasel Copa Americal laeks kolmanda koha mängu.
Sellele järgnenud 36 võidetud või viigistatud matši sekka kuulub ka Lionel Messi ajastu esimene rahvusvaheline tiitlivõit; viimase aasta jooksul on Argentina võitnud üheksast kohtumisest kaheksa, sealhulgas juuni esimesel päeval toimunud nn Finalissima ehk Euroopa ja Lõuna-Ameerika meistrite vahel toimunud matš, kus alistati 3:0 Itaalia. Neli päeva hiljem oldi 5:0 üle Eestist, kõik väravad lõi tolles mängus Messi.
Kui eelmise aasta lõikes ei mahtunud Messi Ballon d'Or'i valimisel isegi 20 parema sekka, siis sellel hooajal on jalgpalliajaloo üks suurimaid staare olnud taas oma parimate päevade tasemel. Kõigi sarjade peale on ta Pariisi Saint-Germaini eest 19 mänguga löönud 12 väravat ja andnud 14 väravasöötu, koondise eest on tal selle aastanumbri sees 19 mänguga kirjas 17 väravat.
Kõik Saudi Araabia koondislased mängivad klubijalgpalli kodumaal, koguni 12 mängijaga on esindatud Aasia jalgpalliajaloo edukaim klubi, mullu neljandat korda Aasia Meistrite liiga võitnud Al Hilal.
Alates suve algusest on Saudi Araabia MM-finaalturniiriks valmistunud lausa kümne kontrollkohtumisega, millest võideti kaks, kui 1:0 alistati nii Island kui Põhja-Makedoonia. Väravatevaesus iseloomustas kõiki kõnealuseid matše: kolm neist lõppesid väravateta viigiga, üks värav löödi viies ja kaks väravat kahes mängus (mõlemad 1:1).
Lisaks neile kuuluvad C-alagruppi Poola ja Mehhiko, kelle mängust algab ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne kell 17.30. | ŠOKK | Saudi Araabia lõpetas MM-il Argentina pika kaotuseta seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentina hakkas mängu kohe algusest domineerima. Saudi Araabia mängis väga kõrge kaitseliiniga ning samuti oldi keskväljal väga tihedalt koos, et Argentinal poleks seal ruumi mängida. Argentina otsis pidevalt oma ründajaid pikkade pallidega kaitseliini seljataha.
Avavärav sündis 10. minutil, kui Saudi Araabia mängija tõmbas argentinlase karistusalas maha ning kohtunik määras penalti, mille Lionel Messi sisse lõi. Saudi Araabia proovis esimesel poolajal mitmel korral palli kasti toimetada, kuid midagi ohtlikku sealt luua ei õnnestunud.
Kolmel korral lõi Argentina avapoolajal veel palli väravasse, kuid kohtunik määras kõikidel kordadel suluseisu ning väravaid ei loetud. Avapoolaeg lõppes 1:0 Argentina eduseisul.
Teise poolaja algul tegi Saudi Araabia midagi sellist, mida ei osatud oodata. Viie minutiga löödi Argentinale kaks väravat. Viigivärava lõi Saleh Al-Shehri ning 2:1 juhtvärava Salem Al Dawsari. Pärast kahte ootamatut väravat oli mäng palju võrdsem.
Kohtumise lõpus survestas Argentina tugevalt Saudi Araabiat, kuid viigiväravat ei suudetud leida ning mäng kaotati 1:2 Saudi Araabile. Sellega lõppes Argentina pikk 36-mänguline kaotuseta seeria.
C-alagrupp
90:00
Argentina
1
10' Messi (pen.)
1
:
2
2
Saudi Araabia
49' Al-Shehri
54' Al Dawsari
Argentina
10' Messi (pen.)
Saudi Araabia
49' Al-Shehri
54' Al Dawsari
Argentina - Saudi Araabia:
Enne mängu:
Üheks favoriidiks peetav Argentina alustab finaalturniiri hiilgavas vormis: koondis pole kaotusekibedust tundnud juba enam kui kolm aastat, viimati jäädi kellelegi alla 2019. aasta juuli alguses, kui 0:2 kaotus Brasiiliale jättis Argentinale toonasel Copa Americal laeks kolmanda koha mängu.
Sellele järgnenud 36 võidetud või viigistatud matši sekka kuulub ka Lionel Messi ajastu esimene rahvusvaheline tiitlivõit; viimase aasta jooksul on Argentina võitnud üheksast kohtumisest kaheksa, sealhulgas juuni esimesel päeval toimunud nn Finalissima ehk Euroopa ja Lõuna-Ameerika meistrite vahel toimunud matš, kus alistati 3:0 Itaalia. Neli päeva hiljem oldi 5:0 üle Eestist, kõik väravad lõi tolles mängus Messi.
Kui eelmise aasta lõikes ei mahtunud Messi Ballon d'Or'i valimisel isegi 20 parema sekka, siis sellel hooajal on jalgpalliajaloo üks suurimaid staare olnud taas oma parimate päevade tasemel. Kõigi sarjade peale on ta Pariisi Saint-Germaini eest 19 mänguga löönud 12 väravat ja andnud 14 väravasöötu, koondise eest on tal selle aastanumbri sees 19 mänguga kirjas 17 väravat.
Kõik Saudi Araabia koondislased mängivad klubijalgpalli kodumaal, koguni 12 mängijaga on esindatud Aasia jalgpalliajaloo edukaim klubi, mullu neljandat korda Aasia Meistrite liiga võitnud Al Hilal.
Alates suve algusest on Saudi Araabia MM-finaalturniiriks valmistunud lausa kümne kontrollkohtumisega, millest võideti kaks, kui 1:0 alistati nii Island kui Põhja-Makedoonia. Väravatevaesus iseloomustas kõiki kõnealuseid matše: kolm neist lõppesid väravateta viigiga, üks värav löödi viies ja kaks väravat kahes mängus (mõlemad 1:1).
Lisaks neile kuuluvad C-alagruppi Poola ja Mehhiko, kelle mängust algab ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne kell 17.30.
### Response:
ŠOKK | Saudi Araabia lõpetas MM-il Argentina pika kaotuseta seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjandusõhtu algas paneeldiskussiooniga, mida modereerisid EUNIC New Yorgi president Miroslav Konvalina ja Andrew Singer Trafika Europe raadiost. Avasõna ütles Euroopa Liidu ÜRO-delegatsiooni asejuht Silvio Gonzato, kes mainis, et ta loeb hea meelega pigem raamatuid kui juriidilisi materjale, mida ta iga päev lugema peab.
Üritusel tutvustati diskussioonide ja raamatuesitluste kaudu 11 Euroopa autorit. Eestit esindas Ilmar Taska romaaniga "Pobeda 1946" ("A Car Called Victory") (Norvik Press, London). Ilmar Taska tutvustas ka oma uut romaani "Elüüsiumi kutse" (Varrak, Tallinn). 2022. aasta valikusse kuulusid ka autorid Bianca Bellová (Tšehhi), Krystyna Dąbrowska (Poola), Raphaela Edelbauer (Austria), Olivier Guez (Prantsusmaa), Sándor Jászberényi (Ungari), Nora Krug (Saksamaa), Askold Melaudianyc(Ukraina), Claudia Serea (Rumeenia) ja tõlkija Birutė Vaičjurgis Šležas (Leedu).
Paneeldiskussioonil osalejad jagasid oma mõtteid rahu haprusest praegusel ajal.
"Kuigi iga keel väljendab tuttavaid teemasid ja motiive omal moel, on rõõmustav, et peamiselt leiame mitmekultuurilise kirjanduse uurimisel rohkem sarnasusi kui erinevusi," ütles Ukraina Ameerika Instituudi president Kathy Nalvazko.
Ukraina Ameerika Instituut on New Yorgi ajalooline hoone Fifth Avenue nurgal Metropolitan kunstimuuseumi lähedal. Selles hoones jagunesid kirjanikud erinevatesse ruumidesse, kus toimusid inspireerivad arutelud, raamatute tutvustused ja kohtumised lugejatega.
Ilmar Taska esinemine toimus ülemise korruse maali -ja skulptuurisaalis ning selle juhatas sisse Eesti kultuuri esindaja New Yorgis, Jaanika Peerna. Neil oli elav ja hästi vastu võetud vestlus Ilmari varasest lapsepõlvest Siberis, kuhu tema perekond küüditati, ja olukorrast Eestis Nõukogude okupatsiooni algaastatel, mis inspireeris teda romaani kirjutama.
Romaan "Pobeda 1946" on tõlgitud juba 14 keelde, sealhulgas inglise, saksa, araabia, rootsi, taani, soome, ungari, bulgaaria keelde ning see on olnud nomineeritud mitmele rahvusvahelisele kirjandusauhinnale. Selle põhjal on valminud juba kaks lühifilmi ja The Times Literary Supplement valis selle 2018. aasta üheks parimaks raamatuks.
Ilmar Taska puudutas teisigi huvitavaid teemasid. Ta ütles, et sõja lõpp ei tähenda veel alati rahu. Teise maailmasõja võidupüha ei toonud kõigile rahu ega taastanud ka Eestis iseseisvust. "Pobeda 1946" jaoks uurimistööd tehes luges Ilmar laborite kohta, mis tootsid viiruseid ja mürke Nõukogude Liidus ja Saksamaal. Nüüd on neid palju rohkem. See on odavam relv kui raketid. Kui maailma rahvastik väheneks, kas meie kadunud sõbrad asendataks tehisintellekt-sõpradega? Ta kirjutas romaani virtuaalreaalsuse saidist Elysium.com, mis reprodutseerib vanu filmistaare ja kuulsaid ühiskonnategelasi. Muidugi kasutatakse saiti ära ka infosõjas.
Kirjandusõhtu tekitas New Yorgis elavat vastukaja ja piletid üritusele olid läbi müüdud. Hea märk sellest, et raamatuid ikka loetakse ka linnas, kus on nii palju kultuuriüritusi. | Hille Karm: Euroopa kirjandusõhtul New Yorgis arutleti rahu haprusest praegusel ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjandusõhtu algas paneeldiskussiooniga, mida modereerisid EUNIC New Yorgi president Miroslav Konvalina ja Andrew Singer Trafika Europe raadiost. Avasõna ütles Euroopa Liidu ÜRO-delegatsiooni asejuht Silvio Gonzato, kes mainis, et ta loeb hea meelega pigem raamatuid kui juriidilisi materjale, mida ta iga päev lugema peab.
Üritusel tutvustati diskussioonide ja raamatuesitluste kaudu 11 Euroopa autorit. Eestit esindas Ilmar Taska romaaniga "Pobeda 1946" ("A Car Called Victory") (Norvik Press, London). Ilmar Taska tutvustas ka oma uut romaani "Elüüsiumi kutse" (Varrak, Tallinn). 2022. aasta valikusse kuulusid ka autorid Bianca Bellová (Tšehhi), Krystyna Dąbrowska (Poola), Raphaela Edelbauer (Austria), Olivier Guez (Prantsusmaa), Sándor Jászberényi (Ungari), Nora Krug (Saksamaa), Askold Melaudianyc(Ukraina), Claudia Serea (Rumeenia) ja tõlkija Birutė Vaičjurgis Šležas (Leedu).
Paneeldiskussioonil osalejad jagasid oma mõtteid rahu haprusest praegusel ajal.
"Kuigi iga keel väljendab tuttavaid teemasid ja motiive omal moel, on rõõmustav, et peamiselt leiame mitmekultuurilise kirjanduse uurimisel rohkem sarnasusi kui erinevusi," ütles Ukraina Ameerika Instituudi president Kathy Nalvazko.
Ukraina Ameerika Instituut on New Yorgi ajalooline hoone Fifth Avenue nurgal Metropolitan kunstimuuseumi lähedal. Selles hoones jagunesid kirjanikud erinevatesse ruumidesse, kus toimusid inspireerivad arutelud, raamatute tutvustused ja kohtumised lugejatega.
Ilmar Taska esinemine toimus ülemise korruse maali -ja skulptuurisaalis ning selle juhatas sisse Eesti kultuuri esindaja New Yorgis, Jaanika Peerna. Neil oli elav ja hästi vastu võetud vestlus Ilmari varasest lapsepõlvest Siberis, kuhu tema perekond küüditati, ja olukorrast Eestis Nõukogude okupatsiooni algaastatel, mis inspireeris teda romaani kirjutama.
Romaan "Pobeda 1946" on tõlgitud juba 14 keelde, sealhulgas inglise, saksa, araabia, rootsi, taani, soome, ungari, bulgaaria keelde ning see on olnud nomineeritud mitmele rahvusvahelisele kirjandusauhinnale. Selle põhjal on valminud juba kaks lühifilmi ja The Times Literary Supplement valis selle 2018. aasta üheks parimaks raamatuks.
Ilmar Taska puudutas teisigi huvitavaid teemasid. Ta ütles, et sõja lõpp ei tähenda veel alati rahu. Teise maailmasõja võidupüha ei toonud kõigile rahu ega taastanud ka Eestis iseseisvust. "Pobeda 1946" jaoks uurimistööd tehes luges Ilmar laborite kohta, mis tootsid viiruseid ja mürke Nõukogude Liidus ja Saksamaal. Nüüd on neid palju rohkem. See on odavam relv kui raketid. Kui maailma rahvastik väheneks, kas meie kadunud sõbrad asendataks tehisintellekt-sõpradega? Ta kirjutas romaani virtuaalreaalsuse saidist Elysium.com, mis reprodutseerib vanu filmistaare ja kuulsaid ühiskonnategelasi. Muidugi kasutatakse saiti ära ka infosõjas.
Kirjandusõhtu tekitas New Yorgis elavat vastukaja ja piletid üritusele olid läbi müüdud. Hea märk sellest, et raamatuid ikka loetakse ka linnas, kus on nii palju kultuuriüritusi.
### Response:
Hille Karm: Euroopa kirjandusõhtul New Yorgis arutleti rahu haprusest praegusel ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamat "Digitaalsest semiosfäärist" näitab, kuidas Lotmani semiosfääri mudel pakub ainulaadse ja veenva võtme tänapäeva globaliseerunud digitaalmeedia süsteemide dünaamika ja funktsioonide mõistmiseks. Lotmani evolutsionistlikku ja dünaamilist semiosfääri mudelit ajakohastades annavad John Hartley, Indrek Ibrus ja Maarja Ojamaa ainulaadse ülevaate üleilmsetest mehhanismidest, mis kujundavad meediat, tähendusloomet, loovust ja muutusi – nii produktiivseid kui ka hävitavaid.
Uues valguses vaadeldakse nende nähtuste selgitamiseks esile kerkinud teadusvaldkondadevahelisi suhteid, püüdes integreeritud kultuuriteadusliku vaatenurga abil kaotada lõhet loodusteaduste ja humanitaaria vahel.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin tõdes, et raamatu autorid näitavad Lotmani ideede viljakust ühiskonna, kultuuri, looduskeskkonna ja tehnoloogia keerukate seoste avamisel. "Semiootiline lähenemisviis pakub võtit ka humanitaaria lõimimiseks loodusteadustega. Lugejat ärgitatakse edasi mõtlema sellistel põnevatel teemadel nagu kultuuride ja keelte segunemine globaalsetes sotsiaalvõrgustikes, digitaalse semioosi iseärasused, mälu kui aegadevaheline tõlkeprotsess, kommunikatsiooni ja ökoloogia fundamentaalne seotus."
Indrek Ibrus on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis meedia innovatsiooni professor ja doktoriõppekava kuraator. Maarja Ojamaa on Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor. John Hartley on Sidney Ülikooli digitaalse meedia ja kultuuri professor ning Curtini Ülikooli emeriitprofessor.
Raamatu "Digitaalsest semiosfäärist" tõlkis inglise keelest Tanel Pern ja see ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Bibliotheca Mediorum et Communicationis". | Ilmus Lotmani semiosfääri mudelil põhinev käsitlus digitaalsest ühiskonnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamat "Digitaalsest semiosfäärist" näitab, kuidas Lotmani semiosfääri mudel pakub ainulaadse ja veenva võtme tänapäeva globaliseerunud digitaalmeedia süsteemide dünaamika ja funktsioonide mõistmiseks. Lotmani evolutsionistlikku ja dünaamilist semiosfääri mudelit ajakohastades annavad John Hartley, Indrek Ibrus ja Maarja Ojamaa ainulaadse ülevaate üleilmsetest mehhanismidest, mis kujundavad meediat, tähendusloomet, loovust ja muutusi – nii produktiivseid kui ka hävitavaid.
Uues valguses vaadeldakse nende nähtuste selgitamiseks esile kerkinud teadusvaldkondadevahelisi suhteid, püüdes integreeritud kultuuriteadusliku vaatenurga abil kaotada lõhet loodusteaduste ja humanitaaria vahel.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin tõdes, et raamatu autorid näitavad Lotmani ideede viljakust ühiskonna, kultuuri, looduskeskkonna ja tehnoloogia keerukate seoste avamisel. "Semiootiline lähenemisviis pakub võtit ka humanitaaria lõimimiseks loodusteadustega. Lugejat ärgitatakse edasi mõtlema sellistel põnevatel teemadel nagu kultuuride ja keelte segunemine globaalsetes sotsiaalvõrgustikes, digitaalse semioosi iseärasused, mälu kui aegadevaheline tõlkeprotsess, kommunikatsiooni ja ökoloogia fundamentaalne seotus."
Indrek Ibrus on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis meedia innovatsiooni professor ja doktoriõppekava kuraator. Maarja Ojamaa on Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor. John Hartley on Sidney Ülikooli digitaalse meedia ja kultuuri professor ning Curtini Ülikooli emeriitprofessor.
Raamatu "Digitaalsest semiosfäärist" tõlkis inglise keelest Tanel Pern ja see ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Bibliotheca Mediorum et Communicationis".
### Response:
Ilmus Lotmani semiosfääri mudelil põhinev käsitlus digitaalsest ühiskonnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõiduki tehniliste andmete suurema tekstisuuruse saavutamiseks liigutatakse kõik väljade nimetused dokumendi esiküljele ning eemaldatakse mõned mittekohutuslikud väljad, näiteks sõiduki mõõtmed ja teljekoormused, selgitas transpordiameti teenuste juhtimise osakonna registreerimise teenusehaldur Sulev Vill.
Vastuseks autoomanike võimalikule murele, kust edaspidi näiteks sõiduki mõõte teada saada, ütles transpordiameti esindaja, et märgitud andmed on endiselt kättesaadavad transpordiameti e-teenindusest – nii sisselogituna oma sõidukite alt kui ka sõidukite taustakontrollist.
"Kui mureks on teiste riikide võimalikud kontrollid, siis vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määrusele 1999/37 ei ole eemaldatud väärtused kohustuslikud ning seetõttu ei ole ka teistes riikides õigust antud andmeid registreerimistunnistuselt nõuda."
Lisaks trükitakse tunnistuse väljastamisel kehtiv tehnoülevaatuse kuupäev tunnistuse tagaküljele ning muutub dokumendi värv, et selgelt eristada uuemaid tunnistusi, millel andmete paigutus on võrreldes varasemaga erinev.
"Oluline on lisada, et kõik senised maismaasõidukite registreerimistunnistused jäävad kehtima ning neid ei ole vaja välja vahetada kuni need kehtivad," ütles Vill.
Muudatused on seotud 1. detsembrist jõustuva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse "Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord" muudatusega. | Sõidukite registreerimistunnistused vahetavad värvi ja kujundust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõiduki tehniliste andmete suurema tekstisuuruse saavutamiseks liigutatakse kõik väljade nimetused dokumendi esiküljele ning eemaldatakse mõned mittekohutuslikud väljad, näiteks sõiduki mõõtmed ja teljekoormused, selgitas transpordiameti teenuste juhtimise osakonna registreerimise teenusehaldur Sulev Vill.
Vastuseks autoomanike võimalikule murele, kust edaspidi näiteks sõiduki mõõte teada saada, ütles transpordiameti esindaja, et märgitud andmed on endiselt kättesaadavad transpordiameti e-teenindusest – nii sisselogituna oma sõidukite alt kui ka sõidukite taustakontrollist.
"Kui mureks on teiste riikide võimalikud kontrollid, siis vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määrusele 1999/37 ei ole eemaldatud väärtused kohustuslikud ning seetõttu ei ole ka teistes riikides õigust antud andmeid registreerimistunnistuselt nõuda."
Lisaks trükitakse tunnistuse väljastamisel kehtiv tehnoülevaatuse kuupäev tunnistuse tagaküljele ning muutub dokumendi värv, et selgelt eristada uuemaid tunnistusi, millel andmete paigutus on võrreldes varasemaga erinev.
"Oluline on lisada, et kõik senised maismaasõidukite registreerimistunnistused jäävad kehtima ning neid ei ole vaja välja vahetada kuni need kehtivad," ütles Vill.
Muudatused on seotud 1. detsembrist jõustuva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse "Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord" muudatusega.
### Response:
Sõidukite registreerimistunnistused vahetavad värvi ja kujundust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlamendis hääletas Pentus-Rosimannuse kandidatuuri poolt 447 saadikut, 98 oli vastu ning 87 jäi erapooletuks. Euroopa Parlamendil on 705 liiget.
Varem oli parlamendi eelarvekontrolli komisjon juba toetanud Pentus-Rosimannuse määramist, kus hääletustulemus oli 29 poolt, neli vastu ja kaks erapooletut.
Valitsus hääletas neljapäeval, 8. septembril tollase rahandusministri Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadiks nimetamise poolt ning juba reedel saadeti teavitus Brüsselisse ja järgmisel esmaspäeval esitati tema kandidatuur ka Euroopa Liidule menetlusprotsessi alustamiseks.
Pentus-Rosimannuse nimetamine kontrollikoja liikmekandidaadiks pälvis Eestis laialdast tähelepanu, kuna kriitikute väitel võis see minna vastuollu toimingupiirangu nõudega, sest otsust valmistasid ette talle allunud rahandusministeeriumi ametnikud. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, EKRE aseesimees Mart Helme esitas 18. oktoobril prokuratuurile kuriteokaebuse, kuid riigiprokuratuur leidis 28. oktoobril, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alust.
EL-i aluslepingu kohaselt nimetab iga liikmesriik Euroopa Kontrollikotta ühe liikme. Liikmed kinnitab ametisse EL-i Nõukogu, kes konsulteerib enne otsuse vormistamist Euroopa Parlamendiga. Kontrollikoja liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks.
Pentus-Rosimannus (Reformierakond) vahetab sel kohal välja Juhan Partsi (Isamaa), kelle ametiaeg saab täis 31. detsembril.
Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida Euroopa Liidu raha korrakohast kasutamist. Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes Euroopa Parlamendile, millel on seejärel õigus eelarve täitmisele oma heakskiit anda või mitte. Euroopa Kontrollikoda on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. | Euroopa Parlament andis Pentus-Rosimannusele oma heakskiidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlamendis hääletas Pentus-Rosimannuse kandidatuuri poolt 447 saadikut, 98 oli vastu ning 87 jäi erapooletuks. Euroopa Parlamendil on 705 liiget.
Varem oli parlamendi eelarvekontrolli komisjon juba toetanud Pentus-Rosimannuse määramist, kus hääletustulemus oli 29 poolt, neli vastu ja kaks erapooletut.
Valitsus hääletas neljapäeval, 8. septembril tollase rahandusministri Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadiks nimetamise poolt ning juba reedel saadeti teavitus Brüsselisse ja järgmisel esmaspäeval esitati tema kandidatuur ka Euroopa Liidule menetlusprotsessi alustamiseks.
Pentus-Rosimannuse nimetamine kontrollikoja liikmekandidaadiks pälvis Eestis laialdast tähelepanu, kuna kriitikute väitel võis see minna vastuollu toimingupiirangu nõudega, sest otsust valmistasid ette talle allunud rahandusministeeriumi ametnikud. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, EKRE aseesimees Mart Helme esitas 18. oktoobril prokuratuurile kuriteokaebuse, kuid riigiprokuratuur leidis 28. oktoobril, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alust.
EL-i aluslepingu kohaselt nimetab iga liikmesriik Euroopa Kontrollikotta ühe liikme. Liikmed kinnitab ametisse EL-i Nõukogu, kes konsulteerib enne otsuse vormistamist Euroopa Parlamendiga. Kontrollikoja liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks.
Pentus-Rosimannus (Reformierakond) vahetab sel kohal välja Juhan Partsi (Isamaa), kelle ametiaeg saab täis 31. detsembril.
Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida Euroopa Liidu raha korrakohast kasutamist. Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes Euroopa Parlamendile, millel on seejärel õigus eelarve täitmisele oma heakskiit anda või mitte. Euroopa Kontrollikoda on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
### Response:
Euroopa Parlament andis Pentus-Rosimannusele oma heakskiidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkriminaalpolitsei ja FBI ühisoperatsiooni käigus pühapäeval kinni peetud krüptoettevõtjad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko toetasid mõlemad 2019. aastal Kaljulaidi kampaaniat 12 500 euroga.
Kokku kogus Kaljulaid valimiskampaaniaks 95 240 eurot, mis ka sendipealt ära kulus, sellest lõviosa reklaamile.
Kaljulaidi sõnul jõudis ta annetajateni läbi ühiste tuttavate, Eesti ettevõtjate, kes teda kampaanias aitasid. "Toona olid neist ilmunud ka üksikud positiivsed meediakajastused kui edukatest ettevõtjatest ning ka Ida-Virumaa arengusse panustajatest. Mingeid kahtlusi tausta osas küll ei olnud," ütles ta.
Täpsemaid poliitilisi huvisid annetajad Kaljulaidi sõnul ei avaldanud. Ühtlasi märkis Kaljulaid, et ei tea krüptoturust väga palju ja ei ole poliitikas selle valdkonna reguleerimiseks ettepanekuid teinud.
Politsei alustas Turõgini ja Potapenko tegevuse uurimiseks menetlust aasta peale Euroopa Parlamendi valimisi ehk juba 2020. aastal, Kaljulaidi sõnul polnud ta esmaspäevani sellest teadlik.
"Oleme vahetanud mõned e-kirjad viisakusavaldustega. Loomulikult ma nende suhtes algatatud uurimisest midagi ei teadnud, sain selle kohta teada uudistest eile õhtul," ütles ta.
Kaljulaid märkis, et loodab, et annetatud raha pärines siiski seaduslikust ettevõtlustulust. "Paraku on avalikult teadaolevat infot hetkel liiga vähe, et seda lõplikult hinnata. Eks ühel hetkel algab kohtupidamine ja võib-olla selgub siis midagi täpsemini."
Riigikogu valimiste järel Keskerakonnast välja astunud ja 2019. aasta mais üksikkandidaadina europarlamenti kandideerinud Kaljulaid sai 20 640 häält ehk 6,2 protsenti kõigist häältest ja valituks ei osutunud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitus Kaljulaid 2019. aasta lõpus.
Praegu on Kaljulaid riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. | Krüptoärikatelt annetusi saanud Kaljulaid: kahtlusi tausta osas ei olnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkriminaalpolitsei ja FBI ühisoperatsiooni käigus pühapäeval kinni peetud krüptoettevõtjad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko toetasid mõlemad 2019. aastal Kaljulaidi kampaaniat 12 500 euroga.
Kokku kogus Kaljulaid valimiskampaaniaks 95 240 eurot, mis ka sendipealt ära kulus, sellest lõviosa reklaamile.
Kaljulaidi sõnul jõudis ta annetajateni läbi ühiste tuttavate, Eesti ettevõtjate, kes teda kampaanias aitasid. "Toona olid neist ilmunud ka üksikud positiivsed meediakajastused kui edukatest ettevõtjatest ning ka Ida-Virumaa arengusse panustajatest. Mingeid kahtlusi tausta osas küll ei olnud," ütles ta.
Täpsemaid poliitilisi huvisid annetajad Kaljulaidi sõnul ei avaldanud. Ühtlasi märkis Kaljulaid, et ei tea krüptoturust väga palju ja ei ole poliitikas selle valdkonna reguleerimiseks ettepanekuid teinud.
Politsei alustas Turõgini ja Potapenko tegevuse uurimiseks menetlust aasta peale Euroopa Parlamendi valimisi ehk juba 2020. aastal, Kaljulaidi sõnul polnud ta esmaspäevani sellest teadlik.
"Oleme vahetanud mõned e-kirjad viisakusavaldustega. Loomulikult ma nende suhtes algatatud uurimisest midagi ei teadnud, sain selle kohta teada uudistest eile õhtul," ütles ta.
Kaljulaid märkis, et loodab, et annetatud raha pärines siiski seaduslikust ettevõtlustulust. "Paraku on avalikult teadaolevat infot hetkel liiga vähe, et seda lõplikult hinnata. Eks ühel hetkel algab kohtupidamine ja võib-olla selgub siis midagi täpsemini."
Riigikogu valimiste järel Keskerakonnast välja astunud ja 2019. aasta mais üksikkandidaadina europarlamenti kandideerinud Kaljulaid sai 20 640 häält ehk 6,2 protsenti kõigist häältest ja valituks ei osutunud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitus Kaljulaid 2019. aasta lõpus.
Praegu on Kaljulaid riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees.
### Response:
Krüptoärikatelt annetusi saanud Kaljulaid: kahtlusi tausta osas ei olnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval nõustus Kosovo peaminister Albin Kurti USA suursaadiku ettepanekuga lükata numbrimärkide trahvide jõustamine 48 tundi edasi. Kurti teatas Twitteri vahendusel, et "töötab hea meelega koos USA ja Euroopa Liiduga, et leida lahendus järgmise kahe päeva jooksul".
I thank Ambassador Hovenier for his commitment and engagement. I accept his request for a 48-hour postponement on imposition of fines for illegal 'KM' (and other) car plates. I am happy to work with the US and the EU to find a solution during the next two days. https://t.co/iXq1SCM8JL
— Albin Kurti (@albinkurti) November 21, 2022
USA suursaadik Jeff Hovenier samas väljendas muret, kuna Kosovo ja Serbia liidrid ei suutnud esmaspäeval kõneluste raames Brüsselis kokkuleppele jõuda.
Tüli keskmes on Kosovo soov, et nende riigis kasutaksid kõik kohalikud autod Kosovo numbrimärke. Kuna aga Serbia ega serblased Kosovos ei taha tunnistada Kosovo riiki, siis on nad keeldunud kasutamast Kosovo numbrimärke.
Kosovo on hoiatanud, et hakkab neid autojuhte trahvima, kel on nende silmis mittekorrektsed numbrimärgid.
Serbia valitsuse kantselei juht Petar Petkovic ütles teisipäeva hommikul, et Serbia president Aleksandar Vucic on valmis minema numbrimärgitülis kompromissile. Serbia süüdistas Kosovot kõneluste läbikukkumises esmaspäeval.
Petkovici sõnul kukkusid kõnelused Kosovo ja Serbia vahel esmaspäeval läbi, kuna Kosovo tahab rääkida laiemalt suhete normaliseerumisest kahe riigi vahel, samas kui Serbia tahab keskenduda numbrimärkidele.
Serbia president Vucic lubas esmaspäeval, et Serbia on valmis lõpetama Kosovo kodanikele autonumbrimärkide väljastamise ning on valmis aktsepteerima neutraalseid ÜRO välja antud numbrimärke. ÜRO andis numbrimärke välja ka siis, kui organisatsioon Kosovo territooriumi haldas.
Vucici sõnul olevat Kosovo aga reageerinud ÜRO numbrimärkide ettepanekule väga negatiivselt ning Kosovo jaoks on selline lahendus kauge minevik.
Asjaolu, et Serbia oli esmaspäeval valmis minema kompromissile ning Kosovo ei olnud, kinnitas esmaspäeval ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. | Kosovo peaminister lükkas numbrimärgi trahvid lääneriikide survel edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval nõustus Kosovo peaminister Albin Kurti USA suursaadiku ettepanekuga lükata numbrimärkide trahvide jõustamine 48 tundi edasi. Kurti teatas Twitteri vahendusel, et "töötab hea meelega koos USA ja Euroopa Liiduga, et leida lahendus järgmise kahe päeva jooksul".
I thank Ambassador Hovenier for his commitment and engagement. I accept his request for a 48-hour postponement on imposition of fines for illegal 'KM' (and other) car plates. I am happy to work with the US and the EU to find a solution during the next two days. https://t.co/iXq1SCM8JL
— Albin Kurti (@albinkurti) November 21, 2022
USA suursaadik Jeff Hovenier samas väljendas muret, kuna Kosovo ja Serbia liidrid ei suutnud esmaspäeval kõneluste raames Brüsselis kokkuleppele jõuda.
Tüli keskmes on Kosovo soov, et nende riigis kasutaksid kõik kohalikud autod Kosovo numbrimärke. Kuna aga Serbia ega serblased Kosovos ei taha tunnistada Kosovo riiki, siis on nad keeldunud kasutamast Kosovo numbrimärke.
Kosovo on hoiatanud, et hakkab neid autojuhte trahvima, kel on nende silmis mittekorrektsed numbrimärgid.
Serbia valitsuse kantselei juht Petar Petkovic ütles teisipäeva hommikul, et Serbia president Aleksandar Vucic on valmis minema numbrimärgitülis kompromissile. Serbia süüdistas Kosovot kõneluste läbikukkumises esmaspäeval.
Petkovici sõnul kukkusid kõnelused Kosovo ja Serbia vahel esmaspäeval läbi, kuna Kosovo tahab rääkida laiemalt suhete normaliseerumisest kahe riigi vahel, samas kui Serbia tahab keskenduda numbrimärkidele.
Serbia president Vucic lubas esmaspäeval, et Serbia on valmis lõpetama Kosovo kodanikele autonumbrimärkide väljastamise ning on valmis aktsepteerima neutraalseid ÜRO välja antud numbrimärke. ÜRO andis numbrimärke välja ka siis, kui organisatsioon Kosovo territooriumi haldas.
Vucici sõnul olevat Kosovo aga reageerinud ÜRO numbrimärkide ettepanekule väga negatiivselt ning Kosovo jaoks on selline lahendus kauge minevik.
Asjaolu, et Serbia oli esmaspäeval valmis minema kompromissile ning Kosovo ei olnud, kinnitas esmaspäeval ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.
### Response:
Kosovo peaminister lükkas numbrimärgi trahvid lääneriikide survel edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MK-sarja avaetapil Kontiolahtis stardivad naistest Tuuli Tomingas, Regina Ermits, Susan Külm ja Johanna Talihärm, meestest Rene Zahkna, Kristo Siimer, Raido Ränkel ja Robert Heldna. Treenerid võtsid valiku tegemisel aluseks mullused maailmakarikasarja ja IBU karikasarja edetabelid ning suvebiatloni maailmameistrivõistluste ja Eesti meistrivõistluste tulemused.
"Sel hooajal proovime võimalusel teha maailmakarikasarjas rotatsiooni, et anda võimalus ka IBU karikasarja sportlastele ja juunioridele, kui nende tulemused ja distantsi pikkus seda lubavad," ütles koondise treener Vjatšeslav Všivtsev.
Kui koondise peatreeneri ametis jätkab teist aastat Fiodar Svoboda, siis Vjatšeslav Všivtsev liitus treenerite tiimiga juulis. Septembris asus abitreenerina ametisse ka Kadri Lehtla. "Fiodar Svoboda vastutab võistlushooajal maailmakarikasarja, mina ja Kadri IBU karikasarja ja juunioride treeningute eest. MK-etappidel teeme koostööd ka TT Tiimi treeneri Indrek Tobrelutsuga. Rahvusvahelistel võistlustel oleme ühtne meeskond, olenemata sellest, kellega sportlane treenib," ütles Všivtsev.
Kadri Lehtla lõpetas sportlaskarjääri kevadel ja alustas vaid mõni kuu hiljem tööd koondise juures. "Tunnen, et see üleminek on olnud üsna loomulik ja loogiline. Olen ju aastaid seda ametit erinevates stiilides kõrvalt näinud," ütles Kadri Lehtla. "Ettevalmistusperioodil on mul rohkem abitreeneri roll, kus ma otseselt treeninguid ei plaani, aga aitan neid läbi viia ning tegelen logistiliste teemadega. Võistlushooajal viin IBU karikasarja sportlastega läbi treeninguid ja aitan sportlastel tiirus pealelaskmist teha," lisas Lehtla.
Kontiolahti maailmakarikaetapp algab 29. novembril meeste tavadistantsi võistlusega. Maailmakarikasarja avanädalal selguvad parimad ka teatesõidus, sprindis ja jälitussõidus. Nii Eesti meestel kui naistel on maailmakarikasarjas neli stardikohta. Ka IBU karikasari algab 29. novembril. | Laskesuusaliit kinnitas esimese MK-etapi koondise, Lehtla jätkab treenerina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-sarja avaetapil Kontiolahtis stardivad naistest Tuuli Tomingas, Regina Ermits, Susan Külm ja Johanna Talihärm, meestest Rene Zahkna, Kristo Siimer, Raido Ränkel ja Robert Heldna. Treenerid võtsid valiku tegemisel aluseks mullused maailmakarikasarja ja IBU karikasarja edetabelid ning suvebiatloni maailmameistrivõistluste ja Eesti meistrivõistluste tulemused.
"Sel hooajal proovime võimalusel teha maailmakarikasarjas rotatsiooni, et anda võimalus ka IBU karikasarja sportlastele ja juunioridele, kui nende tulemused ja distantsi pikkus seda lubavad," ütles koondise treener Vjatšeslav Všivtsev.
Kui koondise peatreeneri ametis jätkab teist aastat Fiodar Svoboda, siis Vjatšeslav Všivtsev liitus treenerite tiimiga juulis. Septembris asus abitreenerina ametisse ka Kadri Lehtla. "Fiodar Svoboda vastutab võistlushooajal maailmakarikasarja, mina ja Kadri IBU karikasarja ja juunioride treeningute eest. MK-etappidel teeme koostööd ka TT Tiimi treeneri Indrek Tobrelutsuga. Rahvusvahelistel võistlustel oleme ühtne meeskond, olenemata sellest, kellega sportlane treenib," ütles Všivtsev.
Kadri Lehtla lõpetas sportlaskarjääri kevadel ja alustas vaid mõni kuu hiljem tööd koondise juures. "Tunnen, et see üleminek on olnud üsna loomulik ja loogiline. Olen ju aastaid seda ametit erinevates stiilides kõrvalt näinud," ütles Kadri Lehtla. "Ettevalmistusperioodil on mul rohkem abitreeneri roll, kus ma otseselt treeninguid ei plaani, aga aitan neid läbi viia ning tegelen logistiliste teemadega. Võistlushooajal viin IBU karikasarja sportlastega läbi treeninguid ja aitan sportlastel tiirus pealelaskmist teha," lisas Lehtla.
Kontiolahti maailmakarikaetapp algab 29. novembril meeste tavadistantsi võistlusega. Maailmakarikasarja avanädalal selguvad parimad ka teatesõidus, sprindis ja jälitussõidus. Nii Eesti meestel kui naistel on maailmakarikasarjas neli stardikohta. Ka IBU karikasari algab 29. novembril.
### Response:
Laskesuusaliit kinnitas esimese MK-etapi koondise, Lehtla jätkab treenerina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehnikaülikoolis on uuritud teaduslikult energiaühistute olemust, võimalikke ärimudeleid ja nende otstarbekust. Selle käigus jõuti järeldusele, et energiaühistutest võiks tõusta kasu mitmel moel.
Ühelt poolt võimaldaks see suhteliselt väikeste kulutustega kasvatada oluliselt omavalitsuses tarbitavas energias taastuvenergia osakaalu ja vähendada vajadust suurtes elektrijaamades toodetud energia järele. Teisalt kasvaks sellega nii kodanike kui ka ametnike teadlikkust energiaküsimustes ja see pakuks alternatiivi individuaalsele väike- ja suurtootjatele.
"Soovime energiaühistu mudelit Tartus rakendada, et oleks üks konkreetne toimiv näide, kuidas selline koostöö praktikas töötada võiks ja millest teised võiksid tulevikus eeskuju võtta."
- Tarmo Korõtko
Lisaks suurendab kohapeal toodetud ja samas ka tarbitud elekter kogukonna energiasõltumatust varustuskindluse ja hinna osas. Tahtmise korral saab see panustada taastuvenergia tootmisse ja otsustada sealjuures ise investeeringute tegemise üle. See kaasab kogukonna oma kodukoha energiaküsimuste lahendamises dialoogi, mis aitab probleeme ette näha ja ära hoida.
Ühistute käimalükkamises ja nende tegevuses kandvat rolli näevad teadlased kohalikes omavalitsustes (KOV). Veelgi laiemalt mõeldes võiks ühistute tegevus põhineda kolme osapoole – KOV, ettevõtted, kogukond – ühisel koostööl.
See kõik on siiski esialgu teooria. Siiani võib Eestis juba loodud või algatatud energiaühistuid üles lugeda ühe käe sõrmedel. Pealegi, kui teadlaste hinnangul võiks selline ühistu tegutseda tulu teenimist mittetaotleva organisatsiooni vormis, siis siiani asutatud ühistud on pigem tulundusühingud.
Selgus majja
Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Tarmo Korõtko nentis, et laiemal avalikkusel puudub selge arusaam energiaühistu eesmärkidest. Sageli seostatakse energiaühistuid klassikalise ettevõtlusega. Nõnda tegutsevad ka seni loodud ühistud tavapärastes äriühingute vormides. Oma majandusliku tegevusega üritatakse tulu teenida. See pole aga Korõtko sõnul kõnealuses kontekstis energiaühistu eesmärk.
"Tegelikult on energiaühistu eesmärk teistsugune, see ei ole omanikele majandusliku kasu teenimine. Samas on majanduslik efektiivsus energiakogukondadele ikkagi oluline," selgitab Korõtko. Tehtud investeering tuleks küll tagasi teenida, kuid mitte seejärel raha ühistust välja võtmiseks. Selle asemel reinvesteeritakse teenitud tulu uute taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmiseks või siis muul moel kogukonna elu-olu edendamiseks.
Energiaühistul on energiaturu seadusest tulenev kindel juriidiline vorm ja seda teadustööga muuta ei taheta. Küll saab uurida energiaühistute erinevaid kasutusele võtmise variante. Samuti aitavad uuringud hinnata, kuidas võiks üks või teine meetod mõjuda kogukonnale nii mikro- kui makrotasandil.
Esimeste edulugude ootuses
Võimaluste uurimiseks on praegu Tartus käimas nn mikrovõrkude katseprojekt, mis haarab kohalikku omavalitsust, erasektorit ja loodavat energiakogukonda. KOV on justkui avaliku teenuse tellija, seda teenust pakub energiat vajav ettevõte ja energia tootmisega tegeleb ühistu, tehes seda kohaliku omavalitsuse maal.
"Sisuliselt näeb see välja nii, et Tartu linn eraldab maatüki, mille peale energiaühistu rajab tootmisüksuse, et anda elektrienergiat äriühingule, kes hakkab pakkuma energiavarustuse teenust," kirjeldas Tarmo Korõtko katseprojekti sisu.
Sellega loodavad teadlased luua ühe konkreetse toimiva näite, millest saaks võtta tulevikus eeskuju ülejäänud Eestis. "Keegi peab selle teekonna esmalt läbi käima, et tekiks positiivne edulugu. Kohalikud omavalitsused võiksid siinkohal olla teenäitajad, pakkudes välja maa, tehes ära paberimajanduse. Hiljem, kui näited energiaühistutest ja nende tulemuslikkusest olemas, võiks initsiatiiv hakata juba üle minema kodanikele," lootis Korõtko.
"Kohalikud omavalitsused võiksid siinkohal olla teenäitajad. Hiljem, kui näited energiaühistutest ja nende tulemuslikkusest olemas, võiks initsiatiiv hakata juba üle minema kodanikele."
- Tarmo Korõtko
Korõtko kinnitas, et energiaühistud võivad KOV-idel ja lõppeks tervel riigil aidata edukalt kliimaeesmärke ellu viia. Mitmed uuringud on näidanud, et energiakogukondade teke tõstab energiateemadel üldist teadlikkust. Seeläbi kaldub paranema inimeste üldine energiakäitumine – toodetakse rohkem rohelist energiat, suhtutakse energiakasutusse säästlikumalt jmt.
Siiani on taastuvenergiat suuremal hulgal tootnud tavaliselt ettevõtted, mis rajavad näiteks tootmishoone katusele või tootmismaale päikesepargi. Sama ettevõte tegeleb ka selle majandamisega, tootes ja asutades ise energiat ning müües üldisesse elektrivõrku. Sellisel juhul pole sel juriidiliselt ühistulise tegevusega mingit pistmist. Äriühing toodab elektrit selleks, et vähendada oma kulusid või teenida tulu.
Korõtko nentis, et väiksema päikesepargi majandamiseks ühistu loomine võib tunduda paljudele ülemäära keeruline. Kokku tuleb koguda huvilised, saada nõusolekud, vajadusel viia läbi planeeringud ja jätta paberimajandusega. Nõnda võibki näiteks ettevõtja, kellel on 15 000 eurot vaba raha või saab võtta piisavalt laenu, panna 15-kilovatise päikesepargi panna püsti täielikult omapäi.
Energiaturu puudujäägid
Energiaühistu liitumise protsess elektrivõrguga on täpselt samasugune, nagu iga teise päikese- või tuulepargi rajaja puhul. Seejuures ei hõlma aga energiaühistute kontseptsioon elektri müümist n-ö naabrilt naabrile, sest energiaturu seadus seda praegusel kujul lihtsalt ei võimalda. Samuti eeldaks selline süsteem eraldi oma elektri jaotusvõrgu väljaehitamist. Olemasoleva võrgu sisse ei tohi teha praeguste reeglite kohaselt väiksemat võrku.
Euroopas on energiaühistud aktiivselt edenenud näiteks Saksamaal. Kõige tavalisema töökorraldusena on energiatootmisüksuse omanik ühistu. Samas võib olla ühel ühistul ka mitu taolist tootmisüksust ja energiaühistule kuuluda ka jaotusvõrk. Siinkohal peab ühistu ise hindama, kas sel on võimekust registreerida end mingis piirkonnas ka võrguoperaatoriks.
"Energiaühistute positiivne pool on kindlasti see, et neil on investeerimisel vabad käed. "
- Tarmo Korõtko
"Energiaühistute positiivne pool on kindlasti see, et neil on investeerimisel vabad käed. Need võivad vastavalt oma võimekusele omada ühte või mitut taastuvenergia tootmisüksust, aga ka jaotusvõrku jmt," laiendas Korõtko ideed.
Võrgu korral peab olema see ühendatud selles piirkonnas tegutseva jaotusvõrguoperaatori elektrivõrguga ja selle operaatori poolt heaks kiidetud. Eeskätt on see vajalik selleks, et probleemi tekkides ei jääks elektrita terve ühistu opereeritav piirkond.
Nii eeldab ühistulise tegevuse tulemuslikkus mitme osapoole koostööd, mis saab tekkida eelkõige kõigi huvist asjaga tegeleda. Sellest omakorda saab tõusta juba praktiline kasu.
Korõtko tõdes, et praegu on energiaühistu mõiste, olemuse ja terminoloogia ümber veel üsna palju halli udu, mis pärsib valdkonna arengut. "Praegu on puudu konkreetsetest praktilistest tööriistadest. Näiteks võiks olemas olla mingi näidispõhikiri, kus juba ette kirjutatud, kuidas teha näiteks osaluse jaotust," tõi teadur näite.
Energiaühistul võib olla mitmeid tegevusalasid
Kui mõnes asulas või külas jõuavad elanikud ühisele nõule energiaühistu moodustada, peaksid nad Tarmo Korõtko sõnu seadma ühistule võimalikult konkreetse eesmärgi. Näiteks võib see taotleda energiatarbimises taastuvelektri osakaalu suurendamist. Samas võib aga eramajade kvartal koonduda ühistusse ka selleks, et soetada akupank või mitu elektriautode laadimise punkti ja asuda neid koopereeritult juhtima.
Esimesel juhul on asi suhteliselt lihtne. Ühistu liikmete ringist leida kapital, et rajada taastuvenergia tootmisüksus rajada, leida sellele asukoht ja punkt võrguga liitumiseks. Lähitulevikus võib saada olulisemaks energiaühistute moodustamist tagant tõukavaks jõuks elektriautode laadimine. Arengud rohepöörde vallas näitavad, et lähiajal on oodata elektrisõidukite arvu hüppelist kasvu.
"Energiaühistu kaudu saaks osta näiteks piirkonda elektrivõimsust juurde, korraldada paindlikult autode laadimist ja paigaldada rohkem laadimispunkte."
- Tarmo Korõtko
Tarmo Korõtko märkis, et esimesed murelikud ilmingud ongi juba aset leidnud, kui kusagil kortermajade rajoonis hakkavad kõik elektriautode omanikud oma sõidukeid laadima kõige odavama elektri ajal. Kohaliku alajaama trafod ei pruugi aga järsult kasvavale tiputarbimisele vastu pidada.
Samas ei saa praegu kedagi otseselt käskida laadida oma autot kallimal hinnaperioodil. "Sellisel juhul saaks energiaühistu kaudu osta näiteks piirkonda elektrivõimsust juurde, korraldada paindlikult autode laadimist, paigaldada rohkem laadimispunkte ning jagada liikmete vahel ära kulud, mis selle kõigega kaasnevad," selgitab Korõtko ühistu loomise mõttekust.
Veel üks viis energiaühistu tegevuses on energiaalaste teenuste pakkumine. Korõtko toob välja, et energiateadlikus kogukonnas loodud energiaühistu saab pakkuda energiaauditeid, energeetikaalaseid konsultatsioone jmt. "Võtmeküsimus hästi toimiva energiaühistu asutamisel on see, kui hästi on selles läbi mõeldud omandiküsimused – kes panustas kui palju, kes tarbib millistes kogustes jmt," rõhutab Korõtko.
Samas tunnistas teadur, et ühistu toodetud energia omatarbeks kasutamisega seondub veel üksjagu küsimärke. Ühistu liikmete vahel võib tekkida paksu verd, kui keegi mingil ajahetkel teiste soovitust rohkem elektrit tarbis. Nõnda võib osutuda üsna keeruliseks tarbimise konkreetne jaotamine ja arvestamine üsna keeruliseks.
Sestap näeb Tarmo Korõtko energiaühistute liikumapaneva jõuna ennekõike mingi ühiselt tarbitava kululiigi, näiteks külatänavate valgustuse, kortermaja üldelekter vms vähendamist.
Kõige lähedasem laialt levinud ühistegevuse vorm energiaühistutele on teaduri sõnul praegu korteriühistu. Seeläbi võiksid energiaühistud hoo sisse saada just nende pinnalt. Seda enam, et mitmed neist on juba oma roheenergia tootmise algatanud. Kui sinna juurde arendada veel energiaühistu, võiks korteriühistute tulubaas Tarmo Korõtko sõnul üksjagu paraneda ja neid vahendeid saaks kasutada näiteks heakorra parandamiseks, maja remontimiseks jne. | Ühistusse koondumine aitab kogukonna energiakulusid vähendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehnikaülikoolis on uuritud teaduslikult energiaühistute olemust, võimalikke ärimudeleid ja nende otstarbekust. Selle käigus jõuti järeldusele, et energiaühistutest võiks tõusta kasu mitmel moel.
Ühelt poolt võimaldaks see suhteliselt väikeste kulutustega kasvatada oluliselt omavalitsuses tarbitavas energias taastuvenergia osakaalu ja vähendada vajadust suurtes elektrijaamades toodetud energia järele. Teisalt kasvaks sellega nii kodanike kui ka ametnike teadlikkust energiaküsimustes ja see pakuks alternatiivi individuaalsele väike- ja suurtootjatele.
"Soovime energiaühistu mudelit Tartus rakendada, et oleks üks konkreetne toimiv näide, kuidas selline koostöö praktikas töötada võiks ja millest teised võiksid tulevikus eeskuju võtta."
- Tarmo Korõtko
Lisaks suurendab kohapeal toodetud ja samas ka tarbitud elekter kogukonna energiasõltumatust varustuskindluse ja hinna osas. Tahtmise korral saab see panustada taastuvenergia tootmisse ja otsustada sealjuures ise investeeringute tegemise üle. See kaasab kogukonna oma kodukoha energiaküsimuste lahendamises dialoogi, mis aitab probleeme ette näha ja ära hoida.
Ühistute käimalükkamises ja nende tegevuses kandvat rolli näevad teadlased kohalikes omavalitsustes (KOV). Veelgi laiemalt mõeldes võiks ühistute tegevus põhineda kolme osapoole – KOV, ettevõtted, kogukond – ühisel koostööl.
See kõik on siiski esialgu teooria. Siiani võib Eestis juba loodud või algatatud energiaühistuid üles lugeda ühe käe sõrmedel. Pealegi, kui teadlaste hinnangul võiks selline ühistu tegutseda tulu teenimist mittetaotleva organisatsiooni vormis, siis siiani asutatud ühistud on pigem tulundusühingud.
Selgus majja
Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Tarmo Korõtko nentis, et laiemal avalikkusel puudub selge arusaam energiaühistu eesmärkidest. Sageli seostatakse energiaühistuid klassikalise ettevõtlusega. Nõnda tegutsevad ka seni loodud ühistud tavapärastes äriühingute vormides. Oma majandusliku tegevusega üritatakse tulu teenida. See pole aga Korõtko sõnul kõnealuses kontekstis energiaühistu eesmärk.
"Tegelikult on energiaühistu eesmärk teistsugune, see ei ole omanikele majandusliku kasu teenimine. Samas on majanduslik efektiivsus energiakogukondadele ikkagi oluline," selgitab Korõtko. Tehtud investeering tuleks küll tagasi teenida, kuid mitte seejärel raha ühistust välja võtmiseks. Selle asemel reinvesteeritakse teenitud tulu uute taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmiseks või siis muul moel kogukonna elu-olu edendamiseks.
Energiaühistul on energiaturu seadusest tulenev kindel juriidiline vorm ja seda teadustööga muuta ei taheta. Küll saab uurida energiaühistute erinevaid kasutusele võtmise variante. Samuti aitavad uuringud hinnata, kuidas võiks üks või teine meetod mõjuda kogukonnale nii mikro- kui makrotasandil.
Esimeste edulugude ootuses
Võimaluste uurimiseks on praegu Tartus käimas nn mikrovõrkude katseprojekt, mis haarab kohalikku omavalitsust, erasektorit ja loodavat energiakogukonda. KOV on justkui avaliku teenuse tellija, seda teenust pakub energiat vajav ettevõte ja energia tootmisega tegeleb ühistu, tehes seda kohaliku omavalitsuse maal.
"Sisuliselt näeb see välja nii, et Tartu linn eraldab maatüki, mille peale energiaühistu rajab tootmisüksuse, et anda elektrienergiat äriühingule, kes hakkab pakkuma energiavarustuse teenust," kirjeldas Tarmo Korõtko katseprojekti sisu.
Sellega loodavad teadlased luua ühe konkreetse toimiva näite, millest saaks võtta tulevikus eeskuju ülejäänud Eestis. "Keegi peab selle teekonna esmalt läbi käima, et tekiks positiivne edulugu. Kohalikud omavalitsused võiksid siinkohal olla teenäitajad, pakkudes välja maa, tehes ära paberimajanduse. Hiljem, kui näited energiaühistutest ja nende tulemuslikkusest olemas, võiks initsiatiiv hakata juba üle minema kodanikele," lootis Korõtko.
"Kohalikud omavalitsused võiksid siinkohal olla teenäitajad. Hiljem, kui näited energiaühistutest ja nende tulemuslikkusest olemas, võiks initsiatiiv hakata juba üle minema kodanikele."
- Tarmo Korõtko
Korõtko kinnitas, et energiaühistud võivad KOV-idel ja lõppeks tervel riigil aidata edukalt kliimaeesmärke ellu viia. Mitmed uuringud on näidanud, et energiakogukondade teke tõstab energiateemadel üldist teadlikkust. Seeläbi kaldub paranema inimeste üldine energiakäitumine – toodetakse rohkem rohelist energiat, suhtutakse energiakasutusse säästlikumalt jmt.
Siiani on taastuvenergiat suuremal hulgal tootnud tavaliselt ettevõtted, mis rajavad näiteks tootmishoone katusele või tootmismaale päikesepargi. Sama ettevõte tegeleb ka selle majandamisega, tootes ja asutades ise energiat ning müües üldisesse elektrivõrku. Sellisel juhul pole sel juriidiliselt ühistulise tegevusega mingit pistmist. Äriühing toodab elektrit selleks, et vähendada oma kulusid või teenida tulu.
Korõtko nentis, et väiksema päikesepargi majandamiseks ühistu loomine võib tunduda paljudele ülemäära keeruline. Kokku tuleb koguda huvilised, saada nõusolekud, vajadusel viia läbi planeeringud ja jätta paberimajandusega. Nõnda võibki näiteks ettevõtja, kellel on 15 000 eurot vaba raha või saab võtta piisavalt laenu, panna 15-kilovatise päikesepargi panna püsti täielikult omapäi.
Energiaturu puudujäägid
Energiaühistu liitumise protsess elektrivõrguga on täpselt samasugune, nagu iga teise päikese- või tuulepargi rajaja puhul. Seejuures ei hõlma aga energiaühistute kontseptsioon elektri müümist n-ö naabrilt naabrile, sest energiaturu seadus seda praegusel kujul lihtsalt ei võimalda. Samuti eeldaks selline süsteem eraldi oma elektri jaotusvõrgu väljaehitamist. Olemasoleva võrgu sisse ei tohi teha praeguste reeglite kohaselt väiksemat võrku.
Euroopas on energiaühistud aktiivselt edenenud näiteks Saksamaal. Kõige tavalisema töökorraldusena on energiatootmisüksuse omanik ühistu. Samas võib olla ühel ühistul ka mitu taolist tootmisüksust ja energiaühistule kuuluda ka jaotusvõrk. Siinkohal peab ühistu ise hindama, kas sel on võimekust registreerida end mingis piirkonnas ka võrguoperaatoriks.
"Energiaühistute positiivne pool on kindlasti see, et neil on investeerimisel vabad käed. "
- Tarmo Korõtko
"Energiaühistute positiivne pool on kindlasti see, et neil on investeerimisel vabad käed. Need võivad vastavalt oma võimekusele omada ühte või mitut taastuvenergia tootmisüksust, aga ka jaotusvõrku jmt," laiendas Korõtko ideed.
Võrgu korral peab olema see ühendatud selles piirkonnas tegutseva jaotusvõrguoperaatori elektrivõrguga ja selle operaatori poolt heaks kiidetud. Eeskätt on see vajalik selleks, et probleemi tekkides ei jääks elektrita terve ühistu opereeritav piirkond.
Nii eeldab ühistulise tegevuse tulemuslikkus mitme osapoole koostööd, mis saab tekkida eelkõige kõigi huvist asjaga tegeleda. Sellest omakorda saab tõusta juba praktiline kasu.
Korõtko tõdes, et praegu on energiaühistu mõiste, olemuse ja terminoloogia ümber veel üsna palju halli udu, mis pärsib valdkonna arengut. "Praegu on puudu konkreetsetest praktilistest tööriistadest. Näiteks võiks olemas olla mingi näidispõhikiri, kus juba ette kirjutatud, kuidas teha näiteks osaluse jaotust," tõi teadur näite.
Energiaühistul võib olla mitmeid tegevusalasid
Kui mõnes asulas või külas jõuavad elanikud ühisele nõule energiaühistu moodustada, peaksid nad Tarmo Korõtko sõnu seadma ühistule võimalikult konkreetse eesmärgi. Näiteks võib see taotleda energiatarbimises taastuvelektri osakaalu suurendamist. Samas võib aga eramajade kvartal koonduda ühistusse ka selleks, et soetada akupank või mitu elektriautode laadimise punkti ja asuda neid koopereeritult juhtima.
Esimesel juhul on asi suhteliselt lihtne. Ühistu liikmete ringist leida kapital, et rajada taastuvenergia tootmisüksus rajada, leida sellele asukoht ja punkt võrguga liitumiseks. Lähitulevikus võib saada olulisemaks energiaühistute moodustamist tagant tõukavaks jõuks elektriautode laadimine. Arengud rohepöörde vallas näitavad, et lähiajal on oodata elektrisõidukite arvu hüppelist kasvu.
"Energiaühistu kaudu saaks osta näiteks piirkonda elektrivõimsust juurde, korraldada paindlikult autode laadimist ja paigaldada rohkem laadimispunkte."
- Tarmo Korõtko
Tarmo Korõtko märkis, et esimesed murelikud ilmingud ongi juba aset leidnud, kui kusagil kortermajade rajoonis hakkavad kõik elektriautode omanikud oma sõidukeid laadima kõige odavama elektri ajal. Kohaliku alajaama trafod ei pruugi aga järsult kasvavale tiputarbimisele vastu pidada.
Samas ei saa praegu kedagi otseselt käskida laadida oma autot kallimal hinnaperioodil. "Sellisel juhul saaks energiaühistu kaudu osta näiteks piirkonda elektrivõimsust juurde, korraldada paindlikult autode laadimist, paigaldada rohkem laadimispunkte ning jagada liikmete vahel ära kulud, mis selle kõigega kaasnevad," selgitab Korõtko ühistu loomise mõttekust.
Veel üks viis energiaühistu tegevuses on energiaalaste teenuste pakkumine. Korõtko toob välja, et energiateadlikus kogukonnas loodud energiaühistu saab pakkuda energiaauditeid, energeetikaalaseid konsultatsioone jmt. "Võtmeküsimus hästi toimiva energiaühistu asutamisel on see, kui hästi on selles läbi mõeldud omandiküsimused – kes panustas kui palju, kes tarbib millistes kogustes jmt," rõhutab Korõtko.
Samas tunnistas teadur, et ühistu toodetud energia omatarbeks kasutamisega seondub veel üksjagu küsimärke. Ühistu liikmete vahel võib tekkida paksu verd, kui keegi mingil ajahetkel teiste soovitust rohkem elektrit tarbis. Nõnda võib osutuda üsna keeruliseks tarbimise konkreetne jaotamine ja arvestamine üsna keeruliseks.
Sestap näeb Tarmo Korõtko energiaühistute liikumapaneva jõuna ennekõike mingi ühiselt tarbitava kululiigi, näiteks külatänavate valgustuse, kortermaja üldelekter vms vähendamist.
Kõige lähedasem laialt levinud ühistegevuse vorm energiaühistutele on teaduri sõnul praegu korteriühistu. Seeläbi võiksid energiaühistud hoo sisse saada just nende pinnalt. Seda enam, et mitmed neist on juba oma roheenergia tootmise algatanud. Kui sinna juurde arendada veel energiaühistu, võiks korteriühistute tulubaas Tarmo Korõtko sõnul üksjagu paraneda ja neid vahendeid saaks kasutada näiteks heakorra parandamiseks, maja remontimiseks jne.
### Response:
Ühistusse koondumine aitab kogukonna energiakulusid vähendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lähenevad pühad viivad tuhanded eestimaalased välismaistesse e-poodidesse, et oma lähedaste rõõmustamiseks kinke osta. Eesti riik sellest rõõmust aga osa ei saa, sest suure osa käibemaksust, mis peaks jõudma meie eelarvesse, jätavad need e-poed reegleid rikkudes oma koduriigile.
Nii on see olnud aastaid. Konservatiivse hinnangu järgi jääb Eestil kokku korjamata kuni 145 miljonit eurot aastas. Arv võib olla mõnevõrra suurem või ka väiksem. See ei muuda tõsiasja, et Eesti raha kütab teiste Euroopa riikide elanike tubasid veel ülejärgmise aastani.
Miks ei saa Eesti talle kuuluvat käibemaksuraha kokku korjata?
Põhjuseks on infopuudus. Maksu- ja tolliamet ei tea kõiki Euroopas tegutsevaid e-poode ega seda, kui palju nad Eesti inimestele kaupa müüvad.
Tegemist on Euroopa Liidu ülese murega, mida üritatakse lahendada 1. jaanuaril 2024 rakenduva maksualase infovahetuse direktiivi muutmise teel. Direktiiv seab liikmesriikidele kohustuse nõuda, et makseteenuse pakkujad säilitavad iga kalendrikvartali kohta enda osutatud makseteenustega seoses piisavalt üksikasjalikke andmeid (näiteks makse saaja andmed ja aadress) makse saajate ja maksete kohta.
Eelnev tähendab, et iga liikmesriik peab oma e-poode hakkama ostja asukohajärgsele maksuhaldurile üles andma. Selliselt saaks maksuhaldur kontrollida tasumise info kaudu kaubatarneid ja teenuste osutamist, et saavutada käibemaksupettuse vastase võitluse eesmärk.
Eesti on kohustatud kujundama, võtma üle ja jõustama direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2023. Ehk kahe jõulupüha jagu käibemaksu läheb veel igal juhul kaotsi.
Eesti E-kaubanduse Liit, mida ma selles teemas nõustan, on kolm aastat pöördunud riigi esindajate poole, et Eesti hakkaks teiste riikide e-poodidelt käibemaksu koguma enne direktiivi ülevõtmist. Viimane katse süsteemi parandada tehti käesoleva aasta septembris, kui riigikogule saadeti ettepanek hakata käibemaksu koguma enne EL-i direktiivi rakendamist ehk 2023. aastast.
Eesti makseteenuse vahendajatel on vajaminev informatsioon olemas
Kui Eesti kodanik, näiteks Mari, ostab Saksamaa e-poest kaupa ja tasub selle eest oma Eesti pangakontolt, siis jääb järele jälg.
Selleks, et need jäljed jõuaksid maksuhaldurini, tuleks seadust täiendada ja kohustada pankasid ja makseteenuse osutajaid seda teavet edastama. Makse saaja, makse summa ja makse saaja riigi suudab isegi Mari oma internetipangast üles leida. Seda enam peaks maksukogumiseks vajaliku filtreerimise suutma teha miljoneid oma IT-lahendustesse investeerinud pangad.
Olles üle kahekümne aasta lähedalt näinud seaduste tegemise köögipoolt, ei oleks sellise seaduse menetlemine olnud raketiteadus. Tuleks kaaluda ühelt poolt kavandatava muudatusega kaasnevat avaliku huvi sadade miljonite eurode eelarvesse laekumiseks ja teiselt poolt pankadele ja maksevahendajatele kaasnevat IT-süsteemide täiendamise kulu.
Rahandusministeeriumi passiivsus ja pangaliidu vastuseis
Pangad ei toetanud seadusemuudatust, kuna IT-süsteemide ümberehitamine olevat kulukas ja aeganõudev ning lahendada oleks vaja isikuandmete kaitsega seonduv. Lisaks olevat ebamõistlik hakata oma raha kokku koguma enne teisi, kuna 2024. aastast tuleb üleeuroopaline ühtne süsteem.
Pankade vastumeelsust võib iseenesest mõista, sest nemad ei pea muretsema, kuidas maksu- ja tolliamet saaks puuduva käibemaksu koju tuua. Nende eesmärk on omanikule kasumi teenimine. IT-süsteemi mõningaste arenduste tegemine ilmselt kasumit ei suurenda.
"Kas tõesti on põhjuseks Euroopa Liiduga liitumise kõrvalmõju ehk õpitud abitus ja sellest võrsuv algatusvõime kadu?"
Küll on aga raske mõista rahandusministeeriumi, mille arvates tuleks raha kogumisega oodata, kuni direktiiv rakendub. Kas tõesti on põhjuseks Euroopa Liiduga liitumise kõrvalmõju ehk õpitud abitus ja sellest võrsuv algatusvõime kadu? Ei kujutaks ju ette, et Eesti jätaks NATO vihmavarju all oma kaitsevõimekusse panustamise.
Tegevusetuse tõttu on Eesti viimaste aastate jooksul ilma jäänud ligi poolest miljardist eurost. Kuna maksuhaldur võib sisse nõuda viie aasta vanuseid maksuvõlgasid, siis iga tegevuseta päev vähendab võimalusi riigieelarvet täita. Näiteks Saksamaa ja Soome raputavad jõuliselt välismaiseid e-poode niikaua, kuni raha kõliseb maksukaukasse.
Endise ministri kohvimasina, lähetuste ja õhtusöögi saaga menetlemiseks kulutatakse meeletult avalike vahendeid. See, et kolme aasta jooksul on kellegi tegevusetuse tõttu laekumata jäänud ligi pool miljardit eurot, paistab köitvat vaid kitsast asjaosaliste ringi.
Mis on pildil valesti?
Riigikogu valimiste eel ehivad erakonnad end uhkete loosungitega ja üritavad üksteist üle trumbata selles, kes valijad suurema rahapakiga oimetuks lööb. Jõuluvanaerakonnad võiks ka lisada, kust nad oma lubadustele katte leiavad. Vastutustundlik ei paista laenu võtmine ajal, kui võõramaiste e-poodide käibemaksuraha vedeleb maas.
Pole veel hilja algatada seadusemuudatus, et enne EL-i direktiivi rakendamist mingigi osa käibemaksust kokku korjata. Nii koroona- kui ka julgeolekukriis on näidanud, et kui vaja, suudab riigikogu seadusandjana toimida kiiresti ja tõhusalt.
Peaministriparteile on omistatud rahandus- ja maksuasjatundja maine. Nüüd oleks õige aeg näidata, et rahandusministri tool kuulub neile õigustatult. Pealegi kuulus rahandusminister Annely Akkermann varem riigikogus e-kaubanduse toetusrühma, mille eesmärgiks on tagada siinsetele ettevõtjatele aus konkurentsiolustik ja tuua riigile maksutulu. Seega on eelteadmised olemas. Kui lisada asjaolu, et makseasutusel on olemas vajalik teave ning maksuhalduril võimekus neid massiivandmeid töödelda, siis puudub õigustus jätkuvaks tegevusetuseks.
Loomulikult võiks ka mitte midagi teha ja oodata, et küll aeg parandab kõik maksuaugud. Sellisel juhul võiks aga peaministripartei valimisloosungist innustatuna küsida, kelle kätes on Eesti, kui ta on kindlates kätes?
Allar Jõks on nõustanud E-kaubanduse Liitu välismaiste e-poodide käibemaksustamise teemal. | Allar Jõks: laisast ametnikuriigist ja miljonitest kadunud eurodest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lähenevad pühad viivad tuhanded eestimaalased välismaistesse e-poodidesse, et oma lähedaste rõõmustamiseks kinke osta. Eesti riik sellest rõõmust aga osa ei saa, sest suure osa käibemaksust, mis peaks jõudma meie eelarvesse, jätavad need e-poed reegleid rikkudes oma koduriigile.
Nii on see olnud aastaid. Konservatiivse hinnangu järgi jääb Eestil kokku korjamata kuni 145 miljonit eurot aastas. Arv võib olla mõnevõrra suurem või ka väiksem. See ei muuda tõsiasja, et Eesti raha kütab teiste Euroopa riikide elanike tubasid veel ülejärgmise aastani.
Miks ei saa Eesti talle kuuluvat käibemaksuraha kokku korjata?
Põhjuseks on infopuudus. Maksu- ja tolliamet ei tea kõiki Euroopas tegutsevaid e-poode ega seda, kui palju nad Eesti inimestele kaupa müüvad.
Tegemist on Euroopa Liidu ülese murega, mida üritatakse lahendada 1. jaanuaril 2024 rakenduva maksualase infovahetuse direktiivi muutmise teel. Direktiiv seab liikmesriikidele kohustuse nõuda, et makseteenuse pakkujad säilitavad iga kalendrikvartali kohta enda osutatud makseteenustega seoses piisavalt üksikasjalikke andmeid (näiteks makse saaja andmed ja aadress) makse saajate ja maksete kohta.
Eelnev tähendab, et iga liikmesriik peab oma e-poode hakkama ostja asukohajärgsele maksuhaldurile üles andma. Selliselt saaks maksuhaldur kontrollida tasumise info kaudu kaubatarneid ja teenuste osutamist, et saavutada käibemaksupettuse vastase võitluse eesmärk.
Eesti on kohustatud kujundama, võtma üle ja jõustama direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2023. Ehk kahe jõulupüha jagu käibemaksu läheb veel igal juhul kaotsi.
Eesti E-kaubanduse Liit, mida ma selles teemas nõustan, on kolm aastat pöördunud riigi esindajate poole, et Eesti hakkaks teiste riikide e-poodidelt käibemaksu koguma enne direktiivi ülevõtmist. Viimane katse süsteemi parandada tehti käesoleva aasta septembris, kui riigikogule saadeti ettepanek hakata käibemaksu koguma enne EL-i direktiivi rakendamist ehk 2023. aastast.
Eesti makseteenuse vahendajatel on vajaminev informatsioon olemas
Kui Eesti kodanik, näiteks Mari, ostab Saksamaa e-poest kaupa ja tasub selle eest oma Eesti pangakontolt, siis jääb järele jälg.
Selleks, et need jäljed jõuaksid maksuhaldurini, tuleks seadust täiendada ja kohustada pankasid ja makseteenuse osutajaid seda teavet edastama. Makse saaja, makse summa ja makse saaja riigi suudab isegi Mari oma internetipangast üles leida. Seda enam peaks maksukogumiseks vajaliku filtreerimise suutma teha miljoneid oma IT-lahendustesse investeerinud pangad.
Olles üle kahekümne aasta lähedalt näinud seaduste tegemise köögipoolt, ei oleks sellise seaduse menetlemine olnud raketiteadus. Tuleks kaaluda ühelt poolt kavandatava muudatusega kaasnevat avaliku huvi sadade miljonite eurode eelarvesse laekumiseks ja teiselt poolt pankadele ja maksevahendajatele kaasnevat IT-süsteemide täiendamise kulu.
Rahandusministeeriumi passiivsus ja pangaliidu vastuseis
Pangad ei toetanud seadusemuudatust, kuna IT-süsteemide ümberehitamine olevat kulukas ja aeganõudev ning lahendada oleks vaja isikuandmete kaitsega seonduv. Lisaks olevat ebamõistlik hakata oma raha kokku koguma enne teisi, kuna 2024. aastast tuleb üleeuroopaline ühtne süsteem.
Pankade vastumeelsust võib iseenesest mõista, sest nemad ei pea muretsema, kuidas maksu- ja tolliamet saaks puuduva käibemaksu koju tuua. Nende eesmärk on omanikule kasumi teenimine. IT-süsteemi mõningaste arenduste tegemine ilmselt kasumit ei suurenda.
"Kas tõesti on põhjuseks Euroopa Liiduga liitumise kõrvalmõju ehk õpitud abitus ja sellest võrsuv algatusvõime kadu?"
Küll on aga raske mõista rahandusministeeriumi, mille arvates tuleks raha kogumisega oodata, kuni direktiiv rakendub. Kas tõesti on põhjuseks Euroopa Liiduga liitumise kõrvalmõju ehk õpitud abitus ja sellest võrsuv algatusvõime kadu? Ei kujutaks ju ette, et Eesti jätaks NATO vihmavarju all oma kaitsevõimekusse panustamise.
Tegevusetuse tõttu on Eesti viimaste aastate jooksul ilma jäänud ligi poolest miljardist eurost. Kuna maksuhaldur võib sisse nõuda viie aasta vanuseid maksuvõlgasid, siis iga tegevuseta päev vähendab võimalusi riigieelarvet täita. Näiteks Saksamaa ja Soome raputavad jõuliselt välismaiseid e-poode niikaua, kuni raha kõliseb maksukaukasse.
Endise ministri kohvimasina, lähetuste ja õhtusöögi saaga menetlemiseks kulutatakse meeletult avalike vahendeid. See, et kolme aasta jooksul on kellegi tegevusetuse tõttu laekumata jäänud ligi pool miljardit eurot, paistab köitvat vaid kitsast asjaosaliste ringi.
Mis on pildil valesti?
Riigikogu valimiste eel ehivad erakonnad end uhkete loosungitega ja üritavad üksteist üle trumbata selles, kes valijad suurema rahapakiga oimetuks lööb. Jõuluvanaerakonnad võiks ka lisada, kust nad oma lubadustele katte leiavad. Vastutustundlik ei paista laenu võtmine ajal, kui võõramaiste e-poodide käibemaksuraha vedeleb maas.
Pole veel hilja algatada seadusemuudatus, et enne EL-i direktiivi rakendamist mingigi osa käibemaksust kokku korjata. Nii koroona- kui ka julgeolekukriis on näidanud, et kui vaja, suudab riigikogu seadusandjana toimida kiiresti ja tõhusalt.
Peaministriparteile on omistatud rahandus- ja maksuasjatundja maine. Nüüd oleks õige aeg näidata, et rahandusministri tool kuulub neile õigustatult. Pealegi kuulus rahandusminister Annely Akkermann varem riigikogus e-kaubanduse toetusrühma, mille eesmärgiks on tagada siinsetele ettevõtjatele aus konkurentsiolustik ja tuua riigile maksutulu. Seega on eelteadmised olemas. Kui lisada asjaolu, et makseasutusel on olemas vajalik teave ning maksuhalduril võimekus neid massiivandmeid töödelda, siis puudub õigustus jätkuvaks tegevusetuseks.
Loomulikult võiks ka mitte midagi teha ja oodata, et küll aeg parandab kõik maksuaugud. Sellisel juhul võiks aga peaministripartei valimisloosungist innustatuna küsida, kelle kätes on Eesti, kui ta on kindlates kätes?
Allar Jõks on nõustanud E-kaubanduse Liitu välismaiste e-poodide käibemaksustamise teemal.
### Response:
Allar Jõks: laisast ametnikuriigist ja miljonitest kadunud eurodest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA ja lääneriigid kehtestasid Ukraina sõja alguses karmid Moskva-vastased sanktsioonid. See vähendas märkimisväärselt Kremli sissetulekut. Sanktsioonide nõrk rakendamine aitab aga Venemaal tihti sanktsioonidest mööda hiilida ja pikendab sõda Ukrainas.
USA saadab nüüd välisriikide pealinnadesse tähtsaid ametnikke. Washington annab neile kindla ülesande, nad peavad jagama informatsiooni sanktsioonidest kõrvalehoidmise võrgustike kohta. Nad ähvardavad ettevõtteid karistustega ning koguvad andmeid võrgustike kohta, mida kahtlustatakse Venemaale kaupade tarnimises, vahendas The Wall Street Journal.
Novembri alguses käis USA rahandusministeeriumi kõrge ametnik Wally Adeyemo Brüsselis, Londonis ja Pariisis. Teine kõrge ametnik Elizabeth Rosenberg käis hiljuti Jaapanis. Maailmas käivad ringi veel madalama astme rahandusministeeriumi ametnikud.
"On teateid, et Venemaa peseb raha Araabia riikides. See on midagi, mille ennetamine, uurimine ja kõrvaldamine on meie kõigi huvides," ütles Rosenberg eelmise kuu lõpus Araabia pankade liidu konverentsil.
Lääneriikide ametnikud muretsevad, et Austria, Tšehhi ja Šveitsi pangad võtavad sanktsioonide rakendamist liiga leebelt.
"Kuigi enamik ettevõtteid ja panku väldivad tehinguid, mis võivad sanktsioone rikkuda, siis mõned näevad seal võimalust," ütles Venemaa sanktsioonide uurija George Voloshin ajalehele The Wall Street Journal.
Šveitsi võimud teatasid aprillis, et riik külmutas kaheksa miljardi dollari väärtuses Venemaa varasid. Mais teatasid võimud, et kolme miljardi dollari ulatuses nendest varadest on vabastatud.
Venemaa ostab üha rohkem kaupasid nüüd Hiinast. USA muretseb, et Hiina varustab nüüd Moskvat kaupadega, mis on olulised Venemaa sõjaväe ja majanduse jaoks. Peking ei järgi Moskva-vastaseid sanktsioone ja väidab, et need on ebaseaduslikud.
Suureneb ka Venemaa ja Türgi vaheline kaubavahetus. Türgi rahandusminister Nureddin Nebati ütles, et riik ei aita Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida.
"Me jätkame oma kaubavahetust Venemaaga valdkondades, mille suhtes ei rakendata mingeid sanktsioone," ütles Nebati ajalehele The Wall Street Journal. | WSJ: USA tahab, et lääs kehtestaks Moskvale tõhusamaid sanktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA ja lääneriigid kehtestasid Ukraina sõja alguses karmid Moskva-vastased sanktsioonid. See vähendas märkimisväärselt Kremli sissetulekut. Sanktsioonide nõrk rakendamine aitab aga Venemaal tihti sanktsioonidest mööda hiilida ja pikendab sõda Ukrainas.
USA saadab nüüd välisriikide pealinnadesse tähtsaid ametnikke. Washington annab neile kindla ülesande, nad peavad jagama informatsiooni sanktsioonidest kõrvalehoidmise võrgustike kohta. Nad ähvardavad ettevõtteid karistustega ning koguvad andmeid võrgustike kohta, mida kahtlustatakse Venemaale kaupade tarnimises, vahendas The Wall Street Journal.
Novembri alguses käis USA rahandusministeeriumi kõrge ametnik Wally Adeyemo Brüsselis, Londonis ja Pariisis. Teine kõrge ametnik Elizabeth Rosenberg käis hiljuti Jaapanis. Maailmas käivad ringi veel madalama astme rahandusministeeriumi ametnikud.
"On teateid, et Venemaa peseb raha Araabia riikides. See on midagi, mille ennetamine, uurimine ja kõrvaldamine on meie kõigi huvides," ütles Rosenberg eelmise kuu lõpus Araabia pankade liidu konverentsil.
Lääneriikide ametnikud muretsevad, et Austria, Tšehhi ja Šveitsi pangad võtavad sanktsioonide rakendamist liiga leebelt.
"Kuigi enamik ettevõtteid ja panku väldivad tehinguid, mis võivad sanktsioone rikkuda, siis mõned näevad seal võimalust," ütles Venemaa sanktsioonide uurija George Voloshin ajalehele The Wall Street Journal.
Šveitsi võimud teatasid aprillis, et riik külmutas kaheksa miljardi dollari väärtuses Venemaa varasid. Mais teatasid võimud, et kolme miljardi dollari ulatuses nendest varadest on vabastatud.
Venemaa ostab üha rohkem kaupasid nüüd Hiinast. USA muretseb, et Hiina varustab nüüd Moskvat kaupadega, mis on olulised Venemaa sõjaväe ja majanduse jaoks. Peking ei järgi Moskva-vastaseid sanktsioone ja väidab, et need on ebaseaduslikud.
Suureneb ka Venemaa ja Türgi vaheline kaubavahetus. Türgi rahandusminister Nureddin Nebati ütles, et riik ei aita Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida.
"Me jätkame oma kaubavahetust Venemaaga valdkondades, mille suhtes ei rakendata mingeid sanktsioone," ütles Nebati ajalehele The Wall Street Journal.
### Response:
WSJ: USA tahab, et lääs kehtestaks Moskvale tõhusamaid sanktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsis elav vene kirjanik Mihhail Šiškin esitab oma esseekogumikus "Sõda või rahu?" üsna valusaid küsimusi. Kuidas armastada kodumaad, mis käitub koletisena? Kas Venemaa pääseb lõpuks välja diktaatorikultuse ja orjamentaliteedi nõiaringist ning võtab omaks euroopalikud väärtused? Mis need viimased aga õigupoolest on?
Katkend:
Kiri Euroopale poste restante
Armas Euroopa!
Kes või mis sa oled? Kus sa oled?
Ma sündisin Euroopas, aga minu jaoks olid sa okastraadi taga. Ma tahtsin lugeda sinu kirjanikke, aga paljud nendest olid meil keelatud. Tahtsin lonkida sinu tänavatel, aga sa olid minu jaoks kättesaamatu. Mitmele nõukogude inimeste põlvkonnale olid sa muinasjutt, müüt. Euroopa on vene müüt inimlikust elust. Meile, kes me raudse eesriide taga lämbusime, kehastasid sa euroopalikke väärtusi: isikupuutumatust, lugupidamist ja inimväärikust, vabadust – kõike seda, mida meile ei võimaldatud.
Selle Euroopa eest tulid ukrainlased 2014. aastal Maidanile, selle Euroopa eest andsid taevase sadakonna mehed ja naised barrikaadidel oma elu. Mitte Euroopa Liidu eest, mida esindavad ametnikud Brüsselis, vaid inimliku elu eest kodus. Nad mässasid selle kriminaalse bande vastu, kes Ukrainat valitses ja kes ikka veel valitseb Venemaal. Nende Euroopa oli väärikuse sünonüüm. Kremli diktaator ei suuda andestada just seda. Ega andestagi kunagi. Seepärast taob Venemaa propaganda inimestele pähe mõtet, et Euroopa on fašism.
Vene elanikkonna enamik usub televisioonist zombistununa, et Euroopa ja Ameerika peavad sõda, selleks et Venemaad Ukraina natsistide kätega hävitada. Nende maailmapildis on Venemaa vaenlastest ümbritsetud saar, Euroopa on fašismi häll ja meie peame oma kodumaad taas selle eest kaitsma, nii nagu seda tegid meie vanaisad. Propaganda valetab, aga vale kui relv on võidukas. Euroopa, sa isegi ei kujuta ette, et sinu kõige suurem kirg on viha Venemaa vastu, et sinu peamine eesmärk on Venemaa hävitada.
Loomulikult ei ole see nii. Aga kuidas siis on?
Tuleta meelde viimaseid sõjaeelseid aastaid (nii hakatakse nüüdsest nimetama XXI sajandi alguse aastaid). Sa tundsid end haigena, kurnatuna finantsprobleemidest, vastuoludest, kriisidest, bürokraatia domineerimisest. Euroopa ametnikud, kes ütlevad põllumeestele, mida ja kuidas nad oma põldudel peavad kasvatama. Euroopa, mis on lämbumas Aasia ja Aafrika põgenikevoogudes. Euroopa, millest riigid põgenevad.
Euroopa kui ühise kodu tunne, mille üle selle ehitajad pärast Teist maailmasõda nii väga rõõmustasid, kadus aja jooksul. Ilmselt juhtub see iga uusehitise puhul: pärast soolaleivapidu majaelanike rõõm koosolemisest tasapisi kaob. Argiprobleemid ässitavad naabrid üksteise vastu üles. Üks naaber risustab eeskoda, teine lärmab öösiti, kolmas võtab raha laenuks ega maksa tagasi, neljas ei maksa üüri ja keegi käib kõikide närvidele üliagaralt korda luues. Miks selliseid naabreid armastada? Miks peaks sellist Euroopat armastama? Pole ime, et tsentrifugaaljõud on sedavõrd tugevnenud. "Ma ei taha Euroopasse!" ütlesid sa ja hääletasid Brexiti poolt. Ja siis tuli veel COVID, tulid suletud piirid, drakoonilised meetmed. Sa läksid eneseisolatsiooni ja ootasid, et normaalne elu tuleb tagasi. Pärast pandeemiat tuli sõda.
Me paneme õhku tähele ainult siis, kui meil seda pole. Euroopa väärtused on nagu õhk, mida hingad. Kui eurooplased viimastel sõjaeelsetel aastatel päriselt enam ei tajunud oma tegelikku rikkust, st vabadust, põhiseaduslikke õigusi, demokraatiat, võimude lahusust, sõltumatut kohtumõistmist, vabu võltsimata valimisi –, siis polnud veel kõik lootusetult halvasti. Sest tuli sõda ja nüüd, Euroopa, tunned sa ennast äkki jälle iseendana, sa oled ennast taas leidnud. Ühise ohuga silmitsi seistes ühinesid sa, tundsid taas solidaarsust, tajusid vajadust oma vabadust, oma ühist kodu, oma väärikust kaitsta. Kaitsta seda, millest sa ei taha loobuda. Kõike, mis on su elu. Kõike, mis teeb sinust Euroopa.
2014. aastal ütles Ukraina: Je suis Europe. Sa vaikisid. Ja nüüd, kui Vene raketid Ukraina linnu hävitavad, vene sõdurid marodööritsevad, röövivad, vägistavad, tapavad – sa lõpuks vastasid: Je suis Ukraine.
Sind oleks justkui üles äratatud. Sa ärkasid. Nii palju aastaid olid sa käsist ja jalust Putini gaasijuhtmetesse mässitud. Putin on sinust oma nafta sõltlase teinud. Räpane raha Venemaalt, mille Putini režiim oma rahvalt röövis, on nakatanud sinu panku, sinu majandust, sinu poliitikuid. Korrumpeerunud eksperdid seletasid sulle kangekaelselt, et Putinist ja tema salapärasest vene hingest tuleb püüda aru saada ja talle mööndusi teha! Sanktsioonid tabavad eelkõige meid, eurooplasi, sellepärast on need kahjulikud! Need on ameeriklased, kes tahavad meievahelistesse suhetesse kiilu lüüa! Ja meil on vaja töökohti, gaasi, rahu! Ja muide, äkki on Ukrainas tõepoolest natsid võimul? Ja me vajame rahu!
Sinu eksperdid, Euroopa, on sind petnud – ja nüüd oleme sõjas.
See sõda on sind muutnud selliseks, nagu sa tegelikult oled: ühtseks, tugevaks, inimlikuks. Sa võtad vastu miljoneid ukraina naisi ja lapsi. Sa loobud räpasest rahast, millega Putini režiim mõrvu rahastab. Sa näitad üles solidaarsust ukrainlastega, kes võitlevad "teie ja meie vabaduse eest", oma ja meie tuleviku eest, Euroopa ja kogu inimkonna väärikuse eest.
Euroopa, nendel rasketel päevadel ja nädalatel oled sa endaks saanud, näen sind oma linnade väljakutel. Sõja vastu protesteerivate ja inimlikkust kaitsvate inimeste näod on imelised, ilusad.
Mulle on tähtis, et sa ka pärast sõda, pärast meie ühist võitu, jääd ühinenuks, tugevaks, targaks, nooreks ja ilusaks, et sa tunnistad oma vigu ja need heastad, et sa jääd teadlikuks sellest, kes sa oled ja mida sa tahad.
Ma ei tea, kas sa loed seda kirja. Sellegipoolest kirjutan sulle ja saadan nõudmiseni ootele.
Tean, et kohale tulemata jäävad ainult kirjad, mida pole kirjutatud. | Loe katkendit Mihhail Šiškini esseekogumikust "Sõda või rahu?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsis elav vene kirjanik Mihhail Šiškin esitab oma esseekogumikus "Sõda või rahu?" üsna valusaid küsimusi. Kuidas armastada kodumaad, mis käitub koletisena? Kas Venemaa pääseb lõpuks välja diktaatorikultuse ja orjamentaliteedi nõiaringist ning võtab omaks euroopalikud väärtused? Mis need viimased aga õigupoolest on?
Katkend:
Kiri Euroopale poste restante
Armas Euroopa!
Kes või mis sa oled? Kus sa oled?
Ma sündisin Euroopas, aga minu jaoks olid sa okastraadi taga. Ma tahtsin lugeda sinu kirjanikke, aga paljud nendest olid meil keelatud. Tahtsin lonkida sinu tänavatel, aga sa olid minu jaoks kättesaamatu. Mitmele nõukogude inimeste põlvkonnale olid sa muinasjutt, müüt. Euroopa on vene müüt inimlikust elust. Meile, kes me raudse eesriide taga lämbusime, kehastasid sa euroopalikke väärtusi: isikupuutumatust, lugupidamist ja inimväärikust, vabadust – kõike seda, mida meile ei võimaldatud.
Selle Euroopa eest tulid ukrainlased 2014. aastal Maidanile, selle Euroopa eest andsid taevase sadakonna mehed ja naised barrikaadidel oma elu. Mitte Euroopa Liidu eest, mida esindavad ametnikud Brüsselis, vaid inimliku elu eest kodus. Nad mässasid selle kriminaalse bande vastu, kes Ukrainat valitses ja kes ikka veel valitseb Venemaal. Nende Euroopa oli väärikuse sünonüüm. Kremli diktaator ei suuda andestada just seda. Ega andestagi kunagi. Seepärast taob Venemaa propaganda inimestele pähe mõtet, et Euroopa on fašism.
Vene elanikkonna enamik usub televisioonist zombistununa, et Euroopa ja Ameerika peavad sõda, selleks et Venemaad Ukraina natsistide kätega hävitada. Nende maailmapildis on Venemaa vaenlastest ümbritsetud saar, Euroopa on fašismi häll ja meie peame oma kodumaad taas selle eest kaitsma, nii nagu seda tegid meie vanaisad. Propaganda valetab, aga vale kui relv on võidukas. Euroopa, sa isegi ei kujuta ette, et sinu kõige suurem kirg on viha Venemaa vastu, et sinu peamine eesmärk on Venemaa hävitada.
Loomulikult ei ole see nii. Aga kuidas siis on?
Tuleta meelde viimaseid sõjaeelseid aastaid (nii hakatakse nüüdsest nimetama XXI sajandi alguse aastaid). Sa tundsid end haigena, kurnatuna finantsprobleemidest, vastuoludest, kriisidest, bürokraatia domineerimisest. Euroopa ametnikud, kes ütlevad põllumeestele, mida ja kuidas nad oma põldudel peavad kasvatama. Euroopa, mis on lämbumas Aasia ja Aafrika põgenikevoogudes. Euroopa, millest riigid põgenevad.
Euroopa kui ühise kodu tunne, mille üle selle ehitajad pärast Teist maailmasõda nii väga rõõmustasid, kadus aja jooksul. Ilmselt juhtub see iga uusehitise puhul: pärast soolaleivapidu majaelanike rõõm koosolemisest tasapisi kaob. Argiprobleemid ässitavad naabrid üksteise vastu üles. Üks naaber risustab eeskoda, teine lärmab öösiti, kolmas võtab raha laenuks ega maksa tagasi, neljas ei maksa üüri ja keegi käib kõikide närvidele üliagaralt korda luues. Miks selliseid naabreid armastada? Miks peaks sellist Euroopat armastama? Pole ime, et tsentrifugaaljõud on sedavõrd tugevnenud. "Ma ei taha Euroopasse!" ütlesid sa ja hääletasid Brexiti poolt. Ja siis tuli veel COVID, tulid suletud piirid, drakoonilised meetmed. Sa läksid eneseisolatsiooni ja ootasid, et normaalne elu tuleb tagasi. Pärast pandeemiat tuli sõda.
Me paneme õhku tähele ainult siis, kui meil seda pole. Euroopa väärtused on nagu õhk, mida hingad. Kui eurooplased viimastel sõjaeelsetel aastatel päriselt enam ei tajunud oma tegelikku rikkust, st vabadust, põhiseaduslikke õigusi, demokraatiat, võimude lahusust, sõltumatut kohtumõistmist, vabu võltsimata valimisi –, siis polnud veel kõik lootusetult halvasti. Sest tuli sõda ja nüüd, Euroopa, tunned sa ennast äkki jälle iseendana, sa oled ennast taas leidnud. Ühise ohuga silmitsi seistes ühinesid sa, tundsid taas solidaarsust, tajusid vajadust oma vabadust, oma ühist kodu, oma väärikust kaitsta. Kaitsta seda, millest sa ei taha loobuda. Kõike, mis on su elu. Kõike, mis teeb sinust Euroopa.
2014. aastal ütles Ukraina: Je suis Europe. Sa vaikisid. Ja nüüd, kui Vene raketid Ukraina linnu hävitavad, vene sõdurid marodööritsevad, röövivad, vägistavad, tapavad – sa lõpuks vastasid: Je suis Ukraine.
Sind oleks justkui üles äratatud. Sa ärkasid. Nii palju aastaid olid sa käsist ja jalust Putini gaasijuhtmetesse mässitud. Putin on sinust oma nafta sõltlase teinud. Räpane raha Venemaalt, mille Putini režiim oma rahvalt röövis, on nakatanud sinu panku, sinu majandust, sinu poliitikuid. Korrumpeerunud eksperdid seletasid sulle kangekaelselt, et Putinist ja tema salapärasest vene hingest tuleb püüda aru saada ja talle mööndusi teha! Sanktsioonid tabavad eelkõige meid, eurooplasi, sellepärast on need kahjulikud! Need on ameeriklased, kes tahavad meievahelistesse suhetesse kiilu lüüa! Ja meil on vaja töökohti, gaasi, rahu! Ja muide, äkki on Ukrainas tõepoolest natsid võimul? Ja me vajame rahu!
Sinu eksperdid, Euroopa, on sind petnud – ja nüüd oleme sõjas.
See sõda on sind muutnud selliseks, nagu sa tegelikult oled: ühtseks, tugevaks, inimlikuks. Sa võtad vastu miljoneid ukraina naisi ja lapsi. Sa loobud räpasest rahast, millega Putini režiim mõrvu rahastab. Sa näitad üles solidaarsust ukrainlastega, kes võitlevad "teie ja meie vabaduse eest", oma ja meie tuleviku eest, Euroopa ja kogu inimkonna väärikuse eest.
Euroopa, nendel rasketel päevadel ja nädalatel oled sa endaks saanud, näen sind oma linnade väljakutel. Sõja vastu protesteerivate ja inimlikkust kaitsvate inimeste näod on imelised, ilusad.
Mulle on tähtis, et sa ka pärast sõda, pärast meie ühist võitu, jääd ühinenuks, tugevaks, targaks, nooreks ja ilusaks, et sa tunnistad oma vigu ja need heastad, et sa jääd teadlikuks sellest, kes sa oled ja mida sa tahad.
Ma ei tea, kas sa loed seda kirja. Sellegipoolest kirjutan sulle ja saadan nõudmiseni ootele.
Tean, et kohale tulemata jäävad ainult kirjad, mida pole kirjutatud.
### Response:
Loe katkendit Mihhail Šiškini esseekogumikust "Sõda või rahu?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaaeg tekitas vajaduse kaugtöö kiireks levikuks. Samuti esitas see täiendavaid väljakutseid infotehnoloogia arenguks ja uute digivõimaluste laialdaseks kasutamiseks. Kaugtööst on nüüdseks saanud nii Eestis kui ka mujal, sealhulgas Põhjamaades ning eriti Norras, laialt levinud töövorm, millega tuleb nii töövõtjatel kui -andjatel kohaneda.
Kaugtöö kiirele omaksvõtule andis kahtlematult hoogu juurde interneti laialdane levik ja sellest tulenev tugi. Eestis ja Norras on rohkem kui 90 protsendil elanikkonnast regulaarne ligipääs internetile ning võib arvata, et see kajastub ka kaugtöö võimaluste kiires ärakasutamises.
Tahtsime koostöös professor Mina Di Marino ja teiste Oslo Maaülikooli kolleegidega saada paremat aimdust ning üldistada kogemusi uute töövormide, eelkõige kaugtöö leviku kohta. Tegime selleks intervjuudel ning eksperthinnangute analüüsil põhineva uuringu, et selgitada võimalusi uute töövormide arenguks. Eeskätt keskendusime kaugtöö ja selle ühe vormi, virtuaalse koostööga, kaasnevatele probleemidele ning arenguvõimalustele.
Mitmekesi omaette
Kaugtöö eeldab paindlikkust töökorralduses ja selle rakendamiseks on erinevaid võimalusi. Tavalisem võimalus on korraldada kodune elu selliselt, et töötatakse kodus ja selleks on kodus olemas füüsiline töökoht, kust saab tööd teha.
Loomulikult võib selline töökorraldus tekitada pingeid pereelus, keerukamaks muutub töö- ja pereelu tasakaalus hoidmine. Kasvada võib ka sotsiaalse eraldatusetunne ja nii edasi. Nendele probleemidele on viidatud mitmetes varasemates uuringutes.
Oluliselt toetavad kaugtööd ja toimetulekut sellega kaasnevate probleemidega väljaspool töökohtasid loodud koostöökontorid (co-working spaces). Koostöökontorid või koostööruumid võimaldavad teha tööd kodust ja perest eemal ning aitavad hoida ja arendada sotsiaalseid kontakte. Koostöökontoritel on hea võimalus toetada virtuaalset koostööd, pakkudes lisaks füüsilisele tööruumile paremaid veebi kaudu töötamise võimalusi ning digitaalset tuge.
Pandeemia kiirest levikust tekkinud piirangute, aga ka jätkuva vajaduse tõttu koostöö järele tekkisid nii-öelda uutmoodi koostööruumid, mida nimetatakse virtuaalseteks koostöökontoriteks või virtuaalseteks koostööruumideks (virtual coworking space). Virtuaalne koostööruum on eelkõige koostöö laienemine veebikeskkonda; selle motona on mõnikord kasutatud väljendit füüsiliselt eraldatud, võrgus ühendatud.
Koosolek, pidu või tööreis arvutis
Meie intervjueeritud eksperdid olid põhiliselt virtuaalsete koostöökontorite juhid Tallinnas ja Oslos. Nad toonitasid vajadust pakkuda erinevaid meetmeid ja üritusi, mis suurendavad töötajate hõlmatust virtuaalsesse koostöösse ja toetavad samas virtuaalset koostööd kiirelt uuenevate digiplatvormide kaudu.
Eksperdid märkisid, et virtuaalset koostööd tegevad töötajad väsivad üsna kiiresti osalemisest intensiivsetel ja sageli toimuvatel e-koosolekutel. Need töötajad võivad hakata vähem sallima virtuaalses vormis toimuvat tööalast infovahetust.
Samas toonitasid intervjueeritavad, et virtuaalne koostöö aitab üle maailma inimesi ühendada ja loob seeläbi tingimusi koostöökontorite rahvusvaheliseks laienemiseks. Tekivad uued suhtusvõrgustikud, millega saavad nüüd ühineda ka need inimesed, kes seni osalesid vaid kohapeal korraldatud ehk nii-öelda füüsilistel üritustel.
Koostöökontorite juhid tõid uue trendina välja sedagi, et populaarseks on muutumas suured, 300 ja enama inimesega virtuaalsed või siis hübriidüritused. Need saavad toimuda veebis või veebi toel, pakkudes seeläbi täiendavaid võimalusi ideeloomeks ja uute töövormide loovaks arendamiseks. Koostöö korraldamisel ei ole enam olulisi ruumidest tulenevaid füüsilisi piiranguid.
Mitmed eksperdid osutasid veel vajadusele pakkuda välja uusi arhitektuurilisi lahendusi koostöökontorite jaoks. Populaarsemaks muutuvad need koostöökontorid, kus on ka väiksemaid tööruume ning privaatruume, mis kõik on varustatud kaasaegseid digilahendusi pakkuvate seadmetega ja digiplatvormidega. Loomulikult on vajalik ka töötajaid professionaalselt nõustada, et nad julgeks ja suudaks uusi digivõimalusi kasutusele võtta.
Ennustatavast väheneb seoses virtuaalsete koostööruumidega arenguga oluliselt vajadus tööalasteks välisreisideks. Reise planeeritakse põhjalikumalt ning korraldatakse eelkõige selliselt, et töötajad saaksid kohaletulekust ning otsekontaktidest olulist lisaboonust uute ideede pakkumiseks ja koostöö arendamiseks.
Virtuaalkontorid tulid, et jääda
Virtuaalsetel koostööruumidel on oluline koht ka maapiirkondade arengus: need võimaldavad inimestel laiendada oma suhtlusvõrgustikke ja muuta neid rahvusvahelisemaks. Nüüd on võimalik on aruteludesse kaasata inimesi, kes seni jäidki kõrvale või tundsid end kõrvalejäetuna oma töökoha probleemide arutamisel ja neile võimalike lahenduste otsimisel.
Mitu eksperti leidis sedagi, et virtuaalsed koostööruumid aitavad oluliselt leevendada nördimustunnet ja üksindust. Samuti saavad need kaasa aidata vaimse tervise parandamisele.
Üldiselt olid Norra ja Eesti ekspertide hinnangud virtuaalse koostöö ning seda toetavate koostööruumide arengu osas sarnased. Mõlemad kinnitasid, et uute töövormide levik on vajalik ja vältimatu ning see toimib hästi riikides, kus on hea digivõrgustik.
Virtuaalsest koostööruumist, mis algselt kujunes välja vastusena ootamatult levinud pandeemiale, on nüüdseks kujunenud oluline töövahend. See toetab inimeste kohanemist ühiskonnas kasvava ebakindlusega, võimaldab tööturgudel olla senisest veelgi paindlikum ning luua tingimusi töö- ja pereelu paremaks ühendamiseks.
Eestis jäi kaugtöö osaliseks
Enne koroonapandeemia levikut oli Norras ligi üheksa protsenti töötajatest pidevalt kaugtööl ning 27 protsenti töötajatest kasutas kaugtöö võimalusi vaid vajadusel. Pandeemia ajal kasvas kaugtöötajate osakaal Norras kiiresti 39 protsendini. Sealhulgas 70 protsenti juhtidest, 60 protsenti spetsialistidest ning 16 protsenti niinimetatud sinikraede ametikohtadel töötajatest olid põhiliselt kaugtööl.
Eestis suurenes kaugtöötajate arv pandeemia ajal umbes 200 000-ni. Kaugtööl olid Eestis sel ajal põhiliselt valgekraed, täpsemalt 42 protsenti valgekraedest ja vaid kümme protsenti sinikraedest.
Kuna Eesti ühiskond ei olnud koroonapandeemia kõrgajal täielikult suletud, kasutati kaugtöö võimalusi vaid osaliselt. Põhiliselt kaugtööl olev töötaja töötas reeglina keskmiselt ka ühe päeva nädalas oma töökoha kontoris.
Samas levis kaugtöö võimaluste kasutamine tema erinevates vormides kiiresti ning vähemalt iga viies töötaja sai pandeemia ajal kaugtöökogemusi. Tundub, et kaugtöö kui suhteliselt uus töötamise vorm kombineerituna erinevate töötamise paindlikkust tõstvate võimalustega on tulnud, et jääda.
Uurimistööd toetati COST võrgustiku ning Põhjamaade ja Balti regiooni arengut toetavast projektist. | Virtuaalne koostööruum võib asendada kergekäelise tööreisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaaeg tekitas vajaduse kaugtöö kiireks levikuks. Samuti esitas see täiendavaid väljakutseid infotehnoloogia arenguks ja uute digivõimaluste laialdaseks kasutamiseks. Kaugtööst on nüüdseks saanud nii Eestis kui ka mujal, sealhulgas Põhjamaades ning eriti Norras, laialt levinud töövorm, millega tuleb nii töövõtjatel kui -andjatel kohaneda.
Kaugtöö kiirele omaksvõtule andis kahtlematult hoogu juurde interneti laialdane levik ja sellest tulenev tugi. Eestis ja Norras on rohkem kui 90 protsendil elanikkonnast regulaarne ligipääs internetile ning võib arvata, et see kajastub ka kaugtöö võimaluste kiires ärakasutamises.
Tahtsime koostöös professor Mina Di Marino ja teiste Oslo Maaülikooli kolleegidega saada paremat aimdust ning üldistada kogemusi uute töövormide, eelkõige kaugtöö leviku kohta. Tegime selleks intervjuudel ning eksperthinnangute analüüsil põhineva uuringu, et selgitada võimalusi uute töövormide arenguks. Eeskätt keskendusime kaugtöö ja selle ühe vormi, virtuaalse koostööga, kaasnevatele probleemidele ning arenguvõimalustele.
Mitmekesi omaette
Kaugtöö eeldab paindlikkust töökorralduses ja selle rakendamiseks on erinevaid võimalusi. Tavalisem võimalus on korraldada kodune elu selliselt, et töötatakse kodus ja selleks on kodus olemas füüsiline töökoht, kust saab tööd teha.
Loomulikult võib selline töökorraldus tekitada pingeid pereelus, keerukamaks muutub töö- ja pereelu tasakaalus hoidmine. Kasvada võib ka sotsiaalse eraldatusetunne ja nii edasi. Nendele probleemidele on viidatud mitmetes varasemates uuringutes.
Oluliselt toetavad kaugtööd ja toimetulekut sellega kaasnevate probleemidega väljaspool töökohtasid loodud koostöökontorid (co-working spaces). Koostöökontorid või koostööruumid võimaldavad teha tööd kodust ja perest eemal ning aitavad hoida ja arendada sotsiaalseid kontakte. Koostöökontoritel on hea võimalus toetada virtuaalset koostööd, pakkudes lisaks füüsilisele tööruumile paremaid veebi kaudu töötamise võimalusi ning digitaalset tuge.
Pandeemia kiirest levikust tekkinud piirangute, aga ka jätkuva vajaduse tõttu koostöö järele tekkisid nii-öelda uutmoodi koostööruumid, mida nimetatakse virtuaalseteks koostöökontoriteks või virtuaalseteks koostööruumideks (virtual coworking space). Virtuaalne koostööruum on eelkõige koostöö laienemine veebikeskkonda; selle motona on mõnikord kasutatud väljendit füüsiliselt eraldatud, võrgus ühendatud.
Koosolek, pidu või tööreis arvutis
Meie intervjueeritud eksperdid olid põhiliselt virtuaalsete koostöökontorite juhid Tallinnas ja Oslos. Nad toonitasid vajadust pakkuda erinevaid meetmeid ja üritusi, mis suurendavad töötajate hõlmatust virtuaalsesse koostöösse ja toetavad samas virtuaalset koostööd kiirelt uuenevate digiplatvormide kaudu.
Eksperdid märkisid, et virtuaalset koostööd tegevad töötajad väsivad üsna kiiresti osalemisest intensiivsetel ja sageli toimuvatel e-koosolekutel. Need töötajad võivad hakata vähem sallima virtuaalses vormis toimuvat tööalast infovahetust.
Samas toonitasid intervjueeritavad, et virtuaalne koostöö aitab üle maailma inimesi ühendada ja loob seeläbi tingimusi koostöökontorite rahvusvaheliseks laienemiseks. Tekivad uued suhtusvõrgustikud, millega saavad nüüd ühineda ka need inimesed, kes seni osalesid vaid kohapeal korraldatud ehk nii-öelda füüsilistel üritustel.
Koostöökontorite juhid tõid uue trendina välja sedagi, et populaarseks on muutumas suured, 300 ja enama inimesega virtuaalsed või siis hübriidüritused. Need saavad toimuda veebis või veebi toel, pakkudes seeläbi täiendavaid võimalusi ideeloomeks ja uute töövormide loovaks arendamiseks. Koostöö korraldamisel ei ole enam olulisi ruumidest tulenevaid füüsilisi piiranguid.
Mitmed eksperdid osutasid veel vajadusele pakkuda välja uusi arhitektuurilisi lahendusi koostöökontorite jaoks. Populaarsemaks muutuvad need koostöökontorid, kus on ka väiksemaid tööruume ning privaatruume, mis kõik on varustatud kaasaegseid digilahendusi pakkuvate seadmetega ja digiplatvormidega. Loomulikult on vajalik ka töötajaid professionaalselt nõustada, et nad julgeks ja suudaks uusi digivõimalusi kasutusele võtta.
Ennustatavast väheneb seoses virtuaalsete koostööruumidega arenguga oluliselt vajadus tööalasteks välisreisideks. Reise planeeritakse põhjalikumalt ning korraldatakse eelkõige selliselt, et töötajad saaksid kohaletulekust ning otsekontaktidest olulist lisaboonust uute ideede pakkumiseks ja koostöö arendamiseks.
Virtuaalkontorid tulid, et jääda
Virtuaalsetel koostööruumidel on oluline koht ka maapiirkondade arengus: need võimaldavad inimestel laiendada oma suhtlusvõrgustikke ja muuta neid rahvusvahelisemaks. Nüüd on võimalik on aruteludesse kaasata inimesi, kes seni jäidki kõrvale või tundsid end kõrvalejäetuna oma töökoha probleemide arutamisel ja neile võimalike lahenduste otsimisel.
Mitu eksperti leidis sedagi, et virtuaalsed koostööruumid aitavad oluliselt leevendada nördimustunnet ja üksindust. Samuti saavad need kaasa aidata vaimse tervise parandamisele.
Üldiselt olid Norra ja Eesti ekspertide hinnangud virtuaalse koostöö ning seda toetavate koostööruumide arengu osas sarnased. Mõlemad kinnitasid, et uute töövormide levik on vajalik ja vältimatu ning see toimib hästi riikides, kus on hea digivõrgustik.
Virtuaalsest koostööruumist, mis algselt kujunes välja vastusena ootamatult levinud pandeemiale, on nüüdseks kujunenud oluline töövahend. See toetab inimeste kohanemist ühiskonnas kasvava ebakindlusega, võimaldab tööturgudel olla senisest veelgi paindlikum ning luua tingimusi töö- ja pereelu paremaks ühendamiseks.
Eestis jäi kaugtöö osaliseks
Enne koroonapandeemia levikut oli Norras ligi üheksa protsenti töötajatest pidevalt kaugtööl ning 27 protsenti töötajatest kasutas kaugtöö võimalusi vaid vajadusel. Pandeemia ajal kasvas kaugtöötajate osakaal Norras kiiresti 39 protsendini. Sealhulgas 70 protsenti juhtidest, 60 protsenti spetsialistidest ning 16 protsenti niinimetatud sinikraede ametikohtadel töötajatest olid põhiliselt kaugtööl.
Eestis suurenes kaugtöötajate arv pandeemia ajal umbes 200 000-ni. Kaugtööl olid Eestis sel ajal põhiliselt valgekraed, täpsemalt 42 protsenti valgekraedest ja vaid kümme protsenti sinikraedest.
Kuna Eesti ühiskond ei olnud koroonapandeemia kõrgajal täielikult suletud, kasutati kaugtöö võimalusi vaid osaliselt. Põhiliselt kaugtööl olev töötaja töötas reeglina keskmiselt ka ühe päeva nädalas oma töökoha kontoris.
Samas levis kaugtöö võimaluste kasutamine tema erinevates vormides kiiresti ning vähemalt iga viies töötaja sai pandeemia ajal kaugtöökogemusi. Tundub, et kaugtöö kui suhteliselt uus töötamise vorm kombineerituna erinevate töötamise paindlikkust tõstvate võimalustega on tulnud, et jääda.
Uurimistööd toetati COST võrgustiku ning Põhjamaade ja Balti regiooni arengut toetavast projektist.
### Response:
Virtuaalne koostööruum võib asendada kergekäelise tööreisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Programm, mis kannab pealkirja "Lilled ei vaiki. Valgevene vastupanufilmid", jõuab vaatajate ette koostöös eksiilis tegutseva Valgevene filmifestivaliga Northern Lights.
Kavas on kaks dokumentaalfilmi, mis viivad 2020. aastal Valgevene presidendivalimiste järel puhkenud protestiaktsioonide keskele ja näitavad, mis hinda tuleb maksta inimestel, kes avaldavad vastupanu Aljaksandr Lukašenka diktatuurile.
Sasha Kulaki filmis "Mara" uitab mütoloogiline, lootust väljendav tegelane Mara protestijate seas, peegeldades nende unistusi, mis põrkuvad karmi reaalsusega. Film esilinastus tänavusel Rotterdami festivalil.
Andrei Kutsila film "Kui lilled ei vaiki" mõtestab juhtunut sündmustes osalenud valgevene naiste vaatepunktist – vaatamata saadud vaimsetele ja füüsilistele traumadele unistavad nad jätkuvalt muutustest, mis võiksid ajaloo prügikasti pühkida juba 27 aastat võimul püsinud Lukašenka režiimi. Varssavi festival nimetas selle mullu parimaks dokumentaalfilmiks.
Filmifestivali Northern Lights asutaja Volia Chajkouskaya sõnul elavad mõlemad autorid eksiilis ega saa minna tagasi oma kodumaale. "Nad riskiksid vangistusega, nagu paljud teisedki valgevene kultuuritegelased," ütles ta.
Oma filme saabuvad Tallinna esitlema nii Sasha Kulak kui Andrei Kutsila.
Lisaks seanssidele leiab PÖFFi filmitööstusüritusel Industry@Tallinn & Baltic Event aset vestlusring "Feels Like Home: Facing the displacement and building a film community in exile" ("Tundub nagu kodus: tõrjutus ja filmikogukonna ülesehitamine võõrsil"), mis käsitleb filmitegemist eksiilis ja kus osalevad Sasha Kulak, Andrei Kutsila, Volia Chajkouskaya, Alina Kovšõk ja Marianna Kaat ja Ben Dalton.
Seansid toimuvad 24.–25. novembrini Tallinna kinos Artis ja vestlusring 24. novembril kell 17 PÖFFi keskuses, mis asub Nordic Hotel Forumis. Vestlusringist osavõtt on vaba, aga vajalik on eelregisteerimine.
2015. aastal asutatud Northern Lights on Valgevene sõltumatu filmifestival, mille fookuses on Põhjamaade ja Baltikumi filmid. 2020. aastast alates tegutseb see veebis – pärast protestiaktsioonide mahasurumist ja repressioonide lainet pole võimalik festivali enam Valgevene kinodes korraldada. | PÖFF-il linastuvad Valgevene vastupanufilmid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Programm, mis kannab pealkirja "Lilled ei vaiki. Valgevene vastupanufilmid", jõuab vaatajate ette koostöös eksiilis tegutseva Valgevene filmifestivaliga Northern Lights.
Kavas on kaks dokumentaalfilmi, mis viivad 2020. aastal Valgevene presidendivalimiste järel puhkenud protestiaktsioonide keskele ja näitavad, mis hinda tuleb maksta inimestel, kes avaldavad vastupanu Aljaksandr Lukašenka diktatuurile.
Sasha Kulaki filmis "Mara" uitab mütoloogiline, lootust väljendav tegelane Mara protestijate seas, peegeldades nende unistusi, mis põrkuvad karmi reaalsusega. Film esilinastus tänavusel Rotterdami festivalil.
Andrei Kutsila film "Kui lilled ei vaiki" mõtestab juhtunut sündmustes osalenud valgevene naiste vaatepunktist – vaatamata saadud vaimsetele ja füüsilistele traumadele unistavad nad jätkuvalt muutustest, mis võiksid ajaloo prügikasti pühkida juba 27 aastat võimul püsinud Lukašenka režiimi. Varssavi festival nimetas selle mullu parimaks dokumentaalfilmiks.
Filmifestivali Northern Lights asutaja Volia Chajkouskaya sõnul elavad mõlemad autorid eksiilis ega saa minna tagasi oma kodumaale. "Nad riskiksid vangistusega, nagu paljud teisedki valgevene kultuuritegelased," ütles ta.
Oma filme saabuvad Tallinna esitlema nii Sasha Kulak kui Andrei Kutsila.
Lisaks seanssidele leiab PÖFFi filmitööstusüritusel Industry@Tallinn & Baltic Event aset vestlusring "Feels Like Home: Facing the displacement and building a film community in exile" ("Tundub nagu kodus: tõrjutus ja filmikogukonna ülesehitamine võõrsil"), mis käsitleb filmitegemist eksiilis ja kus osalevad Sasha Kulak, Andrei Kutsila, Volia Chajkouskaya, Alina Kovšõk ja Marianna Kaat ja Ben Dalton.
Seansid toimuvad 24.–25. novembrini Tallinna kinos Artis ja vestlusring 24. novembril kell 17 PÖFFi keskuses, mis asub Nordic Hotel Forumis. Vestlusringist osavõtt on vaba, aga vajalik on eelregisteerimine.
2015. aastal asutatud Northern Lights on Valgevene sõltumatu filmifestival, mille fookuses on Põhjamaade ja Baltikumi filmid. 2020. aastast alates tegutseb see veebis – pärast protestiaktsioonide mahasurumist ja repressioonide lainet pole võimalik festivali enam Valgevene kinodes korraldada.
### Response:
PÖFF-il linastuvad Valgevene vastupanufilmid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mida saab arhitekt ära teha, et majad oleksid energiatõhusamad ning inimesed ei peaks silmitsi seisma niivõrd suurte kütteprobleemidega? Milline on kõige optimaalsem viis vanade hoonete kasutamiseks? Vestlusringis arutatakse ka, kui vabad käed on üldse arhitektil ja inseneril, arvestades ehitusseadustikuga ette määratut.
Hoonete energiatõhusust ning arhitektuuri tähtsust energiakriisis lahkavad arhitekt Mihkel Tüür (Kadarik Tüür Arhitektid), hoonete olelusringi ekspert Anni Oviir Tallinna Tehnikaülikoolist ning Ramon Rask kui vandeadvokaat energeetika ja ehitus-kinnisvara valdkonnas. Vestlust juhib arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna juhataja Sille Pihlak.
Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussarja "(H)ARUTUS" keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Vestlusring "Kallis toasoe" algab 22. novembril kell 18 Rotermanni soolalaos, üritus on tasuta. | Arhitektuurimuuseumi vestlussari "(H)arutus" keskendub sel korral kallile toasoojale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mida saab arhitekt ära teha, et majad oleksid energiatõhusamad ning inimesed ei peaks silmitsi seisma niivõrd suurte kütteprobleemidega? Milline on kõige optimaalsem viis vanade hoonete kasutamiseks? Vestlusringis arutatakse ka, kui vabad käed on üldse arhitektil ja inseneril, arvestades ehitusseadustikuga ette määratut.
Hoonete energiatõhusust ning arhitektuuri tähtsust energiakriisis lahkavad arhitekt Mihkel Tüür (Kadarik Tüür Arhitektid), hoonete olelusringi ekspert Anni Oviir Tallinna Tehnikaülikoolist ning Ramon Rask kui vandeadvokaat energeetika ja ehitus-kinnisvara valdkonnas. Vestlust juhib arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna juhataja Sille Pihlak.
Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussarja "(H)ARUTUS" keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Vestlusring "Kallis toasoe" algab 22. novembril kell 18 Rotermanni soolalaos, üritus on tasuta.
### Response:
Arhitektuurimuuseumi vestlussari "(H)arutus" keskendub sel korral kallile toasoojale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Riigile suures mahus laenu võtmise otsuse peab tegema riigikogu. Põhiseaduse paragrahvi 65 punktis 10 on sätestatud, et riigikogu otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise," kirjutas Madise oma arvamuses.
Õiguskantsler toob välja, et VTK-s on vaatluse alla võetud eriarvamused riigieelarve seaduse paragrahv 60 tõlgendamisel, milles räägitakse riigile kohustuste võtmisest. "Kindlasti tuleks aga analüüsida ka riigieelarve seaduse paragrahv 70 lõiget 2, mis lubab rahandusministeeriumil võtta riigile võlakohustusi sama seaduse paragrahv 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi ulatuses," kirjutas Madise. Õiguskantsler märkis, et kui sel aastal on selle paragrahvi kohaselt suurim lubatud jääk 7,184 miljardit eurot, siis järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõus on kavas seda summat suurendada ligi 8,1 miljardi euroni.
"Riigile suures mahus laenu võtmise otsuse peab tegema riigikogu. Põhiseaduse paragrahv 65 punktis 10 on sätestatud, et riigikogu otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise," rõhutas Madise oma arvamuses. "Riigikogu, kellel on kohustus teha riigielu strateegilisi valikuid, peab otsustama ka selle, kas ja kui suures mahus rahastatakse riigi kulusid laenude arvel," lisas õiguskantsler järgnevalt.
"Riigikogu peaks otsustama laenu oluliste tingimuste üle (eesmärk, intress, laenuperiood, tagasimaksed, kõrvalkohustused) ning ka selle, kas laenu võetakse näiteks julgeoleku tarbeks või energiakriisi leevendusmeetmete jaoks," märkis õiguskantsler.
Madise rõhutas riigieelarve arusaadavuse vajadust
Madise rõhutas ka, et riigieelarve seadusega tuleb tagada eelarve arusaadavus, et riigi raha kasutamise kohta saaks selge ülevaate ning meenutas, et on sellele juba varasema märgukirjaga tähelepanu juhtinud.
"Selles nõudes ei saa teha järeleandmisi. Ka tegevuspõhine eelarve peab olema arusaadav, vastasel juhul ei saa riigikogu tegelikult täita talle Eesti Vabariigi põhiseadusega pandud ülesannet. Kui eesmärkidega seostatult esitatud kulud on riigikogu liikmetele ja avalikkusele arusaamatud, tuleb tegevuspõhise eelarve koostamisest loobuda," lisas Madise.
Õiguskantsler rõhutas ka seda, et ülevaate ja arusaamise riigi kõigist tuludest ja kuludest peab saama riigieelarvest, mitte sellele lisatud seletuskirjast.
"Põhiseadus ei näe ette, et riigi tulud ja kulud määratakse kindlaks seaduse seletuskirjaga. Seega ei saa riigieelarve probleeme lahendada seletuskirja kohustuslikuks muutmise teel. Seletuskirjal saab olla üksnes abistav ja selgitav ülesanne," märkis ta ning laitis maha rahandusministeeriumi idee anda tugevam staatus riigieelarve seletuskirjale. "Riigieelarve seletuskirja siduvaks muutmine ei ole mõistlik lahendus, seetõttu soovitan sellest ideest loobuda," kirjutas õiguskantsler.
Madise tõdeb oma arvamuses, et ehkki seadusemuudatuste väljatöötamise kavatsuses on märgitud vajadus leida tasakaal riigikogu otsustuspädevuse ja eelarve paindliku kasutamise vahel ja nimetatud ka teemad, mida kavatsetakse edaspidi analüüsida, kuid kuna konkreetseid lahendusi ei ole veel pakutud, pole võimalik ka aru saada, kas ja kuidas eelarve otsustusõiguse ja läbipaistvusega seotud probleemid lahendatakse. | Madise soovitab riigieelarve seaduses täpsustada laenude võtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Riigile suures mahus laenu võtmise otsuse peab tegema riigikogu. Põhiseaduse paragrahvi 65 punktis 10 on sätestatud, et riigikogu otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise," kirjutas Madise oma arvamuses.
Õiguskantsler toob välja, et VTK-s on vaatluse alla võetud eriarvamused riigieelarve seaduse paragrahv 60 tõlgendamisel, milles räägitakse riigile kohustuste võtmisest. "Kindlasti tuleks aga analüüsida ka riigieelarve seaduse paragrahv 70 lõiget 2, mis lubab rahandusministeeriumil võtta riigile võlakohustusi sama seaduse paragrahv 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi ulatuses," kirjutas Madise. Õiguskantsler märkis, et kui sel aastal on selle paragrahvi kohaselt suurim lubatud jääk 7,184 miljardit eurot, siis järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõus on kavas seda summat suurendada ligi 8,1 miljardi euroni.
"Riigile suures mahus laenu võtmise otsuse peab tegema riigikogu. Põhiseaduse paragrahv 65 punktis 10 on sätestatud, et riigikogu otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise," rõhutas Madise oma arvamuses. "Riigikogu, kellel on kohustus teha riigielu strateegilisi valikuid, peab otsustama ka selle, kas ja kui suures mahus rahastatakse riigi kulusid laenude arvel," lisas õiguskantsler järgnevalt.
"Riigikogu peaks otsustama laenu oluliste tingimuste üle (eesmärk, intress, laenuperiood, tagasimaksed, kõrvalkohustused) ning ka selle, kas laenu võetakse näiteks julgeoleku tarbeks või energiakriisi leevendusmeetmete jaoks," märkis õiguskantsler.
Madise rõhutas riigieelarve arusaadavuse vajadust
Madise rõhutas ka, et riigieelarve seadusega tuleb tagada eelarve arusaadavus, et riigi raha kasutamise kohta saaks selge ülevaate ning meenutas, et on sellele juba varasema märgukirjaga tähelepanu juhtinud.
"Selles nõudes ei saa teha järeleandmisi. Ka tegevuspõhine eelarve peab olema arusaadav, vastasel juhul ei saa riigikogu tegelikult täita talle Eesti Vabariigi põhiseadusega pandud ülesannet. Kui eesmärkidega seostatult esitatud kulud on riigikogu liikmetele ja avalikkusele arusaamatud, tuleb tegevuspõhise eelarve koostamisest loobuda," lisas Madise.
Õiguskantsler rõhutas ka seda, et ülevaate ja arusaamise riigi kõigist tuludest ja kuludest peab saama riigieelarvest, mitte sellele lisatud seletuskirjast.
"Põhiseadus ei näe ette, et riigi tulud ja kulud määratakse kindlaks seaduse seletuskirjaga. Seega ei saa riigieelarve probleeme lahendada seletuskirja kohustuslikuks muutmise teel. Seletuskirjal saab olla üksnes abistav ja selgitav ülesanne," märkis ta ning laitis maha rahandusministeeriumi idee anda tugevam staatus riigieelarve seletuskirjale. "Riigieelarve seletuskirja siduvaks muutmine ei ole mõistlik lahendus, seetõttu soovitan sellest ideest loobuda," kirjutas õiguskantsler.
Madise tõdeb oma arvamuses, et ehkki seadusemuudatuste väljatöötamise kavatsuses on märgitud vajadus leida tasakaal riigikogu otsustuspädevuse ja eelarve paindliku kasutamise vahel ja nimetatud ka teemad, mida kavatsetakse edaspidi analüüsida, kuid kuna konkreetseid lahendusi ei ole veel pakutud, pole võimalik ka aru saada, kas ja kuidas eelarve otsustusõiguse ja läbipaistvusega seotud probleemid lahendatakse.
### Response:
Madise soovitab riigieelarve seaduses täpsustada laenude võtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esinejate hulka kuulusid globaalne filmiinvestor ja finantsekspert Elisa Alvares, kes on nõustanud filmitegijaid Hollywoodi suurstuudiodest nagu Disney, Lionsgate, Focus Features kuni sõltumatute filmifondideni ja juhtinud filmiinvesteeringuid üle 800 miljoni dollari. Oma kogemusi jagasid HBO hittseriaali "House of Dragon" virtuaaltootmise nõustaja Louisa Bremner, Euroopa ühe olulisema Metaversiumi arendaja Zoan tegevjuht Marko Martiskainen ning "Obi-Wan Kenobi" sarjas nii Darth Vaderile kui Luke Skywalkerile hääle andnud Ukraina iduettevõtte koostööjuht Anna Bulakh.
Visioonifoorumi lõpetas vestlusring Kellogg's School of Management innovatsiooniprofessor ning mitmeid valitsusi ja suurettevõtteid nõustav innovatsiooniekspert Robert Wolcottiga. Poolepäevase konverentsi avasid kultuuriminister Piret Hartman ja Euroopa Komisjoni Creative Europe MEDIA juht Lucia Recalde.
"Hiljutine plahvatuslik debatt Eesti filmirahastuse, filmipaviljoni kui digipoliitika ümber on tõestanud, et eelkõige vajab nii Eesti ning samuti Euroopa audiovisuaaltööstus digiajastu ja teadmata perioodiks jätkuva energia- ning tarbijakriisiga toimetulekuks radikaalselt uusi oskusi, turu trendidest ette vaatavat poliitikakujundamist ning samuti julget arenguvisiooni," kommenteeris foorumi kuraator Sten-Kristian Saluveer. | Otseülekanne lõppenud: Tallinnas toimua Euroopa filmitööstuse innovatsioonifoorum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esinejate hulka kuulusid globaalne filmiinvestor ja finantsekspert Elisa Alvares, kes on nõustanud filmitegijaid Hollywoodi suurstuudiodest nagu Disney, Lionsgate, Focus Features kuni sõltumatute filmifondideni ja juhtinud filmiinvesteeringuid üle 800 miljoni dollari. Oma kogemusi jagasid HBO hittseriaali "House of Dragon" virtuaaltootmise nõustaja Louisa Bremner, Euroopa ühe olulisema Metaversiumi arendaja Zoan tegevjuht Marko Martiskainen ning "Obi-Wan Kenobi" sarjas nii Darth Vaderile kui Luke Skywalkerile hääle andnud Ukraina iduettevõtte koostööjuht Anna Bulakh.
Visioonifoorumi lõpetas vestlusring Kellogg's School of Management innovatsiooniprofessor ning mitmeid valitsusi ja suurettevõtteid nõustav innovatsiooniekspert Robert Wolcottiga. Poolepäevase konverentsi avasid kultuuriminister Piret Hartman ja Euroopa Komisjoni Creative Europe MEDIA juht Lucia Recalde.
"Hiljutine plahvatuslik debatt Eesti filmirahastuse, filmipaviljoni kui digipoliitika ümber on tõestanud, et eelkõige vajab nii Eesti ning samuti Euroopa audiovisuaaltööstus digiajastu ja teadmata perioodiks jätkuva energia- ning tarbijakriisiga toimetulekuks radikaalselt uusi oskusi, turu trendidest ette vaatavat poliitikakujundamist ning samuti julget arenguvisiooni," kommenteeris foorumi kuraator Sten-Kristian Saluveer.
### Response:
Otseülekanne lõppenud: Tallinnas toimua Euroopa filmitööstuse innovatsioonifoorum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandusministeeriumi avalike suhete esindaja Laura Laaster ütles ERR-ile, et gaasimüüjad on teinud riigile taotlusi 4,158 miljoni euro eest ning sellele lisanduvad veel vahendajate taotlused. Nende osakaal on aga väike, jäädes paarikümnest eurost kuni 10 000 euroni.
"Kuna keskkonnainvesteeringute keskus veel menetleb, siis number veidi veel täpsustub, kuid mitte märkimisväärses ulatuses," sõnas Laaster.
Alates 1. oktoobrist kuni tuleva aasta märtsi lõpuni kompenseerib riik energiahindade järsu kallinemise tõttu 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. Hüvitatakse maksimaalselt 2,6 megavatt-tundi tarbimist ehk keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Korteriühistutele tarbimismahu piirang ei kehti.
Toetused on automaatsed ehk tarbijate arvetel on müüja energiahinda juba vähendanud. | Riik maksab gaasimüüjatele oktoobri hüvitistena üle nelja miljoni euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandusministeeriumi avalike suhete esindaja Laura Laaster ütles ERR-ile, et gaasimüüjad on teinud riigile taotlusi 4,158 miljoni euro eest ning sellele lisanduvad veel vahendajate taotlused. Nende osakaal on aga väike, jäädes paarikümnest eurost kuni 10 000 euroni.
"Kuna keskkonnainvesteeringute keskus veel menetleb, siis number veidi veel täpsustub, kuid mitte märkimisväärses ulatuses," sõnas Laaster.
Alates 1. oktoobrist kuni tuleva aasta märtsi lõpuni kompenseerib riik energiahindade järsu kallinemise tõttu 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. Hüvitatakse maksimaalselt 2,6 megavatt-tundi tarbimist ehk keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Korteriühistutele tarbimismahu piirang ei kehti.
Toetused on automaatsed ehk tarbijate arvetel on müüja energiahinda juba vähendanud.
### Response:
Riik maksab gaasimüüjatele oktoobri hüvitistena üle nelja miljoni euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tunnistan ausalt, et ma pole end kunagi tundnud nii Euroopasse kuuluvana, pole kunagi olnud nii uhke Euroopa üle, kui vaadates seda reaktsiooni ning ühtsust, mida Euroopa on Venemaa agressiooni suhtes ilmutanud. Euroopa Liidu ühtsus ja solidaarsus, aga ka eestvedamine on olnud võtmetähtsusega kogu Läänemaailma mobiliseerimisel Venemaa vastu," rääkis Kallas.
Samas on Venemaa on kaotanud maailma silmis respekti ja sõbrad ning Venemaa ei saa enam kunagi olema ülejäänud maailma silmis usaldusväärne partner, rõhutas peaminister.
"Venemaa tahtis endale allutada Ukraina ja purustada Euroopa ühtsuse. Vastu sai ta hoopis tugevama ja ühtsema Euroopa kui kunagi varem. Ja veel sai ta vastu maailma, kus keegi ei armasta Venemaad. Mõned kardavad, mõned kasutavad Venemaad ära aga keegi ei armasta," rääkis Eesti valitsusjuht.
Kallas tõi esile Eesti ja teiste Euroopa idatiiva riikide eestvedamise Ukraina toetamisel ja rahvusvahelise vastupanu korraldamisel ning rõhutas, et sõda ei saa lõppeda muud moodi kui Ukraina võiduga, millele peab järgnema õiguslik hinnang Venemaa sooritatud kuritegudele ning kahjude hüvitamine Ukrainale. "Venemaa peab hüvitama Ukrainale tekitatud kahju, sõja- ja agressioonikuriteod peavad saama karistuse," märkis Kallas.
Euroopa sammud
Rääkides Euroopa Liidu tegevusest Ukraina abistamisel ning Venemaa rünnaku tagajärgede leevendamisel tõi Kallas välja sanktsioonide kehtestamise Venemaa juhtkonnale ja majandusele ning Vene energiast loobumise ning kiirema liikumise taastuvenergia kasutamise suunas.
"Samuti tegime otsuse üheskoos tugevdada Euroopa kaitset ja otsustasime esmakordselt avada Euroopa Liidu ukse Ukrainale," märkis ta.
"Ajastu pöördepunktiks on ka Euroopa Liidu liitumise perspektiivi andmine Ukrainale, Moldovale, Georgiale, liitumisläbirääkimiste alustamise Põhja-Makedoonia ja Bosnia Hertsegoviinaga aga ka Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga ning loodetavasti ka Schengeni liikmelisuse andmine Rumeeniale, Bulgaariale ja Horvaatiale," lisas peaminister.
Esmakordselt ajaloos on Euroopa Liit rahastanud ka sõjalise abi andmist oma eelarve kaudu Euroopa Rahurahastust ja peatselt on oodata esmakordset kokkulepet laskemoona tootmist ja soetamist puudutavas ühisinstrumendis, rääkis Kallas.
"Ootame Euroopa Komisjonilt peatselt kesk-pika sõjalise võimearenduse algatust, et konsolideerida Euroopa sõjatööstust, et arendada ühtselt võtmetähtsusega võimeid ja tagada, et kaitsesse lisanduvad vahendid võimalikult palju teeniks ühist kaitset. Küberkaitses ootame küberinvesteeringute hindamise metoodikat, mille alusel seada toimepidevuse eesmärgi IKT investeeringutes. Aasta lõpus alustab ka esmakordselt ajaloos Euroopa Liidus sees loodud sõjaline väljaõppemissioon, et toetada Ukraina kaitseväge," lisas ta.
Euroopa Liidu abi Ukrainale on ka ajutise kaitse mehhanismi esmakordne käivitamine, mis võimaldas kõigis liikmesriikides sõjapõgenike vastuvõttu.
"Kuigi 40 000 sõjapõgenikku on pannud Eesti vastuvõtuvõimekuse tõsiselt proovile, siis ilma ajutise kaitseta oleks täna Eestis juba tublisti üle 100 000 Ukraina sõjapõgeniku. See on reaalne Euroopa Liidu solidaarsus," märkis Kallas.
Sõjalise abi kõrval on Euroopa Liit andnud Ukrainale makromajanduslikku abi 7,2 miljardi euro ulatuses ja annab veelgi enam järgmisel aastal, lisas peaminister.
"Lisaks peaks seda abi täiendama ka Vene riigi ja oligarhide külmutatud varade kasutamine Ukraina hüvanguks, et kompenseerida Ukrainale tekitatud purustusi," rõhutas Kallas.
Energiaüleminekut tuleb kiirendada
Peaminister Kallase sõnul on Venemaa agressiooni tagajärg ka seni kavandatust kiirem üleminek fossiilkütustelt ning eriti Vene energiakandjatelt taastuvenergiale.
"Viimasel aastal on Euroopa läbi valu mõistnud, et energia on osa julgeolekust ja et energiaühendused on ühest küljest meie suur võimalus, aga samas oleme me läbi ühenduste ka haavatavad. Eriti puudutab haavatavus energiaühendusi Venemaaga. Venemaa puhul ei või keegi kunagi kindel olla, kas ühendus kaudu saabub energia või mõni ultimaatum. Pöördeaeg Euroopas puudutab seega ka pööret energia tootmises, salvestamises ja tarbimises," rääkis ta.
Kallase sõnul on praegune kiire hindade kasv suuresti tingitud kõrgest energia ja toidu hinnast, mille on põhjustanud Venemaa sõda.
"Loobumine Vene fossiilkütustest on seega olnud pigem liiga aeglane kui liiga kiire. Taastuvenergia arendamise asemel panuse tegemine odavale Vene energiale oli vale ja läks meile kalliks maksma. Õnneks ei ole nendest gaasitorudest tänaseks saanud seda õlekõrt, mis murrab Ukraina ja Euroopa selgroo," ütles peaminister.
Uued energia- ja kliimaprojektid
Kallas rääkis, et regiooni peaministrite ja Euroopa Komisjoni presidendi osalusel on otsustatud, et 2030. aastaks seitsmekordistatakse meretuuleenergia mahtu Läänemerel.
"Augustis lisati Eesti-Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND ka Euroopa prioriteetprojektide nimistusse ja töötame selle nimel, et sinna jõuaks ka Estlink 3, et lahendada ka täna pudelikaelaks olevad välisühendused Soomega. Uute võimsuste kiirendamiseks teeme kahe aastaga ära ka Eesti eelis-tuulealade kaardistuse. Samas oleme seisukohal, et RePower algatustest tulenevad võimalused peavad olema saadaval ka juba olemasolevatele projektidele," ütles valitsusjuht.
Kallas rääkis ka, et Euroopa Liidu kliimakokkuleppe "Eesmärk 55" raames on Eesti sihiks vähendada CO2 heidet 2030. aastaks 24 protsenti, kuid praegu liigutakse 13 protsendi graafikus. "Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot aastas kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks," hoiatas peaminister.
Kommenteerides metsanduse ja maakasutuse sektori (nn LULUCF) kokkulepet, tõdes Kallas, et Eesti on oma senise tegevusega selles sektoris keerulisse seisu jõudnud , kuivõrd sektor on süsiniku sidujast muutunud praeguseks süsiniku heitjaks.
"Pingelistest läbirääkimistest hoolimata saavutasime Eestile terve rea paindlikkusi ja kompensatsioonivõimalusi, millele ehitada edasine tegevuskava. Sõltumata saavutatud paindlikkustest on siiski täiesti selge, et vanaviisi edasi kindlasti ei saa. Sektori tähelepanu peab puidu ja kütuse ekspordi asemel minema süsiniku talletamise ja lisandväärtuse kasvatamisele," rõhutas peaminister. "Me ju tahame, et Eesti loodus ja Eesti metsad püsivad, seega peame valima, kuidas saame oma metsadest saadud puitu paremini väärindada ning teha puidust tooteid, mis ka süsinikku seovad, olgu nendeks siis mööbel või puitmajad."
Oma kõne lõpus avaldas Kallas lootust, et ka järgmine Eesti Euroopa Liidu kõne pidaja "jätkab tugeva Euroopa kursil ega pea hakkama päästma üksinduses Eestit".
Peaministri kõnes kõlas 44 korda sõna "Vene", 41 korda "Euroopa", 26 korda "Ukraina" ja 22 korda sõnatüvi "energia". | Kallase kõne Eesti poliitikast Euroopa Liidus lähtus Vene agressioonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tunnistan ausalt, et ma pole end kunagi tundnud nii Euroopasse kuuluvana, pole kunagi olnud nii uhke Euroopa üle, kui vaadates seda reaktsiooni ning ühtsust, mida Euroopa on Venemaa agressiooni suhtes ilmutanud. Euroopa Liidu ühtsus ja solidaarsus, aga ka eestvedamine on olnud võtmetähtsusega kogu Läänemaailma mobiliseerimisel Venemaa vastu," rääkis Kallas.
Samas on Venemaa on kaotanud maailma silmis respekti ja sõbrad ning Venemaa ei saa enam kunagi olema ülejäänud maailma silmis usaldusväärne partner, rõhutas peaminister.
"Venemaa tahtis endale allutada Ukraina ja purustada Euroopa ühtsuse. Vastu sai ta hoopis tugevama ja ühtsema Euroopa kui kunagi varem. Ja veel sai ta vastu maailma, kus keegi ei armasta Venemaad. Mõned kardavad, mõned kasutavad Venemaad ära aga keegi ei armasta," rääkis Eesti valitsusjuht.
Kallas tõi esile Eesti ja teiste Euroopa idatiiva riikide eestvedamise Ukraina toetamisel ja rahvusvahelise vastupanu korraldamisel ning rõhutas, et sõda ei saa lõppeda muud moodi kui Ukraina võiduga, millele peab järgnema õiguslik hinnang Venemaa sooritatud kuritegudele ning kahjude hüvitamine Ukrainale. "Venemaa peab hüvitama Ukrainale tekitatud kahju, sõja- ja agressioonikuriteod peavad saama karistuse," märkis Kallas.
Euroopa sammud
Rääkides Euroopa Liidu tegevusest Ukraina abistamisel ning Venemaa rünnaku tagajärgede leevendamisel tõi Kallas välja sanktsioonide kehtestamise Venemaa juhtkonnale ja majandusele ning Vene energiast loobumise ning kiirema liikumise taastuvenergia kasutamise suunas.
"Samuti tegime otsuse üheskoos tugevdada Euroopa kaitset ja otsustasime esmakordselt avada Euroopa Liidu ukse Ukrainale," märkis ta.
"Ajastu pöördepunktiks on ka Euroopa Liidu liitumise perspektiivi andmine Ukrainale, Moldovale, Georgiale, liitumisläbirääkimiste alustamise Põhja-Makedoonia ja Bosnia Hertsegoviinaga aga ka Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga ning loodetavasti ka Schengeni liikmelisuse andmine Rumeeniale, Bulgaariale ja Horvaatiale," lisas peaminister.
Esmakordselt ajaloos on Euroopa Liit rahastanud ka sõjalise abi andmist oma eelarve kaudu Euroopa Rahurahastust ja peatselt on oodata esmakordset kokkulepet laskemoona tootmist ja soetamist puudutavas ühisinstrumendis, rääkis Kallas.
"Ootame Euroopa Komisjonilt peatselt kesk-pika sõjalise võimearenduse algatust, et konsolideerida Euroopa sõjatööstust, et arendada ühtselt võtmetähtsusega võimeid ja tagada, et kaitsesse lisanduvad vahendid võimalikult palju teeniks ühist kaitset. Küberkaitses ootame küberinvesteeringute hindamise metoodikat, mille alusel seada toimepidevuse eesmärgi IKT investeeringutes. Aasta lõpus alustab ka esmakordselt ajaloos Euroopa Liidus sees loodud sõjaline väljaõppemissioon, et toetada Ukraina kaitseväge," lisas ta.
Euroopa Liidu abi Ukrainale on ka ajutise kaitse mehhanismi esmakordne käivitamine, mis võimaldas kõigis liikmesriikides sõjapõgenike vastuvõttu.
"Kuigi 40 000 sõjapõgenikku on pannud Eesti vastuvõtuvõimekuse tõsiselt proovile, siis ilma ajutise kaitseta oleks täna Eestis juba tublisti üle 100 000 Ukraina sõjapõgeniku. See on reaalne Euroopa Liidu solidaarsus," märkis Kallas.
Sõjalise abi kõrval on Euroopa Liit andnud Ukrainale makromajanduslikku abi 7,2 miljardi euro ulatuses ja annab veelgi enam järgmisel aastal, lisas peaminister.
"Lisaks peaks seda abi täiendama ka Vene riigi ja oligarhide külmutatud varade kasutamine Ukraina hüvanguks, et kompenseerida Ukrainale tekitatud purustusi," rõhutas Kallas.
Energiaüleminekut tuleb kiirendada
Peaminister Kallase sõnul on Venemaa agressiooni tagajärg ka seni kavandatust kiirem üleminek fossiilkütustelt ning eriti Vene energiakandjatelt taastuvenergiale.
"Viimasel aastal on Euroopa läbi valu mõistnud, et energia on osa julgeolekust ja et energiaühendused on ühest küljest meie suur võimalus, aga samas oleme me läbi ühenduste ka haavatavad. Eriti puudutab haavatavus energiaühendusi Venemaaga. Venemaa puhul ei või keegi kunagi kindel olla, kas ühendus kaudu saabub energia või mõni ultimaatum. Pöördeaeg Euroopas puudutab seega ka pööret energia tootmises, salvestamises ja tarbimises," rääkis ta.
Kallase sõnul on praegune kiire hindade kasv suuresti tingitud kõrgest energia ja toidu hinnast, mille on põhjustanud Venemaa sõda.
"Loobumine Vene fossiilkütustest on seega olnud pigem liiga aeglane kui liiga kiire. Taastuvenergia arendamise asemel panuse tegemine odavale Vene energiale oli vale ja läks meile kalliks maksma. Õnneks ei ole nendest gaasitorudest tänaseks saanud seda õlekõrt, mis murrab Ukraina ja Euroopa selgroo," ütles peaminister.
Uued energia- ja kliimaprojektid
Kallas rääkis, et regiooni peaministrite ja Euroopa Komisjoni presidendi osalusel on otsustatud, et 2030. aastaks seitsmekordistatakse meretuuleenergia mahtu Läänemerel.
"Augustis lisati Eesti-Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND ka Euroopa prioriteetprojektide nimistusse ja töötame selle nimel, et sinna jõuaks ka Estlink 3, et lahendada ka täna pudelikaelaks olevad välisühendused Soomega. Uute võimsuste kiirendamiseks teeme kahe aastaga ära ka Eesti eelis-tuulealade kaardistuse. Samas oleme seisukohal, et RePower algatustest tulenevad võimalused peavad olema saadaval ka juba olemasolevatele projektidele," ütles valitsusjuht.
Kallas rääkis ka, et Euroopa Liidu kliimakokkuleppe "Eesmärk 55" raames on Eesti sihiks vähendada CO2 heidet 2030. aastaks 24 protsenti, kuid praegu liigutakse 13 protsendi graafikus. "Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot aastas kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks," hoiatas peaminister.
Kommenteerides metsanduse ja maakasutuse sektori (nn LULUCF) kokkulepet, tõdes Kallas, et Eesti on oma senise tegevusega selles sektoris keerulisse seisu jõudnud , kuivõrd sektor on süsiniku sidujast muutunud praeguseks süsiniku heitjaks.
"Pingelistest läbirääkimistest hoolimata saavutasime Eestile terve rea paindlikkusi ja kompensatsioonivõimalusi, millele ehitada edasine tegevuskava. Sõltumata saavutatud paindlikkustest on siiski täiesti selge, et vanaviisi edasi kindlasti ei saa. Sektori tähelepanu peab puidu ja kütuse ekspordi asemel minema süsiniku talletamise ja lisandväärtuse kasvatamisele," rõhutas peaminister. "Me ju tahame, et Eesti loodus ja Eesti metsad püsivad, seega peame valima, kuidas saame oma metsadest saadud puitu paremini väärindada ning teha puidust tooteid, mis ka süsinikku seovad, olgu nendeks siis mööbel või puitmajad."
Oma kõne lõpus avaldas Kallas lootust, et ka järgmine Eesti Euroopa Liidu kõne pidaja "jätkab tugeva Euroopa kursil ega pea hakkama päästma üksinduses Eestit".
Peaministri kõnes kõlas 44 korda sõna "Vene", 41 korda "Euroopa", 26 korda "Ukraina" ja 22 korda sõnatüvi "energia".
### Response:
Kallase kõne Eesti poliitikast Euroopa Liidus lähtus Vene agressioonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeeriumis aset leidnud kohtumisel tutvustasid terviseameti juht Birgit Lao ja terviseala asekantsleri nõunik Katrin Idla ministeeriumile plaani terviseameti hoone paremaks kasutuseks.
Praegu eri pindadel paiknevad riiklikud ja erasektori laborid saaks kokku tuua terviseameti Paldiski maantee hoonesse, kus on laboriteks sobivad pinnad, kuid kus kontoreid pidada on kallis. "Tänane terviseameti maja on ehitatud laboritele sobilikuks ning kontoripinnana kasutamiseks on see kallis. Rahandusministeeriumile tutvustatakse ideed, et selles majas võiksid paikneda eri juriidiliste isikute laborid, kes jagaksid teenuseid ja taristut. Paldiski maantee n-ö laborimaja tähendaks Tallinna laborite paiknemist ühes asukohas, kuid ei tähenda sisulist ühendamist," märgivad protokolli koostajad.
Lao ütles ERR-ile, et terviseametil pole veel kinnitust, kas laborimaja plaan riigireformi käigus üldse lauale võetakse. "Kui saame rahandusministeeriumist kinnituse laborireformile, siis saame selle ideega edasi minna," sõnas Lao. "See oleks tore, kui erasektori laborid saaksid riigi omadega ühes majas koos olla," lisas Lao.
Viimati ületas terviseameti Paldiski maantee hoone uudistekünnise 2021. aasta suvel, kui hoone külmladudes seiskus jahutus ja riknes 100 000 doosi vaktsiine ja muid ravimeid. Juhtumit uurinud riiklik komisjon jõudis toona järeldusele, et suure tõenäosusega põhjustas terviseameti külmladude jahutussüsteemide seiskumise suhteliselt pikaajaline kuum ilm koostoimes külmladude projekteerimis- ja ehitusvigadega ja hoonet kasutava isiku puudulik järelevalve. Eraldi toodi välja, et põhiprojekti kohaselt ei olnud olemasolevad külmlaod projekteeritud heaks ehitustavaks oleva ruum-ruumis põhimõttel. | Plaan: terviseamet rajab Paldiski maantee majja kontorite asemele laborid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeeriumis aset leidnud kohtumisel tutvustasid terviseameti juht Birgit Lao ja terviseala asekantsleri nõunik Katrin Idla ministeeriumile plaani terviseameti hoone paremaks kasutuseks.
Praegu eri pindadel paiknevad riiklikud ja erasektori laborid saaks kokku tuua terviseameti Paldiski maantee hoonesse, kus on laboriteks sobivad pinnad, kuid kus kontoreid pidada on kallis. "Tänane terviseameti maja on ehitatud laboritele sobilikuks ning kontoripinnana kasutamiseks on see kallis. Rahandusministeeriumile tutvustatakse ideed, et selles majas võiksid paikneda eri juriidiliste isikute laborid, kes jagaksid teenuseid ja taristut. Paldiski maantee n-ö laborimaja tähendaks Tallinna laborite paiknemist ühes asukohas, kuid ei tähenda sisulist ühendamist," märgivad protokolli koostajad.
Lao ütles ERR-ile, et terviseametil pole veel kinnitust, kas laborimaja plaan riigireformi käigus üldse lauale võetakse. "Kui saame rahandusministeeriumist kinnituse laborireformile, siis saame selle ideega edasi minna," sõnas Lao. "See oleks tore, kui erasektori laborid saaksid riigi omadega ühes majas koos olla," lisas Lao.
Viimati ületas terviseameti Paldiski maantee hoone uudistekünnise 2021. aasta suvel, kui hoone külmladudes seiskus jahutus ja riknes 100 000 doosi vaktsiine ja muid ravimeid. Juhtumit uurinud riiklik komisjon jõudis toona järeldusele, et suure tõenäosusega põhjustas terviseameti külmladude jahutussüsteemide seiskumise suhteliselt pikaajaline kuum ilm koostoimes külmladude projekteerimis- ja ehitusvigadega ja hoonet kasutava isiku puudulik järelevalve. Eraldi toodi välja, et põhiprojekti kohaselt ei olnud olemasolevad külmlaod projekteeritud heaks ehitustavaks oleva ruum-ruumis põhimõttel.
### Response:
Plaan: terviseamet rajab Paldiski maantee majja kontorite asemele laborid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval kohtub peaminister ja läbirääkimiste juht Krišjanis Karinš (Uus Ühtsus) president Egils Levitsiga ja arutab uue valitsuse moodustamist. Kolmapäeval kohtuvad Karinši kodupartei esindajad potentsiaalsete koalitsioonipartneritega, vahendas LSM.
Läbirääkimistel osalevad poliitikud tunnistavad, et viimasel ajal on tehtud edusamme. Mõned küsimused on aga endiselt lahtised, erimeelsusi tekitab näiteks aseministrite küsimus järgmises valitsuses.
Edgars Tavars (Ühinenud Nimekiri) ütles, et deklaratsiooni koostamisel suuri vastuolusid pole ja hiljemalt detsembri keskpaigaks võiks uus valitsus paigas olla.
Läti viimased parlamendivalimised võitis Karinši juhitud Uus Ühtsus.
Lätis venib uue võimuliidu moodustamine. Kõnelused on kestnud juba üle kuu. Plaanitavas võimuliidus oleks kolm parteid. Kokku oleks sellel koalitsioonil aga ainult 54 kohta. | Kolm Läti erakonda võivad järgmisel nädalal sõlmida koalitsioonilepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval kohtub peaminister ja läbirääkimiste juht Krišjanis Karinš (Uus Ühtsus) president Egils Levitsiga ja arutab uue valitsuse moodustamist. Kolmapäeval kohtuvad Karinši kodupartei esindajad potentsiaalsete koalitsioonipartneritega, vahendas LSM.
Läbirääkimistel osalevad poliitikud tunnistavad, et viimasel ajal on tehtud edusamme. Mõned küsimused on aga endiselt lahtised, erimeelsusi tekitab näiteks aseministrite küsimus järgmises valitsuses.
Edgars Tavars (Ühinenud Nimekiri) ütles, et deklaratsiooni koostamisel suuri vastuolusid pole ja hiljemalt detsembri keskpaigaks võiks uus valitsus paigas olla.
Läti viimased parlamendivalimised võitis Karinši juhitud Uus Ühtsus.
Lätis venib uue võimuliidu moodustamine. Kõnelused on kestnud juba üle kuu. Plaanitavas võimuliidus oleks kolm parteid. Kokku oleks sellel koalitsioonil aga ainult 54 kohta.
### Response:
Kolm Läti erakonda võivad järgmisel nädalal sõlmida koalitsioonilepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui finaalis ja poolfinaalis sai juunioride Euroopa meister vastavalt 9:6 ja 9:5 võidu, siis veerandfinaali lõpp oli dramaatiline. Seisul 8:8 lõi Gnadeberg sisse kuuli nr 4, kuid järgmine kuul jäi teise taha peitu. Gnadebergil õnnestus küll õiget kuuli tabada, kuid midagi sisse ei läinud. Seejärel tegi vastane hea kaitselöögi ja tundus, et initsiatiiv ei ole enam eestlase käes. Siis tegi Gnadeberg aga ühe turniiri parima löögi (kombinatsioon hüppelöögist, kus nr 5 lõi sisse kuuli nr 8) ja suutis lüüa sisse ka kõik ülejäänud kuulid. Selle tulemusega oli ta kindlustanud endale koha poolfinaalis ja MM-medali.
Kolmanda koha saavutasid Jori Narvola Soomest ning Serbia esindaja Lazar Kostic, kes kaotas poolfinaalis Gnadebergile.
"Hoolimata asjaolust, et kõik teavad, milleks Karl võimeline on, tundub see siiani pisut uskumatu, et väikeses Eestis liigub nüüdsest ringi piljardi juunioride maailmameister. See on võrratu punkt Eesti Piljardiliidu 25. juubeliaastale," ütles alaliidu esindaja Kristjan Kuusik pärast finaali. | Karl Gnadeberg tuli piljardi juunioride maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui finaalis ja poolfinaalis sai juunioride Euroopa meister vastavalt 9:6 ja 9:5 võidu, siis veerandfinaali lõpp oli dramaatiline. Seisul 8:8 lõi Gnadeberg sisse kuuli nr 4, kuid järgmine kuul jäi teise taha peitu. Gnadebergil õnnestus küll õiget kuuli tabada, kuid midagi sisse ei läinud. Seejärel tegi vastane hea kaitselöögi ja tundus, et initsiatiiv ei ole enam eestlase käes. Siis tegi Gnadeberg aga ühe turniiri parima löögi (kombinatsioon hüppelöögist, kus nr 5 lõi sisse kuuli nr 8) ja suutis lüüa sisse ka kõik ülejäänud kuulid. Selle tulemusega oli ta kindlustanud endale koha poolfinaalis ja MM-medali.
Kolmanda koha saavutasid Jori Narvola Soomest ning Serbia esindaja Lazar Kostic, kes kaotas poolfinaalis Gnadebergile.
"Hoolimata asjaolust, et kõik teavad, milleks Karl võimeline on, tundub see siiani pisut uskumatu, et väikeses Eestis liigub nüüdsest ringi piljardi juunioride maailmameister. See on võrratu punkt Eesti Piljardiliidu 25. juubeliaastale," ütles alaliidu esindaja Kristjan Kuusik pärast finaali.
### Response:
Karl Gnadeberg tuli piljardi juunioride maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Sane ei teinud põlvevigastuse tõttu kaasa Saksamaa viimasel mängueelsel treeningsessioonil ja Reuters kirjutab, et pole kindel, kaua Bayerni mängija peab väljakute kõrvale jääma.
Saksamaa alustab E-grupis turniiri kolmapäeval, 27. novembril mängitakse Hispaaniaga ning detsembri esimesel päeval Costa Ricaga.
Sane on sellel Bundesliga hooajal Bayerni eest 13 mänguga löönud viis väravat ning andnud kolm väravasöötu. | Bayerni ääreründaja peab Saksamaa avamängu vahele jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Sane ei teinud põlvevigastuse tõttu kaasa Saksamaa viimasel mängueelsel treeningsessioonil ja Reuters kirjutab, et pole kindel, kaua Bayerni mängija peab väljakute kõrvale jääma.
Saksamaa alustab E-grupis turniiri kolmapäeval, 27. novembril mängitakse Hispaaniaga ning detsembri esimesel päeval Costa Ricaga.
Sane on sellel Bundesliga hooajal Bayerni eest 13 mänguga löönud viis väravat ning andnud kolm väravasöötu.
### Response:
Bayerni ääreründaja peab Saksamaa avamängu vahele jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitasid, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on näitajad olnud enam-vähem samasugused juba augusti lõpust alates.
Uuringus osalenud 1970 inimesest andis positiivse koroonaproovi 5,8 protsenti. sealjuures 3,7 protsenti ehk iga 27. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest täisealistest 80 protsendil esinesid kerged või mõõdukad haigusnähud.
Uus alavorm ja ohutunne
Suurte nakatumisnäitajate püsimises on osalt süüdi Eestiski kanda kinnitanud omikrontüve alamvorm BQ1.1, mida nähti juba eelmise seireetapi aja. Nüüdses etapis tuvastatud nakkusjuhtudest põhjustas alavorm viiendiku.
"See on omikronist veelgi nakkavam viirustüvi, mis suudab varasemast põdemisest tekkinud immuunvastusest mööda hiilida. Õnneks on sellegi tüve tekitatud haigusjuhtumid pigem kerged ja rasket haigestumist ta valdavalt ei põhjusta," selgitas Kalda.
Samal ajal võis märgata taas üldise ohutunde vähenemist. Kuigi iga kümnes täisealine oli lähikontaktis võimaliku nakatunuga, võttis vaid iga viies seejärel nakkuse leviku pidurdamiseks midagi ette. Kalda tuletas seetõttu taas meelde, et kõige lihtsam viis haigestumisest ja nakkuse levitamisest hoiduda on järgida tavalisi ettevaatusabinõusid: pesta käsi, kergete haigusnähtude korral teha kiirtest ja igasuguste viirushaiguse tunnuste ilmnemisel hoiduda lähikontaktidest.
Antikehade tase püsib kõrge
Seireuuringu käigus tehtavaks antikehade analüüsiks andis proovi 1855 inimest, Kaitsekehad olid neist olemas 90 protsendil. Üle 65-aastaste vanuserühmas on antikehade levimus 95 protsenti. Seekordne etapp näitas, et kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis neist, kes on haiguse üksnes läbi põdenud, vaid 66 protsendil.
Andmed kinnitasid lisaks, et kaks tõhustusdoosi saanud inimestel on antikehi märkimisväärselt rohkem kui teistel. Samuti oli nende seas nakkusjuhtumeid mõnevõrra vähem.
Kui nooremas vanuserühmas soovib tõhustusdoosi teha 15 protsenti vastanutest, siis üle 65-aastaste seas plaanib seda kolmandik. Ruth Kalda soovitab tõhustusdoosi kindlasti teha kõigil eakatel ja ka kaasuvate haigustega riskirühmadesse kuulujatel.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga. | Seireuuring: koroonasse nakatumist hoogustab omikrontüve uus alavorm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitasid, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on näitajad olnud enam-vähem samasugused juba augusti lõpust alates.
Uuringus osalenud 1970 inimesest andis positiivse koroonaproovi 5,8 protsenti. sealjuures 3,7 protsenti ehk iga 27. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest täisealistest 80 protsendil esinesid kerged või mõõdukad haigusnähud.
Uus alavorm ja ohutunne
Suurte nakatumisnäitajate püsimises on osalt süüdi Eestiski kanda kinnitanud omikrontüve alamvorm BQ1.1, mida nähti juba eelmise seireetapi aja. Nüüdses etapis tuvastatud nakkusjuhtudest põhjustas alavorm viiendiku.
"See on omikronist veelgi nakkavam viirustüvi, mis suudab varasemast põdemisest tekkinud immuunvastusest mööda hiilida. Õnneks on sellegi tüve tekitatud haigusjuhtumid pigem kerged ja rasket haigestumist ta valdavalt ei põhjusta," selgitas Kalda.
Samal ajal võis märgata taas üldise ohutunde vähenemist. Kuigi iga kümnes täisealine oli lähikontaktis võimaliku nakatunuga, võttis vaid iga viies seejärel nakkuse leviku pidurdamiseks midagi ette. Kalda tuletas seetõttu taas meelde, et kõige lihtsam viis haigestumisest ja nakkuse levitamisest hoiduda on järgida tavalisi ettevaatusabinõusid: pesta käsi, kergete haigusnähtude korral teha kiirtest ja igasuguste viirushaiguse tunnuste ilmnemisel hoiduda lähikontaktidest.
Antikehade tase püsib kõrge
Seireuuringu käigus tehtavaks antikehade analüüsiks andis proovi 1855 inimest, Kaitsekehad olid neist olemas 90 protsendil. Üle 65-aastaste vanuserühmas on antikehade levimus 95 protsenti. Seekordne etapp näitas, et kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis neist, kes on haiguse üksnes läbi põdenud, vaid 66 protsendil.
Andmed kinnitasid lisaks, et kaks tõhustusdoosi saanud inimestel on antikehi märkimisväärselt rohkem kui teistel. Samuti oli nende seas nakkusjuhtumeid mõnevõrra vähem.
Kui nooremas vanuserühmas soovib tõhustusdoosi teha 15 protsenti vastanutest, siis üle 65-aastaste seas plaanib seda kolmandik. Ruth Kalda soovitab tõhustusdoosi kindlasti teha kõigil eakatel ja ka kaasuvate haigustega riskirühmadesse kuulujatel.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.
### Response:
Seireuuring: koroonasse nakatumist hoogustab omikrontüve uus alavorm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | François Schuiteni ja Benoît Peetersi "Varjatud linnade" sarja teine 1 eestindus "Brüsel" on oodatud täiendus iga koomiksisõbra raamaturiiulisse. Suurejooneline ja läbi mõeldud retrofuturistlik kunstiteos avab linnaplaneerimise seoseid inimeste heaoluga ning ähmastab utoopia ja düstoopia piirjooni.
Raamatu nimitegelane enese maskeerimisega vaeva ei näe – otse loomulikult on tegevuspaigaks pisut stiliseeritud ja ajaliselt nihestatud europealinn Brüssel 2. Tavateadvuses seostub Brüsseliga mitmeid negatiivseid konnotatsioone: bürokraatia, inimvaenulik linnaruum, elitarism jne. "Brüsel" ei püüagi seda kuvandit vaidlustada, vaid uurib selle kujunemislugu ja ideoloogilisi tagamaid. Ehkki Schuiten-Peetersi "Brüsel" mõjub hoiatava loona, mille kangelased on sunnitud lõpuks nendele vaenulikuks muutunud linnakeskkonna eest põgenema, näib, et inimlikkusele ja loodusvaadetele keskenduvad lõpuleheküljed pakuvad siiski välja ka teatava positiivse programmi.
Urbaniseerimise ja utopismi roiskuvad viljad
Koomiksižanr meediumina ongi moderniseerumise ja tööstusrevolutsiooni tulem. Esmalt ajalehesabade juurde kuulunud pildiribad tegi võimalikuks odavnenud trükitehnoloogia, massimeedia kujunemine ja inimeste koondumine linnadesse. Postmodernistlikus vaimus võtab aga Schuiten-Peetersi teos sihikule just urbaniseerimise ja utopismi roiskuvad viljad.
Žanriliselt laveerib "Brüsel" meeldivalt düstoopia ja utoopia piirimail. Ühtmoodi grotesksetena on kujutatud nii ülimat uuendusmeelsust kui ka konservatismi. Iseeneslike väärtustena jäävad mõlemad sisutühjade loosungite tasandile, mis lõppevad tupikteega. Ambivalentsus hinnangutes pakub mitmetähenduslikku lugemiselamust, mis jätab lugejale ruumi kaasa mõelda, mitte ei otsusta tema eest.
Vastuolud ja pooltoonid iseloomustavad "Brüselit" tervikuna. Näiteks futuristlike elementide segamine retrohõngulise linnamaastikuga, mis loob kummastava "tagasi tulevikku" efekti. Või koomiksitele pahatihti omase jõutasakaalu "aktiivne meeskangelane vs. passiivne naistegelane" pea peale pööramine. Constant Abeels, kelle lõputuna venivat päeva me jälgime, on pigem saatuse ning talle kontrollimatute jõudude mängukann, sellal kui anarhistist Tina Tonero isemeelsus ja aktiivne tegutsemine annavad talle suurema agentsuse.
Arhitektuur toimib "Varjatud linnade" sarjas uurimisvahendina, väga mitmekesiste ja raskesti hoomatavate teemade – geopoliitika, keskkond ja kapitalism – mudelina. Hoonetest saab metafoor inimhinges toimuvale, misläbi koomiksilehekülgedel kujutatud linnamaastikud omandavad psühhogeograafilise kvaliteedi. Selline teemapüstitus kõlab hästi kokku nüüdisaegse urbanistliku maailmaga, aga sobitub ülimalt hästi ka graafilise romaani formaadiga. Koomiksi pildiridade geomeetrilised leheküljejaotised – ruudud, ristkülikud, piki- ja laiformaadid – soosivad linnastruktuuride ja tänavavõrgustike kujutamist. Julgelt on kasutatud eri rakursse, rütmistusi ja värvikombinatsioone, mis loovad teosest visuaalselt kauni terviku.
Igihaljas plast
Koomiksi peategelane Constant Abeels on lillekaupmees ja idealistliku progressiusu esindaja, kes vahetab rõõmuga oma niiskust ja hoolt vajavad taimed igihaljaste plasttaimede vastu. Abeels usub, et uuele sortimendile üle minnes puhkeb ta äri taas õitsele. Plastikultusel on Belgiaga ka otsene ajalooline seos. Nimelt patenteeris esimese nüüdisaegse läbinisti sünteetilise plasti – bakeliidi – 1907. aastal just belgia keemik Leo Baekeland. Bakeliidi leiutamist loetakse moodsa plastitööstuse alguseks ja sarnaselt "Brüselis" kujutatuga nähti seda esialgu üdini positiivse arenguna. Mitte ainult kaubad ei muutunud odavamaks, vastupidavamaks ja massidele kättesaadavamaks, vaid (teoorias) pidanuks plast vähendama ka inimmõju looduskeskkonnale, asendades mitmeid loomset päritolu materjale, nagu elevandiluu, kilpkonnakilbid või sarved.
Moderniseerumise sümbolina on plasttaimed hästi valitud ja sobituvad suurepäraselt raamatus valitseva art deco esteetikaga, mille üheks väljenduseks olid just eksootikaihalus ja loodusläheduse matkimine. Eelkõige avaldusid need taimses ornamentikas ja toataimede kuhjamises interjööri. Tubases keskkonnas väljendab taimerikkus perenaise hoolt, kohalolu ja seotust koduga. Plasttaimed muudavad need väärtused iseenese karikatuuriks. Tänapäeval on taimed osa tarbimiskultuurist ja tundub, et nende populaarsus on olnud viimasel aastakümnel tugevalt tõusuteel üsna sarnastel põhjustel kui viktoriaanlikul ajastulgi – inimesed otsivad suurte tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste ajal tuge loodusest 3. Isegi kui see tugi saabub plastpotis kolmeeurose IKEA luuderohu kujul.
Visuaalselt üks lummavaim peatükk raamatus on "Meister iga töö peale – Freddy de Vrouw", milles ettevõtja ja visionäär de Vrouw tutvustab linnavalitsusele oma tulevikunägemust Brüselist. Turunduslikel eesmärkidel on tulevasest linnamaastikust loodud suurejooneline makett, mille vahel äratehtud nägudega raehärrad kõhklevalt jalutavad. Pildiseeria meenutab nii kompositsioonide kui ka naivistliku vaimsuse poolest väga tugevalt kuulsat Flammarioni gravüüri, kus maailma äärele jõudnud munk pea tuttavlikust sfäärist välja pistab ning käe uudishimulikult teispoolsuse järele sirutab. Isegi maketina mõjub tuleviku-Brüsel klaustrofoobiat tekitava ja ähvardavana, kuid sellel ebamaisusel on ka teatav võlu. Uudsuse ja ulja kujutlusvõime külgetõmbejõudu on võimatu alahinnata.
Ajahambajäljed
"Brüsel" ilmus esialgu aastatel 1991–1992 seeriana Belgia koomiksiajakirjas À Suivre. Teemadevaliku poolest pole teos vahepealsetel aastakümnetel mitte vananenud, vaid pigem noorenenud. Esmast ilmumisaega arvesse võttes võib "Brüselit" isegi prohvetlikuks pidada. Kui teose peamised visionäärid on teadlased, siis praegu ongi kätte jõudmas teaduse ajastu, kus nii pandeemia kui ka kliimamuutuste adresseerimine lasub suuresti teadusliku mõttelennu ja teadlaskonna usaldusväärsuse õlgadel.
Paraku pole koomiksiraamatu kõik osised võrdselt hästi ajahambale vastu pidanud. Eriti torkab see silma keskse naistegelase, süsteemile vastutöötava Tina Toreno kujutises. Tema impulsiivsed ja napid lembestseenid Constant Abeelsiga mõjuvad terviku taustal üsna kontekstiväliselt ega anna teosele ei sündmustiku ega ka tegelaskujude arengu mõttes midagi juurde. Enamik "Brüselile" osaks saanud kriitikast ongi suunatud üsna skemaatiliseks jäävate tegelaskujude pihta. Selles võib süüdistada nii teose nappi formaati kui ka autorite teadlikku keskendumist inimsuhete arendamise asemel hoopis linnaruumi kujunemisele.
Küsimärke tekitab ka raamatu kolmas peatükk "Elekter – parim tohter", mis kujutab brutaalselt ja meelevaldselt elektriravi kasutamist psühhiaatrias. Nüüdisaegses meditsiinis on aju mõjutamine füüsikaliste vahenditega siiski endiselt oluline ravivõimalus. Tahtmata meelelahutuslik-kunstilisele väljaandele liiga teha, tuleb ometi silmas pidada, et popkultuur on meie maailmataju peaarhitekt ning taolised võikad kujutised on laiale publikule tunduvalt kättesaadavamad ja sööbivad nende mällu rohkem kui meditsiiniprofessionaalide teavitustöö.
Ehkki arhitektuur graafilise romaani ainese ja peategelasena võib esmapilgul olla harjumatu, isegi igavavõitu, on linna- ja eluruumid tänapäeva inimese jaoks loomulik elukeskkond, mis iga päev meie käitumist ja valikuid mõjutab. Just arhitektuuri nähtamatuses avaldub see, kuivõrd läbi on inimeste elud põimunud ümbritseva ruumiga. Schuiten ja Peeters püüavad neid vastastikmõjusid sõna otseses mõttes graafiliselt välja joonistada ja lugejani tuua, et oskaksime hinnata ja tähele panna urbanistlikus keskkonnas toimuvaid muutusi ning nende mõju inimtegevusele. Ja muidugi ka, vastupidi, selleks et aidata jõuda tõdemuseni, et meie endi valikud, ideoloogiad ning väärtushinnangud loovad ruumi, mis meid ümbritseb.
1 Avalöögiks oli 2021. aastal ilmunud "Urbatekt varjatud maailmas", mis anti välja ühes sama pealkirja kandva näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis.
2 Teose ajaloolisi tagamaid, prototüüpe ja autorite tausta on avanud juba põhjalikult teose toimetaja ning näituse "Varjatud maailmad" üks kuraator Sandra Mälk. Vt Mälk, S. 2022. Lugu sellest, kuidas linna juhib megalomaan. – Sirp, 02.09.
3 Vt nt Durbin, L. 2020. Victorian Domesticity: The Root of The Houseplant Craze. – Erudition Magazine, 18.11. | Arvustus. Schuiten-Peetersi psühhogeograafiline urbanism | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
François Schuiteni ja Benoît Peetersi "Varjatud linnade" sarja teine 1 eestindus "Brüsel" on oodatud täiendus iga koomiksisõbra raamaturiiulisse. Suurejooneline ja läbi mõeldud retrofuturistlik kunstiteos avab linnaplaneerimise seoseid inimeste heaoluga ning ähmastab utoopia ja düstoopia piirjooni.
Raamatu nimitegelane enese maskeerimisega vaeva ei näe – otse loomulikult on tegevuspaigaks pisut stiliseeritud ja ajaliselt nihestatud europealinn Brüssel 2. Tavateadvuses seostub Brüsseliga mitmeid negatiivseid konnotatsioone: bürokraatia, inimvaenulik linnaruum, elitarism jne. "Brüsel" ei püüagi seda kuvandit vaidlustada, vaid uurib selle kujunemislugu ja ideoloogilisi tagamaid. Ehkki Schuiten-Peetersi "Brüsel" mõjub hoiatava loona, mille kangelased on sunnitud lõpuks nendele vaenulikuks muutunud linnakeskkonna eest põgenema, näib, et inimlikkusele ja loodusvaadetele keskenduvad lõpuleheküljed pakuvad siiski välja ka teatava positiivse programmi.
Urbaniseerimise ja utopismi roiskuvad viljad
Koomiksižanr meediumina ongi moderniseerumise ja tööstusrevolutsiooni tulem. Esmalt ajalehesabade juurde kuulunud pildiribad tegi võimalikuks odavnenud trükitehnoloogia, massimeedia kujunemine ja inimeste koondumine linnadesse. Postmodernistlikus vaimus võtab aga Schuiten-Peetersi teos sihikule just urbaniseerimise ja utopismi roiskuvad viljad.
Žanriliselt laveerib "Brüsel" meeldivalt düstoopia ja utoopia piirimail. Ühtmoodi grotesksetena on kujutatud nii ülimat uuendusmeelsust kui ka konservatismi. Iseeneslike väärtustena jäävad mõlemad sisutühjade loosungite tasandile, mis lõppevad tupikteega. Ambivalentsus hinnangutes pakub mitmetähenduslikku lugemiselamust, mis jätab lugejale ruumi kaasa mõelda, mitte ei otsusta tema eest.
Vastuolud ja pooltoonid iseloomustavad "Brüselit" tervikuna. Näiteks futuristlike elementide segamine retrohõngulise linnamaastikuga, mis loob kummastava "tagasi tulevikku" efekti. Või koomiksitele pahatihti omase jõutasakaalu "aktiivne meeskangelane vs. passiivne naistegelane" pea peale pööramine. Constant Abeels, kelle lõputuna venivat päeva me jälgime, on pigem saatuse ning talle kontrollimatute jõudude mängukann, sellal kui anarhistist Tina Tonero isemeelsus ja aktiivne tegutsemine annavad talle suurema agentsuse.
Arhitektuur toimib "Varjatud linnade" sarjas uurimisvahendina, väga mitmekesiste ja raskesti hoomatavate teemade – geopoliitika, keskkond ja kapitalism – mudelina. Hoonetest saab metafoor inimhinges toimuvale, misläbi koomiksilehekülgedel kujutatud linnamaastikud omandavad psühhogeograafilise kvaliteedi. Selline teemapüstitus kõlab hästi kokku nüüdisaegse urbanistliku maailmaga, aga sobitub ülimalt hästi ka graafilise romaani formaadiga. Koomiksi pildiridade geomeetrilised leheküljejaotised – ruudud, ristkülikud, piki- ja laiformaadid – soosivad linnastruktuuride ja tänavavõrgustike kujutamist. Julgelt on kasutatud eri rakursse, rütmistusi ja värvikombinatsioone, mis loovad teosest visuaalselt kauni terviku.
Igihaljas plast
Koomiksi peategelane Constant Abeels on lillekaupmees ja idealistliku progressiusu esindaja, kes vahetab rõõmuga oma niiskust ja hoolt vajavad taimed igihaljaste plasttaimede vastu. Abeels usub, et uuele sortimendile üle minnes puhkeb ta äri taas õitsele. Plastikultusel on Belgiaga ka otsene ajalooline seos. Nimelt patenteeris esimese nüüdisaegse läbinisti sünteetilise plasti – bakeliidi – 1907. aastal just belgia keemik Leo Baekeland. Bakeliidi leiutamist loetakse moodsa plastitööstuse alguseks ja sarnaselt "Brüselis" kujutatuga nähti seda esialgu üdini positiivse arenguna. Mitte ainult kaubad ei muutunud odavamaks, vastupidavamaks ja massidele kättesaadavamaks, vaid (teoorias) pidanuks plast vähendama ka inimmõju looduskeskkonnale, asendades mitmeid loomset päritolu materjale, nagu elevandiluu, kilpkonnakilbid või sarved.
Moderniseerumise sümbolina on plasttaimed hästi valitud ja sobituvad suurepäraselt raamatus valitseva art deco esteetikaga, mille üheks väljenduseks olid just eksootikaihalus ja loodusläheduse matkimine. Eelkõige avaldusid need taimses ornamentikas ja toataimede kuhjamises interjööri. Tubases keskkonnas väljendab taimerikkus perenaise hoolt, kohalolu ja seotust koduga. Plasttaimed muudavad need väärtused iseenese karikatuuriks. Tänapäeval on taimed osa tarbimiskultuurist ja tundub, et nende populaarsus on olnud viimasel aastakümnel tugevalt tõusuteel üsna sarnastel põhjustel kui viktoriaanlikul ajastulgi – inimesed otsivad suurte tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste ajal tuge loodusest 3. Isegi kui see tugi saabub plastpotis kolmeeurose IKEA luuderohu kujul.
Visuaalselt üks lummavaim peatükk raamatus on "Meister iga töö peale – Freddy de Vrouw", milles ettevõtja ja visionäär de Vrouw tutvustab linnavalitsusele oma tulevikunägemust Brüselist. Turunduslikel eesmärkidel on tulevasest linnamaastikust loodud suurejooneline makett, mille vahel äratehtud nägudega raehärrad kõhklevalt jalutavad. Pildiseeria meenutab nii kompositsioonide kui ka naivistliku vaimsuse poolest väga tugevalt kuulsat Flammarioni gravüüri, kus maailma äärele jõudnud munk pea tuttavlikust sfäärist välja pistab ning käe uudishimulikult teispoolsuse järele sirutab. Isegi maketina mõjub tuleviku-Brüsel klaustrofoobiat tekitava ja ähvardavana, kuid sellel ebamaisusel on ka teatav võlu. Uudsuse ja ulja kujutlusvõime külgetõmbejõudu on võimatu alahinnata.
Ajahambajäljed
"Brüsel" ilmus esialgu aastatel 1991–1992 seeriana Belgia koomiksiajakirjas À Suivre. Teemadevaliku poolest pole teos vahepealsetel aastakümnetel mitte vananenud, vaid pigem noorenenud. Esmast ilmumisaega arvesse võttes võib "Brüselit" isegi prohvetlikuks pidada. Kui teose peamised visionäärid on teadlased, siis praegu ongi kätte jõudmas teaduse ajastu, kus nii pandeemia kui ka kliimamuutuste adresseerimine lasub suuresti teadusliku mõttelennu ja teadlaskonna usaldusväärsuse õlgadel.
Paraku pole koomiksiraamatu kõik osised võrdselt hästi ajahambale vastu pidanud. Eriti torkab see silma keskse naistegelase, süsteemile vastutöötava Tina Toreno kujutises. Tema impulsiivsed ja napid lembestseenid Constant Abeelsiga mõjuvad terviku taustal üsna kontekstiväliselt ega anna teosele ei sündmustiku ega ka tegelaskujude arengu mõttes midagi juurde. Enamik "Brüselile" osaks saanud kriitikast ongi suunatud üsna skemaatiliseks jäävate tegelaskujude pihta. Selles võib süüdistada nii teose nappi formaati kui ka autorite teadlikku keskendumist inimsuhete arendamise asemel hoopis linnaruumi kujunemisele.
Küsimärke tekitab ka raamatu kolmas peatükk "Elekter – parim tohter", mis kujutab brutaalselt ja meelevaldselt elektriravi kasutamist psühhiaatrias. Nüüdisaegses meditsiinis on aju mõjutamine füüsikaliste vahenditega siiski endiselt oluline ravivõimalus. Tahtmata meelelahutuslik-kunstilisele väljaandele liiga teha, tuleb ometi silmas pidada, et popkultuur on meie maailmataju peaarhitekt ning taolised võikad kujutised on laiale publikule tunduvalt kättesaadavamad ja sööbivad nende mällu rohkem kui meditsiiniprofessionaalide teavitustöö.
Ehkki arhitektuur graafilise romaani ainese ja peategelasena võib esmapilgul olla harjumatu, isegi igavavõitu, on linna- ja eluruumid tänapäeva inimese jaoks loomulik elukeskkond, mis iga päev meie käitumist ja valikuid mõjutab. Just arhitektuuri nähtamatuses avaldub see, kuivõrd läbi on inimeste elud põimunud ümbritseva ruumiga. Schuiten ja Peeters püüavad neid vastastikmõjusid sõna otseses mõttes graafiliselt välja joonistada ja lugejani tuua, et oskaksime hinnata ja tähele panna urbanistlikus keskkonnas toimuvaid muutusi ning nende mõju inimtegevusele. Ja muidugi ka, vastupidi, selleks et aidata jõuda tõdemuseni, et meie endi valikud, ideoloogiad ning väärtushinnangud loovad ruumi, mis meid ümbritseb.
1 Avalöögiks oli 2021. aastal ilmunud "Urbatekt varjatud maailmas", mis anti välja ühes sama pealkirja kandva näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis.
2 Teose ajaloolisi tagamaid, prototüüpe ja autorite tausta on avanud juba põhjalikult teose toimetaja ning näituse "Varjatud maailmad" üks kuraator Sandra Mälk. Vt Mälk, S. 2022. Lugu sellest, kuidas linna juhib megalomaan. – Sirp, 02.09.
3 Vt nt Durbin, L. 2020. Victorian Domesticity: The Root of The Houseplant Craze. – Erudition Magazine, 18.11.
### Response:
Arvustus. Schuiten-Peetersi psühhogeograafiline urbanism |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaal vastutab spordi eest siseministeerium. Ministeeriumi pressiesindaja teatel tahab Faeser toetada oma riigi koondist. Pressiesindaja väitis veel, et minister tahab jätkata Katari võimudega dialoogi sealsete reformide teemal, eelkõige arutada inimõiguste olukorra parandamist, vahendas Politico.
Faeser (SPD) on praegu ainus Saksa minister, kes plaanib Katari reisida. Inimõiguste organisatsioonid on aastaid Pärsia lahe riiki kritiseerinud, kuna sealsed võimud jätkavad seksuaalvähemuste tagakiusamist.
Faeser kritiseeris hiljuti inimõiguste olukorda Kataris. Doha kutsus seetõttu välja Saksamaa suursaadiku Kataris.
Saksa kantsleri Olaf Scholzi pressiesindaja ei välistanud, et kantsler võib sõita Katari, kui rahvuskoondis peaks jõudma finaali. "Siis vaadatakse seda," ütles pressiesindaja.
Saksamaa meeskonna kapten Manuel Neuer mängib kolmapäeval ilma LGBTQ+ sümboli "One Love" käepaelata, kuna FIFA ähvardas sportlike sanktsioonidega. See tekitas Saksamaal suurt kriitikat, SPD poliitik Johannes Schätzl nõudis Twitteris, meeskond lahkuks Katarist. | Saksa siseminister sõidab Katari jalgpalli MM-ile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaal vastutab spordi eest siseministeerium. Ministeeriumi pressiesindaja teatel tahab Faeser toetada oma riigi koondist. Pressiesindaja väitis veel, et minister tahab jätkata Katari võimudega dialoogi sealsete reformide teemal, eelkõige arutada inimõiguste olukorra parandamist, vahendas Politico.
Faeser (SPD) on praegu ainus Saksa minister, kes plaanib Katari reisida. Inimõiguste organisatsioonid on aastaid Pärsia lahe riiki kritiseerinud, kuna sealsed võimud jätkavad seksuaalvähemuste tagakiusamist.
Faeser kritiseeris hiljuti inimõiguste olukorda Kataris. Doha kutsus seetõttu välja Saksamaa suursaadiku Kataris.
Saksa kantsleri Olaf Scholzi pressiesindaja ei välistanud, et kantsler võib sõita Katari, kui rahvuskoondis peaks jõudma finaali. "Siis vaadatakse seda," ütles pressiesindaja.
Saksamaa meeskonna kapten Manuel Neuer mängib kolmapäeval ilma LGBTQ+ sümboli "One Love" käepaelata, kuna FIFA ähvardas sportlike sanktsioonidega. See tekitas Saksamaal suurt kriitikat, SPD poliitik Johannes Schätzl nõudis Twitteris, meeskond lahkuks Katarist.
### Response:
Saksa siseminister sõidab Katari jalgpalli MM-ile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on Eesti vehklemise jaoks ajalooline medal, sest on esimeseks võistkondlikuks maailmakarikaetapi medaliks Eesti meesjuunioridele.
Avaringis vaba olnud Eesti alistas kaheksandikfinaalis Hongkongi 45:35, seejärel veerandfinaalis Ukraina 45:39 ja tasavägises poolfinaalkohtumises Ungari 45:44. Finaalis tuli tunnistada USA 45:38 paremust.
Kolmanda koha teenis Ungari, kes pronksimatšis alistas Prantsusmaa 45:35. Kokku osalesid 26 riigi võistkonnad.
Värskes maailma edetabelis asub Eesti meesjuunioride epeekoondis 208 punktiga viiendal kohal. Edetabelit juhib Egiptus 384 punktiga. | Eesti meesvehklejad võitsid juunioride MK-etapil ajaloolise medali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on Eesti vehklemise jaoks ajalooline medal, sest on esimeseks võistkondlikuks maailmakarikaetapi medaliks Eesti meesjuunioridele.
Avaringis vaba olnud Eesti alistas kaheksandikfinaalis Hongkongi 45:35, seejärel veerandfinaalis Ukraina 45:39 ja tasavägises poolfinaalkohtumises Ungari 45:44. Finaalis tuli tunnistada USA 45:38 paremust.
Kolmanda koha teenis Ungari, kes pronksimatšis alistas Prantsusmaa 45:35. Kokku osalesid 26 riigi võistkonnad.
Värskes maailma edetabelis asub Eesti meesjuunioride epeekoondis 208 punktiga viiendal kohal. Edetabelit juhib Egiptus 384 punktiga.
### Response:
Eesti meesvehklejad võitsid juunioride MK-etapil ajaloolise medali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alutaguse vallavalitsus korraldas oma valla pensionäridele Mäetaguse rahvamajas sügisese koosolemise. Vaadati tantsuetendust, söödi, räägiti juttu, tantsiti. Isegi konjakit olla pakutud. Kõik, kes olid kohal, olid väga rahul. Keegi ei otsinud toimunust mingit tagamõtet, ei näinud selles kellegi soovi end varakult enne riigikogu valimisi armsaks teha. Oli vaid tore pühapäev omade keskel. Inimesi peeti meeles. Rohkem polnudki vaja.
Haljala rahvamajas on keraamikatuba, on lugemisklubi, on saal laulukooride ja tantsurühmade harjutusteks. Seal näidatakse filme ja tähistatakse sobiliku pidulikkusega riiklikke ning kohalikke tähtpäevi. Rahvamaja uksed on kõigile valla, kõik on teretulnud. Kohalik maanaiste selts söödab külalisel kõhugi täis. Ja omavahel arutatakse selle üle, kuidas neid, kes on seni rahvamaja mitmekülgsest tegevusest kõrvale jäänud, endaga kaasa haarata.
Väike-Maarja valla Salla küla seltsimajas avati elanike ettevõtmisel ja valla toel raamatukogupunkt. Seltsimaja ülesehitus kunagisest lagunema jäänud kauplusehoonest algas 2011. aastal, kohalike endi algatusel, ning maja avati seltsitegevuseks, igapäevaseks koosistumiseks ning piduüritusteks juba aastal 2019. Nüüd siis avati ka raamatukogupunkt. Päris raamatutega, mida saab laenutada, tagasi tuua ja ka seltsimaja lugemistoas lugeda.
Pärnus tegutseb juba mitmendat aastat Academia Pernaviensis, mis ühes Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ning kohaliku ettevõtlus- ja arenduskeskusega tahab tuua sügisel ja talvel veidi suikuvasse Pärnusse värskeid mõtteid, uusi algatusi ja veelgi rohkem akadeemilist vaimsust. Ja kõike seda selleks, et Pärnu elu oleks parem, et Pärnu nn oma tee ei oleks vaid spaad ja suvine kuurorditurism.
"Igast Eestimaa nurgast saab nimetada just sellele kandile vajalikku, olulist ja iseloomulikku. Oma väiksuses on Eesti ikkagi suur."
Seda loetelu võib lõputult jätkata. Igast Eestimaa nurgast saab nimetada just sellele kandile vajalikku, olulist ja iseloomulikku. Oma väiksuses on Eesti ikkagi suur. Seda tänu neile inimestele, kes hoiavad oma kodukanti, tunnevad uhkust oma kultuuri üle ja püüavad kõikidest raskustest ja tagasilöökidest hoolimata hoida puhtana oma lävepaku, korras oma kodu ning tegusana oma ümbruskonna.
Neil ei ole oma tegevuseks eraldi pikaajalist strateegilist, mitmes erinevas kogus kinnitatud arenguplaani ega mõõdikuid tulemuste hindamiseks. Nende tegevuse tulemus on silmale nähtav: elu neis piirkondades on alles ning kui väline keskkond lubab, siis pigem kosub kui kahaneb. Vägisi püütakse au sees hoida ka vana talupojatarkust, et iga küla peab oma põllult ja laudast söönuks saama. Küll arendataks ka ettevõtlust ja väiketööstust, kui vaid riigistruktuurid nende hooleks jäetud ülesandeid täidaksid.
Tallinnas on sellest kõigest muidugi vähe kuulda ja näha. Ja meie iseseisva riigi kõige tähtsam kogu, riigikogu vist ei tahagi midagi teada, sest on sedavõrd ametis omaenda näitemängu etendamisega, unustades seejuures, milleks on demokraatlikus riigis parlament kutsutud ja seatud. Unustades siis loomulikult ka selle, et elu kestmiseks vajalikku keskkonda, sobilikku majandustegevust ja hädavajalikke kommunikatsioone, head kooliharidust ning kättesaadavat ning kaasaegset häda- ja arstiabi ei aita luua hirmutamine ega üksteise vastu ässitamine.
Kas tõesti oleks palju soovitud, et riigi kõrgeimas esinduses unustataks isiklikud soovid ja mõeldaks Eestile?
1928. aasta 24. veebruaril tervitas tollane Eesti peaminister Jaan Tõnisson rahvast järgmiste sõnadega:
"Riik oleme meie ise. Kui meie riigilt midagi nõuame, siis nõuame meie iseendilt. Ise peame kulud oma peale võtma, kui tahame midagi saada. Meie ei tohi karta raskust ega vaeva, mida meile vististi toovad ka ligemad aastakümned iseseisvas riigis. Meil on selge, et meid on tulevikus ootamas järjest ägedam võitlus olemise eest, mida rohkem meie maa nihkub võimsalt areneva ilmamajanduse keerisesse, kus meie endid suudaksime pealvee hoida ainuüksi kõige põhjalikuma töö varal. Meie peame ainult ettevalmistatud olema ülesannetele, mis tulevik meile peale paneb".
Tõnissoni prohvetlikud sõnad tööst ja tulevikust elavad kõigis neis, kes ümberringi möllavast kurjusest hoolimata püüavad Eestit hoida ja edasi viia. Mitte küll enam sellisena nagu iseseisev Eesti sündis 1918. aastal ega isegi mitte sellisena, nagu see on kaasaega jõudnud. Kuid ikkagi kindlana seisukohtades, mis väärtustavad rahvuslikku ja inimlikku, maa ja iseolemise eripära, aga ka koostööd ja ühiste lahendusteni jõudmist.
Tõnissoni sõnad elavad neis, kes teavad, et väikerahva püsimise läbi aegade ja raskuste tagab vaid väsimatu püüd ise olla ja luua, soov kasvada, püüdes selleks vajadusel olla iseendastki suurem. Kes teavad, et mitte vale ja hirmutamine, vaid üksteise kuulamine ja toetamine aitavad üle elada rasked ajad ja annavad uue võimaluse tulevikuks. | Krista Aru: kuidas läbi tulla, et edasi minna? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alutaguse vallavalitsus korraldas oma valla pensionäridele Mäetaguse rahvamajas sügisese koosolemise. Vaadati tantsuetendust, söödi, räägiti juttu, tantsiti. Isegi konjakit olla pakutud. Kõik, kes olid kohal, olid väga rahul. Keegi ei otsinud toimunust mingit tagamõtet, ei näinud selles kellegi soovi end varakult enne riigikogu valimisi armsaks teha. Oli vaid tore pühapäev omade keskel. Inimesi peeti meeles. Rohkem polnudki vaja.
Haljala rahvamajas on keraamikatuba, on lugemisklubi, on saal laulukooride ja tantsurühmade harjutusteks. Seal näidatakse filme ja tähistatakse sobiliku pidulikkusega riiklikke ning kohalikke tähtpäevi. Rahvamaja uksed on kõigile valla, kõik on teretulnud. Kohalik maanaiste selts söödab külalisel kõhugi täis. Ja omavahel arutatakse selle üle, kuidas neid, kes on seni rahvamaja mitmekülgsest tegevusest kõrvale jäänud, endaga kaasa haarata.
Väike-Maarja valla Salla küla seltsimajas avati elanike ettevõtmisel ja valla toel raamatukogupunkt. Seltsimaja ülesehitus kunagisest lagunema jäänud kauplusehoonest algas 2011. aastal, kohalike endi algatusel, ning maja avati seltsitegevuseks, igapäevaseks koosistumiseks ning piduüritusteks juba aastal 2019. Nüüd siis avati ka raamatukogupunkt. Päris raamatutega, mida saab laenutada, tagasi tuua ja ka seltsimaja lugemistoas lugeda.
Pärnus tegutseb juba mitmendat aastat Academia Pernaviensis, mis ühes Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ning kohaliku ettevõtlus- ja arenduskeskusega tahab tuua sügisel ja talvel veidi suikuvasse Pärnusse värskeid mõtteid, uusi algatusi ja veelgi rohkem akadeemilist vaimsust. Ja kõike seda selleks, et Pärnu elu oleks parem, et Pärnu nn oma tee ei oleks vaid spaad ja suvine kuurorditurism.
"Igast Eestimaa nurgast saab nimetada just sellele kandile vajalikku, olulist ja iseloomulikku. Oma väiksuses on Eesti ikkagi suur."
Seda loetelu võib lõputult jätkata. Igast Eestimaa nurgast saab nimetada just sellele kandile vajalikku, olulist ja iseloomulikku. Oma väiksuses on Eesti ikkagi suur. Seda tänu neile inimestele, kes hoiavad oma kodukanti, tunnevad uhkust oma kultuuri üle ja püüavad kõikidest raskustest ja tagasilöökidest hoolimata hoida puhtana oma lävepaku, korras oma kodu ning tegusana oma ümbruskonna.
Neil ei ole oma tegevuseks eraldi pikaajalist strateegilist, mitmes erinevas kogus kinnitatud arenguplaani ega mõõdikuid tulemuste hindamiseks. Nende tegevuse tulemus on silmale nähtav: elu neis piirkondades on alles ning kui väline keskkond lubab, siis pigem kosub kui kahaneb. Vägisi püütakse au sees hoida ka vana talupojatarkust, et iga küla peab oma põllult ja laudast söönuks saama. Küll arendataks ka ettevõtlust ja väiketööstust, kui vaid riigistruktuurid nende hooleks jäetud ülesandeid täidaksid.
Tallinnas on sellest kõigest muidugi vähe kuulda ja näha. Ja meie iseseisva riigi kõige tähtsam kogu, riigikogu vist ei tahagi midagi teada, sest on sedavõrd ametis omaenda näitemängu etendamisega, unustades seejuures, milleks on demokraatlikus riigis parlament kutsutud ja seatud. Unustades siis loomulikult ka selle, et elu kestmiseks vajalikku keskkonda, sobilikku majandustegevust ja hädavajalikke kommunikatsioone, head kooliharidust ning kättesaadavat ning kaasaegset häda- ja arstiabi ei aita luua hirmutamine ega üksteise vastu ässitamine.
Kas tõesti oleks palju soovitud, et riigi kõrgeimas esinduses unustataks isiklikud soovid ja mõeldaks Eestile?
1928. aasta 24. veebruaril tervitas tollane Eesti peaminister Jaan Tõnisson rahvast järgmiste sõnadega:
"Riik oleme meie ise. Kui meie riigilt midagi nõuame, siis nõuame meie iseendilt. Ise peame kulud oma peale võtma, kui tahame midagi saada. Meie ei tohi karta raskust ega vaeva, mida meile vististi toovad ka ligemad aastakümned iseseisvas riigis. Meil on selge, et meid on tulevikus ootamas järjest ägedam võitlus olemise eest, mida rohkem meie maa nihkub võimsalt areneva ilmamajanduse keerisesse, kus meie endid suudaksime pealvee hoida ainuüksi kõige põhjalikuma töö varal. Meie peame ainult ettevalmistatud olema ülesannetele, mis tulevik meile peale paneb".
Tõnissoni prohvetlikud sõnad tööst ja tulevikust elavad kõigis neis, kes ümberringi möllavast kurjusest hoolimata püüavad Eestit hoida ja edasi viia. Mitte küll enam sellisena nagu iseseisev Eesti sündis 1918. aastal ega isegi mitte sellisena, nagu see on kaasaega jõudnud. Kuid ikkagi kindlana seisukohtades, mis väärtustavad rahvuslikku ja inimlikku, maa ja iseolemise eripära, aga ka koostööd ja ühiste lahendusteni jõudmist.
Tõnissoni sõnad elavad neis, kes teavad, et väikerahva püsimise läbi aegade ja raskuste tagab vaid väsimatu püüd ise olla ja luua, soov kasvada, püüdes selleks vajadusel olla iseendastki suurem. Kes teavad, et mitte vale ja hirmutamine, vaid üksteise kuulamine ja toetamine aitavad üle elada rasked ajad ja annavad uue võimaluse tulevikuks.
### Response:
Krista Aru: kuidas läbi tulla, et edasi minna? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aeg, sündmused ja olud muudavad mõistete tähendust, nende kasutamist ja kohaldamispraktikat. Nii on see keeles üldiselt, sealhulgas õiguses ja erandiks ei ole ka põhiseadus.
Eesti Vabariigi põhiseaduse teine peatükk, mis sätestab igaühe põhiõigused ja -vabadused, ei sisalda expressis verbis (sõnaselgelt) sellist põhiõigust kui õigus valida ja olla valitud. See võib nii mõnelegi üllatusena tulla.
Valimisõigus Eestis on tuletatav riigi demokraatlikku ülesehitust ette nägevatest sätetest, sh rahva esindusorganite – riigikogu (PS § 60 lg 1) ja kohalike omavalitsuste volikogude (PS § 156 lg2) – loomist ja toimimist ette nägevatest sätetest. Teemas tähendust omav on ka põhiseaduse paragrahvis 9 sisalduv põhimõte, mille kohaselt põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
Antud kontekstis on oluline veel Kohalike omavalitsuste valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 1, mille kohaselt on valimisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kellel on rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht vastavas vallas või linnas. Et lisaks Eesti oma õigusele on meile siduv ka Euroopa Liidu õigus, siis selle kohaselt peavad saama kohalikel valimistel valida ja olla valitud ka Euroopa Liidu kodanikud.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta suunab (soovitab) meid järgima valimiste korraldamisel demokraatia põhimõtteid. Demokraatia reeglid on loetud järgituks ka Euroopa Liidu riikides, kus KOV-ide valimistel kolmandate riikide kodanikud valida ei saa (näiteks Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Prantsusmaa jt, kokku 12 riiki).
Sarnast (soovituslikku) joont järgib ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon. Seega, kolmandate riikide (so EL-i väliste) kodanike valimisõiguse osas Eestile siduvaid norme ei ole, on mittesiduvaid soovitusi.
Kolmandate riikide kodakondsete õigused elukohajärgsetes riikides on riigiti varieeruvad. Nõuded ja tingimused sõltuvad konkreetse riigi ajaloolisest kujunemiskäigust, kultuurist ja tavadest ning sise- ja välispoliitilisest keskkonnast. Mitmetel juhtudel on see valdkond reguleeritud riikidevaheliste lepingutega.
Põhiseadust ja seadusi tõlgendatakse ja kohaldatakse põhiseaduse preambulas kajastatud väärtusi ning akuutset Eesti ühiskondliku sise- ja väliskonteksti arvestavalt. Põhiseaduse preambula kohaselt on Eesti riik "loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning peab "tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade…".
"Rahvuse, keele ja kultuuri hoidmise ja säilimise põhiseaduslik ülesanne laieneb ka kõikidele omavalitsustele sõltumata nende asukohast ja rahvuslikust koosseisust."
Need ülimad eesmärgid kohustavad riigi juhtkonda, eriti aga riigikogu ja valitsust rakendama kõiki vajalikke ja asjakohaseid abinõusid viidatud eesmärkide ja väärtuste kaitseks. Rahvuse, keele ja kultuuri hoidmise ja säilimise põhiseaduslik ülesanne laieneb ka kõikidele omavalitsustele sõltumata nende asukohast ja rahvuslikust koosseisust.
Õigus valida ja olla valitud ei ole rangelt võttes põhiõigus. Põhiõigused ja -vabadused on kirjas põhiseaduse II peatükis. Siit tuleneb, et iga põhiseaduses sisalduv õigus ei ole veel põhiõigus. Siiski, arvestades valimisõiguse tähendust ja mõju demokraatiale ja õigusriiklusele, on riigikohus pidanud seda õigust samaväärseks põhiõigusega. Vastavalt on riigikohus seda õigust käsitanud põhiseaduse § 156 lg 2 mõttes lihtseaduse reservatsiooniga (põhi)õiguseks, mida tohib piirata põhiseadusega mitte vastuolus olevatel eesmärkidel.
Rahvuslik julgeolek ja põhiseaduse alusväärtuste kaitsekohustus on kaheldamatult põhiseadusega kooskõlas olev tegevus. Riigi sise- ja välispoliitika on riigi esinduskogu (parlamendi) ja täidesaatva võimu (valitsuse) hinnata, kujundada ja vastutada. Julgeolekuohu operatiivne hinnang ja vastutus sellele reageerimiseks lasub valitsusel.
Kodakondsus kui staatus ei ole õigus, vaid privileeg, mille annab ja võtab ära riik. Kodakondsus on oma ideelt usalduse, lojaalsuse ja kohustuse side isiku ja kodakondsuse andnud riigi vahel. Sellest lähtuvalt on riigi määrata ka kodakondsuse saamise, andmise ja äravõtmise tingimused ning kodakondsusega kaasnevad õigused ja kohustused.
Valimisõigus ei ole ainult formaalne õigus hääletada. Hääletamisõigusel ja selle kasutamisel on tagajärjed. Häälte alusel moodustatakse kohalik volikogu, kelle otsustada on muu hulgas ametikohtade täitmine kohalikus omavalitsuses (sh nii Tallinnas, Narvas, Sillamäel jm), omavalitsuse arendamine, keelekasutus kohalikes ametiasutustes, sh kohalikes koolides, eesti keele ja kultuuri kaitse ja edendamine kohaliku omavalitsuse territooriumil jpm. KOV-idele on delegeeritud ka paljude riiklike või poolriiklike funktsioonide täitmine, näiteks elanike turvalisuse ja riigi- ning kodanikukaitse vallas.
Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed valivad endi hulgast ka esindaja(d) presidendi valimise valimiskogusse, kui see vajadus tekib. Esindajate valimisel osalevad volikogu liikmed. Esindajaks valimiskogus saavad küll olla ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Kuid volikogude formeerimise kaudu osalevad meil, kuigi mitte vahetult, kolmandate riikide kodanikud. Ja seeläbi põhimõtteliselt osalevad ka Eesti Vabariigi riigipea valimise valimiskogu koosseisu kujundamisel.
Meenutuseks: taastatud omariikluse algusaegadel pidi riigikohus tegelema Narva ja Sillamäe autonoomia "referendumite" riigiõigusliku hindamise ja tühistamisega. Olnut meenutades ja nüüdset kogumust arvestades tasub silmas pidada Ukrainas toimunud "hääletamisi" ning separatistlike või annekteeritud piirkondade tunnustamist ja nende "abistamist".
Meil on küllaga põhjust tõsiselt kaaluda kas praegustes oludes on teatud riikide kodanike osalemine Eesti kohaliku võimu kujundamises vajalik, põhjendatud ja meie riikluse aluspõhimõtteid toetav. Või vastupidi, võib seda ohustada. Meie ühiskonnas näib idee võtta Eestile reaalseks julgeolekuohuks oleva riigi (mille meie rahva esinduskogu, riigikogu, on nimetanud agressoriks) kodanikelt valimisõigus, omavat üsna laia kandepinda. Kui nii, siis oleks valimisõiguse äravõtmine olemuselt vajalik ja õigustatud põhiseaduslikku korda toetava ennetava meetmena.
Pole vajadust ega ratsionaalset põhjendust kasutada tähtajatut lauskeeldu kõikidele kolmandate riikide Eestis elavatele püsielanikele. Vajalik ja põhjendatud oleks üksnes ilmseks julgeolekuohuks olevate riikide alamate kohalikel valimistel hääleõiguse piiramine (äravõtmine). Põhimõttelise otsuse selles peaks tegema riigikogu.
Julgeolekuohuks olevate riikide loendi, hääleõiguse piiramise ajalise kestuse ja erandite tingimused ja korra peaks kehtestama valitsus, sest valitsusel lasub riigi julgeoleku ja rahvuslike väärtuste praktilise kaitse ning ohu operatiivne hinnangu ja sellele reageerimise vastutus. Mõistagi peaks valitsuse sellekohasele tegevusele andma õiguse ((normi)delegatsiooni) parlament ehk riigikogu nagu põhiseaduse paragrahv 156 lõige 2 ka eeldab.
Võib olla asjakohane ja olukorda arvestav kui piirang on tähtaegne (ajaliselt piiratud) ehk seotud ohuhinnanguga. Samuti võiks regulatsioon ette näha põhjendatud erandite tegemise võimaluse (näiteks juhuks, kui objektiivselt on osutunud võimatuks loobuda julgeolekuohuks hinnatud riigi kodakondsusest).
Kokkuvõtvalt: õiguslikud eeldused ja võimalused on olemas, vaja on poliitilist otsust. | Rait Maruste: mittekodanike valimisõigusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aeg, sündmused ja olud muudavad mõistete tähendust, nende kasutamist ja kohaldamispraktikat. Nii on see keeles üldiselt, sealhulgas õiguses ja erandiks ei ole ka põhiseadus.
Eesti Vabariigi põhiseaduse teine peatükk, mis sätestab igaühe põhiõigused ja -vabadused, ei sisalda expressis verbis (sõnaselgelt) sellist põhiõigust kui õigus valida ja olla valitud. See võib nii mõnelegi üllatusena tulla.
Valimisõigus Eestis on tuletatav riigi demokraatlikku ülesehitust ette nägevatest sätetest, sh rahva esindusorganite – riigikogu (PS § 60 lg 1) ja kohalike omavalitsuste volikogude (PS § 156 lg2) – loomist ja toimimist ette nägevatest sätetest. Teemas tähendust omav on ka põhiseaduse paragrahvis 9 sisalduv põhimõte, mille kohaselt põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
Antud kontekstis on oluline veel Kohalike omavalitsuste valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 1, mille kohaselt on valimisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kellel on rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht vastavas vallas või linnas. Et lisaks Eesti oma õigusele on meile siduv ka Euroopa Liidu õigus, siis selle kohaselt peavad saama kohalikel valimistel valida ja olla valitud ka Euroopa Liidu kodanikud.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta suunab (soovitab) meid järgima valimiste korraldamisel demokraatia põhimõtteid. Demokraatia reeglid on loetud järgituks ka Euroopa Liidu riikides, kus KOV-ide valimistel kolmandate riikide kodanikud valida ei saa (näiteks Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Prantsusmaa jt, kokku 12 riiki).
Sarnast (soovituslikku) joont järgib ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon. Seega, kolmandate riikide (so EL-i väliste) kodanike valimisõiguse osas Eestile siduvaid norme ei ole, on mittesiduvaid soovitusi.
Kolmandate riikide kodakondsete õigused elukohajärgsetes riikides on riigiti varieeruvad. Nõuded ja tingimused sõltuvad konkreetse riigi ajaloolisest kujunemiskäigust, kultuurist ja tavadest ning sise- ja välispoliitilisest keskkonnast. Mitmetel juhtudel on see valdkond reguleeritud riikidevaheliste lepingutega.
Põhiseadust ja seadusi tõlgendatakse ja kohaldatakse põhiseaduse preambulas kajastatud väärtusi ning akuutset Eesti ühiskondliku sise- ja väliskonteksti arvestavalt. Põhiseaduse preambula kohaselt on Eesti riik "loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning peab "tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade…".
"Rahvuse, keele ja kultuuri hoidmise ja säilimise põhiseaduslik ülesanne laieneb ka kõikidele omavalitsustele sõltumata nende asukohast ja rahvuslikust koosseisust."
Need ülimad eesmärgid kohustavad riigi juhtkonda, eriti aga riigikogu ja valitsust rakendama kõiki vajalikke ja asjakohaseid abinõusid viidatud eesmärkide ja väärtuste kaitseks. Rahvuse, keele ja kultuuri hoidmise ja säilimise põhiseaduslik ülesanne laieneb ka kõikidele omavalitsustele sõltumata nende asukohast ja rahvuslikust koosseisust.
Õigus valida ja olla valitud ei ole rangelt võttes põhiõigus. Põhiõigused ja -vabadused on kirjas põhiseaduse II peatükis. Siit tuleneb, et iga põhiseaduses sisalduv õigus ei ole veel põhiõigus. Siiski, arvestades valimisõiguse tähendust ja mõju demokraatiale ja õigusriiklusele, on riigikohus pidanud seda õigust samaväärseks põhiõigusega. Vastavalt on riigikohus seda õigust käsitanud põhiseaduse § 156 lg 2 mõttes lihtseaduse reservatsiooniga (põhi)õiguseks, mida tohib piirata põhiseadusega mitte vastuolus olevatel eesmärkidel.
Rahvuslik julgeolek ja põhiseaduse alusväärtuste kaitsekohustus on kaheldamatult põhiseadusega kooskõlas olev tegevus. Riigi sise- ja välispoliitika on riigi esinduskogu (parlamendi) ja täidesaatva võimu (valitsuse) hinnata, kujundada ja vastutada. Julgeolekuohu operatiivne hinnang ja vastutus sellele reageerimiseks lasub valitsusel.
Kodakondsus kui staatus ei ole õigus, vaid privileeg, mille annab ja võtab ära riik. Kodakondsus on oma ideelt usalduse, lojaalsuse ja kohustuse side isiku ja kodakondsuse andnud riigi vahel. Sellest lähtuvalt on riigi määrata ka kodakondsuse saamise, andmise ja äravõtmise tingimused ning kodakondsusega kaasnevad õigused ja kohustused.
Valimisõigus ei ole ainult formaalne õigus hääletada. Hääletamisõigusel ja selle kasutamisel on tagajärjed. Häälte alusel moodustatakse kohalik volikogu, kelle otsustada on muu hulgas ametikohtade täitmine kohalikus omavalitsuses (sh nii Tallinnas, Narvas, Sillamäel jm), omavalitsuse arendamine, keelekasutus kohalikes ametiasutustes, sh kohalikes koolides, eesti keele ja kultuuri kaitse ja edendamine kohaliku omavalitsuse territooriumil jpm. KOV-idele on delegeeritud ka paljude riiklike või poolriiklike funktsioonide täitmine, näiteks elanike turvalisuse ja riigi- ning kodanikukaitse vallas.
Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed valivad endi hulgast ka esindaja(d) presidendi valimise valimiskogusse, kui see vajadus tekib. Esindajate valimisel osalevad volikogu liikmed. Esindajaks valimiskogus saavad küll olla ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Kuid volikogude formeerimise kaudu osalevad meil, kuigi mitte vahetult, kolmandate riikide kodanikud. Ja seeläbi põhimõtteliselt osalevad ka Eesti Vabariigi riigipea valimise valimiskogu koosseisu kujundamisel.
Meenutuseks: taastatud omariikluse algusaegadel pidi riigikohus tegelema Narva ja Sillamäe autonoomia "referendumite" riigiõigusliku hindamise ja tühistamisega. Olnut meenutades ja nüüdset kogumust arvestades tasub silmas pidada Ukrainas toimunud "hääletamisi" ning separatistlike või annekteeritud piirkondade tunnustamist ja nende "abistamist".
Meil on küllaga põhjust tõsiselt kaaluda kas praegustes oludes on teatud riikide kodanike osalemine Eesti kohaliku võimu kujundamises vajalik, põhjendatud ja meie riikluse aluspõhimõtteid toetav. Või vastupidi, võib seda ohustada. Meie ühiskonnas näib idee võtta Eestile reaalseks julgeolekuohuks oleva riigi (mille meie rahva esinduskogu, riigikogu, on nimetanud agressoriks) kodanikelt valimisõigus, omavat üsna laia kandepinda. Kui nii, siis oleks valimisõiguse äravõtmine olemuselt vajalik ja õigustatud põhiseaduslikku korda toetava ennetava meetmena.
Pole vajadust ega ratsionaalset põhjendust kasutada tähtajatut lauskeeldu kõikidele kolmandate riikide Eestis elavatele püsielanikele. Vajalik ja põhjendatud oleks üksnes ilmseks julgeolekuohuks olevate riikide alamate kohalikel valimistel hääleõiguse piiramine (äravõtmine). Põhimõttelise otsuse selles peaks tegema riigikogu.
Julgeolekuohuks olevate riikide loendi, hääleõiguse piiramise ajalise kestuse ja erandite tingimused ja korra peaks kehtestama valitsus, sest valitsusel lasub riigi julgeoleku ja rahvuslike väärtuste praktilise kaitse ning ohu operatiivne hinnangu ja sellele reageerimise vastutus. Mõistagi peaks valitsuse sellekohasele tegevusele andma õiguse ((normi)delegatsiooni) parlament ehk riigikogu nagu põhiseaduse paragrahv 156 lõige 2 ka eeldab.
Võib olla asjakohane ja olukorda arvestav kui piirang on tähtaegne (ajaliselt piiratud) ehk seotud ohuhinnanguga. Samuti võiks regulatsioon ette näha põhjendatud erandite tegemise võimaluse (näiteks juhuks, kui objektiivselt on osutunud võimatuks loobuda julgeolekuohuks hinnatud riigi kodakondsusest).
Kokkuvõtvalt: õiguslikud eeldused ja võimalused on olemas, vaja on poliitilist otsust.
### Response:
Rait Maruste: mittekodanike valimisõigusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurbritannia teatas eelmisel nädalal, et Briti sõdurid lahkuvad Malist. Üheks põhjuseks on riigis asuvad Venemaa Wagneri palgasõdurid.
Suurbritannia ministrid lendavad sel nädalal Ghanasse, et sõlmida uus julgeolekulepe. Pole veel selge, kui ulatuslik leping sõlmitakse, vahendas The Telegraph.
Veel mõni kuu tagasi kirjeldasid Briti ametnikud Mali missiooni kui "terrorismivastase sõja uut rindejoont". Seetõttu võivad britid tahta nüüd uue Ghana missiooniga oma mainet parandada.
Suurbritannia endine Aafrika asjade minister Rory Stewart leiab, et tegemist võib olla ainult maine paranduse operatsiooniga.
"Me nägime vaeva, et pidada Malis üleval 300 sõdurit, see läks eelarvest maksma kuni sada miljonit naela. Ma kardan, et pööre Ghana ja Burkina Faso poole on viis, kuidas vabandada meie taganemist Sahelist," ütles Stewart.
Stewart on pikka aega väitnud, et Suurbritannia enda julgeolek satub ohtu, kui relvarühmitused suudavad Saheli piirkonnas kanda kinnitada.
Kriitikud leiavad, et Suurbritannia tegevusplaan Malis oli algusest peale liiga naiivne ja kantud nostalgiast. Põhja-Malis asuv Suurbritannia baas sai nime legendaarse sõjaväelase Ralph Bagnoldi järgi. Bagnold abistas esimest SAS-i üksust, mille käigus britid korraldasid üllatusrünnakuid Saksa vägede vastu.
Malis tegutsevad nüüd Venemaa palgasõdurite firma Wagner võitlejad. Wagneri võitlejad on seal olnud sama jõhkrad kui Ukrainas.
Ghana on Suurbritannia peamine liitlane Lääne-Aafrikas. Ghana muretseb nüüd, et Sahelis leviv anarhia võib jõuda ka Lääne-Aafrikasse. | Suurbritannia võib oma sõdurid saata Ghanasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurbritannia teatas eelmisel nädalal, et Briti sõdurid lahkuvad Malist. Üheks põhjuseks on riigis asuvad Venemaa Wagneri palgasõdurid.
Suurbritannia ministrid lendavad sel nädalal Ghanasse, et sõlmida uus julgeolekulepe. Pole veel selge, kui ulatuslik leping sõlmitakse, vahendas The Telegraph.
Veel mõni kuu tagasi kirjeldasid Briti ametnikud Mali missiooni kui "terrorismivastase sõja uut rindejoont". Seetõttu võivad britid tahta nüüd uue Ghana missiooniga oma mainet parandada.
Suurbritannia endine Aafrika asjade minister Rory Stewart leiab, et tegemist võib olla ainult maine paranduse operatsiooniga.
"Me nägime vaeva, et pidada Malis üleval 300 sõdurit, see läks eelarvest maksma kuni sada miljonit naela. Ma kardan, et pööre Ghana ja Burkina Faso poole on viis, kuidas vabandada meie taganemist Sahelist," ütles Stewart.
Stewart on pikka aega väitnud, et Suurbritannia enda julgeolek satub ohtu, kui relvarühmitused suudavad Saheli piirkonnas kanda kinnitada.
Kriitikud leiavad, et Suurbritannia tegevusplaan Malis oli algusest peale liiga naiivne ja kantud nostalgiast. Põhja-Malis asuv Suurbritannia baas sai nime legendaarse sõjaväelase Ralph Bagnoldi järgi. Bagnold abistas esimest SAS-i üksust, mille käigus britid korraldasid üllatusrünnakuid Saksa vägede vastu.
Malis tegutsevad nüüd Venemaa palgasõdurite firma Wagner võitlejad. Wagneri võitlejad on seal olnud sama jõhkrad kui Ukrainas.
Ghana on Suurbritannia peamine liitlane Lääne-Aafrikas. Ghana muretseb nüüd, et Sahelis leviv anarhia võib jõuda ka Lääne-Aafrikasse.
### Response:
Suurbritannia võib oma sõdurid saata Ghanasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arizona tegi hea ründemängu, kui tabas väljakult viskeid lausa 62-protsendiliselt ning saatis 15 kaugviskest läbi rõnga kaheksa. Kriisa tõi Arizona kasuks 11 punkti (kolmepunktivisked 3/5), seitse resultatiivset söötu ja patustas tiimi kümnest pallikaotusest kolmega. Kümneks minutiks väljakule saanud Henri Veesaar eksis oma ühel kaugviskel ning tegi ka ühe pallikaotuse ja isikliku vea.
Võimsa mängu tegi leedukas Azuolas Tubelis, kes viskas 30 punkti (visked väljakult 12/18) ja võttis 11 lauapalli, Oumar Ballo toetas tiimi 21 punkti ja kümne lauapalliga.
Hooaega nelja võiduga alustanud Arizona läheb Maui turniiri poolfinaalis vastamisi 17. asetusega San Diego State'iga, kes oli 88:77 üle Ohio State'ist. Mäng toimub Eesti aja järgi kolmapäeva varahommikul. | Kriisa aitas Arizonal Hawaii turniiri võidukalt alustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arizona tegi hea ründemängu, kui tabas väljakult viskeid lausa 62-protsendiliselt ning saatis 15 kaugviskest läbi rõnga kaheksa. Kriisa tõi Arizona kasuks 11 punkti (kolmepunktivisked 3/5), seitse resultatiivset söötu ja patustas tiimi kümnest pallikaotusest kolmega. Kümneks minutiks väljakule saanud Henri Veesaar eksis oma ühel kaugviskel ning tegi ka ühe pallikaotuse ja isikliku vea.
Võimsa mängu tegi leedukas Azuolas Tubelis, kes viskas 30 punkti (visked väljakult 12/18) ja võttis 11 lauapalli, Oumar Ballo toetas tiimi 21 punkti ja kümne lauapalliga.
Hooaega nelja võiduga alustanud Arizona läheb Maui turniiri poolfinaalis vastamisi 17. asetusega San Diego State'iga, kes oli 88:77 üle Ohio State'ist. Mäng toimub Eesti aja järgi kolmapäeva varahommikul.
### Response:
Kriisa aitas Arizonal Hawaii turniiri võidukalt alustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti keel on kõnetöötluse vaatepunktist täiesti keskmine keel. Hiljuti tuli üks uuring välja, mis uuris muu hulgas kõnetuvastusvigade arvu eri keeltes. Sealt selgus, et ta ei ole väga keeruline ega ka väga lihtne," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Tanel Alumäe.
"Eesti keel on kõnetöötluse vaatepunktist täiesti keskmine keel."
Koos kolleegidega töötab Alumäe välja erinevaid eesti keelele mõeldud tehnoloogilisi lahendusi. Nii on neil olemas juba suulise eesti keele kõnetuvastus ja arendamisel programm, mis teeks tuvastatud kõne põhjal vestlustest lühikokkuvõtteid. Samuti käib töö tuntud kõnelejate ja erinevate keelte tuvastusega ning tarkvaraga, mis suudaks inimese küsimusele vastuse anda mitme allika põhjal.
Tunnise koosoleku viis tuumakat minutit
"Kokkuvõtete genereerimise süsteemi juures ma toon alati näite, et mina olen siis rahul, kui selle abil saab teha korteriühistu koosolekust protokolli," ütleb Tanel Alumäe. Ta täpsustab, et mistahes koosolekul räägitakse olulise kõrval palju ebaolulist, hõigutakse läbisegi ja tihtilugu käib jutt mitmes keeles.
"Nendest koosolekutest on äärmiselt tüütu protokolle kirjutada, aga keegi vaene assistent peab seda tegema. Teiseks on neid pärast ka äärmiselt tüütu lugeda," osutab Alumäe. Tema töörühma üks eesmärk ongi välja arendada tarkvara, mis võtaks inimestevahelise vestluse viis korda lühemalt ja sisutihedalt kokku. Ideaalis oleks seda kokkuvõtet ka lihtne lugeda.
"Mina olen siis rahul, kui selle abil saab teha korteriühistu koosolekust protokolli."
Praegu on Alumäe sõnul murekoht, kust saada masinõppel põhinevale programmile treeningandmeid. "Programmil on õppimiseks vaja selliseid andmepaare, kus on olemas algdokument ja sellest inimannotaatori tehtud kokkuvõte," seletab ta. Kuna vabalt kätte saadavaid koosolekulindistusi või eravestlusi võtta pole, õpetab töörühm programmi praegu eeskätt Eesti Rahvusringhäälingu vestlussaadete transkriptsioonide ja kokkuvõtete põhjal.
Võimalus tele- või raadiosaateid kokku võtta olekski Alumäe sõnul veel üks programmi rakendusi. Kokkuvõttes säiliks algse vestluse struktuur, kus sõna saavad nii külaline kui ka saatejuht. "Kui inimesel jäi eile saade vaatamata, aga ta tahab teada, mis seal juhtus, siis ta saab selle ühe minutiga ära tarbida. Midagi läheb muidugi kaduma, aga mõned mõtted saab ikkagi kätte," tõdeb ta.
Kõne on juba tuvastatav
Teine Tanel Alumäe ja kolleegide arendatud keeletehnoloogiline lahendus on eesti keele kõnetuvastus. See saab kaasprofessori sõnul kvaliteetselt salvestatud ja korraliku hääldusega kõnest juba väga hästi aru. "Eetrist tulnud uudised nagu "Aktuaalne kaamera" või "Päevakaja" on kõnetuvastuse jaoks kõige lihtsam materjal üldse," märgib ta. Nagu kokkuvõtteprogrammi, treeniti ka kõnetuvastust paljuski just vestlussaadetega.
"Eetrist tulnud uudised nagu "Aktuaalne kaamera" või "Päevakaja" on kõnetuvastuse jaoks kõige lihtsam materjal üldse."
Praegu jääb kõnetuvastus veel hätta näiteks võõrnimedega või mõnes muus keeles tsitaatsõnadega. Tuvastust raskendavad ka kehv helikvaliteet ja väga spontaanne suuline kõne. "Kui on koosolek, mis on salvestatud ühe telefoniga suure laua keskel, ja laua ümber on viis inimest, kes mõmisevad või kohati räägivad üksteise peale, siis sellised asjad on keerulised. Seal tuleb kõvasti vigu, eriti kui räägitakse samal ajal," seletab Alumäe.
Kõnetuvastusse üles laetud materjale töörühm tema sõnul üldiselt ei kasuta. Samas on neil olemas väike testvalim, millega kõnetuvastuse vigu leida ja mõõta. "Seal on kümmekond juhuslikult valitud üleslaetud faili, mis meil on käsitsi ära transkribeeritud ning mille põhjal me mõõdame kogu aeg oma süsteemi kvaliteeti, et aru saada, kas liigume õiges suunas," põhjendab ta.
Muud nutikad lahendused
Kõnetuvastuse ja kokkuvõtteprogrammi kõrval on Tanel Alumäe töörühmal töös teisigi lahendusi. Näiteks õpetasid nad juba umbes viie aasta eest välja mudeli, mis tunneks ära hoopis kõneleja. "Meie kõnetuvastuse tehnoloogia üritab tuvastada väga paljude avaliku elu tegelaste isikut üksnes hääle põhjal," kirjeldab Alumäe.
Lisaks on töörühma üks eesmärk teha automaatselt kindlaks, millist keelt parasjagu kõneldakse. Kaasprofessori sõnul on see vajalik, sest vahel juhtub, et pika eestikeelse jutu sees räägib keegi ka mõne lõigu näiteks inglise või vene keeles. "Seda ei hakata tuvastama eesti keele tuvastuse mudeliga, sest siis tuleb masinast välja jama. Peaksime lihtsalt selle lõigu vahele jätma," põhjendab ta vajadust eraldi mudeli järele.
"Kui keelel pole tänapäeval sellist keeletehnoloogilist tuge, siis on karta, et ta lihtsalt hääbub."
Kõneldava keele kindlaks tegemise mudelil on Alumäe sõnul praegu aga omaette komistuskivi: kõneleja aktsent. Teisisõnu, kui eestlane kõneleb eesti keelt, saab masin sellest 99-protsendilise täpsusega aru. "Kui mina nüüd räägin saksa keelt, mida ma oskan suhteliselt hästi, siis ta pigem ütleb, et see on eesti keel või üldse baski keel ehk tekib täielik segadus,"selgitab kaasprofessor. Siin oleks tema sõnul abi sellest, kui masin ei määraks keelt mõne üksiku inimese suust kõlanud hääliku põhjal, vaid otsiks tekstist kindlasse keelde kuuluvaid sõnu.
Kõnetuvastuse parandamise kõrval tahaks Alumäe jõuda lahenduseni, mis teeks küsimusele orienteeritud kokkuvõtte mitmest dokumendist. "Mind huvitab näiteks, millal võib politseiauto parkida kõnniteel. Kui ma selle küsimuse Google'isse kirjutan, saan vastuseks mitu erinevat artiklit ja seadust," toob ta näite. Ideaalis võiks tulevikulahendus kõik need seadused läbi vaadata ja koostada nende erinevate lõikude põhjal konkreetsele küsimusele lühikese vastuse.
Kõik need lahendused on Alumäe sõnul eesti keele tulevikule mõeldes samavõrd elutähtsad, nagu sajandite eest olid kirjakeel ja trükipress. "Kui keelel pole tänapäeval sellist keeletehnoloogilist tuge, siis on karta, et ta lihtsalt hääbub. Me harjumegi kasutama inglise keelt või muid keeli. Alguses teeme seda arvutiga, aga pärast ka üksteisega," sõnab ta.
Tanel Alumäe ja kolleegid kirjutavad oma tegemistest ajakirjas Baltic Journal of Modern Computing. | Venivast koosolekust säästab tulevikus kõnetöötlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti keel on kõnetöötluse vaatepunktist täiesti keskmine keel. Hiljuti tuli üks uuring välja, mis uuris muu hulgas kõnetuvastusvigade arvu eri keeltes. Sealt selgus, et ta ei ole väga keeruline ega ka väga lihtne," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Tanel Alumäe.
"Eesti keel on kõnetöötluse vaatepunktist täiesti keskmine keel."
Koos kolleegidega töötab Alumäe välja erinevaid eesti keelele mõeldud tehnoloogilisi lahendusi. Nii on neil olemas juba suulise eesti keele kõnetuvastus ja arendamisel programm, mis teeks tuvastatud kõne põhjal vestlustest lühikokkuvõtteid. Samuti käib töö tuntud kõnelejate ja erinevate keelte tuvastusega ning tarkvaraga, mis suudaks inimese küsimusele vastuse anda mitme allika põhjal.
Tunnise koosoleku viis tuumakat minutit
"Kokkuvõtete genereerimise süsteemi juures ma toon alati näite, et mina olen siis rahul, kui selle abil saab teha korteriühistu koosolekust protokolli," ütleb Tanel Alumäe. Ta täpsustab, et mistahes koosolekul räägitakse olulise kõrval palju ebaolulist, hõigutakse läbisegi ja tihtilugu käib jutt mitmes keeles.
"Nendest koosolekutest on äärmiselt tüütu protokolle kirjutada, aga keegi vaene assistent peab seda tegema. Teiseks on neid pärast ka äärmiselt tüütu lugeda," osutab Alumäe. Tema töörühma üks eesmärk ongi välja arendada tarkvara, mis võtaks inimestevahelise vestluse viis korda lühemalt ja sisutihedalt kokku. Ideaalis oleks seda kokkuvõtet ka lihtne lugeda.
"Mina olen siis rahul, kui selle abil saab teha korteriühistu koosolekust protokolli."
Praegu on Alumäe sõnul murekoht, kust saada masinõppel põhinevale programmile treeningandmeid. "Programmil on õppimiseks vaja selliseid andmepaare, kus on olemas algdokument ja sellest inimannotaatori tehtud kokkuvõte," seletab ta. Kuna vabalt kätte saadavaid koosolekulindistusi või eravestlusi võtta pole, õpetab töörühm programmi praegu eeskätt Eesti Rahvusringhäälingu vestlussaadete transkriptsioonide ja kokkuvõtete põhjal.
Võimalus tele- või raadiosaateid kokku võtta olekski Alumäe sõnul veel üks programmi rakendusi. Kokkuvõttes säiliks algse vestluse struktuur, kus sõna saavad nii külaline kui ka saatejuht. "Kui inimesel jäi eile saade vaatamata, aga ta tahab teada, mis seal juhtus, siis ta saab selle ühe minutiga ära tarbida. Midagi läheb muidugi kaduma, aga mõned mõtted saab ikkagi kätte," tõdeb ta.
Kõne on juba tuvastatav
Teine Tanel Alumäe ja kolleegide arendatud keeletehnoloogiline lahendus on eesti keele kõnetuvastus. See saab kaasprofessori sõnul kvaliteetselt salvestatud ja korraliku hääldusega kõnest juba väga hästi aru. "Eetrist tulnud uudised nagu "Aktuaalne kaamera" või "Päevakaja" on kõnetuvastuse jaoks kõige lihtsam materjal üldse," märgib ta. Nagu kokkuvõtteprogrammi, treeniti ka kõnetuvastust paljuski just vestlussaadetega.
"Eetrist tulnud uudised nagu "Aktuaalne kaamera" või "Päevakaja" on kõnetuvastuse jaoks kõige lihtsam materjal üldse."
Praegu jääb kõnetuvastus veel hätta näiteks võõrnimedega või mõnes muus keeles tsitaatsõnadega. Tuvastust raskendavad ka kehv helikvaliteet ja väga spontaanne suuline kõne. "Kui on koosolek, mis on salvestatud ühe telefoniga suure laua keskel, ja laua ümber on viis inimest, kes mõmisevad või kohati räägivad üksteise peale, siis sellised asjad on keerulised. Seal tuleb kõvasti vigu, eriti kui räägitakse samal ajal," seletab Alumäe.
Kõnetuvastusse üles laetud materjale töörühm tema sõnul üldiselt ei kasuta. Samas on neil olemas väike testvalim, millega kõnetuvastuse vigu leida ja mõõta. "Seal on kümmekond juhuslikult valitud üleslaetud faili, mis meil on käsitsi ära transkribeeritud ning mille põhjal me mõõdame kogu aeg oma süsteemi kvaliteeti, et aru saada, kas liigume õiges suunas," põhjendab ta.
Muud nutikad lahendused
Kõnetuvastuse ja kokkuvõtteprogrammi kõrval on Tanel Alumäe töörühmal töös teisigi lahendusi. Näiteks õpetasid nad juba umbes viie aasta eest välja mudeli, mis tunneks ära hoopis kõneleja. "Meie kõnetuvastuse tehnoloogia üritab tuvastada väga paljude avaliku elu tegelaste isikut üksnes hääle põhjal," kirjeldab Alumäe.
Lisaks on töörühma üks eesmärk teha automaatselt kindlaks, millist keelt parasjagu kõneldakse. Kaasprofessori sõnul on see vajalik, sest vahel juhtub, et pika eestikeelse jutu sees räägib keegi ka mõne lõigu näiteks inglise või vene keeles. "Seda ei hakata tuvastama eesti keele tuvastuse mudeliga, sest siis tuleb masinast välja jama. Peaksime lihtsalt selle lõigu vahele jätma," põhjendab ta vajadust eraldi mudeli järele.
"Kui keelel pole tänapäeval sellist keeletehnoloogilist tuge, siis on karta, et ta lihtsalt hääbub."
Kõneldava keele kindlaks tegemise mudelil on Alumäe sõnul praegu aga omaette komistuskivi: kõneleja aktsent. Teisisõnu, kui eestlane kõneleb eesti keelt, saab masin sellest 99-protsendilise täpsusega aru. "Kui mina nüüd räägin saksa keelt, mida ma oskan suhteliselt hästi, siis ta pigem ütleb, et see on eesti keel või üldse baski keel ehk tekib täielik segadus,"selgitab kaasprofessor. Siin oleks tema sõnul abi sellest, kui masin ei määraks keelt mõne üksiku inimese suust kõlanud hääliku põhjal, vaid otsiks tekstist kindlasse keelde kuuluvaid sõnu.
Kõnetuvastuse parandamise kõrval tahaks Alumäe jõuda lahenduseni, mis teeks küsimusele orienteeritud kokkuvõtte mitmest dokumendist. "Mind huvitab näiteks, millal võib politseiauto parkida kõnniteel. Kui ma selle küsimuse Google'isse kirjutan, saan vastuseks mitu erinevat artiklit ja seadust," toob ta näite. Ideaalis võiks tulevikulahendus kõik need seadused läbi vaadata ja koostada nende erinevate lõikude põhjal konkreetsele küsimusele lühikese vastuse.
Kõik need lahendused on Alumäe sõnul eesti keele tulevikule mõeldes samavõrd elutähtsad, nagu sajandite eest olid kirjakeel ja trükipress. "Kui keelel pole tänapäeval sellist keeletehnoloogilist tuge, siis on karta, et ta lihtsalt hääbub. Me harjumegi kasutama inglise keelt või muid keeli. Alguses teeme seda arvutiga, aga pärast ka üksteisega," sõnab ta.
Tanel Alumäe ja kolleegid kirjutavad oma tegemistest ajakirjas Baltic Journal of Modern Computing.
### Response:
Venivast koosolekust säästab tulevikus kõnetöötlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pähklipureja" on balletimaailma üks legendaarseimaid teoseid, tervitades jõuluajal publikut üle kogu maailma lavalaudadel juba aastast 1892. Vanemuises lavastatakse "Pähklipurejat" viiendat korda.
Vanemuise teatri lavastaja ja koreograaf Mare Tommingas võtab Tšaikovski "Pähklipureja" ette teist korda – aastal 1994 esietendus Tomminga samanimeline lavastus "Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö". Seekordses versioonis jääb Tommingas truuks esimese lavastuse jaoks valitud originaallibretole, kuid lisandunud on uusi suhteliine, suurejooneline kujundus ja fantaasiarikkad kostüümid.
Tomminga sõnul on lavaloos kesksel kohal noore inimese maailmataju, fantaasia, filosoofia ja neist lähtuvad suhteliinid läbi ühe lapse silmade. "Peategelase südamevalu ja empaatia oma kujutletavate tegelaste suhtes on päris, sügav ja puudutav. Tšaikovski ballettmuinasjutt võiks ammenduda ka ainult esimese vaatusega, kus me näeme lõbusat jõuluõhtut erinevate tantsude ja stseenidega jõulukuuse ümber. Eriliseks teeb selle jõuluõhtu üks külaline – nukumeister Drosselmeyer, kes lisaks paljudele kingitustele on meisterdanud tinasõdurikujulise pähklipurustajast nuku, kelle välimus pigem peletab lapsi. Ainuke, kelle süda nuku vastu külmaks ei jää, on peretütar Maria. Stseenis, kus Maria võtab katkise nuku oma embusesse, ongi loo kõige olulisem koht, mis on just jõulude ajal erilise tähendusega, kujutades hoolivust, sallivust ja armastust lähedaste suhtes," kirjeldas Tommingas.
Võrreldes Tomminga esimese "Pähklipurejaga", on praegu lavale jõudvas loos mitmeid kattuvusi, aga ka täiendusi. Tomminga esimesest "Pähklipurejast" kandub sellesse lavateosesse üle näiteks kahe tantsunumbri koreograafia.
"Kuulsat "Hiina tantsu" on Elena Poznjak-Kõlar Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilastele viimased 28 aastat korduvalt õpetanud. Meie maalisaalis samuti 28 aastat tagasi valminud teetassid on siiani säilinud – neidsamu tasse hoiavad käes uued väikesed tantsijad. Ratastoolilgi, mida lavastuses kasutame, on Vanemuises väga väärikas ajalugu. Enne minu esimest lavastust oli see ratastool olulises rollis Evald Hermaküla lavastuses "Tuhkatriinumäng", lisaks on seda kasutatud mitmetes teistes lavastustes ning nüüd jõuab see taas "Pähklipurejasse"," jagas Tommingas.
Lavastaja ja koreograaf Mare Tommingas on ka lavastuse libretist ja kostüümikunstnik. Muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, dirigendipuldis võib näha ka dirigente Taavi Kulli või Aleksandr Bražnikut. Kunstnikutöös toetab lavastajat Kristjan Suits (Tallinna Linnateater). Videokunstnik on Taavi Varm ja valguskunstnikuna annab oma panuse Margus Vaigur (Endla).
Osades on Caroline Maquignon, Olivia Lenssens, Colby Samuel Louis Catton, Yuta Irikura, Alain Divoux, Alexander Germain Drew, Sayaka Nagahiro, Georgia Toni Hyrkäs, Mirell Sork, Yukiko Yanagi, Emily Ward, Gus Upchurch, Willem Houck, Bradley Howell, Alexandra Heidi Foyen ja Raminta Rudžionyte-Jordan.
Laval on Vanemuise balletitrupp ning Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased. Muusikalise kõla annavad lavastusele Vanemuise sümfooniaorkester ja Tartu Karlova kooli koorikooli õpilased. | Vanemuises esietendub ballettmuinasjutt "Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pähklipureja" on balletimaailma üks legendaarseimaid teoseid, tervitades jõuluajal publikut üle kogu maailma lavalaudadel juba aastast 1892. Vanemuises lavastatakse "Pähklipurejat" viiendat korda.
Vanemuise teatri lavastaja ja koreograaf Mare Tommingas võtab Tšaikovski "Pähklipureja" ette teist korda – aastal 1994 esietendus Tomminga samanimeline lavastus "Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö". Seekordses versioonis jääb Tommingas truuks esimese lavastuse jaoks valitud originaallibretole, kuid lisandunud on uusi suhteliine, suurejooneline kujundus ja fantaasiarikkad kostüümid.
Tomminga sõnul on lavaloos kesksel kohal noore inimese maailmataju, fantaasia, filosoofia ja neist lähtuvad suhteliinid läbi ühe lapse silmade. "Peategelase südamevalu ja empaatia oma kujutletavate tegelaste suhtes on päris, sügav ja puudutav. Tšaikovski ballettmuinasjutt võiks ammenduda ka ainult esimese vaatusega, kus me näeme lõbusat jõuluõhtut erinevate tantsude ja stseenidega jõulukuuse ümber. Eriliseks teeb selle jõuluõhtu üks külaline – nukumeister Drosselmeyer, kes lisaks paljudele kingitustele on meisterdanud tinasõdurikujulise pähklipurustajast nuku, kelle välimus pigem peletab lapsi. Ainuke, kelle süda nuku vastu külmaks ei jää, on peretütar Maria. Stseenis, kus Maria võtab katkise nuku oma embusesse, ongi loo kõige olulisem koht, mis on just jõulude ajal erilise tähendusega, kujutades hoolivust, sallivust ja armastust lähedaste suhtes," kirjeldas Tommingas.
Võrreldes Tomminga esimese "Pähklipurejaga", on praegu lavale jõudvas loos mitmeid kattuvusi, aga ka täiendusi. Tomminga esimesest "Pähklipurejast" kandub sellesse lavateosesse üle näiteks kahe tantsunumbri koreograafia.
"Kuulsat "Hiina tantsu" on Elena Poznjak-Kõlar Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilastele viimased 28 aastat korduvalt õpetanud. Meie maalisaalis samuti 28 aastat tagasi valminud teetassid on siiani säilinud – neidsamu tasse hoiavad käes uued väikesed tantsijad. Ratastoolilgi, mida lavastuses kasutame, on Vanemuises väga väärikas ajalugu. Enne minu esimest lavastust oli see ratastool olulises rollis Evald Hermaküla lavastuses "Tuhkatriinumäng", lisaks on seda kasutatud mitmetes teistes lavastustes ning nüüd jõuab see taas "Pähklipurejasse"," jagas Tommingas.
Lavastaja ja koreograaf Mare Tommingas on ka lavastuse libretist ja kostüümikunstnik. Muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, dirigendipuldis võib näha ka dirigente Taavi Kulli või Aleksandr Bražnikut. Kunstnikutöös toetab lavastajat Kristjan Suits (Tallinna Linnateater). Videokunstnik on Taavi Varm ja valguskunstnikuna annab oma panuse Margus Vaigur (Endla).
Osades on Caroline Maquignon, Olivia Lenssens, Colby Samuel Louis Catton, Yuta Irikura, Alain Divoux, Alexander Germain Drew, Sayaka Nagahiro, Georgia Toni Hyrkäs, Mirell Sork, Yukiko Yanagi, Emily Ward, Gus Upchurch, Willem Houck, Bradley Howell, Alexandra Heidi Foyen ja Raminta Rudžionyte-Jordan.
Laval on Vanemuise balletitrupp ning Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased. Muusikalise kõla annavad lavastusele Vanemuise sümfooniaorkester ja Tartu Karlova kooli koorikooli õpilased.
### Response:
Vanemuises esietendub ballettmuinasjutt "Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, kirjutas Tallinna linnasekretärile saadetud vastuses, et mõistab Tallinna linna muret riigikogu 2023. a toimuvate valimiste rahaliste vahendite pärast.
"Kahjuks ei ole riigi valimisteenistusel võimalik tagada Tallinna linnale rahalisi vahendeid 20 protsenti rohkem kui 2019. aastal, sest vahendeid on eraldatud 2019. aasta tasemel ning lisavahendeid ei ole võimalik juurde saada. Arvestades seda, et inflatsioon sel aastal tõusis, siis järgmistel valimistel taotleme kindlasti vahendeid suuremas mahus," lohutas Koitmäe.
Tallinna linnasekretär Priit Lello saatis riigi valimisteenistusele taotluse, et see leiaks 2023. aasta riigikogu valimiste korraldamiseks vähemalt 20 protsendi võrra rohkem raha kui 2019. aastal.
Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Lello märkis, et riigi valimisteenistuse plaanitav eraldis Tallinna linnale on samas suurusjärgus riigikogu 2019. aasta valimisel eraldatuga. 2019. aastal eraldati Tallinnale 421 385 eurot.
"Sellest ei piisa kõikide valimiskorralduslike ülesannete täitmiseks," leidis Tallinna linnasekretär.
Ta selgitas, et Tallinna linna häältelugemiskomisjonil tuleb teha riigikogu 2023. aasta valimistel kindlaks alaliselt välismaal elavate valijate ja väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemused.
"Väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine valimispäeva õhtul on mahukas ja aeganõudev ning eeldab vähemalt 20–30 inimese tööd kestusega kuus tundi. Samuti on lisandunud koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku kaitseks jaoskonnakomisjonide liikmetele antavate isikukaitsevahendite kulud ja tõusnud on transpordikulud," leidis Lello.
Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023. | Tallinna linn riigikogu valimiste läbiviimiseks riigilt lisaraha ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, kirjutas Tallinna linnasekretärile saadetud vastuses, et mõistab Tallinna linna muret riigikogu 2023. a toimuvate valimiste rahaliste vahendite pärast.
"Kahjuks ei ole riigi valimisteenistusel võimalik tagada Tallinna linnale rahalisi vahendeid 20 protsenti rohkem kui 2019. aastal, sest vahendeid on eraldatud 2019. aasta tasemel ning lisavahendeid ei ole võimalik juurde saada. Arvestades seda, et inflatsioon sel aastal tõusis, siis järgmistel valimistel taotleme kindlasti vahendeid suuremas mahus," lohutas Koitmäe.
Tallinna linnasekretär Priit Lello saatis riigi valimisteenistusele taotluse, et see leiaks 2023. aasta riigikogu valimiste korraldamiseks vähemalt 20 protsendi võrra rohkem raha kui 2019. aastal.
Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Lello märkis, et riigi valimisteenistuse plaanitav eraldis Tallinna linnale on samas suurusjärgus riigikogu 2019. aasta valimisel eraldatuga. 2019. aastal eraldati Tallinnale 421 385 eurot.
"Sellest ei piisa kõikide valimiskorralduslike ülesannete täitmiseks," leidis Tallinna linnasekretär.
Ta selgitas, et Tallinna linna häältelugemiskomisjonil tuleb teha riigikogu 2023. aasta valimistel kindlaks alaliselt välismaal elavate valijate ja väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemused.
"Väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine valimispäeva õhtul on mahukas ja aeganõudev ning eeldab vähemalt 20–30 inimese tööd kestusega kuus tundi. Samuti on lisandunud koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku kaitseks jaoskonnakomisjonide liikmetele antavate isikukaitsevahendite kulud ja tõusnud on transpordikulud," leidis Lello.
Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023.
### Response:
Tallinna linn riigikogu valimiste läbiviimiseks riigilt lisaraha ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Idakonverentsi üks favoriite Celtics (13-4) saabus Chicagosse üheksamängulise võiduka seeria pealt, mis algas 5. novembril just Bullsi (7-10) alistamisega. Nii nagu tolles mängus, oli ka nüüd Chicago visketabavus üle ja Bostonil alla 50 protsendi, aga seekord alustas kodumeeskond teist poolaega 13-punktilises eduseisus ning suurendas vahe kolmandal veerandajal ka rohkem kui 20 silmale.
DeMar DeRozan viskas võitjate kasuks 28 punkti ja võttis kaheksa lauapalli, Zach Lavine lisas 22 punkti ja Nikola Vucevic tegi 12 punkti ja 13 lauapalliga kaksikduubli. Bostoni kasuks viskas Jayson Tatum 28 punkti ja noppis 11 lauapalli, Jaylen Browni arvele jäi 25 punkti.
Päev varem Houstonis hooaja esimese võõrsilvõidu saanud Golden State Warriors (8-10) andis esmaspäeval puhkepäeva nii Stephen Curryle, Klay Thompsonile, Draymond Greenile kui Andrew Wigginsile ja sai New Orleans Pelicansilt (10-7) tasuks hävitava 83:128 kaotuse. Üleplatsimeheks oli Brandon Ingram 34 punktiga, Warriors tabas väljakult viskeid 37-protsendiliselt.
Heasse hoogu on tõusnud Indiana Pacers (10-6), kes alistas kolme päeva jooksul teist korda Orlando Magicu (5-13), sedapuhku skooriga 123:102 ning on nüüd võitnud viis mängu järjest. Kohtumise resultatiivseimaks kerkis endine Kerr Kriisa meeskonnakaaslane Arizonas Bennedict Mathurin, kes viskas pingilt 27 minutiga 22 punkti ja võttis ka viis lauapalli. | NBA: Chicago lõpetas Bostoni üheksamängulise võiduseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Idakonverentsi üks favoriite Celtics (13-4) saabus Chicagosse üheksamängulise võiduka seeria pealt, mis algas 5. novembril just Bullsi (7-10) alistamisega. Nii nagu tolles mängus, oli ka nüüd Chicago visketabavus üle ja Bostonil alla 50 protsendi, aga seekord alustas kodumeeskond teist poolaega 13-punktilises eduseisus ning suurendas vahe kolmandal veerandajal ka rohkem kui 20 silmale.
DeMar DeRozan viskas võitjate kasuks 28 punkti ja võttis kaheksa lauapalli, Zach Lavine lisas 22 punkti ja Nikola Vucevic tegi 12 punkti ja 13 lauapalliga kaksikduubli. Bostoni kasuks viskas Jayson Tatum 28 punkti ja noppis 11 lauapalli, Jaylen Browni arvele jäi 25 punkti.
Päev varem Houstonis hooaja esimese võõrsilvõidu saanud Golden State Warriors (8-10) andis esmaspäeval puhkepäeva nii Stephen Curryle, Klay Thompsonile, Draymond Greenile kui Andrew Wigginsile ja sai New Orleans Pelicansilt (10-7) tasuks hävitava 83:128 kaotuse. Üleplatsimeheks oli Brandon Ingram 34 punktiga, Warriors tabas väljakult viskeid 37-protsendiliselt.
Heasse hoogu on tõusnud Indiana Pacers (10-6), kes alistas kolme päeva jooksul teist korda Orlando Magicu (5-13), sedapuhku skooriga 123:102 ning on nüüd võitnud viis mängu järjest. Kohtumise resultatiivseimaks kerkis endine Kerr Kriisa meeskonnakaaslane Arizonas Bennedict Mathurin, kes viskas pingilt 27 minutiga 22 punkti ja võttis ka viis lauapalli.
### Response:
NBA: Chicago lõpetas Bostoni üheksamängulise võiduseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel kritiseerisid Tiktokki kaks USA senaatorit. Vabariiklasest Arkansase osariigi senaator Tom Cotton ütles, et Tiktok on läbi aegade kõige ulatuslikum inimeste jälgimise tööriist.
Hiina rakendust kritiseeris ka senaator Mark Warner, kes kuulub demokraatliku partei ridadesse ja juhib senati luurekomisjoni.
"Kõik need andmed, mida teie laps sisestab, on kuskil Pekingis salvestatud," hoiatas Warner.
USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Chris Wray ütles eelmisel nädalal, et Tiktok on ohuks USA riiklikule julgeolekule.
2020. aasta septembris süüdistas Donald Trumpi administratsioon Tiktokki, et platvorm on kommunistliku partei hääletoru. Trumpi administratsioon üritas 2020. aastal blokeerida uutel kasutajatel Tiktoki allalaadimist, mis oleks blokeerinud rakenduse kasutamise riigis.
Joe Bideni administratsioon võttis 2021. aasta juunis tagasi terve rea Trumpi korraldusi ja andis kaubandusministeeriumile korralduse vaadata läbi rakendusest tulenevad turvalisuse probleemid.
The Spectator kirjutab, et Tiktoki küsimusest saab oluline test, kuidas kaks parteid suudavad kongressis Hiinat puudutavates teemades teha kahepoolset koostööd. | USA-s tahavad nüüd mõlema partei poliitikud piirata Tiktoki tegevust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel kritiseerisid Tiktokki kaks USA senaatorit. Vabariiklasest Arkansase osariigi senaator Tom Cotton ütles, et Tiktok on läbi aegade kõige ulatuslikum inimeste jälgimise tööriist.
Hiina rakendust kritiseeris ka senaator Mark Warner, kes kuulub demokraatliku partei ridadesse ja juhib senati luurekomisjoni.
"Kõik need andmed, mida teie laps sisestab, on kuskil Pekingis salvestatud," hoiatas Warner.
USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Chris Wray ütles eelmisel nädalal, et Tiktok on ohuks USA riiklikule julgeolekule.
2020. aasta septembris süüdistas Donald Trumpi administratsioon Tiktokki, et platvorm on kommunistliku partei hääletoru. Trumpi administratsioon üritas 2020. aastal blokeerida uutel kasutajatel Tiktoki allalaadimist, mis oleks blokeerinud rakenduse kasutamise riigis.
Joe Bideni administratsioon võttis 2021. aasta juunis tagasi terve rea Trumpi korraldusi ja andis kaubandusministeeriumile korralduse vaadata läbi rakendusest tulenevad turvalisuse probleemid.
The Spectator kirjutab, et Tiktoki küsimusest saab oluline test, kuidas kaks parteid suudavad kongressis Hiinat puudutavates teemades teha kahepoolset koostööd.
### Response:
USA-s tahavad nüüd mõlema partei poliitikud piirata Tiktoki tegevust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See ei piirdu ainult õhurünnakutega. Peame nõu kaitseministeeriumi ja peastaabiga ning otsustame koos, mil määral meie maaväed peavad panustama, seejärel astume vastavaid samme," ütles esmaspäeval Erdogan.
Erdogan on juba mitu kuud ähvardanud kurdi rühmituste PKK/YPG-vastase rünnakuga. Nädalavahetusel korraldas Türgi õhurünnaku kurdi tugipunktide vastu Süürias ja Iraagis.
Süüria inimõiguste vaatluskeskus teatas, et nädalavahetusel toimunud rünnakutes hukkus 35 inimest.
Eelmisel nädalal toimus Istanbulis plahvatus, milles hukkus kuus inimest ja üle 80 sai haavata. Ankara teatel on õhurünnakud kättemaks Istanbuli plahvatuse eest.
Süürias hoiavad vägesid ka USA ja Venemaa. Erdogani sõnul suhtleb Türgi nende riikidega. Eelmisel nädalal kohtus Erdogan G20 tippkohtumisel Joe Bideniga.
Türgi on alates 2016. aastast tunginud Süüriasse neli korda, et võidelda seal YPG ja islamistidega. Erdogan eitab nüüd, et tahab uue sõjalise kampaania raames suurendada kodumaal oma populaarsust. Türgis toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised.
Nii PKK kui ka Süüria kurdi rühmitused eitavad oma seotust pommirünnakuga, mis toimus Istanbulis 13. novembril. | Erdogan ähvardas Süürias kurdidevastast sõjalist tegevust laiendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See ei piirdu ainult õhurünnakutega. Peame nõu kaitseministeeriumi ja peastaabiga ning otsustame koos, mil määral meie maaväed peavad panustama, seejärel astume vastavaid samme," ütles esmaspäeval Erdogan.
Erdogan on juba mitu kuud ähvardanud kurdi rühmituste PKK/YPG-vastase rünnakuga. Nädalavahetusel korraldas Türgi õhurünnaku kurdi tugipunktide vastu Süürias ja Iraagis.
Süüria inimõiguste vaatluskeskus teatas, et nädalavahetusel toimunud rünnakutes hukkus 35 inimest.
Eelmisel nädalal toimus Istanbulis plahvatus, milles hukkus kuus inimest ja üle 80 sai haavata. Ankara teatel on õhurünnakud kättemaks Istanbuli plahvatuse eest.
Süürias hoiavad vägesid ka USA ja Venemaa. Erdogani sõnul suhtleb Türgi nende riikidega. Eelmisel nädalal kohtus Erdogan G20 tippkohtumisel Joe Bideniga.
Türgi on alates 2016. aastast tunginud Süüriasse neli korda, et võidelda seal YPG ja islamistidega. Erdogan eitab nüüd, et tahab uue sõjalise kampaania raames suurendada kodumaal oma populaarsust. Türgis toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised.
Nii PKK kui ka Süüria kurdi rühmitused eitavad oma seotust pommirünnakuga, mis toimus Istanbulis 13. novembril.
### Response:
Erdogan ähvardas Süürias kurdidevastast sõjalist tegevust laiendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omavalitsuse kohustus lasteaiakoht tagada oli seaduses juba 20 aastat tagasi. Läinud kümnendi keskel lisas riigikogu, et pooleteise- kuni kolmeaastase lapse võib ka lapsehoidu saata.
"Küll aga on siin üks seaduslik apsakas või puudujääk," märkis Harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Andre Sepp. "Seadus annab üksnes lapsevanema nõusolekul omavalitsusele õiguse lapsehoiuteenust pakkuda."
Praktikas lapsevanemate nõusolekut ei oodata. Nurisejaid oli seni vähe, seda enam, et enne lapsehoidude tulekut jäeti paljud lihtsalt ukse taha. Aga juunis tuletasid Eesti Päevaleht ja Vikerraadio meelde, et lasteaiakohta saab ka kohtus nõutada.
Tänavu on Tallinna halduskohus saanud 38 lasteaedadega seotud kaebust. Suure osa kaebajate võiduvõimalus on märkimisväärne.
"Kui neid kohti on väga palju puudu, siis ainus variant on olemasolevad lapsed lasteaiast välja visata ja teised asemele võtta," rääkis Kiili vallavanem Aimur Liiva ning tunnistas, et kohtuotsus lasteaiakohti juurde ei tekita. "See probleem on suur ja süsteemne ja tõesti Tallinna ümbruse vallad on sellega hädas ja me oleme väga mures."
Lapsevanemad pakuvad üksteisele sotsiaalmeedias õigusnõu
Liiva märkis, et kõigi laste äramahutamiseks peaks Harjumaale 15 lasteaeda juurde ehitama. Andre Sepa sõnul poleks niisugune lahendus realistlik isegi vaatamata sellele, et uued elanikud valda oma maksuraha toovad.
"Ükskõik, millise tulubaasiga see kohalik omavalitsus ei ole, siis lasteaed koos investeerimiskuluga on ülimalt kallis," märkis Sepp ning lisas, et uute ilmakodanike suur hulk võib olla ka ajutine. "Mingil hetkel võib tekkida olukord, kus lasteaiakohti jääb üle."
Aga kohtus need argumendid ei aita ja seaduse pandud kohustust need ära ei võta. Saue abivallavanem Andres Kaarmann ütles, et otseselt lasteaiakoha nõudjaid nii palju ei olegi. Muist kaebajaid soovib, et vald hüvitaks lasteaiakohast ilmajäämisega tekkinud kulud. Nii palutakse näiteks toiduraha ja huvihariduse hinnavahe, aga ka transpordikulude kinnimaksmist.
"On üks hulk vanemaid, kes nõuab tagantjärele nende kulude hüvitamist," lisas Kaarmann. "Inimene on vabatahtlikult võtnud vastu lastehoiu koha ja nüüd on kuulnud, et hüvitatakse mingi vahe ja siis on pöördunud omavalitsuse poole ja palunud kogu lastehoius käimise vahe hüvitada."
Seda, kuidas oma õiguste eest edukamalt seista, õpetavad lapsevanemad teineteisele sotsiaalmeedia gruppides. Levivad kaebuste mustandid, millel piisab kohtusse pöördumiseks mõne andmerea asendamisest. Tehakse ka ühiskaebusi, nii et kokku on tänavu kohtusse pöördunud 57 inimest.
"See olukord tuleb tegelikult lahendada, sest ükski kohus ei ehita ühtegi lasteaiakohta juurde," sõnas Andre Sepp.
Lahendust nähakse sõimerühma ja lapsehoiu võrdsustamises
Lahendust näevad omavalitsused seadusemuudatuses. Esialgu palusid Harjumaa vallad, et lapsevanemalt loa küsimise kohustus seadusest välja võetaks. Seda mõtet on haridus- ja teadusministeeriumis varemgi kaalutud.
Suvel langes riigikogu menetlusest välja aastaid kirjutatud alushariduse seaduse eelnõu. Ministeeriumi alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson ütleb, et ehkki tolle eelnõuga oleks lasteaedade sõimerühmad ja lapsehoiud teineteisega sarnasemaks muudetud, jäeti mõned erisused siiski sisse.
"Kui see teenus on erinev, siis ka on oluline, et vanem tegelikult on nõus selle teenuse asendamisega," rõhutas Peterson.
Ka tolle eelnõu järgi pidi pooleteise- kuni kolmeaastaste laste rühmas olema vähemalt üks täiskohaga ja kõrgharidusega õpetaja. Iga seitsme lapse kohta pidi pidevalt kohal olema üks õpetaja või abiõpetaja.
Lapsehoius aga piisanuks, kui iga viie lapse kohta on kohal lapsehoidja, kellelt eeldatakse keskharidust ja lapsehoidja kutset või vähemalt varasemat töökogemust lastega.
"Eelnõu ettevalmistamisel oli selge seisukoht, et ei ole võimalik neid tingimusi lapsehoidudes muuta karmimaks, kui nad täna on," sõnas Peterson ning lisas, et vastasel korral võib kannatada teenuse kättesaadavus.
Siiski pakuvad omavalitsused nüüd, et keerulisest olukorrast päästaks neid see, kui lasteaia sõimerühmade ja lapsehoidude nõuded ühtlustada. "Need teenused peavad olema võrdsed," ütles Andre Sepp.
Andres Kaarmann lisas, et sellisel juhul poleks ka lapsevanemal vahet, kas tema võsuke on lasteaia sõimerühmas või eralapsehoius.
Otsesõnu keegi seda välja ei ütle, aga alternatiiv lapsehoiu taseme tõstmisele on sõimerühmade taseme langetamine. Kiili vallavanem Aimur Liiva rääkis, et kuni kolmeaastane laps vajab seda, et ta oleks turvaliselt ja kenasti hoitud.
"Rääkida pooleteiseaastaste laste haridusteenusest, just nagu sõim on midagi oluliselt teistsugust ja et seal käib tohutu haridustegevus, see ei ole tegelikult adekvaatne," sõnas Liiva.
Tiina Peterson aga märkis seepeale, et alushariduse seaduse eelnõu koostades peeti kättesaadavuse kõrval oluliseks ka kvaliteeti. Samas ütles temagi, et mingi lahendus tuleks leida.
"Kuna alusharidus ja lapsehoid on tegelikult omavalitsuse vastutusvaldkond, siis kindlasti me tahame seda, et see otsustusõigus ja paindlikkus oleks omavalitsusel suurem," rõhutas Peterson. "Aga teisalt me tahame kindlasti ka, et riiklikult säiliks ühtne kvaliteet laste jaoks. Need kokkulepped tuleb saavutada, kui alushariduse ja lapsehoiu seadusega edasi minnakse."
Väiksed nipid aitavad seaduse täitmisest hoiduda
Peterson kinnitas, et ministeerium hakkab alushariduse eelnõuga uuesti tegelema kohe, kui eestikeelset haridust puudutavad seadusemuudatused riigikogus menetletud saavad. Seni otsivad omavalitsused viise, kuidas seaduses kehtestatud nõudega edasi elada.
Nii näiteks hingas Kiili vald kergendatult pärast seda, kui sai väikese võidu ringkonnakohtust. Nimelt pöördus lapsevanem suvel Tallinna halduskohtusse ja nõudis, et Kiili vald tagaks tema lapsele lasteaiakoha. Selles küsimuses pole kohtu jaoks suurt vaidlust. Seaduses on see kohustus kirjas ja niimoodi kohus omavalitsustele ütlebki.
Aga kaebusega koos palus lapsevanem ka esialgset õiguskaitset ehk lasteaiakohta alates 1. septembrist. Ehkki Kiili vald märkis, et sellega rikutaks kõigi järjekorras olevate laste õigusi, seisis kohus kaebaja poolel.
"Laste õigusi rikub valla tegevusetus, mitte asjaolu, et keegi järjekorras olijatest pole pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse," vastas halduskohus. Kohtu korralduse täitmatajätmise korral ähvardati valda enam kui 30 000-eurose trahviga.
Ringkonnakohus aga nõustus sellega, et omavalitsuse käed on seotud ja esialgne õiguskaitse kahjustaks kedagi teist. Siiski ei võta esialgsest õiguskaitsest pääsemine ära kohustust lasteaiakoht mõistliku aja jooksul tagada.
Saue valla kohta uurib kohus praegu hoopis keerulisemat kaasust. Nimelt väidavad lapsevanemad, et vastavas infosüsteemis polnudki võimalik pisematele lastele kohta taotleda. Abivallavanem Andres Kaarmann ise viitas aga pisut lihtsamale nipile.
"Kui lapsevanem tõesti keeldub last erahoidu panemast, ta tahab munitsipaallasteaias kohta saada, siis alla kolmeaastastele on teeninduspiirkond terve Saue vald. Näiteks kui Laagris alla kolmeaastasele kohta pakkuda pole, siis näiteks Ääsmäel on see koht olemas," selgitas Kaarmann.
Samas möönab temagi, et ringkonnakohtu hinnangul polnud lapsele 14 kilomeetri kaugusel koha pakkumine kuigi mõistlik.
"Kohtu otsus oli selles mõttes imelik, et me küsisime korduvalt, et kohus võiks öelda, mis on mõistlik. Aga kohus seda ei öelnud," ütles Kaarmann. | Lasteaiakohtadega jännis omavalitsusi tabas kohtuasjade laine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omavalitsuse kohustus lasteaiakoht tagada oli seaduses juba 20 aastat tagasi. Läinud kümnendi keskel lisas riigikogu, et pooleteise- kuni kolmeaastase lapse võib ka lapsehoidu saata.
"Küll aga on siin üks seaduslik apsakas või puudujääk," märkis Harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Andre Sepp. "Seadus annab üksnes lapsevanema nõusolekul omavalitsusele õiguse lapsehoiuteenust pakkuda."
Praktikas lapsevanemate nõusolekut ei oodata. Nurisejaid oli seni vähe, seda enam, et enne lapsehoidude tulekut jäeti paljud lihtsalt ukse taha. Aga juunis tuletasid Eesti Päevaleht ja Vikerraadio meelde, et lasteaiakohta saab ka kohtus nõutada.
Tänavu on Tallinna halduskohus saanud 38 lasteaedadega seotud kaebust. Suure osa kaebajate võiduvõimalus on märkimisväärne.
"Kui neid kohti on väga palju puudu, siis ainus variant on olemasolevad lapsed lasteaiast välja visata ja teised asemele võtta," rääkis Kiili vallavanem Aimur Liiva ning tunnistas, et kohtuotsus lasteaiakohti juurde ei tekita. "See probleem on suur ja süsteemne ja tõesti Tallinna ümbruse vallad on sellega hädas ja me oleme väga mures."
Lapsevanemad pakuvad üksteisele sotsiaalmeedias õigusnõu
Liiva märkis, et kõigi laste äramahutamiseks peaks Harjumaale 15 lasteaeda juurde ehitama. Andre Sepa sõnul poleks niisugune lahendus realistlik isegi vaatamata sellele, et uued elanikud valda oma maksuraha toovad.
"Ükskõik, millise tulubaasiga see kohalik omavalitsus ei ole, siis lasteaed koos investeerimiskuluga on ülimalt kallis," märkis Sepp ning lisas, et uute ilmakodanike suur hulk võib olla ka ajutine. "Mingil hetkel võib tekkida olukord, kus lasteaiakohti jääb üle."
Aga kohtus need argumendid ei aita ja seaduse pandud kohustust need ära ei võta. Saue abivallavanem Andres Kaarmann ütles, et otseselt lasteaiakoha nõudjaid nii palju ei olegi. Muist kaebajaid soovib, et vald hüvitaks lasteaiakohast ilmajäämisega tekkinud kulud. Nii palutakse näiteks toiduraha ja huvihariduse hinnavahe, aga ka transpordikulude kinnimaksmist.
"On üks hulk vanemaid, kes nõuab tagantjärele nende kulude hüvitamist," lisas Kaarmann. "Inimene on vabatahtlikult võtnud vastu lastehoiu koha ja nüüd on kuulnud, et hüvitatakse mingi vahe ja siis on pöördunud omavalitsuse poole ja palunud kogu lastehoius käimise vahe hüvitada."
Seda, kuidas oma õiguste eest edukamalt seista, õpetavad lapsevanemad teineteisele sotsiaalmeedia gruppides. Levivad kaebuste mustandid, millel piisab kohtusse pöördumiseks mõne andmerea asendamisest. Tehakse ka ühiskaebusi, nii et kokku on tänavu kohtusse pöördunud 57 inimest.
"See olukord tuleb tegelikult lahendada, sest ükski kohus ei ehita ühtegi lasteaiakohta juurde," sõnas Andre Sepp.
Lahendust nähakse sõimerühma ja lapsehoiu võrdsustamises
Lahendust näevad omavalitsused seadusemuudatuses. Esialgu palusid Harjumaa vallad, et lapsevanemalt loa küsimise kohustus seadusest välja võetaks. Seda mõtet on haridus- ja teadusministeeriumis varemgi kaalutud.
Suvel langes riigikogu menetlusest välja aastaid kirjutatud alushariduse seaduse eelnõu. Ministeeriumi alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson ütleb, et ehkki tolle eelnõuga oleks lasteaedade sõimerühmad ja lapsehoiud teineteisega sarnasemaks muudetud, jäeti mõned erisused siiski sisse.
"Kui see teenus on erinev, siis ka on oluline, et vanem tegelikult on nõus selle teenuse asendamisega," rõhutas Peterson.
Ka tolle eelnõu järgi pidi pooleteise- kuni kolmeaastaste laste rühmas olema vähemalt üks täiskohaga ja kõrgharidusega õpetaja. Iga seitsme lapse kohta pidi pidevalt kohal olema üks õpetaja või abiõpetaja.
Lapsehoius aga piisanuks, kui iga viie lapse kohta on kohal lapsehoidja, kellelt eeldatakse keskharidust ja lapsehoidja kutset või vähemalt varasemat töökogemust lastega.
"Eelnõu ettevalmistamisel oli selge seisukoht, et ei ole võimalik neid tingimusi lapsehoidudes muuta karmimaks, kui nad täna on," sõnas Peterson ning lisas, et vastasel korral võib kannatada teenuse kättesaadavus.
Siiski pakuvad omavalitsused nüüd, et keerulisest olukorrast päästaks neid see, kui lasteaia sõimerühmade ja lapsehoidude nõuded ühtlustada. "Need teenused peavad olema võrdsed," ütles Andre Sepp.
Andres Kaarmann lisas, et sellisel juhul poleks ka lapsevanemal vahet, kas tema võsuke on lasteaia sõimerühmas või eralapsehoius.
Otsesõnu keegi seda välja ei ütle, aga alternatiiv lapsehoiu taseme tõstmisele on sõimerühmade taseme langetamine. Kiili vallavanem Aimur Liiva rääkis, et kuni kolmeaastane laps vajab seda, et ta oleks turvaliselt ja kenasti hoitud.
"Rääkida pooleteiseaastaste laste haridusteenusest, just nagu sõim on midagi oluliselt teistsugust ja et seal käib tohutu haridustegevus, see ei ole tegelikult adekvaatne," sõnas Liiva.
Tiina Peterson aga märkis seepeale, et alushariduse seaduse eelnõu koostades peeti kättesaadavuse kõrval oluliseks ka kvaliteeti. Samas ütles temagi, et mingi lahendus tuleks leida.
"Kuna alusharidus ja lapsehoid on tegelikult omavalitsuse vastutusvaldkond, siis kindlasti me tahame seda, et see otsustusõigus ja paindlikkus oleks omavalitsusel suurem," rõhutas Peterson. "Aga teisalt me tahame kindlasti ka, et riiklikult säiliks ühtne kvaliteet laste jaoks. Need kokkulepped tuleb saavutada, kui alushariduse ja lapsehoiu seadusega edasi minnakse."
Väiksed nipid aitavad seaduse täitmisest hoiduda
Peterson kinnitas, et ministeerium hakkab alushariduse eelnõuga uuesti tegelema kohe, kui eestikeelset haridust puudutavad seadusemuudatused riigikogus menetletud saavad. Seni otsivad omavalitsused viise, kuidas seaduses kehtestatud nõudega edasi elada.
Nii näiteks hingas Kiili vald kergendatult pärast seda, kui sai väikese võidu ringkonnakohtust. Nimelt pöördus lapsevanem suvel Tallinna halduskohtusse ja nõudis, et Kiili vald tagaks tema lapsele lasteaiakoha. Selles küsimuses pole kohtu jaoks suurt vaidlust. Seaduses on see kohustus kirjas ja niimoodi kohus omavalitsustele ütlebki.
Aga kaebusega koos palus lapsevanem ka esialgset õiguskaitset ehk lasteaiakohta alates 1. septembrist. Ehkki Kiili vald märkis, et sellega rikutaks kõigi järjekorras olevate laste õigusi, seisis kohus kaebaja poolel.
"Laste õigusi rikub valla tegevusetus, mitte asjaolu, et keegi järjekorras olijatest pole pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse," vastas halduskohus. Kohtu korralduse täitmatajätmise korral ähvardati valda enam kui 30 000-eurose trahviga.
Ringkonnakohus aga nõustus sellega, et omavalitsuse käed on seotud ja esialgne õiguskaitse kahjustaks kedagi teist. Siiski ei võta esialgsest õiguskaitsest pääsemine ära kohustust lasteaiakoht mõistliku aja jooksul tagada.
Saue valla kohta uurib kohus praegu hoopis keerulisemat kaasust. Nimelt väidavad lapsevanemad, et vastavas infosüsteemis polnudki võimalik pisematele lastele kohta taotleda. Abivallavanem Andres Kaarmann ise viitas aga pisut lihtsamale nipile.
"Kui lapsevanem tõesti keeldub last erahoidu panemast, ta tahab munitsipaallasteaias kohta saada, siis alla kolmeaastastele on teeninduspiirkond terve Saue vald. Näiteks kui Laagris alla kolmeaastasele kohta pakkuda pole, siis näiteks Ääsmäel on see koht olemas," selgitas Kaarmann.
Samas möönab temagi, et ringkonnakohtu hinnangul polnud lapsele 14 kilomeetri kaugusel koha pakkumine kuigi mõistlik.
"Kohtu otsus oli selles mõttes imelik, et me küsisime korduvalt, et kohus võiks öelda, mis on mõistlik. Aga kohus seda ei öelnud," ütles Kaarmann.
### Response:
Lasteaiakohtadega jännis omavalitsusi tabas kohtuasjade laine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baskonia juhtis tasavägise avaveerandi järel 21:20, kuid teise veerandaja võitis Žalgiris 24:21. Baskonia tuli pärast pausi võimsa hooga platsile ja võitis kolmanda veerandi 22:14. Viimased kümme minutit kuulusid võõrustajatele veel kindlamate numbritega 29:15.
Maik-Kalev Kotsar sai 18 minutit mänguaega, mille jooksul viskas ta kuus punkti (kahesed 3/6), haaras neli lauapalli ja andis ühe korvisöödu. Sander Raieste platsile ei pääsenud.
Baskonia parimatena tõid Matthew Costello ja Darius Thompson kumbki 19 punkti. Pierria Henry ja Vanja Marinkovic panustasid vastavalt 15 ja 14 punkti. Žalgirise edukaim oli 18 punkti kogunud Edgaras Ulanovas.
Baskonia kirjutas tabelisse nelja kaotuse kõrvale viienda võidu, sama palju võite ja kaotusi on ka Žalgirisel.
Tulemused:
Baskonia - Kaunase Žalgiris 93:73
ASVEL - Müncheni Bayern 74:75
Ateena Panathinaikos - Bologna Virtus 88:85 | Baskonia pani teisel poolajal Žalgirise vastu oma paremuse maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baskonia juhtis tasavägise avaveerandi järel 21:20, kuid teise veerandaja võitis Žalgiris 24:21. Baskonia tuli pärast pausi võimsa hooga platsile ja võitis kolmanda veerandi 22:14. Viimased kümme minutit kuulusid võõrustajatele veel kindlamate numbritega 29:15.
Maik-Kalev Kotsar sai 18 minutit mänguaega, mille jooksul viskas ta kuus punkti (kahesed 3/6), haaras neli lauapalli ja andis ühe korvisöödu. Sander Raieste platsile ei pääsenud.
Baskonia parimatena tõid Matthew Costello ja Darius Thompson kumbki 19 punkti. Pierria Henry ja Vanja Marinkovic panustasid vastavalt 15 ja 14 punkti. Žalgirise edukaim oli 18 punkti kogunud Edgaras Ulanovas.
Baskonia kirjutas tabelisse nelja kaotuse kõrvale viienda võidu, sama palju võite ja kaotusi on ka Žalgirisel.
Tulemused:
Baskonia - Kaunase Žalgiris 93:73
ASVEL - Müncheni Bayern 74:75
Ateena Panathinaikos - Bologna Virtus 88:85
### Response:
Baskonia pani teisel poolajal Žalgirise vastu oma paremuse maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada üllatas Belgiat kohe matši avasekunditest peale ülima intensiivsuse ja ründava mänguga, luues mitmeid võimalusi ning surudes eelmise MM-i pronksi sügavale enda väljakupoolele kaitsma.
Eriliselt paistsid silma Müncheni Bayerni äär Alphonso Davies ja paremal tegutsenud Richie Laryea, belglased jäid esimese veerandtunniga mitmel puhul kanadalaste kiirusega väga hätta ning pärast Yannick Carrasco käega mängu sai teist korda MM-il mängiv koondis 11. minutil suurepärase võimaluse, aga Daviese penalti tõrjus Thibaut Courtois.
Nagu jalgpallis ikka, kehtis ka kolmapäeval vana klišee, kui Michy Batshuayi realiseeris minut enne avapoolaja lõppu Toby Alderweireldi hea püstsöödu kaitseliini taha. Kanada jätkas teisel poolajal koondise ajaloo esimese MM-värava otsimist ning kuigi head võimalused avanesid nii Jonathan Davidile kui Cyle Larinile, ükski pall siiski Courtois' selja taha ei lennanud.
Kanada tegi kogu kohtumise jooksul 21 pealelööki Belgia üheksa vastu, raamidesse suutsid mõlemad koondised siiski toimetada kolm löögiüritust. F-alagrupi esimeses matšis mängisid Maroko ja Horvaatia kolmapäeval väravateta viiki.
F-alagrupp
90:00
Belgia
1
44' Batshuayi
1
:
0
0
Kanada
Belgia
44' Batshuayi
Kanada
Enne mängu:
Kui välja arvata toonase kapteni Vincent Kompany puudumine, pole Belgia koosseis nelja aastaga eriliselt muutunud, kohal ollakse niinimetatud kuldse põlvkonnaga, kel ehk viimane võimalus ühtse grupina suurvõistlustel veel midagi saavutada.
Meeskonna nimekirjas on nii Thibaut Courtois, Toby Alderweireld, Jan Vertonghen, Axel Witsel, Kevin De Bruyne, esimesed kaks alagrupimängu vahele jättev Romelu Lukaku, kapten Eden Hazard kui Dries Mertens, sekka mõned uuemad nimed, näiteks sel hooajal Premier League'is säranud Leandro Trossard, Itaalia meistri AC Milani põhimeheks kerkinud 21-aastane Charles De Ketelaere kui temast aasta noorem Jeremy Doku.
"Meil on tugev poolkaitse, suur valik ründeosakonnas. Noorte mängijate jaoks on nüüd rohkem võimalusi ja see, mida näen, on põnev. Usun sellesse võistkonda," rääkis turniiri eel reporteritele Vertonghen. "Eelmisel MM-il oli oluliselt rahulikum olukord, sest siis oli meil kauem aega ette valmistuda. Siin käib kõik nii kiiresti. Üritame saavutada nii palju kui võimalik ja loodetavasti tähendab see MM-trofeed," lisas keskkaitsja.
Kanada on varem MM-il mänginud vaid ühe korra, 1986. aastal, kui Mehhikos saadi alagrupis kolm kaotust väravate vahega 0:5. Koondise peatreeneriks on Kanada naiste koondisega 2012. ja 2016. aasta olümpiamängudel pronksmedali teeninud John Herdman, meeskonna suurimaks staariks Müncheni Bayerni äär Alphonso Davies.
"Meie teekond siia on olnud suurepärane. Oleme olnud vaprad, tulnud pingega toime ning loodetavasti näitame seda ka MM-il," rääkis Herdman kolmapäevasel pressikonverentsil. "Sellise mängu eel ei ole meil palju kaotada. Näpistame ennast: see on tõeline ja saab iga tunniga järjest tõelisemaks." | Kanada andis haarava lahingu, aga Belgia võttis läbi raskuste võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada üllatas Belgiat kohe matši avasekunditest peale ülima intensiivsuse ja ründava mänguga, luues mitmeid võimalusi ning surudes eelmise MM-i pronksi sügavale enda väljakupoolele kaitsma.
Eriliselt paistsid silma Müncheni Bayerni äär Alphonso Davies ja paremal tegutsenud Richie Laryea, belglased jäid esimese veerandtunniga mitmel puhul kanadalaste kiirusega väga hätta ning pärast Yannick Carrasco käega mängu sai teist korda MM-il mängiv koondis 11. minutil suurepärase võimaluse, aga Daviese penalti tõrjus Thibaut Courtois.
Nagu jalgpallis ikka, kehtis ka kolmapäeval vana klišee, kui Michy Batshuayi realiseeris minut enne avapoolaja lõppu Toby Alderweireldi hea püstsöödu kaitseliini taha. Kanada jätkas teisel poolajal koondise ajaloo esimese MM-värava otsimist ning kuigi head võimalused avanesid nii Jonathan Davidile kui Cyle Larinile, ükski pall siiski Courtois' selja taha ei lennanud.
Kanada tegi kogu kohtumise jooksul 21 pealelööki Belgia üheksa vastu, raamidesse suutsid mõlemad koondised siiski toimetada kolm löögiüritust. F-alagrupi esimeses matšis mängisid Maroko ja Horvaatia kolmapäeval väravateta viiki.
F-alagrupp
90:00
Belgia
1
44' Batshuayi
1
:
0
0
Kanada
Belgia
44' Batshuayi
Kanada
Enne mängu:
Kui välja arvata toonase kapteni Vincent Kompany puudumine, pole Belgia koosseis nelja aastaga eriliselt muutunud, kohal ollakse niinimetatud kuldse põlvkonnaga, kel ehk viimane võimalus ühtse grupina suurvõistlustel veel midagi saavutada.
Meeskonna nimekirjas on nii Thibaut Courtois, Toby Alderweireld, Jan Vertonghen, Axel Witsel, Kevin De Bruyne, esimesed kaks alagrupimängu vahele jättev Romelu Lukaku, kapten Eden Hazard kui Dries Mertens, sekka mõned uuemad nimed, näiteks sel hooajal Premier League'is säranud Leandro Trossard, Itaalia meistri AC Milani põhimeheks kerkinud 21-aastane Charles De Ketelaere kui temast aasta noorem Jeremy Doku.
"Meil on tugev poolkaitse, suur valik ründeosakonnas. Noorte mängijate jaoks on nüüd rohkem võimalusi ja see, mida näen, on põnev. Usun sellesse võistkonda," rääkis turniiri eel reporteritele Vertonghen. "Eelmisel MM-il oli oluliselt rahulikum olukord, sest siis oli meil kauem aega ette valmistuda. Siin käib kõik nii kiiresti. Üritame saavutada nii palju kui võimalik ja loodetavasti tähendab see MM-trofeed," lisas keskkaitsja.
Kanada on varem MM-il mänginud vaid ühe korra, 1986. aastal, kui Mehhikos saadi alagrupis kolm kaotust väravate vahega 0:5. Koondise peatreeneriks on Kanada naiste koondisega 2012. ja 2016. aasta olümpiamängudel pronksmedali teeninud John Herdman, meeskonna suurimaks staariks Müncheni Bayerni äär Alphonso Davies.
"Meie teekond siia on olnud suurepärane. Oleme olnud vaprad, tulnud pingega toime ning loodetavasti näitame seda ka MM-il," rääkis Herdman kolmapäevasel pressikonverentsil. "Sellise mängu eel ei ole meil palju kaotada. Näpistame ennast: see on tõeline ja saab iga tunniga järjest tõelisemaks."
### Response:
Kanada andis haarava lahingu, aga Belgia võttis läbi raskuste võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 23. novembril kell 22.45:
- Poola kaitseminister soovitab Saksamaal saata Varssavile pakutud Patrioti õhutõrjesüsteemid Ukrainasse;
- Ukraina relvajõud: Venemaa tulistas välja 70 raketti, 51 tulistati alla;
- Ukrenergo: Vene rünnakute tõttu on elektrikatkestusi kõikides Ukraina oblastites;
- Venemaa tegi taas Ukraina taristule suurrünnaku;
- Vene rünnakute tõttu on Moldovas ulatuslik elektrikatkestus;
- Kiiev: Vene rünnakute tõttu said kahjustada kõik riigis asuvad soojuselektrijaamad;
- WSJ: CIA otsib sõjaga rahulolematuid venelasi;
- Kiiev: Venemaa röövis Hersoni oblastis mitu linnapead ja viis nad Dnipro idakaldale;
- ISW: Kremli propagandistid väidavad nüüd, et Ukraina plaanib tungida Belgorodi oblastisse.
Poola soovitab Saksamaal saata Varssavile lubatud õhutõrje Ukrainasse
Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak ütles kolmapäeval, et palus Saksamaal saata Poolale pakutud Patrioti õhutõrjesüsteemid Ukrainasse.
"Pärast järjekordseid Vene raketirünnakuid ma palusin Saksamaal Poolale pakutud Patrioti patareid suunata Ukrainasse ning paigutada need Ukraina läänepiirile," kirjutas Blaszczak sotsiaalmeedias.
"See kaitseb Ukrainat uute surmade ja elektrikatkestuste eest ning kasvatab julgeolekut meie idapiiril," lisas Poola minister.
Pärast Saksamaa pakkumist teatas Poola ka esmaspäeval, et teeb ettepaneku paigutada täiendavad Patrioti õhutõrjesüsteemid enda ja Ukraina piiri äärde.
Berliin pakkus Varssavile Patrioti süsteeme pärast seda, kui eelmisel nädalal kukkus Poola territooriumile rakett, mille tagajärjel hukkus kaks inimest. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul tulistasid Poolasse kukkunud raketi välja Ukraina õhukaitsejõud kogemata ning ilmselt ei olnud tegemist Venemaa rünnakuga.
Varem oli Saksamaa lubanud pakkuda Poola õhuruumi valvamiseks oma Eurofightereid.
Ukraina palvel koguneb ÜRO julgeolekunõukogu
Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus Venemaa raketirünnakute tõttu kokku tulla ÜRO julgeolekunõukogul. Kohtumine toimub Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva.
Ukraina peastaap: Vene väed tungivad taas peale Bahmuti ja Avdiivka suunal
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas kolmapäeva õhtul, et Vene väed teevad taas pealetunge Bahmuti ja Avdiivka suunal. Bahmutis ja Avdiivkas on ukrainlaste sõnul Vene vägede põhipingutus.
Ukraina relvajõud: Venemaa tulistas välja 70 raketti, 51 tulistati alla
Ukraina relvajõud teatasid Telegramis, et Venemaa tulistas Ukraina suunal 70 raketti, millest õhutõrje suutis alla tulistada 51 raketti. Lisaks tulistati Ukraina väitel alla viis Vene Lancet hulkurdrooni.
Raketid tulistati välja kahelt väikselt raketilaevalt ning lennukitelt Mustal merel. Samuti tulistati Ukraina suhtes rakette Tu95Ms lennukitelt Lõuna-Venemaalt ning Kaspia merelt.
USA annab Ukrainale 400 miljoni dollari eest sõjalist abi
Valge Maja teatas, et USA annab Ukrainale 400 miljoni dollari eest sõjalist abi. Raha on suunatud sõjalisele haridusele ja väljaõppele.
Ukraina ja Venemaa vahetasid omavahel sõjavange
Venemaa sai Ukrainalt tagasi 35 sõjavangi, vahendas Interfax Vene kaitseministeeriumi. Samapalju sõjavange sai tagasi Ukraina.
Venemaa poolt ametisse pandud separatistliku Donetski oblasti isehakanud juhi Denis Pušilini sõnul sai Vene pool tagasi ka kaks Donetski ning kaks Luhanski separatisti.
Ukraina siseministri nõuniku Anton Geraššenko sõnul sai Ukraina tagasi nii Azovstali kui Mariupoli kaitsjaid kui ka Tšornobõlis kinni võetud Ukraina Rahvuskaardi sõdureid. Samuti vabastati üks Venemaa kätte langenud tsiviilisik.
36 people were returned from Russian captivity today - 35 military and 1 civilian.
Among them are Azovstal and Mariupol Defenders, also National Guards who were captured at Chornobyl nuclear power plant in the first days of war, - @AndriyYermak
Some good news on this awful day pic.twitter.com/ei81g3tkbx
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) November 23, 2022
Ukrenergo: Vene rünnakute tõttu on elektrikatkestusi kõikides Ukraina oblastites
Venemaa järjekordse ulatusliku raketirünnaku tõttu on elektrikatkestusi kõikides Ukraina oblastites, teatas Ukrenergo.
Energoatomi teatel kaotasid elektriühenduse ka Pivdennoukrainski, Hmelnõtskõi ja Rivne tuumajaamad riigi lääneosas. Ükski nendest tuumajaamadest ei tooda hetkel elektrit Ukraina elektrivõrku.
Venemaa tegi taas Ukraina taristule suurrünnaku
Kogu Ukraina territooriumil teatati kolmapäeva pärastlõunal õhurünnaku häirest.
Interfax Ukraina teatel on teated plahvatustest Zaporižžja, Dnipropetrovski, Mõkolajivi ja Odessa oblastites.
Ukrainska Pravda teatel tulistati Ukraina suunal 15 Vene raketti.
Kiievi linnapea Vitali Klõško sõnul tabas Vene rünnak kolmapäeval muuhulgas Ukraina pealinna taristuobjekte. Pealtnägijate teatel oli linna ümbruses kuulda plahvatusi.
Waves of Russian cruise missiles hitting Ukraine. Launched by Russian bombers near Caspian Sea. Explosion has hit Kyiv. Air defence active near Dnipro, Poltava and Lviv pic.twitter.com/V9R6faB2IS
— ELINT News (@ELINTNews) November 23, 2022
Vitali Klõtško väitel on osa Kiievi linna jäänud rünnakute tõttu elektrita.
Linnavõimude teatel sai Vene rünnakus neli tsiviilisikut surma ning veel mitmed haavata.
Klõtško sõnul on Kiievis katkenud joogivee ühendused. Linnapea palub kohalikel elanikel vett varuda.
Linnapea väitel tulistasid Vene väed Kiievi linna suunas 31 raketti, millest 21 tulistati alla, vahendas Ukrainska Pravda.
Rünnakute tõttu on elektrikatkestused Kiievi, Livivi ja Odessa oblastites, vahendas CNN kohalikke võime.
Elektrita jäänud Lvivis trammid ei sõida Autor/allikas: Kristjan Svirgsden / ERR
Vene rünnakute tõttu jäi ka Moldova elektrita
Moldova asepeaministri Andrei Spinu teatel on Moldovas ulatuslik elektrikatkestus tulenevalt Venemaa rünnakutest Ukraina elektritaristule.
Massive blackout in after today's Russian attack on energy infrastructure. Moldelectrica, TSO, is working to reconnect more than 50% of the country to electricity.
— Andrei Spînu (@AndreiSpinu) November 23, 2022
Ukrainas toodetud elektrist sõltub praegu ka Ukrainast lääne pool asuv Moldova.
Moldova Moldelectrica töötas selle nimel, et taastada riigis elektriühendus. Elektrita jäid kõik riigi piirkonnad, sh separatistlik venemeelne Transnistria.
Interfaxi teatel on nüüdseks riigis elektriühendus taastatud.
Kiiev: Vene rünnakute tõttu said kahjustada kõik riigis asuvad soojuselektrijaamad
Ukraina võrguoperaator Ukrenergo teatas, et Venemaa raketirünnakute tõttu said kahjustada kõik riigis asuvad suured soojus- ja hüdroelektrijaamad.
"Vene vägede rünnak Ukraina elektrivõrgule põhjustas kolossaalseid kahjustusi, mis ei jätnud ühtegi soojus- ega hüdroelektrijaama puutumata," teatas Ukrenergo.
"See oli suurim rünnak, suurim ajaloos. Venelased lasid välja üle 100 raketi. Nende sihtmärkideks olid Ukraina energiasüsteemi rajatised, peamiselt Ukraina soojuselektrijaamad, mis toodavad energiat tarbijatele," ütles Ukrenergo tegevjuht.
"Meie eesmärk on panna energiasüsteem toimima nii, et ukrainlased saaksid jääda oma riiki ja talve siin veeta. See on meie igapäevane võitlus," lisas Ukrenergo tegevjuht.
Venemaa rünnakute tõttu on Ukraina taristule tehtud pea kahe miljardi dollari (70 miljardi grivna) väärtuses kahju, teatas Ukraina peaminister Denõs Šmõhal.
Šmõhali sõnul tegutseb riigis 70 remondimeeskonda ja üle 1000 spetsialisti, kes püüavad Ukraina elektrivõrku korda saada.
Ukraina: ööpäevaga hukkus Vene rünnakute tõttu 7 tsiviilisikut, viga sai 23
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko teatel hukkus kolmapäeval Hersoni oblastis kaks inimesi ning 10 sai haavata.
Donetski oblastis hukkus üks inimene ning haavata sai kaheksa. Samuti hukkus kaks inimest Harkivi oblastis ja veel kaks Zaporižžja oblastis. Harkivi oblastis sai kaks inimest veel viga ning Zaporižžja oblastis sai viga kolm.
Ukraina: Venemaa ründas Zaporižžja piirkonnas asuvat sünnitusmaja, hukkus üks vastsündinud laps
Zaporižžja kuberner teatas, et Venemaa ründas rakettidega Vilnjanski linnas asuvat sünnitusmaja, mille tõttu sai surma üks vastsündinud laps, vahendas The Guardian.
WSJ: 16 USA senaatorit tahab, et Pentagon annaks Ukrainale ründedroonid MQ-1C Grey Eagle
Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et 16 senaatorist koosnev rühm kirjutas USA kaitseminister Lloyd Austinile kirja. Senaatorid kutsuvad Bideni administratsiooni üles, et Pentagon saadaks Ukrainale ründedroonid MQ-1C Grey Eagle.
WSJ: CIA otsib sõjaga rahulolematuid venelasi
CIA tippjuht David Marlowe ütles, et agentuur otsib Ukraina sõjaga rahulolematuid venelasi ja tahab teha nendega koostööd, vahendas The Wall Street Journal.
"Putin oli päev enne sissetungi parimas positsioonis, ta suutis siis veel NATO-t mõjutada ja näidata, et Venemaa on võimas jõud. Ta jäi sellest kõigest ilma. Otsime kogu maailmast venelasi, kellele ei meeldi see sõda. Oleme koostööks avatud," ütles Marlowe.
Kiiev: Venemaa röövis Hersoni oblastis mitu linnapead ja viis nad Dnipro idakaldale
Ukraina siseministeeriumi teatel keeldusid linnapead tegemast koostööd Venemaaga. Ukraina võimud ei tea, kus röövitud linnapead praegu täpselt asuvad, vahendas The Kyiv Independent.
ISW: Kremli propagandistid väidavad nüüd, et Ukraina plaanib tungida Belgorodi oblastisse
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Kremli propagandistid väidavad üha rohkem, et Ukraina väed tahavad tungida Belgorodi oblastisse. Sellised väited on juba pikka aega levinud Venemaa sõjablogijate ringkonnas. Belgorodi kuberner avaldas ka kaadreid, kuidas Wagneri võitlejad rajavad Ukraina-Belgorodi piirile kaitserajatisi.
ISW hinnangul tahab Kreml nii hirmutada avalikkust, kuna Ukraina väed jätkavad Luhanski oblasti vabastamist. Venelased toetavad aga üha vähem riigi sõjalist tegevust Ukrainas.
Vene opositsioonilise väljaande Meduza allikate kinnitusel tellis Kreml Venemaa inimeste meeleolude tuvastamiseks novembri alguses kõikides Vene regioonides fookusgrupi uuringu, millest selgus, et enamik Vene inimesi on muutunud sõja suhtes ükskõikseks. Meduza allikate kinnitusel ei olnud Vene võimud tulemusega rahul.
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/UKRAINIAN ARMED FORCES
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 410 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 85 410 (võrdlus eelmise päevaga +410);
- tankid 2897 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5832 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1887 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+0);
- tiibraketid 480 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4396 (+3);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 273. päev: elektrikatkestusi on kõikides Ukraina oblastites | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 23. novembril kell 22.45:
- Poola kaitseminister soovitab Saksamaal saata Varssavile pakutud Patrioti õhutõrjesüsteemid Ukrainasse;
- Ukraina relvajõud: Venemaa tulistas välja 70 raketti, 51 tulistati alla;
- Ukrenergo: Vene rünnakute tõttu on elektrikatkestusi kõikides Ukraina oblastites;
- Venemaa tegi taas Ukraina taristule suurrünnaku;
- Vene rünnakute tõttu on Moldovas ulatuslik elektrikatkestus;
- Kiiev: Vene rünnakute tõttu said kahjustada kõik riigis asuvad soojuselektrijaamad;
- WSJ: CIA otsib sõjaga rahulolematuid venelasi;
- Kiiev: Venemaa röövis Hersoni oblastis mitu linnapead ja viis nad Dnipro idakaldale;
- ISW: Kremli propagandistid väidavad nüüd, et Ukraina plaanib tungida Belgorodi oblastisse.
Poola soovitab Saksamaal saata Varssavile lubatud õhutõrje Ukrainasse
Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak ütles kolmapäeval, et palus Saksamaal saata Poolale pakutud Patrioti õhutõrjesüsteemid Ukrainasse.
"Pärast järjekordseid Vene raketirünnakuid ma palusin Saksamaal Poolale pakutud Patrioti patareid suunata Ukrainasse ning paigutada need Ukraina läänepiirile," kirjutas Blaszczak sotsiaalmeedias.
"See kaitseb Ukrainat uute surmade ja elektrikatkestuste eest ning kasvatab julgeolekut meie idapiiril," lisas Poola minister.
Pärast Saksamaa pakkumist teatas Poola ka esmaspäeval, et teeb ettepaneku paigutada täiendavad Patrioti õhutõrjesüsteemid enda ja Ukraina piiri äärde.
Berliin pakkus Varssavile Patrioti süsteeme pärast seda, kui eelmisel nädalal kukkus Poola territooriumile rakett, mille tagajärjel hukkus kaks inimest. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul tulistasid Poolasse kukkunud raketi välja Ukraina õhukaitsejõud kogemata ning ilmselt ei olnud tegemist Venemaa rünnakuga.
Varem oli Saksamaa lubanud pakkuda Poola õhuruumi valvamiseks oma Eurofightereid.
Ukraina palvel koguneb ÜRO julgeolekunõukogu
Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus Venemaa raketirünnakute tõttu kokku tulla ÜRO julgeolekunõukogul. Kohtumine toimub Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva.
Ukraina peastaap: Vene väed tungivad taas peale Bahmuti ja Avdiivka suunal
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas kolmapäeva õhtul, et Vene väed teevad taas pealetunge Bahmuti ja Avdiivka suunal. Bahmutis ja Avdiivkas on ukrainlaste sõnul Vene vägede põhipingutus.
Ukraina relvajõud: Venemaa tulistas välja 70 raketti, 51 tulistati alla
Ukraina relvajõud teatasid Telegramis, et Venemaa tulistas Ukraina suunal 70 raketti, millest õhutõrje suutis alla tulistada 51 raketti. Lisaks tulistati Ukraina väitel alla viis Vene Lancet hulkurdrooni.
Raketid tulistati välja kahelt väikselt raketilaevalt ning lennukitelt Mustal merel. Samuti tulistati Ukraina suhtes rakette Tu95Ms lennukitelt Lõuna-Venemaalt ning Kaspia merelt.
USA annab Ukrainale 400 miljoni dollari eest sõjalist abi
Valge Maja teatas, et USA annab Ukrainale 400 miljoni dollari eest sõjalist abi. Raha on suunatud sõjalisele haridusele ja väljaõppele.
Ukraina ja Venemaa vahetasid omavahel sõjavange
Venemaa sai Ukrainalt tagasi 35 sõjavangi, vahendas Interfax Vene kaitseministeeriumi. Samapalju sõjavange sai tagasi Ukraina.
Venemaa poolt ametisse pandud separatistliku Donetski oblasti isehakanud juhi Denis Pušilini sõnul sai Vene pool tagasi ka kaks Donetski ning kaks Luhanski separatisti.
Ukraina siseministri nõuniku Anton Geraššenko sõnul sai Ukraina tagasi nii Azovstali kui Mariupoli kaitsjaid kui ka Tšornobõlis kinni võetud Ukraina Rahvuskaardi sõdureid. Samuti vabastati üks Venemaa kätte langenud tsiviilisik.
36 people were returned from Russian captivity today - 35 military and 1 civilian.
Among them are Azovstal and Mariupol Defenders, also National Guards who were captured at Chornobyl nuclear power plant in the first days of war, - @AndriyYermak
Some good news on this awful day pic.twitter.com/ei81g3tkbx
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) November 23, 2022
Ukrenergo: Vene rünnakute tõttu on elektrikatkestusi kõikides Ukraina oblastites
Venemaa järjekordse ulatusliku raketirünnaku tõttu on elektrikatkestusi kõikides Ukraina oblastites, teatas Ukrenergo.
Energoatomi teatel kaotasid elektriühenduse ka Pivdennoukrainski, Hmelnõtskõi ja Rivne tuumajaamad riigi lääneosas. Ükski nendest tuumajaamadest ei tooda hetkel elektrit Ukraina elektrivõrku.
Venemaa tegi taas Ukraina taristule suurrünnaku
Kogu Ukraina territooriumil teatati kolmapäeva pärastlõunal õhurünnaku häirest.
Interfax Ukraina teatel on teated plahvatustest Zaporižžja, Dnipropetrovski, Mõkolajivi ja Odessa oblastites.
Ukrainska Pravda teatel tulistati Ukraina suunal 15 Vene raketti.
Kiievi linnapea Vitali Klõško sõnul tabas Vene rünnak kolmapäeval muuhulgas Ukraina pealinna taristuobjekte. Pealtnägijate teatel oli linna ümbruses kuulda plahvatusi.
Waves of Russian cruise missiles hitting Ukraine. Launched by Russian bombers near Caspian Sea. Explosion has hit Kyiv. Air defence active near Dnipro, Poltava and Lviv pic.twitter.com/V9R6faB2IS
— ELINT News (@ELINTNews) November 23, 2022
Vitali Klõtško väitel on osa Kiievi linna jäänud rünnakute tõttu elektrita.
Linnavõimude teatel sai Vene rünnakus neli tsiviilisikut surma ning veel mitmed haavata.
Klõtško sõnul on Kiievis katkenud joogivee ühendused. Linnapea palub kohalikel elanikel vett varuda.
Linnapea väitel tulistasid Vene väed Kiievi linna suunas 31 raketti, millest 21 tulistati alla, vahendas Ukrainska Pravda.
Rünnakute tõttu on elektrikatkestused Kiievi, Livivi ja Odessa oblastites, vahendas CNN kohalikke võime.
Elektrita jäänud Lvivis trammid ei sõida Autor/allikas: Kristjan Svirgsden / ERR
Vene rünnakute tõttu jäi ka Moldova elektrita
Moldova asepeaministri Andrei Spinu teatel on Moldovas ulatuslik elektrikatkestus tulenevalt Venemaa rünnakutest Ukraina elektritaristule.
Massive blackout in after today's Russian attack on energy infrastructure. Moldelectrica, TSO, is working to reconnect more than 50% of the country to electricity.
— Andrei Spînu (@AndreiSpinu) November 23, 2022
Ukrainas toodetud elektrist sõltub praegu ka Ukrainast lääne pool asuv Moldova.
Moldova Moldelectrica töötas selle nimel, et taastada riigis elektriühendus. Elektrita jäid kõik riigi piirkonnad, sh separatistlik venemeelne Transnistria.
Interfaxi teatel on nüüdseks riigis elektriühendus taastatud.
Kiiev: Vene rünnakute tõttu said kahjustada kõik riigis asuvad soojuselektrijaamad
Ukraina võrguoperaator Ukrenergo teatas, et Venemaa raketirünnakute tõttu said kahjustada kõik riigis asuvad suured soojus- ja hüdroelektrijaamad.
"Vene vägede rünnak Ukraina elektrivõrgule põhjustas kolossaalseid kahjustusi, mis ei jätnud ühtegi soojus- ega hüdroelektrijaama puutumata," teatas Ukrenergo.
"See oli suurim rünnak, suurim ajaloos. Venelased lasid välja üle 100 raketi. Nende sihtmärkideks olid Ukraina energiasüsteemi rajatised, peamiselt Ukraina soojuselektrijaamad, mis toodavad energiat tarbijatele," ütles Ukrenergo tegevjuht.
"Meie eesmärk on panna energiasüsteem toimima nii, et ukrainlased saaksid jääda oma riiki ja talve siin veeta. See on meie igapäevane võitlus," lisas Ukrenergo tegevjuht.
Venemaa rünnakute tõttu on Ukraina taristule tehtud pea kahe miljardi dollari (70 miljardi grivna) väärtuses kahju, teatas Ukraina peaminister Denõs Šmõhal.
Šmõhali sõnul tegutseb riigis 70 remondimeeskonda ja üle 1000 spetsialisti, kes püüavad Ukraina elektrivõrku korda saada.
Ukraina: ööpäevaga hukkus Vene rünnakute tõttu 7 tsiviilisikut, viga sai 23
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko teatel hukkus kolmapäeval Hersoni oblastis kaks inimesi ning 10 sai haavata.
Donetski oblastis hukkus üks inimene ning haavata sai kaheksa. Samuti hukkus kaks inimest Harkivi oblastis ja veel kaks Zaporižžja oblastis. Harkivi oblastis sai kaks inimest veel viga ning Zaporižžja oblastis sai viga kolm.
Ukraina: Venemaa ründas Zaporižžja piirkonnas asuvat sünnitusmaja, hukkus üks vastsündinud laps
Zaporižžja kuberner teatas, et Venemaa ründas rakettidega Vilnjanski linnas asuvat sünnitusmaja, mille tõttu sai surma üks vastsündinud laps, vahendas The Guardian.
WSJ: 16 USA senaatorit tahab, et Pentagon annaks Ukrainale ründedroonid MQ-1C Grey Eagle
Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et 16 senaatorist koosnev rühm kirjutas USA kaitseminister Lloyd Austinile kirja. Senaatorid kutsuvad Bideni administratsiooni üles, et Pentagon saadaks Ukrainale ründedroonid MQ-1C Grey Eagle.
WSJ: CIA otsib sõjaga rahulolematuid venelasi
CIA tippjuht David Marlowe ütles, et agentuur otsib Ukraina sõjaga rahulolematuid venelasi ja tahab teha nendega koostööd, vahendas The Wall Street Journal.
"Putin oli päev enne sissetungi parimas positsioonis, ta suutis siis veel NATO-t mõjutada ja näidata, et Venemaa on võimas jõud. Ta jäi sellest kõigest ilma. Otsime kogu maailmast venelasi, kellele ei meeldi see sõda. Oleme koostööks avatud," ütles Marlowe.
Kiiev: Venemaa röövis Hersoni oblastis mitu linnapead ja viis nad Dnipro idakaldale
Ukraina siseministeeriumi teatel keeldusid linnapead tegemast koostööd Venemaaga. Ukraina võimud ei tea, kus röövitud linnapead praegu täpselt asuvad, vahendas The Kyiv Independent.
ISW: Kremli propagandistid väidavad nüüd, et Ukraina plaanib tungida Belgorodi oblastisse
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Kremli propagandistid väidavad üha rohkem, et Ukraina väed tahavad tungida Belgorodi oblastisse. Sellised väited on juba pikka aega levinud Venemaa sõjablogijate ringkonnas. Belgorodi kuberner avaldas ka kaadreid, kuidas Wagneri võitlejad rajavad Ukraina-Belgorodi piirile kaitserajatisi.
ISW hinnangul tahab Kreml nii hirmutada avalikkust, kuna Ukraina väed jätkavad Luhanski oblasti vabastamist. Venelased toetavad aga üha vähem riigi sõjalist tegevust Ukrainas.
Vene opositsioonilise väljaande Meduza allikate kinnitusel tellis Kreml Venemaa inimeste meeleolude tuvastamiseks novembri alguses kõikides Vene regioonides fookusgrupi uuringu, millest selgus, et enamik Vene inimesi on muutunud sõja suhtes ükskõikseks. Meduza allikate kinnitusel ei olnud Vene võimud tulemusega rahul.
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/UKRAINIAN ARMED FORCES
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 410 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 85 410 (võrdlus eelmise päevaga +410);
- tankid 2897 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5832 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1887 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+0);
- tiibraketid 480 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4396 (+3);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 273. päev: elektrikatkestusi on kõikides Ukraina oblastites |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikavõistluste esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi võõrustajad Viljandi HC ning Eesti esiliiga tippu kuuluv Põlva Arcwood. Mõlemad tiimid olid esimeses voorus vabad ja veerandfinaalides alistasid vastavalt Mistra nelja väravaga ning HC Tallinna seitsme tabamusega.
Eelmise aasta karikavõistlustel kohtusid meeskonnad teises ringis ning siis jäid meistriliigas pallivad mulgid kahe matši kokkuvõttes 72:44 peale. Kuid kindlasti ei ole laupäeval kodus mängivatel meestel meelest läinud 2018. aasta finaalturniir, kus samale vastasele pronksimängus ühe tabamusega alla jäädi.
Viljandi rünnakut on sel hooajal põhiliselt vedanud Hendrik Koks ja Ott Varik, kes on meistriliiga ja karikavõistluste peale kaheksas kohtumises skoorinud vastavalt 49 ja 45 väravat. "Usun, et loositulemusena saime kolmest valikust siiski kõige soodsama vastase. Aga ega see samas liiga suuri emotsioone ka ei tekitanud, oleme ka varem Arcwoodiga hädas olnud ja aastaid tagasi ka karikavõistlustel neile alla jäänud. Nädalavahetuse formaadis on kõik kinni ühest matšist ning seal võib kõike juhtuda ja peame olema valmis selleks, et midagi lihtsalt ei tule. Õnneks saame kodupubliku ees mängida ning üldiselt on see meile kasuks tulnud. Loodetavasti tuleb ka see nädalavahetus "kaheksas mängija" meid toetama," rääkis Viljandi HC peatreener Marko Koks.
Esiliigas aastaid võitmatuna ning oma pika ja sügava pingi abil võimsaid tulemusi teinud Arcwood on viimasel ajal haavatavam olnud ja koosseisu probleemidega maadelnud. Tänavu on sarjas võetud vastu kaks kaotust ning vigastusele kaotati üks nende põhitegijatest, Margo Piksööt.
"Ega meie karikaks eraldi ettevalmistust ei tee. Meie jaoks oli juba suur saavutus madalama sarja tiimina karikavõistluste finaalturniirile pääsemine. Midagi tõestada enam ei ole ning saame kohtumistele vastu minna täiesti pingevabalt. Vaatame, kes meil rivis on ja keda kasutada saame ning läheme nende meestega endast parimat andma," kommenteeris põlvakate peatreener Romet Oone.
Teises poolfinaalis kohtuvad Põlva Serviti ja SK Tapa/N.R Energy, kes läksid vastamisi alles nädal tagasi ning siis võtsid lõuna-eestlased tasavägise alguse järel kaheksaväravalise võidu. Võistkonnad alustasid karikavõistlusi esimesest ringist. Serviti edenes poolfinaali ilma probleemideta kahe esiliiga tiimi, HC Tallinn 2-e ja Valga Kävali vastu.
SK Tapa alustas samuti kindlalt, võites madalama sarja võistkonda, Põlva Coopi 19 väravaga. Veerandfinaalides aga peeti tõeliselt põnev lahing HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu, kus vaid väravavaht Mikola Naumi viimasel sekundil tõrjutud karistusvise jäi kahe tiimi vahele.
Karikavõistlustel on SK Tapa resultatiivseim mängija olnud Rail Ageni, kes skooris neljas kohtumises 32 väravat. "Olen seda ennegi maininud, kuid Serviti näol on selgelt tegemist Eesti hetkel kõige paremini komplekteeritud tiimiga. Neil on igale kohale kaks-kolm pallurit, mis tähendab, et isegi, kui ühel on kehvem päev, on pingilt kohe samaväärne mees võtta. Usun siiski, et meil on omad võimalused olemas ja ega keegi ühtegi matši kaotama ei lähe. Vastased peavad olema valmis, et üritame nende skalpi võtta, kas me selleks ka võimelised oleme, seda näitab juba laupäev. Ega meil koosseisuga seis lihtne ei ole, paljude meeste jaoks on viimaste hooaegade koormus olnud suur ning sellest tulenevalt on ka väikesed vigastused paramatud," analüüsis SK Tapa loots Elmu Koppelmann.
Serviti väravate skoorijate nimekiri on aastate jooksul ikka olnud väga võrdne, karikavõistluste resultatiivsus tabel võib olla natukene kallutatud, kuna vastastest käidi üle lihtsalt ja seetõttu on mängude arv väga erinev.
"Meie jaoks suurt vahet ei olnud, kes loosis vastu tuleb. Kui tahad karikavõitjaks tulla, siis pead niikuinii kõiki võitma. Loosi vastu ei saa ning tuleb rahul olla ja lihtsalt eesootavale kohtumisele keskenduda. Eelmisel nädalal Tapa vastu me ei näidanud oma parimat mängu ning saame igas aspektis natukene parandada. Me olime küll matšiks valmistunud, kuid siiski lasime neil enda asju liiga hästi teha, mistõttu püsisid nad pikalt mängus sees. Peame oma korrektiivid tegema," lõpetas Serviti peatreener Kalmer Musting.
Meeste karikavõistluste finaalturniiri ajakava Viljandi Spordihoones:
26.11.2022
12.00 Põlva Arcwood - Viljandi HC
14.15 Põlva Serviti - SK Tapa/N.R Energy
27.11.2022
12.00 kolmanda koha mäng ja autasutamine
14.30 finaalmäng ja autasustamine | Nädalavahetusel selgub Viljandis käsipalli karikavõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikavõistluste esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi võõrustajad Viljandi HC ning Eesti esiliiga tippu kuuluv Põlva Arcwood. Mõlemad tiimid olid esimeses voorus vabad ja veerandfinaalides alistasid vastavalt Mistra nelja väravaga ning HC Tallinna seitsme tabamusega.
Eelmise aasta karikavõistlustel kohtusid meeskonnad teises ringis ning siis jäid meistriliigas pallivad mulgid kahe matši kokkuvõttes 72:44 peale. Kuid kindlasti ei ole laupäeval kodus mängivatel meestel meelest läinud 2018. aasta finaalturniir, kus samale vastasele pronksimängus ühe tabamusega alla jäädi.
Viljandi rünnakut on sel hooajal põhiliselt vedanud Hendrik Koks ja Ott Varik, kes on meistriliiga ja karikavõistluste peale kaheksas kohtumises skoorinud vastavalt 49 ja 45 väravat. "Usun, et loositulemusena saime kolmest valikust siiski kõige soodsama vastase. Aga ega see samas liiga suuri emotsioone ka ei tekitanud, oleme ka varem Arcwoodiga hädas olnud ja aastaid tagasi ka karikavõistlustel neile alla jäänud. Nädalavahetuse formaadis on kõik kinni ühest matšist ning seal võib kõike juhtuda ja peame olema valmis selleks, et midagi lihtsalt ei tule. Õnneks saame kodupubliku ees mängida ning üldiselt on see meile kasuks tulnud. Loodetavasti tuleb ka see nädalavahetus "kaheksas mängija" meid toetama," rääkis Viljandi HC peatreener Marko Koks.
Esiliigas aastaid võitmatuna ning oma pika ja sügava pingi abil võimsaid tulemusi teinud Arcwood on viimasel ajal haavatavam olnud ja koosseisu probleemidega maadelnud. Tänavu on sarjas võetud vastu kaks kaotust ning vigastusele kaotati üks nende põhitegijatest, Margo Piksööt.
"Ega meie karikaks eraldi ettevalmistust ei tee. Meie jaoks oli juba suur saavutus madalama sarja tiimina karikavõistluste finaalturniirile pääsemine. Midagi tõestada enam ei ole ning saame kohtumistele vastu minna täiesti pingevabalt. Vaatame, kes meil rivis on ja keda kasutada saame ning läheme nende meestega endast parimat andma," kommenteeris põlvakate peatreener Romet Oone.
Teises poolfinaalis kohtuvad Põlva Serviti ja SK Tapa/N.R Energy, kes läksid vastamisi alles nädal tagasi ning siis võtsid lõuna-eestlased tasavägise alguse järel kaheksaväravalise võidu. Võistkonnad alustasid karikavõistlusi esimesest ringist. Serviti edenes poolfinaali ilma probleemideta kahe esiliiga tiimi, HC Tallinn 2-e ja Valga Kävali vastu.
SK Tapa alustas samuti kindlalt, võites madalama sarja võistkonda, Põlva Coopi 19 väravaga. Veerandfinaalides aga peeti tõeliselt põnev lahing HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu, kus vaid väravavaht Mikola Naumi viimasel sekundil tõrjutud karistusvise jäi kahe tiimi vahele.
Karikavõistlustel on SK Tapa resultatiivseim mängija olnud Rail Ageni, kes skooris neljas kohtumises 32 väravat. "Olen seda ennegi maininud, kuid Serviti näol on selgelt tegemist Eesti hetkel kõige paremini komplekteeritud tiimiga. Neil on igale kohale kaks-kolm pallurit, mis tähendab, et isegi, kui ühel on kehvem päev, on pingilt kohe samaväärne mees võtta. Usun siiski, et meil on omad võimalused olemas ja ega keegi ühtegi matši kaotama ei lähe. Vastased peavad olema valmis, et üritame nende skalpi võtta, kas me selleks ka võimelised oleme, seda näitab juba laupäev. Ega meil koosseisuga seis lihtne ei ole, paljude meeste jaoks on viimaste hooaegade koormus olnud suur ning sellest tulenevalt on ka väikesed vigastused paramatud," analüüsis SK Tapa loots Elmu Koppelmann.
Serviti väravate skoorijate nimekiri on aastate jooksul ikka olnud väga võrdne, karikavõistluste resultatiivsus tabel võib olla natukene kallutatud, kuna vastastest käidi üle lihtsalt ja seetõttu on mängude arv väga erinev.
"Meie jaoks suurt vahet ei olnud, kes loosis vastu tuleb. Kui tahad karikavõitjaks tulla, siis pead niikuinii kõiki võitma. Loosi vastu ei saa ning tuleb rahul olla ja lihtsalt eesootavale kohtumisele keskenduda. Eelmisel nädalal Tapa vastu me ei näidanud oma parimat mängu ning saame igas aspektis natukene parandada. Me olime küll matšiks valmistunud, kuid siiski lasime neil enda asju liiga hästi teha, mistõttu püsisid nad pikalt mängus sees. Peame oma korrektiivid tegema," lõpetas Serviti peatreener Kalmer Musting.
Meeste karikavõistluste finaalturniiri ajakava Viljandi Spordihoones:
26.11.2022
12.00 Põlva Arcwood - Viljandi HC
14.15 Põlva Serviti - SK Tapa/N.R Energy
27.11.2022
12.00 kolmanda koha mäng ja autasutamine
14.30 finaalmäng ja autasustamine
### Response:
Nädalavahetusel selgub Viljandis käsipalli karikavõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 76 minutiga võiduni jõudnud TalTech jättis kõikides geimides kodusaalis mänginud Barrus/Võru Võrkpalliklubi 22 punktist allapoole, loovutades esimeses geimis võõrustajatele 20, teises 21 ja kolmandas 18 punkti. Seega võitsid võrulannad kogu vastasseisu jooksul 59 punkti, vahendab Volley.ee.
Kolmandas geimis koguni seitse punkti kogunud Ragne Rahuoja panustas külaliste võitu 11 punkti, millest viis tulid pallinguässadest ja kuus rünnakutest. Rahuoja näitas mängu parimat kasutegurit +9. Kahekohalise resultaadini jõudis ka Maren Mõrd, kes tõi sarnaselt Rahuojale 11 punkti. Võitjate ridades kogus punkte 11 erinevat mängijat. Hanna-Liisa Ilves tõi koduvõistkonnale 11 punkti.
Janis Sirelpuu juhendatav TalTech saab eelkõige rahul olla serviga, mille abil võideti punkt 13 korral ja eksiti vaid kuuel juhul. Võru serveeris viis pallinguässa, eksides seejuures neljal servil. Mängu kordus on nähtav siin.
Balti liiga hooaega suurepäraselt alustanud TalTech/Tradehouse püsib ainsana kaotuseta, olles võitnud kõik kaheksa seni toimunud mängu ja kogunud 23 punkti. Teiseks langenud Jonavos Aušrinel on kaheksa mänguga koos 22 punkti.
Nädalavahetusel toimub Balti liigas kaks vastasseisu, milles mõlemas on osaline turniiritabeli kaheksas naiskond Audentese SG/Noortekoondis. Laupäeval kell 18.00 mängib Audentese SG/Noortekoondis võõrsil kaks kohta kõrgemal asuva VK Jelgavaga ja pühapäeval kell 16.00 samuti võõral väljakul viimasel kohal paikneva SUFA klubs/DU-ga. | TalTech/Tradehouse tõusis Balti liiga liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
76 minutiga võiduni jõudnud TalTech jättis kõikides geimides kodusaalis mänginud Barrus/Võru Võrkpalliklubi 22 punktist allapoole, loovutades esimeses geimis võõrustajatele 20, teises 21 ja kolmandas 18 punkti. Seega võitsid võrulannad kogu vastasseisu jooksul 59 punkti, vahendab Volley.ee.
Kolmandas geimis koguni seitse punkti kogunud Ragne Rahuoja panustas külaliste võitu 11 punkti, millest viis tulid pallinguässadest ja kuus rünnakutest. Rahuoja näitas mängu parimat kasutegurit +9. Kahekohalise resultaadini jõudis ka Maren Mõrd, kes tõi sarnaselt Rahuojale 11 punkti. Võitjate ridades kogus punkte 11 erinevat mängijat. Hanna-Liisa Ilves tõi koduvõistkonnale 11 punkti.
Janis Sirelpuu juhendatav TalTech saab eelkõige rahul olla serviga, mille abil võideti punkt 13 korral ja eksiti vaid kuuel juhul. Võru serveeris viis pallinguässa, eksides seejuures neljal servil. Mängu kordus on nähtav siin.
Balti liiga hooaega suurepäraselt alustanud TalTech/Tradehouse püsib ainsana kaotuseta, olles võitnud kõik kaheksa seni toimunud mängu ja kogunud 23 punkti. Teiseks langenud Jonavos Aušrinel on kaheksa mänguga koos 22 punkti.
Nädalavahetusel toimub Balti liigas kaks vastasseisu, milles mõlemas on osaline turniiritabeli kaheksas naiskond Audentese SG/Noortekoondis. Laupäeval kell 18.00 mängib Audentese SG/Noortekoondis võõrsil kaks kohta kõrgemal asuva VK Jelgavaga ja pühapäeval kell 16.00 samuti võõral väljakul viimasel kohal paikneva SUFA klubs/DU-ga.
### Response:
TalTech/Tradehouse tõusis Balti liiga liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania ei lasknud Katari sõitnud koondise fännidel avaväravat kuigi kaua oodata, kui ilusa kombinatsiooni järel avas 11. minutil skoori Dani Olmo. Kümme minutit hiljem saatis Jordi Alba söödu järel otse õhust palli väravasse Marco Asensio, omakorda kümme minutit hiljem teenis Alba penalti ja selle realiseeris Ferran Torres.
Hispaanlased ei olnud sellega väravapidu lõpetanud: 54. minutil karistas Torres ära Costa Rica väravavahi Keylor Navase ja kaitsjate vahelise ebakõla ning lõi meeskonna neljanda värava, 74. minutil saatis suurepärase mängu teinud Gavi otse õhust välisküljega võrku hispaanlaste viienda värava. 90. minutil suurendas Carlos Soler 12 aasta taguste maailmameistrite edu kuueväravaliseks ning peole pani punkti Morata tabamus matši teisel lisaminutil.
Gavist sai 18 aasta ja 110 päeva vanusena Pele ja Manuel Rosase järel kolmas noorim MM-finaalturniiril värava löönud mängija, kolmapäevane võit on Hispaania ülekaalukaim MM-idel. E-grupi avakohtumises alistas Jaapan üllatuslikult 2:1 Saksamaa.
E-alagrupp
90:00
Hispaania
7
11' Dani Olmo
21' Asensio
31' Ferran Torres (pen.)
54' Ferran Torres
74' Gavi
90' Soler
90+2' Morata
7
:
0
0
Costa Rica
Hispaania
11' Dani Olmo
21' Asensio
31' Ferran Torres (pen.)
54' Ferran Torres
74' Gavi
90' Soler
90+2' Morata
Costa Rica
Enne mängu:
12 aasta tagune maailmameister Hispaania on peatreener Luis Enrique käe all värava löönud 21 mängus järjest, viimati jäädi kuivale mulluse EM-finaalturniiri avamängus Rootsi vastu.
Varemgi ebatraditsiooniliste võtetega silma paistnud treener lõi Katari MM-i eel oma kanali voogedastusplatvormil Twitch ning on turniiri jooksul igal õhtul kohusetundlikult eetris käinud, et koondise fännidega suhelda. Juba on ta pidanud kommenteerima nii Sergio Ramose koondisest väljajätmist, Argentina kaotust kui Cristiano Ronaldo lahkumist Manchester Unitedist.
Costa Rica alustas Colombia treeneri Luis Fernando Suareze käe all Põhja- ja Kesk-Ameerika valiksarja nukralt, kui esimesest seitsmest mängust võideti vaid üks ning kaotati kolm. Suarez päästis oma töökoha - ja Costa Ricale MM-pileti - viimase seitsme mänguga, millest võideti kuus, sealjuures alistati nii USA kui Kanada.
Costa Rica koondise tuumik on kogenud: Keylor Navas, Celso Borges, Bryan Ruiz, Yeltsin Tejeda ja Joel Campbell on viie peale pidanud 600 koondisemängu ning kvintett aitas meeskonna kaheksa aastat tagasi Brasiilias esmakordselt veerandfinaali, kus jäädi alles penaltiseeria järel alla Hollandile. | Hispaania andis oma avamängus teistele soosikutele tõelise tormihoiatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania ei lasknud Katari sõitnud koondise fännidel avaväravat kuigi kaua oodata, kui ilusa kombinatsiooni järel avas 11. minutil skoori Dani Olmo. Kümme minutit hiljem saatis Jordi Alba söödu järel otse õhust palli väravasse Marco Asensio, omakorda kümme minutit hiljem teenis Alba penalti ja selle realiseeris Ferran Torres.
Hispaanlased ei olnud sellega väravapidu lõpetanud: 54. minutil karistas Torres ära Costa Rica väravavahi Keylor Navase ja kaitsjate vahelise ebakõla ning lõi meeskonna neljanda värava, 74. minutil saatis suurepärase mängu teinud Gavi otse õhust välisküljega võrku hispaanlaste viienda värava. 90. minutil suurendas Carlos Soler 12 aasta taguste maailmameistrite edu kuueväravaliseks ning peole pani punkti Morata tabamus matši teisel lisaminutil.
Gavist sai 18 aasta ja 110 päeva vanusena Pele ja Manuel Rosase järel kolmas noorim MM-finaalturniiril värava löönud mängija, kolmapäevane võit on Hispaania ülekaalukaim MM-idel. E-grupi avakohtumises alistas Jaapan üllatuslikult 2:1 Saksamaa.
E-alagrupp
90:00
Hispaania
7
11' Dani Olmo
21' Asensio
31' Ferran Torres (pen.)
54' Ferran Torres
74' Gavi
90' Soler
90+2' Morata
7
:
0
0
Costa Rica
Hispaania
11' Dani Olmo
21' Asensio
31' Ferran Torres (pen.)
54' Ferran Torres
74' Gavi
90' Soler
90+2' Morata
Costa Rica
Enne mängu:
12 aasta tagune maailmameister Hispaania on peatreener Luis Enrique käe all värava löönud 21 mängus järjest, viimati jäädi kuivale mulluse EM-finaalturniiri avamängus Rootsi vastu.
Varemgi ebatraditsiooniliste võtetega silma paistnud treener lõi Katari MM-i eel oma kanali voogedastusplatvormil Twitch ning on turniiri jooksul igal õhtul kohusetundlikult eetris käinud, et koondise fännidega suhelda. Juba on ta pidanud kommenteerima nii Sergio Ramose koondisest väljajätmist, Argentina kaotust kui Cristiano Ronaldo lahkumist Manchester Unitedist.
Costa Rica alustas Colombia treeneri Luis Fernando Suareze käe all Põhja- ja Kesk-Ameerika valiksarja nukralt, kui esimesest seitsmest mängust võideti vaid üks ning kaotati kolm. Suarez päästis oma töökoha - ja Costa Ricale MM-pileti - viimase seitsme mänguga, millest võideti kuus, sealjuures alistati nii USA kui Kanada.
Costa Rica koondise tuumik on kogenud: Keylor Navas, Celso Borges, Bryan Ruiz, Yeltsin Tejeda ja Joel Campbell on viie peale pidanud 600 koondisemängu ning kvintett aitas meeskonna kaheksa aastat tagasi Brasiilias esmakordselt veerandfinaali, kus jäädi alles penaltiseeria järel alla Hollandile.
### Response:
Hispaania andis oma avamängus teistele soosikutele tõelise tormihoiatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tore on seda tiitlit vastu võtta. Kuigi, kui sa oled sportlane olnud, siis sa tead, et sportlasena saad sa tunnustuse iseenda saavutuste eest, aga treenerina tunnustatakse sind, kui keegi teine midagi saavutab," ütles kahtedel olümpiamängudel sportlasena käinud ja varasemalt mitmeid kordi Eesti parimaks meestriatleediks valitud Albert. "Arvan, et mul on treenerina veel pikk teekond minna ja ma arvan, et need saavutused, mida noored korda saatsid, on küll väga toredad, aga ka neil on veel pikk tee minna."
Albert juhendab igapäevaselt 21CC triatloniklubi saavutussportlaste gruppi Tr1hards ning mitmeid harrastajaid. Noorte Euroopa meistrivõistlustel pälvisid tema juhendatavad Gregor Rasva üheksanda ja Liis Kapten 25. koha.
Teatevõistkond koosseisus Rasva, Kapten, Oskar Hein ja Etriin Etverk sai aga kõrge 12. koha, mis on eestlastele läbi aegade parim tulemus. Ironmani maailmameistrivõistlustel Hawaiil teenis Timmo Jeret oma vanuseklassis kolmanda koha ajaga 8:49.16.
"Ma olengi vaadanud enda tööd grupipõhiselt – kas ma olen suutnud viia grupis kõiki edasi. Sel aastal, kui peale vaadata ja mõned objektiivsed põhjused nagu kaitsevägi jms välja võtta, on kõik grupiliikmed suutnud sammu võrra edasi astuda," jätkas Albert.
"Lihtsalt mõned grupiliikmed astusid nii palju, et neid sai ka rahvusvahelisel areenil tähele panna. Kui me vaatame Eesti 12. kohta teatetriatloni EM-il, siis meie viimase vahetuse võistleja Etriin Etverk jooksis reaalselt finišisprinti Šveitsiga. Kui me võtame, millised vahendid on Šveitsis tegeleda noorte triatleetidega ja millised vahendid on Eestil, siis see vahe on üüratu, alustades palgaliste treenerite või treeningtingimustega. Meie noored peavadki olema tublimad, ületama suuremaid raskusi, aga ma arvan, et kui tulevikus soovitakse tippsporti suunduda, siis see on hea, sest nad on harjunud vähesega ja nad saavad hästi rasketes tingimustes hakkama. Nende motivatsioon on pigem sisemine kui väliselt saadud tunnustus, sest asjad tulevad natuke raskemalt neile."
Alberti treenitavatest harrastustriatleetidest kvalifitseerus tänavusele Ironman Hawaiile üheksa sportlast. "Kunagi andsin lubaduse, et kui viis tükki kvalifitseerub, siis lähen Hawaiile kohale ja nüüd mul polnud pääsu. Läksin kohale ja vaatasin, kuidas nad seal võistlevad," naljatles Albert. "Üldse eestlaste esindus sel aastal oli muljetavaldav. Usun, et sellist 21 eestlasega esindust peab veel ootama pikki aastaid enne, kui taas selline delegatsioon suudab end kvalifikatsioonisõelast läbi murda."
Pikemas perspektiivis loodab Albert, et noored saavad üksteiselt innustust, et ka Eestist on võimalik end maailmaareenile murda.
"Tore oleks järgmisel aastal noortega, ja mitte pannes neile nüüd suurt survet peale, aga et järgmine generatsioon noori suudaks Gregori, Etriini, Liisi ja Oskari tegudest innustuda ja nad mõtleksid, et äkki me suudame järgmisel aastal sarnaselt esineda. Kuidas neil see võistluspäev välja tuleb on iseasi, aga et nad said innustust, et Eestist, siit lume vahelt, on võimalik suvespordialal sellises vanuses kenasti esineda. Ja need, kes tänavu tulemuse saavutasid, läheksid samamoodi edasi ka järgmises vanuserühmas ning saaksid samamoodi hakkama ja näitaksid teed järgmistele." | Aasta parim triatlonitreener: Eesti noored saavad rasketes tingimustes hästi hakkama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tore on seda tiitlit vastu võtta. Kuigi, kui sa oled sportlane olnud, siis sa tead, et sportlasena saad sa tunnustuse iseenda saavutuste eest, aga treenerina tunnustatakse sind, kui keegi teine midagi saavutab," ütles kahtedel olümpiamängudel sportlasena käinud ja varasemalt mitmeid kordi Eesti parimaks meestriatleediks valitud Albert. "Arvan, et mul on treenerina veel pikk teekond minna ja ma arvan, et need saavutused, mida noored korda saatsid, on küll väga toredad, aga ka neil on veel pikk tee minna."
Albert juhendab igapäevaselt 21CC triatloniklubi saavutussportlaste gruppi Tr1hards ning mitmeid harrastajaid. Noorte Euroopa meistrivõistlustel pälvisid tema juhendatavad Gregor Rasva üheksanda ja Liis Kapten 25. koha.
Teatevõistkond koosseisus Rasva, Kapten, Oskar Hein ja Etriin Etverk sai aga kõrge 12. koha, mis on eestlastele läbi aegade parim tulemus. Ironmani maailmameistrivõistlustel Hawaiil teenis Timmo Jeret oma vanuseklassis kolmanda koha ajaga 8:49.16.
"Ma olengi vaadanud enda tööd grupipõhiselt – kas ma olen suutnud viia grupis kõiki edasi. Sel aastal, kui peale vaadata ja mõned objektiivsed põhjused nagu kaitsevägi jms välja võtta, on kõik grupiliikmed suutnud sammu võrra edasi astuda," jätkas Albert.
"Lihtsalt mõned grupiliikmed astusid nii palju, et neid sai ka rahvusvahelisel areenil tähele panna. Kui me vaatame Eesti 12. kohta teatetriatloni EM-il, siis meie viimase vahetuse võistleja Etriin Etverk jooksis reaalselt finišisprinti Šveitsiga. Kui me võtame, millised vahendid on Šveitsis tegeleda noorte triatleetidega ja millised vahendid on Eestil, siis see vahe on üüratu, alustades palgaliste treenerite või treeningtingimustega. Meie noored peavadki olema tublimad, ületama suuremaid raskusi, aga ma arvan, et kui tulevikus soovitakse tippsporti suunduda, siis see on hea, sest nad on harjunud vähesega ja nad saavad hästi rasketes tingimustes hakkama. Nende motivatsioon on pigem sisemine kui väliselt saadud tunnustus, sest asjad tulevad natuke raskemalt neile."
Alberti treenitavatest harrastustriatleetidest kvalifitseerus tänavusele Ironman Hawaiile üheksa sportlast. "Kunagi andsin lubaduse, et kui viis tükki kvalifitseerub, siis lähen Hawaiile kohale ja nüüd mul polnud pääsu. Läksin kohale ja vaatasin, kuidas nad seal võistlevad," naljatles Albert. "Üldse eestlaste esindus sel aastal oli muljetavaldav. Usun, et sellist 21 eestlasega esindust peab veel ootama pikki aastaid enne, kui taas selline delegatsioon suudab end kvalifikatsioonisõelast läbi murda."
Pikemas perspektiivis loodab Albert, et noored saavad üksteiselt innustust, et ka Eestist on võimalik end maailmaareenile murda.
"Tore oleks järgmisel aastal noortega, ja mitte pannes neile nüüd suurt survet peale, aga et järgmine generatsioon noori suudaks Gregori, Etriini, Liisi ja Oskari tegudest innustuda ja nad mõtleksid, et äkki me suudame järgmisel aastal sarnaselt esineda. Kuidas neil see võistluspäev välja tuleb on iseasi, aga et nad said innustust, et Eestist, siit lume vahelt, on võimalik suvespordialal sellises vanuses kenasti esineda. Ja need, kes tänavu tulemuse saavutasid, läheksid samamoodi edasi ka järgmises vanuserühmas ning saaksid samamoodi hakkama ja näitaksid teed järgmistele."
### Response:
Aasta parim triatlonitreener: Eesti noored saavad rasketes tingimustes hästi hakkama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval toimus Armeenia pealinnas Jerevanis Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni tippkohtumine.
Kohtumisel kritiseeris Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kohale tulnud riikide esindajaid, kuna organisatsioon ei aidanud 2020. aastal Armeeniat sõjas Aserbaidžaani vastu, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Organisatsiooni kuuluvad peale Armeenia veel Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.
Pašinjan tõi välja, et Armeenia toetas käesoleva aasta jaanuaris Kasahstani koheselt kui riigi president Kassõm-Jomart Tokajev soovis organisatsiooni kuuluvate riikide sõjalist abi seoses Kasahstanis puhkenud rahutustega.
Jaanuaris hukkus Kasahstani valitsusvastaste protestide käigus ligikaudu 238 inimest, sh 19 julgeolekutöötajat.
Armeenia peaminister rõhutas, et Aserbaidžaan on rünnanud viimase kahe aasta jooksul Armeeniat vähemalt kolm korda. Pašinjan väljendas nördimust, et organisatsiooni poolt ei tulnud reaktsiooni Aserbaidžaani tegudele.
Peaministri sõnul on see suur löök organisatsiooni mainele.
2020. aastal lõppes Armeenia-Aserbaidžaani sõda Aserbaidžaani jaoks võiduga. Aserbaidžaani väed suutsid tagasi vallutada ulatuslikud alad, mis langesid Armeenia või Armeeniaga seotud mässulise Mägi-Karabahhi piirkonna vägede kätte eelmise sõja käigus.
Jerevanis protestisid kolmapäeval sajad inimesed, kes nõudsid Armeenia lahkumist Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist. Protestijate hulgas oli Ukraina kodanikke, kes protestisid Venemaa agressiooni vastu. | Armeenia peaminister kritiseeris Jerevanis oma liitlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval toimus Armeenia pealinnas Jerevanis Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni tippkohtumine.
Kohtumisel kritiseeris Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kohale tulnud riikide esindajaid, kuna organisatsioon ei aidanud 2020. aastal Armeeniat sõjas Aserbaidžaani vastu, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Organisatsiooni kuuluvad peale Armeenia veel Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.
Pašinjan tõi välja, et Armeenia toetas käesoleva aasta jaanuaris Kasahstani koheselt kui riigi president Kassõm-Jomart Tokajev soovis organisatsiooni kuuluvate riikide sõjalist abi seoses Kasahstanis puhkenud rahutustega.
Jaanuaris hukkus Kasahstani valitsusvastaste protestide käigus ligikaudu 238 inimest, sh 19 julgeolekutöötajat.
Armeenia peaminister rõhutas, et Aserbaidžaan on rünnanud viimase kahe aasta jooksul Armeeniat vähemalt kolm korda. Pašinjan väljendas nördimust, et organisatsiooni poolt ei tulnud reaktsiooni Aserbaidžaani tegudele.
Peaministri sõnul on see suur löök organisatsiooni mainele.
2020. aastal lõppes Armeenia-Aserbaidžaani sõda Aserbaidžaani jaoks võiduga. Aserbaidžaani väed suutsid tagasi vallutada ulatuslikud alad, mis langesid Armeenia või Armeeniaga seotud mässulise Mägi-Karabahhi piirkonna vägede kätte eelmise sõja käigus.
Jerevanis protestisid kolmapäeval sajad inimesed, kes nõudsid Armeenia lahkumist Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist. Protestijate hulgas oli Ukraina kodanikke, kes protestisid Venemaa agressiooni vastu.
### Response:
Armeenia peaminister kritiseeris Jerevanis oma liitlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gorodilov ja Figurenko jõudsid EM-il täiskasvanute vanuseklassis esimese Eesti paarina finaali, kus nad saavutasid 180.376 punktiga viienda koha. See tähistab ühtlasi Eesti tantsupordi ajaloo parimat tulemust Ladina-Ameerika tantsude EM-il.
Euroopa meistriks krooniti Saksamaa paar Marius-Andrei Balan ja Kristina Moshenskaya (195.624 p). Eestlasi edestasid veel ka Prantsusmaa paar Charles-Guillaume Schmitt ja Elena Salikhova (192.209 p), Poola paar Edgar Marcos Borjas ja Alina Nowak (186.462 p) ning Hispaania paar Guillem Pascual ja Diandra-Aniela Illes (185.206 p).
Lisaks toimusid nädalavahetusel ka WDSF-i maailmameistrivõistlused 10-tantsus, kus Lev Skrjabin ja Mirra Pchelkina pälvisid noorte vanuseklassis seitsmenda koha.
View this post on Instagram
A post shared by Eesti Tantsuspordi Ühendus (@estoniandancesportunion) | Eesti tantsupaar tegi Euroopa meistrivõistlustel ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gorodilov ja Figurenko jõudsid EM-il täiskasvanute vanuseklassis esimese Eesti paarina finaali, kus nad saavutasid 180.376 punktiga viienda koha. See tähistab ühtlasi Eesti tantsupordi ajaloo parimat tulemust Ladina-Ameerika tantsude EM-il.
Euroopa meistriks krooniti Saksamaa paar Marius-Andrei Balan ja Kristina Moshenskaya (195.624 p). Eestlasi edestasid veel ka Prantsusmaa paar Charles-Guillaume Schmitt ja Elena Salikhova (192.209 p), Poola paar Edgar Marcos Borjas ja Alina Nowak (186.462 p) ning Hispaania paar Guillem Pascual ja Diandra-Aniela Illes (185.206 p).
Lisaks toimusid nädalavahetusel ka WDSF-i maailmameistrivõistlused 10-tantsus, kus Lev Skrjabin ja Mirra Pchelkina pälvisid noorte vanuseklassis seitsmenda koha.
View this post on Instagram
A post shared by Eesti Tantsuspordi Ühendus (@estoniandancesportunion)
### Response:
Eesti tantsupaar tegi Euroopa meistrivõistlustel ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval toetas Euroopa parlament resolutsiooni, milles nimetati Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks. Europarlamendi liikmed mõistsid hukka Venemaa sõjalise agressiooni Ukraina vastu ning Vene vägede poolt korda saadetud sõjakuriteod Ukraina territooriumil.
Kuna Euroopa Liidu õigusraamistikus puudub eraldi nimistu riikidest, keda majandusblokk peab terrorismi riiklikeks toetajateks, siis kutsus Euroopa parlament Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles, et selline süsteem luuakse.
Samuti kutsusid Euroopa parlamendi liikmed lisama Euroopa Liidu terroristide nimistusse Vene paramilitaarne rühmitus Wagner ning Vene Föderatsiooni 141. motoriseeritud polk, kelle liikmed tuntakse ka kui kadõrovlasi.
Europarlament kutsus üles isoleerima Venemaad veelgi enam, sh tuleks üle vaadata Venemaa liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO julgeolekunõukogu.
Resolutsiooni poolt hääletas 494 parlamendi liiget, 58 oli vastu ning 44 ei hääletanud.
Euroopa parlamendi veebilehte tabas otsuse järel küberrünnak, kuid suuri probleeme see kaasa ei toonud. Väljaanne Politico kirjutas ühele euroametnikule viidates, et tegu võis olla kõige põhjalikuma rünnakuga, mis Euroopa parlamendile korraldatud.
Euroopa parlamendi presidendi Roberta Metsola sõnul on rünnaku eest võtnud vastutuse Kremliga seotud grupeering.
Metsola teatas selle peale lihtsalt: Slava Ukraini.
The @Europarl_EN is under a sophisticated cyberattack. A pro-Kremlin group has claimed responsibility.
Our IT experts are pushing back against it & protecting our systems.
This, after we proclaimed Russia as a State-sponsor of terrorism.
My response: #SlavaUkraini
— Roberta Metsola (@EP_President) November 23, 2022
Siiani on kuulutanud Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks Leedu, Läti, Eesti ja Poola parlamendid. Samas on sellest hoidunud Ameerika Ühendriigid, kelle puhul kaasnevad vastavasse nimistusse lisamisega automaatselt ulatuslikud sanktsioonid.
USA terrorismi riiklike toetajate nimistus on praegu Kuuba, Põhja-Korea, Iraan ja Süüria.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas Euroopa parlamendi otsust. Zelenski sõnul tuleb Venemaa kõikidel viisidel isoleerida ning võtta tehtud sõjakuritegude eest vastutusele.
I welcome @Europarl_EN decision to recognize Russia as a state sponsor of terrorism and as a state which uses means of terrorism. Russia must be isolated at all levels and held accountable in order to end its long-standing policy of terrorism in Ukraine and across the globe.
— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) November 23, 2022 | Euroopa parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval toetas Euroopa parlament resolutsiooni, milles nimetati Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks. Europarlamendi liikmed mõistsid hukka Venemaa sõjalise agressiooni Ukraina vastu ning Vene vägede poolt korda saadetud sõjakuriteod Ukraina territooriumil.
Kuna Euroopa Liidu õigusraamistikus puudub eraldi nimistu riikidest, keda majandusblokk peab terrorismi riiklikeks toetajateks, siis kutsus Euroopa parlament Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles, et selline süsteem luuakse.
Samuti kutsusid Euroopa parlamendi liikmed lisama Euroopa Liidu terroristide nimistusse Vene paramilitaarne rühmitus Wagner ning Vene Föderatsiooni 141. motoriseeritud polk, kelle liikmed tuntakse ka kui kadõrovlasi.
Europarlament kutsus üles isoleerima Venemaad veelgi enam, sh tuleks üle vaadata Venemaa liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO julgeolekunõukogu.
Resolutsiooni poolt hääletas 494 parlamendi liiget, 58 oli vastu ning 44 ei hääletanud.
Euroopa parlamendi veebilehte tabas otsuse järel küberrünnak, kuid suuri probleeme see kaasa ei toonud. Väljaanne Politico kirjutas ühele euroametnikule viidates, et tegu võis olla kõige põhjalikuma rünnakuga, mis Euroopa parlamendile korraldatud.
Euroopa parlamendi presidendi Roberta Metsola sõnul on rünnaku eest võtnud vastutuse Kremliga seotud grupeering.
Metsola teatas selle peale lihtsalt: Slava Ukraini.
The @Europarl_EN is under a sophisticated cyberattack. A pro-Kremlin group has claimed responsibility.
Our IT experts are pushing back against it & protecting our systems.
This, after we proclaimed Russia as a State-sponsor of terrorism.
My response: #SlavaUkraini
— Roberta Metsola (@EP_President) November 23, 2022
Siiani on kuulutanud Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks Leedu, Läti, Eesti ja Poola parlamendid. Samas on sellest hoidunud Ameerika Ühendriigid, kelle puhul kaasnevad vastavasse nimistusse lisamisega automaatselt ulatuslikud sanktsioonid.
USA terrorismi riiklike toetajate nimistus on praegu Kuuba, Põhja-Korea, Iraan ja Süüria.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas Euroopa parlamendi otsust. Zelenski sõnul tuleb Venemaa kõikidel viisidel isoleerida ning võtta tehtud sõjakuritegude eest vastutusele.
I welcome @Europarl_EN decision to recognize Russia as a state sponsor of terrorism and as a state which uses means of terrorism. Russia must be isolated at all levels and held accountable in order to end its long-standing policy of terrorism in Ukraine and across the globe.
— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) November 23, 2022
### Response:
Euroopa parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Betti Alveri kirjandusauhind põhineb Betti Alveri testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit. Käesoleval aastal antakse preemia välja 27. korda.
Žüriisse kuulusid tänavu Aliis Aalmann (2021. aasta laureaat), Kai Aareleid, Mairi Laurik, Kaupo Meiel ja Joosep Vesselov, hindamisel oli 55 teost.
Preemiale olid lisaks Sanna Kartaule nomineeritud Gert Kiiler romaaniga "Eranuhke ei armasta keegi" (Postimees), Juta Kivimäe romaaniga "Suur tuba" (Varrak), Riste Lehari proosakoguga "Kafe" (Tuum), Janika Läänemets luulekoguga "Vihma ja kurbuse maja" (Kultuurileht), Reijo Roos luulekoguga "kured kotkad kajakad" (Näo Kirik) ning Joonas Veelmaa luulekoguga "Alaska" (Puänt).
Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ja sellega kaasneb vastav tunnistus.
Varem on auhinna pälvinud teiste hulgas Taavi Eelmaa, Piret Jaaks, Eda Ahi, Tiit Aleksejev, Jürgen Rooste ja Triin Paja. | Betti Alveri kirjanduspreemia pälvis Sanna Kartau | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Betti Alveri kirjandusauhind põhineb Betti Alveri testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit. Käesoleval aastal antakse preemia välja 27. korda.
Žüriisse kuulusid tänavu Aliis Aalmann (2021. aasta laureaat), Kai Aareleid, Mairi Laurik, Kaupo Meiel ja Joosep Vesselov, hindamisel oli 55 teost.
Preemiale olid lisaks Sanna Kartaule nomineeritud Gert Kiiler romaaniga "Eranuhke ei armasta keegi" (Postimees), Juta Kivimäe romaaniga "Suur tuba" (Varrak), Riste Lehari proosakoguga "Kafe" (Tuum), Janika Läänemets luulekoguga "Vihma ja kurbuse maja" (Kultuurileht), Reijo Roos luulekoguga "kured kotkad kajakad" (Näo Kirik) ning Joonas Veelmaa luulekoguga "Alaska" (Puänt).
Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ja sellega kaasneb vastav tunnistus.
Varem on auhinna pälvinud teiste hulgas Taavi Eelmaa, Piret Jaaks, Eda Ahi, Tiit Aleksejev, Jürgen Rooste ja Triin Paja.
### Response:
Betti Alveri kirjanduspreemia pälvis Sanna Kartau |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks nädalat tagasi avaldati esimesed 16 koondist, kes osalevad uuel iga-aastasel segaturniiril, mis tänavu algab 29. detsembril ning lõppeb tuleva aasta 8. jaanuaril. Ühendatud karikaturniiri näol on tegemist esimese segaturniiriga, kus jagatakse välja nii WTA kui ka ATP edetabelipunkte.
Viimastena kutsuti turniirile Bulgaaria ja Kasahstan. Bulgaaria liitub A-alagrupiga, kus minnakse vastamisi kõrgeima asetuse saanud Kreeka ja Belgiaga. Kasahstan kuulub B-alagruppi koos teise asetuse saanud Poola ja Šveitsiga.
Bulgaria (via Dimitrov's ranking) & Kazakhstan (combined rankings) are the last two teams qualified for the United Cup: pic.twitter.com/02aJsIDL0Z
— José Morgado (@josemorgado) November 23, 2022
Perthis peetava A-alagrupi esimeses vastasseisus kohtuvad meeste maailma edetabeli neljas reket Stefanos Tsitsipas (Kreeka) ja endine maailma kolmas reket Grigor Dimitrov (Bulgaaria).
Brisbane'is toimuval B-alagrupi turniiril võtavad esimestena mõõtu Tokyo olümpiavõitja Belinda Bencic (Šveits) ja kolmekordne suure slämmi veerandfinalist Julia Putintseva (Kasahstan).
Igas alagrupis mängitakse kaks meeste ja kaks naiste üksikmängu ning üks segapaarismäng. Kuue alagrupi võitjad pääsevad edasi teise ringi, kus selguvad poolfinalistid. Turniiri auhinnafondiks on 15 miljonit USA dollarit. | Uuele tenniseturniirile pääsesid viimastena Bulgaaria ja Kasahstan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks nädalat tagasi avaldati esimesed 16 koondist, kes osalevad uuel iga-aastasel segaturniiril, mis tänavu algab 29. detsembril ning lõppeb tuleva aasta 8. jaanuaril. Ühendatud karikaturniiri näol on tegemist esimese segaturniiriga, kus jagatakse välja nii WTA kui ka ATP edetabelipunkte.
Viimastena kutsuti turniirile Bulgaaria ja Kasahstan. Bulgaaria liitub A-alagrupiga, kus minnakse vastamisi kõrgeima asetuse saanud Kreeka ja Belgiaga. Kasahstan kuulub B-alagruppi koos teise asetuse saanud Poola ja Šveitsiga.
Bulgaria (via Dimitrov's ranking) & Kazakhstan (combined rankings) are the last two teams qualified for the United Cup: pic.twitter.com/02aJsIDL0Z
— José Morgado (@josemorgado) November 23, 2022
Perthis peetava A-alagrupi esimeses vastasseisus kohtuvad meeste maailma edetabeli neljas reket Stefanos Tsitsipas (Kreeka) ja endine maailma kolmas reket Grigor Dimitrov (Bulgaaria).
Brisbane'is toimuval B-alagrupi turniiril võtavad esimestena mõõtu Tokyo olümpiavõitja Belinda Bencic (Šveits) ja kolmekordne suure slämmi veerandfinalist Julia Putintseva (Kasahstan).
Igas alagrupis mängitakse kaks meeste ja kaks naiste üksikmängu ning üks segapaarismäng. Kuue alagrupi võitjad pääsevad edasi teise ringi, kus selguvad poolfinalistid. Turniiri auhinnafondiks on 15 miljonit USA dollarit.
### Response:
Uuele tenniseturniirile pääsesid viimastena Bulgaaria ja Kasahstan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Freedom House hinnangul on Hiinas tõendatult toimunud juunist septembrini sadu proteste, vahendab Raadio Vaba Aasia (RFA). Kokku tõendati Mandri-Hiinas nelja kuu jooksul 668 protesti-intsidenti.
Suur enamus, ¾ protestidest olid oma olemuselt demonstratsioonid, rongkäigud või teede blokeerimine, teatab raport.
Samuti hõivati alasid, korraldati tööseisakuid, kasutati oma sõnumite edastamiseks plakateid ja graffitit. Lisaks on paljud inimesed väljendanud oma pahameelt internetis.
Näiteks protestisid Põhja-Hiinas Xiani linnas sajad lapsevanemad toitlustusettevõtte Kid Castle vastu kui selgus, et nende lastel ilmes toidumürgitus. Selle protesti ajas politsei vägivaldselt laiali.
Samuti on korraldatud proteste ühe kinnisvaraarendaja vastu riigi idaosas Hangzhou linnas pooleldi valmis saanud korterite omanike poolt. Ka selle protesti ajas Hiina politsei laiali.
Hebei provintsis riigi põhjaosas protestisid kohalikud inimesed uue tee rajamise vastu, mis pidi nende küla sissepääsust mööda minema. Sealse protesti käigus blokeeriti uus tee jalg- ja mootorratastega.
Raporti kohaselt toimub selliseid proteste Hiinas iga päev. Samas rõhutab RFA, et enamus inimesi protestis mõne konkreetse probleemi vastu ning eesmärgiks ei ole võetud Hiina kommunistliku partei võimult kukutamist.
Hiina kommunistlik partei näeb samas igas protestis, olenemata selle eesmärgist, ohtu režiimile. Konkreetselt nähakse ohtu selles kui mitmed inimesed kollektiivselt seisavad võimuesindajatele vastu, eriti kui protestijatele tullakse osade nõudmiste osas vastu.
Enamus protestide põhjuseks on probleemid majutusega, pettused, tööõiguste riive, koroonaga seotud otsused, korruptsioon ning maaküsimused. Samas 668 tuvastatud protestist tervelt 214 oli inimeste poolt, kes tegid ettemaksu korteri eest majas, mis jäi lõpetamata. | Freedom House: Hiinas on riigi kontrollist hoolimata pidevalt proteste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Freedom House hinnangul on Hiinas tõendatult toimunud juunist septembrini sadu proteste, vahendab Raadio Vaba Aasia (RFA). Kokku tõendati Mandri-Hiinas nelja kuu jooksul 668 protesti-intsidenti.
Suur enamus, ¾ protestidest olid oma olemuselt demonstratsioonid, rongkäigud või teede blokeerimine, teatab raport.
Samuti hõivati alasid, korraldati tööseisakuid, kasutati oma sõnumite edastamiseks plakateid ja graffitit. Lisaks on paljud inimesed väljendanud oma pahameelt internetis.
Näiteks protestisid Põhja-Hiinas Xiani linnas sajad lapsevanemad toitlustusettevõtte Kid Castle vastu kui selgus, et nende lastel ilmes toidumürgitus. Selle protesti ajas politsei vägivaldselt laiali.
Samuti on korraldatud proteste ühe kinnisvaraarendaja vastu riigi idaosas Hangzhou linnas pooleldi valmis saanud korterite omanike poolt. Ka selle protesti ajas Hiina politsei laiali.
Hebei provintsis riigi põhjaosas protestisid kohalikud inimesed uue tee rajamise vastu, mis pidi nende küla sissepääsust mööda minema. Sealse protesti käigus blokeeriti uus tee jalg- ja mootorratastega.
Raporti kohaselt toimub selliseid proteste Hiinas iga päev. Samas rõhutab RFA, et enamus inimesi protestis mõne konkreetse probleemi vastu ning eesmärgiks ei ole võetud Hiina kommunistliku partei võimult kukutamist.
Hiina kommunistlik partei näeb samas igas protestis, olenemata selle eesmärgist, ohtu režiimile. Konkreetselt nähakse ohtu selles kui mitmed inimesed kollektiivselt seisavad võimuesindajatele vastu, eriti kui protestijatele tullakse osade nõudmiste osas vastu.
Enamus protestide põhjuseks on probleemid majutusega, pettused, tööõiguste riive, koroonaga seotud otsused, korruptsioon ning maaküsimused. Samas 668 tuvastatud protestist tervelt 214 oli inimeste poolt, kes tegid ettemaksu korteri eest majas, mis jäi lõpetamata.
### Response:
Freedom House: Hiinas on riigi kontrollist hoolimata pidevalt proteste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsme Euroopa jalgpallikoondise kaptenid plaanisid MM-finaalturniiril kanda seksuaalvähemusi toetavates värvides kaptenipaela, kuid rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) ähvardas kaptenipaela kandvaid mängijaid karistada.
FIFA-le vastuseks katsid Saksamaa koondise mängijad Jaapani mängu eel oma suud.
"Tahtsime kaptenipaelaga näidata väärtusi, mida Saksamaa rahvusmeeskond hindab - mitmekesisus ja vastastikune austus. Soovime koos teiste riikidega, et meie häält võetaks kuulda. Tegemist pole poliitilise sõnumiga. Inimõigused pole miski, mis on läbiräägitav. Inimõigused peaksid olema iseenesestmõistetavad, aga kahjuks pole see nii. Seepärast on selle sõnumi saatmine meie jaoks nii oluline," selgitas Saksamaa jalgpalliliit (DFB) Twitteri vahendusel.
Wir wollten mit unserer Kapitänsbinde ein Zeichen setzen für Werte, die wir in der Nationalmannschaft leben: Vielfalt und gegenseitiger Respekt. Gemeinsam mit anderen Nationen laut sein. Es geht dabei nicht um eine politische Botschaft: Menschenrechte sind nicht verhandelbar. 1/2 pic.twitter.com/v9ngfv0ShW
— DFB-Team (@DFB_Team) November 23, 2022 | Saksamaa jalgpallikoondis protesteeris FIFA vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsme Euroopa jalgpallikoondise kaptenid plaanisid MM-finaalturniiril kanda seksuaalvähemusi toetavates värvides kaptenipaela, kuid rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) ähvardas kaptenipaela kandvaid mängijaid karistada.
FIFA-le vastuseks katsid Saksamaa koondise mängijad Jaapani mängu eel oma suud.
"Tahtsime kaptenipaelaga näidata väärtusi, mida Saksamaa rahvusmeeskond hindab - mitmekesisus ja vastastikune austus. Soovime koos teiste riikidega, et meie häält võetaks kuulda. Tegemist pole poliitilise sõnumiga. Inimõigused pole miski, mis on läbiräägitav. Inimõigused peaksid olema iseenesestmõistetavad, aga kahjuks pole see nii. Seepärast on selle sõnumi saatmine meie jaoks nii oluline," selgitas Saksamaa jalgpalliliit (DFB) Twitteri vahendusel.
Wir wollten mit unserer Kapitänsbinde ein Zeichen setzen für Werte, die wir in der Nationalmannschaft leben: Vielfalt und gegenseitiger Respekt. Gemeinsam mit anderen Nationen laut sein. Es geht dabei nicht um eine politische Botschaft: Menschenrechte sind nicht verhandelbar. 1/2 pic.twitter.com/v9ngfv0ShW
— DFB-Team (@DFB_Team) November 23, 2022
### Response:
Saksamaa jalgpallikoondis protesteeris FIFA vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tsüanotüüpianäitus "Seest ja väljast ja seest" on lugu aja kulgemisest. "Aeg möödub siis, kui me midagi teeme, aga ka siis, kui me mitte midagi ei tee. Selles näituses oleme ühendanud kaks aja kulgemise sümbolit: ühe inimtekkelise ja teise loodusliku. Teoste aluseks on lagunev ja ajahamba kätte sattunud vana raadiomaja Laitsel ning põdrakanep kui sümbol uue elu algusest," selgitasid kunstnikud.
Tööprotsess, mille Palm ja Tomberg valisid, nõuab kunstnike sõnul aja kulgemise jälgimist. "Tsüanotüüpia ilmutamisprotsessi juurde kuulub tähelepanelik ootus ja erinevate valgustingimustega mängimine. On oluline jälgida, kuidas soovitud materjalile kantud keemia värvitoon päevavalguses muutub, et see õigel ajal valguse käest ära võtta," selgitasid nad.
Aparaaditehase hoovis asuv valge kasvuhoone näituspaigana võimaldab klaasist aknaid meenutavate seintega laiendada näituse põhiideed – teosed saavad eksponeeritud viisil, mis võimaldab teoseid vaadata nii seest kui väljast.
Näitus "Seest ja väljast ja seest" on avatud 12. jaanuarini. | Ave Palm ja Helle Ly Tomberg avavad Tartus näituse "Seest ja väljast ja seest" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tsüanotüüpianäitus "Seest ja väljast ja seest" on lugu aja kulgemisest. "Aeg möödub siis, kui me midagi teeme, aga ka siis, kui me mitte midagi ei tee. Selles näituses oleme ühendanud kaks aja kulgemise sümbolit: ühe inimtekkelise ja teise loodusliku. Teoste aluseks on lagunev ja ajahamba kätte sattunud vana raadiomaja Laitsel ning põdrakanep kui sümbol uue elu algusest," selgitasid kunstnikud.
Tööprotsess, mille Palm ja Tomberg valisid, nõuab kunstnike sõnul aja kulgemise jälgimist. "Tsüanotüüpia ilmutamisprotsessi juurde kuulub tähelepanelik ootus ja erinevate valgustingimustega mängimine. On oluline jälgida, kuidas soovitud materjalile kantud keemia värvitoon päevavalguses muutub, et see õigel ajal valguse käest ära võtta," selgitasid nad.
Aparaaditehase hoovis asuv valge kasvuhoone näituspaigana võimaldab klaasist aknaid meenutavate seintega laiendada näituse põhiideed – teosed saavad eksponeeritud viisil, mis võimaldab teoseid vaadata nii seest kui väljast.
Näitus "Seest ja väljast ja seest" on avatud 12. jaanuarini.
### Response:
Ave Palm ja Helle Ly Tomberg avavad Tartus näituse "Seest ja väljast ja seest" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2011. aastal vormel-1 sarjas debüteerinud ja seejärel kaks aastat Toro Rossos sõitnud Ricciardo kuulus esimest korda Red Bulli ridadesse aastatel 2014 kuni 2018. Seejuures teenis austraallane oma karjääri kaheksast etapivõidust seitse just Red Bulli ridades.
"Minu naeratus ütleb kõik, olen tõeliselt põnevil, et saan Red Bulli naasta. Mul on Red Bullis veedetud ajast väga palju häid mälestusi. Olen siiralt tänulik Christian Hornerile ja Helmut Markole, kes võtsid mind tagasi. Nüüd saan oma panuse anda vormel-1 parimasse meeskonda ning samal ajal on mul aega, et enda akusid laadida," sõnas Ricciardo Red Bulli pressiteate vahendusel.
"Danieli taasliitumine on suurepärane uudis. Ta on tohutult andekas sõitja ja särava iseloomuga. Lisaks kolmanda sõitja rollile aitab Daniel meil autot arendada ning rikastab meie meeskonda oma kogemuste ja teadmistega," lisas Red Bulli tiimipealik Christian Horner.
Ricciardo sõitis kahel viimasel hooajal McLareni meeskonnas. Austraallane sai äsja lõppenud hooaja kokkuvõttes 11. koha.
We can confirm that @DanielRicciardo will return home and re-join Oracle Red Bull Racing as the third driver for 2023 #DR3ack
— Oracle Red Bull Racing (@redbullracing) November 23, 2022 | Daniel Ricciardo naaseb Red Bulli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2011. aastal vormel-1 sarjas debüteerinud ja seejärel kaks aastat Toro Rossos sõitnud Ricciardo kuulus esimest korda Red Bulli ridadesse aastatel 2014 kuni 2018. Seejuures teenis austraallane oma karjääri kaheksast etapivõidust seitse just Red Bulli ridades.
"Minu naeratus ütleb kõik, olen tõeliselt põnevil, et saan Red Bulli naasta. Mul on Red Bullis veedetud ajast väga palju häid mälestusi. Olen siiralt tänulik Christian Hornerile ja Helmut Markole, kes võtsid mind tagasi. Nüüd saan oma panuse anda vormel-1 parimasse meeskonda ning samal ajal on mul aega, et enda akusid laadida," sõnas Ricciardo Red Bulli pressiteate vahendusel.
"Danieli taasliitumine on suurepärane uudis. Ta on tohutult andekas sõitja ja särava iseloomuga. Lisaks kolmanda sõitja rollile aitab Daniel meil autot arendada ning rikastab meie meeskonda oma kogemuste ja teadmistega," lisas Red Bulli tiimipealik Christian Horner.
Ricciardo sõitis kahel viimasel hooajal McLareni meeskonnas. Austraallane sai äsja lõppenud hooaja kokkuvõttes 11. koha.
We can confirm that @DanielRicciardo will return home and re-join Oracle Red Bull Racing as the third driver for 2023 #DR3ack
— Oracle Red Bull Racing (@redbullracing) November 23, 2022
### Response:
Daniel Ricciardo naaseb Red Bulli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa asus Ilkay Gündogani 33. minuti penaltist 1:0 juhtima ja domineeris kohtumist 70. minuti jagu, aga vahetuste järel elavnes ka Jaapani mäng.
Kõigepealt suutis Ritsu Doan 75. minutil viigistada ja seejärel lõi Takuma Asano 83. minutil ka jaapanlaste võiduvärava.
E-alagrupp
90:00
Saksamaa
1
33' Gündogan (pen)
1
:
2
2
Jaapan
76' Doan
83' Asano
Saksamaa
33' Gündogan (pen)
Jaapan
76' Doan
83' Asano
Saksamaa - Jaapan:
Eelvaade:
Saksamaa jalgpallikoondis kuulub suurturniiridel alati favoriitide sekka, aga viimastel kordadel pole nad õnnestunud. Kui 2014. aastal teeniti neljas MM-tiitel, siis 2018. aastal kaotati alagrupis Mehhikole ja Lõuna-Koreale ning edasi ei saadud.
Ka mullune EM-finaalturniir kulges oodatust tagasihoidlikumalt. Alagrupis kaotati Prantsusmaale 0:1 ja saadi Ungari vastu läbi raskuste kätte 2:2 viik. Kaheksandikfinaalis tuli tunnistada vanade rivaalide inglaste 2:0 paremust.
MM-valikturniiri võideti oma grupp siiski päris kindlalt: üheksa võitu, üks kaotus ja väravatevahe 36:4. Samas ei olnud sakslastel valikgrupis väga tugevaid vastaseid ja kodus jäädi alla Põhja-Makedooniale 1:2.
Tänavu on üheksast mängust küll vaid üks kaotus - kodus Ungarile 0:1 -, aga ka vaid kolm võitu, millest viimane tuli vahetult enne finaalturniiri Omaani vastu (1:0). Rahvuste liigaski võideti kuuest kohtumisest vaid üks.
Jaapan jõudis esimest korda MM-finaalturniirile 1998. aastal Prantsusmaale ja pole pärast seda koprdagi eemale jäänud. Seejuures on kujunenud huvitav muster: kordamööda jäädakse alagruppi pidama ja saadakse edasi. Selle järgi peaks Aasia võistkond nüüd taas 16 hulka jõudma.
MM-valikturniiri jäädi küll oma grupis Saudi Araabia järel teiseks, aga mõlemad jõudsid otse finaalturniirile. Näiteks lisaringi kaudu Katari jõudnud Austraaliat edestati seitsme punktiga.
Tänavu on Jaapani koondis palju mänginud ja kirjas on mõned väärt võidud: kui valikturniiril saadi jagu nii Saudi Araabiast kui ka Austraaliast, siis hiljem on võidetud teisigi finaalturniirile jõudnud koondiseid: Ghanat (4:1), Lõuna-Koread (3:0) ja USA-d (2:0).
Pärast ameeriklaste alistamist tehti septembris veel 0:0 viik Ecuadoriga ja samuti peeti üks kohtumine vahetult finaalturniiri eel - siis tuli küll tunnistada Kanada 2:1 paremust. | Jaapani vahetusmehed tõid üllatusvõidu Saksamaa üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa asus Ilkay Gündogani 33. minuti penaltist 1:0 juhtima ja domineeris kohtumist 70. minuti jagu, aga vahetuste järel elavnes ka Jaapani mäng.
Kõigepealt suutis Ritsu Doan 75. minutil viigistada ja seejärel lõi Takuma Asano 83. minutil ka jaapanlaste võiduvärava.
E-alagrupp
90:00
Saksamaa
1
33' Gündogan (pen)
1
:
2
2
Jaapan
76' Doan
83' Asano
Saksamaa
33' Gündogan (pen)
Jaapan
76' Doan
83' Asano
Saksamaa - Jaapan:
Eelvaade:
Saksamaa jalgpallikoondis kuulub suurturniiridel alati favoriitide sekka, aga viimastel kordadel pole nad õnnestunud. Kui 2014. aastal teeniti neljas MM-tiitel, siis 2018. aastal kaotati alagrupis Mehhikole ja Lõuna-Koreale ning edasi ei saadud.
Ka mullune EM-finaalturniir kulges oodatust tagasihoidlikumalt. Alagrupis kaotati Prantsusmaale 0:1 ja saadi Ungari vastu läbi raskuste kätte 2:2 viik. Kaheksandikfinaalis tuli tunnistada vanade rivaalide inglaste 2:0 paremust.
MM-valikturniiri võideti oma grupp siiski päris kindlalt: üheksa võitu, üks kaotus ja väravatevahe 36:4. Samas ei olnud sakslastel valikgrupis väga tugevaid vastaseid ja kodus jäädi alla Põhja-Makedooniale 1:2.
Tänavu on üheksast mängust küll vaid üks kaotus - kodus Ungarile 0:1 -, aga ka vaid kolm võitu, millest viimane tuli vahetult enne finaalturniiri Omaani vastu (1:0). Rahvuste liigaski võideti kuuest kohtumisest vaid üks.
Jaapan jõudis esimest korda MM-finaalturniirile 1998. aastal Prantsusmaale ja pole pärast seda koprdagi eemale jäänud. Seejuures on kujunenud huvitav muster: kordamööda jäädakse alagruppi pidama ja saadakse edasi. Selle järgi peaks Aasia võistkond nüüd taas 16 hulka jõudma.
MM-valikturniiri jäädi küll oma grupis Saudi Araabia järel teiseks, aga mõlemad jõudsid otse finaalturniirile. Näiteks lisaringi kaudu Katari jõudnud Austraaliat edestati seitsme punktiga.
Tänavu on Jaapani koondis palju mänginud ja kirjas on mõned väärt võidud: kui valikturniiril saadi jagu nii Saudi Araabiast kui ka Austraaliast, siis hiljem on võidetud teisigi finaalturniirile jõudnud koondiseid: Ghanat (4:1), Lõuna-Koread (3:0) ja USA-d (2:0).
Pärast ameeriklaste alistamist tehti septembris veel 0:0 viik Ecuadoriga ja samuti peeti üks kohtumine vahetult finaalturniiri eel - siis tuli küll tunnistada Kanada 2:1 paremust.
### Response:
Jaapani vahetusmehed tõid üllatusvõidu Saksamaa üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakonnad pidid esitama esmaspäevaks ettepanekud "katuseraha" jagamiseks, kuid tegelikkuses sai kogu nimekiri kokku alles kolmapäeva pärastlõunaks.
Kõigi erakondade eelistatud valdkonnana, kuhu toetusraha suunata, paistis sarnaselt varasematele aastatele silma kirik.
Reformierakonnalt sai 25 000 eurot näiteks EELK Viimsi Püha Jaakobi kogudus, et organiseerida oreli- ja kammermuusikapäevi. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liidu Keila baptistikoguduse MTÜ sai 5000 eurot kiriku hooviala korrastamiseks ning sama koguduste liidu Rakvere Karmeli kogudusele andis erakond 6000 eurot tegevustoetust.
39 000 eurot suunas erakond MTÜ-le Miikaeli Ühendus. EELK Toompea Kaarli kogudusele laekub Reformierakonnalt lasteaed-põhikooli võimla renoveerimiseks 18 000 eurot ja Tartu Maarja kiriku sihtasutusele 17 000 eurot kiriku taastamiseks. Tallinna Toomkooli sihtasutus sai 30 000 eurot tegevustoetust. Erakond suunas toetusi veel mitmele EELK kogudusele.
"Katuseraha" liikus siiski ka teistesse valdkondadesse. 39 000 eurot sai nii sihtasutus Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon kui ka SA Eesti Terviserajad.
Lisaks rajatakse 19 000 euroga madalseiklusrada Elva valla lasteaeda Õnneseen ning 30 000 eurot läheb Räpina vallavalitsusele, et panna kihelkonda metsavendade mälestuskivi.
Isamaa regionaalsetest investeeringutest leiab kirikuga seotud rahaeraldiste seast Tartu Katoliku Hariduskeskuse, mis saab 5000 eurot, nagu ka EELK Hargla kogudus ja kristlikku maailmavaadet edendav MTÜ Miikaeli Ühendus. Sama toetussumma läheb ka Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudusele ja EELK Rakvere Kolmainu kogudusele.
Kohila vallavalitsus saab Isamaalt 12 000 eurot, et teha investeeringuid Kohila baptistikoguduse taristusse, kapitaalremontida EELK Hageri Lambertuse koguduse maja ning soetada õppevahendeid Kohila mõisakoolile.
Suurima summa oma "katuserahast" ehk 20 000 eurot suunab Isamaa spordiklubile Airpark tegevustoetuseks, et teha treeninguid ja võistlusi. 10 000 eurot sai kergejõustikuklubi Kalev-Sillamäe, et tagada mitmekordse Eesti rekordiomaniku Jekaterina Mirotvortseva ettevalmistus tiitlivõistluseks.
10 000 eurot tegevustoetust uurimusteks saab ka MTÜ Baltic Center for Russian Studies.
EKRE rahaeraldistest leiab ohtralt religiooniga seotud asutusi. MTÜ Miikaeli Ühendus saab 20 000 eurot, et sanitaartingimusi parandada ning samuti olmetingimuste parandamiseks läheb 25 000 eurot EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudusele.
EELK Kose Püha Nikolause kogudus saab remondiks 7000 eurot ning EELK Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus 8000 eurot. Kiriku katuse restaureerimiseks eraldab EKRE oma "katuserahast" 25 000 eurot Mõniste-Ritsiku Kiriku Toetajate MTÜ-le ning pastoraadi katuse vahetamiseks EELK Puhja kogudusele 18 000 eurot.
10 000 eurot saab Tartu Luterlik Peetri kool Karolini kooli toetuseks ning 9000 eurot MTÜ Pärnu Kristlik Erakool. Veel läheb EKRE toetusraha Jõelähtme Kirikumõisa sihtasutusele, Varbla Püha Urbanuse kogudusele ja veel mitmele kogudusele.
MTÜ Elisha Treeningkeskus saab 15 000 eurot, arendamaks koostööd kristlike koguduste ja organisatsioonide vahel ja edendamaks kodanikuühiskonda.
30 000 eurot saab EKRE-lt MTÜ Ikkagi Inimesed, mis on nende kodulehe andmetel pühendunud koroonavaktsiini raskete kõrvaltoimete all kannatavate inimeste huvide kaitsele. Sama suure summa eraldab erakond MTÜ-le Viikingite Küla tegevustoetuseks. 20 000 eurot saab Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Meedia Uurimise Keskus saab 15 000 eurot toetust, et meediaväljaannete suundumusi monitoorida ja analüüsida.
Hille Tänavsuu vähiravifondi toetab EKRE 15 000 euroga ning Eesti Vähiliitu 25 000 euroga, et soetada liikuv kompuutertomograaf.
Kõige vähem leiab usuühendusi "katuseraha" nimekirjas sotsiaaldemokraatide toetuste seast. EELK Narva Maarja kogudusele annavad nad 10 000 eurot, MTÜ Tartu Luterlikule Peetri koolile 5000 eurot interaktiivse tahvli soetamiseks, EELK Tartu Ülikooli Jaani kogudusele 5000 eurot ning Tartu Maarja kogudusele 5000 eurot. Ka ajaleht Eesti Kirik saab sotsidelt 5000 eurot.
Lisaks saab 20 000 eurot Rõuge vallavalitsus, et rajada aleviku kahele tänavale vee- ja kanalisatsiooniühendus. Riigivanem August Rei sihtasutus saab 10 000 eurot tegevustoetust, sama suur toetussumma läheb Audentese spordiklubile treeningseadmete soetamiseks.
MTÜ Kallavere Kooli Vilistlased saab 10 000 eurot, et koolihoone lahenduse eskiis koostada, Tallinna linnamuuseumile läheb aga sama suur summa, et Kalamaja muuseum saaks korraldada asumi ajalugu tutvustava näituse.
11 000 eurot läheb sotside "katuserahast" Võru vallale kultuuriasutustesse investeeringute tegemiseks ning 10 000 eurot Põlva spordikeskuse jõusaali remonditöödeks.
Keskerakonna regionaalsetest investeeringutest 35 000 eurot saab SA Püha Miikaeli Kolleegium ruumide renoveerimiseks. MTÜ Püha Jüri Seltsile eraldab erakond aga 5000 eurot.
EELK Püha Vaimu kogudus, Väike-Maarja kogudus ja Tallinna Jaani kogudus saavad samuti 5000 eurot ning Anglokatoliku Kiriku MTÜ 5000 eurot. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse remondiks suunab Keskerakond 30 000 eurot.
5000 eurot saavad ka EELK Nõmme Rahu kogudus, Püha Martini kogudus, Koeru kirik, Järva-Jaani kirik, Nõmme Rahu kogudus, Saarde Katariina kogudus ja Oleviste kogudus ning Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste liidu Pärnu Immaanueli Baptistikogudus.
Eesti Apostlik-Õigeusu kirik saab Sindi Jumalailmumise kiriku renoveerimiseks 30 000 eurot ning Vormsi Püha Olavi kogudus tegevustoetuseks 15 000 eurot.
Lisaks suunab Keskerakond 25 000 eurot Kõo jahiseltsi, 13 000 eurot Uus-Varbla jahiseltsile külmhoone investeeringuks, 5000 eurot Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsile ning Vana-Varbla jahiseltsile ja 13 000 eurot Uus-Varbla jahiseltsile.
Üürnike liit saab Keskerakonnalt tegevustoetuseks 25 000 eurot ning 10 000 eurot suunab Keskerakond Vene Teatrile tegevustoetuseks. Rahvusvaheline rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra saab 15 000 eurot, Eesti Vähiliit 10 000 eurot ning motosporti arendav MTÜ Kehala 20 000 eurot. 23 000 eurot saab jalgpalliklubi FC Alliance ja 24 000 eurot Tallinna võrkpalliklubi. | "Katuserahast" suurima osa andsid erakonnad kirikute toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakonnad pidid esitama esmaspäevaks ettepanekud "katuseraha" jagamiseks, kuid tegelikkuses sai kogu nimekiri kokku alles kolmapäeva pärastlõunaks.
Kõigi erakondade eelistatud valdkonnana, kuhu toetusraha suunata, paistis sarnaselt varasematele aastatele silma kirik.
Reformierakonnalt sai 25 000 eurot näiteks EELK Viimsi Püha Jaakobi kogudus, et organiseerida oreli- ja kammermuusikapäevi. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liidu Keila baptistikoguduse MTÜ sai 5000 eurot kiriku hooviala korrastamiseks ning sama koguduste liidu Rakvere Karmeli kogudusele andis erakond 6000 eurot tegevustoetust.
39 000 eurot suunas erakond MTÜ-le Miikaeli Ühendus. EELK Toompea Kaarli kogudusele laekub Reformierakonnalt lasteaed-põhikooli võimla renoveerimiseks 18 000 eurot ja Tartu Maarja kiriku sihtasutusele 17 000 eurot kiriku taastamiseks. Tallinna Toomkooli sihtasutus sai 30 000 eurot tegevustoetust. Erakond suunas toetusi veel mitmele EELK kogudusele.
"Katuseraha" liikus siiski ka teistesse valdkondadesse. 39 000 eurot sai nii sihtasutus Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon kui ka SA Eesti Terviserajad.
Lisaks rajatakse 19 000 euroga madalseiklusrada Elva valla lasteaeda Õnneseen ning 30 000 eurot läheb Räpina vallavalitsusele, et panna kihelkonda metsavendade mälestuskivi.
Isamaa regionaalsetest investeeringutest leiab kirikuga seotud rahaeraldiste seast Tartu Katoliku Hariduskeskuse, mis saab 5000 eurot, nagu ka EELK Hargla kogudus ja kristlikku maailmavaadet edendav MTÜ Miikaeli Ühendus. Sama toetussumma läheb ka Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudusele ja EELK Rakvere Kolmainu kogudusele.
Kohila vallavalitsus saab Isamaalt 12 000 eurot, et teha investeeringuid Kohila baptistikoguduse taristusse, kapitaalremontida EELK Hageri Lambertuse koguduse maja ning soetada õppevahendeid Kohila mõisakoolile.
Suurima summa oma "katuserahast" ehk 20 000 eurot suunab Isamaa spordiklubile Airpark tegevustoetuseks, et teha treeninguid ja võistlusi. 10 000 eurot sai kergejõustikuklubi Kalev-Sillamäe, et tagada mitmekordse Eesti rekordiomaniku Jekaterina Mirotvortseva ettevalmistus tiitlivõistluseks.
10 000 eurot tegevustoetust uurimusteks saab ka MTÜ Baltic Center for Russian Studies.
EKRE rahaeraldistest leiab ohtralt religiooniga seotud asutusi. MTÜ Miikaeli Ühendus saab 20 000 eurot, et sanitaartingimusi parandada ning samuti olmetingimuste parandamiseks läheb 25 000 eurot EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudusele.
EELK Kose Püha Nikolause kogudus saab remondiks 7000 eurot ning EELK Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus 8000 eurot. Kiriku katuse restaureerimiseks eraldab EKRE oma "katuserahast" 25 000 eurot Mõniste-Ritsiku Kiriku Toetajate MTÜ-le ning pastoraadi katuse vahetamiseks EELK Puhja kogudusele 18 000 eurot.
10 000 eurot saab Tartu Luterlik Peetri kool Karolini kooli toetuseks ning 9000 eurot MTÜ Pärnu Kristlik Erakool. Veel läheb EKRE toetusraha Jõelähtme Kirikumõisa sihtasutusele, Varbla Püha Urbanuse kogudusele ja veel mitmele kogudusele.
MTÜ Elisha Treeningkeskus saab 15 000 eurot, arendamaks koostööd kristlike koguduste ja organisatsioonide vahel ja edendamaks kodanikuühiskonda.
30 000 eurot saab EKRE-lt MTÜ Ikkagi Inimesed, mis on nende kodulehe andmetel pühendunud koroonavaktsiini raskete kõrvaltoimete all kannatavate inimeste huvide kaitsele. Sama suure summa eraldab erakond MTÜ-le Viikingite Küla tegevustoetuseks. 20 000 eurot saab Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Meedia Uurimise Keskus saab 15 000 eurot toetust, et meediaväljaannete suundumusi monitoorida ja analüüsida.
Hille Tänavsuu vähiravifondi toetab EKRE 15 000 euroga ning Eesti Vähiliitu 25 000 euroga, et soetada liikuv kompuutertomograaf.
Kõige vähem leiab usuühendusi "katuseraha" nimekirjas sotsiaaldemokraatide toetuste seast. EELK Narva Maarja kogudusele annavad nad 10 000 eurot, MTÜ Tartu Luterlikule Peetri koolile 5000 eurot interaktiivse tahvli soetamiseks, EELK Tartu Ülikooli Jaani kogudusele 5000 eurot ning Tartu Maarja kogudusele 5000 eurot. Ka ajaleht Eesti Kirik saab sotsidelt 5000 eurot.
Lisaks saab 20 000 eurot Rõuge vallavalitsus, et rajada aleviku kahele tänavale vee- ja kanalisatsiooniühendus. Riigivanem August Rei sihtasutus saab 10 000 eurot tegevustoetust, sama suur toetussumma läheb Audentese spordiklubile treeningseadmete soetamiseks.
MTÜ Kallavere Kooli Vilistlased saab 10 000 eurot, et koolihoone lahenduse eskiis koostada, Tallinna linnamuuseumile läheb aga sama suur summa, et Kalamaja muuseum saaks korraldada asumi ajalugu tutvustava näituse.
11 000 eurot läheb sotside "katuserahast" Võru vallale kultuuriasutustesse investeeringute tegemiseks ning 10 000 eurot Põlva spordikeskuse jõusaali remonditöödeks.
Keskerakonna regionaalsetest investeeringutest 35 000 eurot saab SA Püha Miikaeli Kolleegium ruumide renoveerimiseks. MTÜ Püha Jüri Seltsile eraldab erakond aga 5000 eurot.
EELK Püha Vaimu kogudus, Väike-Maarja kogudus ja Tallinna Jaani kogudus saavad samuti 5000 eurot ning Anglokatoliku Kiriku MTÜ 5000 eurot. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse remondiks suunab Keskerakond 30 000 eurot.
5000 eurot saavad ka EELK Nõmme Rahu kogudus, Püha Martini kogudus, Koeru kirik, Järva-Jaani kirik, Nõmme Rahu kogudus, Saarde Katariina kogudus ja Oleviste kogudus ning Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste liidu Pärnu Immaanueli Baptistikogudus.
Eesti Apostlik-Õigeusu kirik saab Sindi Jumalailmumise kiriku renoveerimiseks 30 000 eurot ning Vormsi Püha Olavi kogudus tegevustoetuseks 15 000 eurot.
Lisaks suunab Keskerakond 25 000 eurot Kõo jahiseltsi, 13 000 eurot Uus-Varbla jahiseltsile külmhoone investeeringuks, 5000 eurot Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsile ning Vana-Varbla jahiseltsile ja 13 000 eurot Uus-Varbla jahiseltsile.
Üürnike liit saab Keskerakonnalt tegevustoetuseks 25 000 eurot ning 10 000 eurot suunab Keskerakond Vene Teatrile tegevustoetuseks. Rahvusvaheline rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra saab 15 000 eurot, Eesti Vähiliit 10 000 eurot ning motosporti arendav MTÜ Kehala 20 000 eurot. 23 000 eurot saab jalgpalliklubi FC Alliance ja 24 000 eurot Tallinna võrkpalliklubi.
### Response:
"Katuserahast" suurima osa andsid erakonnad kirikute toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodukandis Rakveres korvpalliga alustanud mängumees pallis eelmised kolm hooaega Soome kõrgliigas, viimati Loimaa Bisonsi meeskonnas, vahendab Basket.ee.
"Nagu öeldakse, siis koju on alati hea tulla, nüüd olen siin ja tahan aidata Tarval midagi korda saata. Suvi ei läinud mul plaanipäraselt, sain vigastada, lisaks tekkisid muud minust mittesõltuvad probleemid ja lepingu hankimine välisklubist takerdus," rääkis Vehmanen Tarva sotsiaalmeedia vahendusel.
"Eesmärgiks on nüüd enesekindlus tagasi saada ning oma profiaastatel kogutud kogemused Tarva noorele võistkonnale edasi anda. Pean ennast nii-öelda rahvameheks, seega loodan, et rohkem publikut leiab tee saali, et meile toeks olla," lisas Vehmanen.
Vehmanen tegi hooaja eel trenni TalTech/Optibeti tiimiga, kuid kuna seal oli tagaliin juba komplekteeritud, siis osapoolte koostöö ei jätkunud. Tagamängija teeb tõenäoliselt oma debüüdi sel pühapäeval kell 17.00 Rakvere Spordihallis, kui Tarva vastaseks on Viimsi/Sportland. | Vehmanen naaseb kodukanti ning hakkab esindama BC Tarvast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodukandis Rakveres korvpalliga alustanud mängumees pallis eelmised kolm hooaega Soome kõrgliigas, viimati Loimaa Bisonsi meeskonnas, vahendab Basket.ee.
"Nagu öeldakse, siis koju on alati hea tulla, nüüd olen siin ja tahan aidata Tarval midagi korda saata. Suvi ei läinud mul plaanipäraselt, sain vigastada, lisaks tekkisid muud minust mittesõltuvad probleemid ja lepingu hankimine välisklubist takerdus," rääkis Vehmanen Tarva sotsiaalmeedia vahendusel.
"Eesmärgiks on nüüd enesekindlus tagasi saada ning oma profiaastatel kogutud kogemused Tarva noorele võistkonnale edasi anda. Pean ennast nii-öelda rahvameheks, seega loodan, et rohkem publikut leiab tee saali, et meile toeks olla," lisas Vehmanen.
Vehmanen tegi hooaja eel trenni TalTech/Optibeti tiimiga, kuid kuna seal oli tagaliin juba komplekteeritud, siis osapoolte koostöö ei jätkunud. Tagamängija teeb tõenäoliselt oma debüüdi sel pühapäeval kell 17.00 Rakvere Spordihallis, kui Tarva vastaseks on Viimsi/Sportland.
### Response:
Vehmanen naaseb kodukanti ning hakkab esindama BC Tarvast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu suvel leppisid Eesti ja Soome elektrisüsteemihaldurid kokku kolmanda riikidevahelise elektriühenduse rajamise kavatsuses, mis võiks alustada tööd 2030. aastate esimeses pooles.
KMH programmi koostamine on eelduseks keskkonnamõju hindamise aruandele. Hankele oodatakse pakkumusi 6. detsembriks ja programmi koostamine peab toimuma aasta jooksul lepingu allkirjastamisest.
EstLink 3 trassikoridor on ligikaudu 80 kilomeetrit pikk ja esialgu on plaanis rajada see nagu ka EstLink 1 ja 2 Paldiski-Keila trassikoridori. EstLink 3 koosneb kõrgepinge alalisvoolu merevõrgukaablist, maismaakaablist ja 30-kilovoldistest õhuliinidest ning ühest konverterjaamast.
Ühenduse võimsus võib jääda 700 kuni 1000 megavati vahemikku, kuid selles ei ole veel kokku lepitud. Praegu on EstLink 1 ja EstLink 2 võimsus kokku 1000 megavatti ja kolmanda ühenduse lisandumisel oleks ülekandevõimsus suurem kui Eesti tiputarbimine, mis on ligikaudu 1500 MW.
Esimene ühendus alustas Eesti ja Soome vahel tööd 2006. ja teine 2013. aastal.
Eleringi teatel on EstLink 3 projekt esitatud ka üleeuroopalisesse 10 aasta võrguarengukavva ja plaanib selle esitada ka Euroopa Liidu ühishuviprojektide nimekirja, mis on omakorda aluseks EL-i kaasrahastuse taotlemiseks. | Elering otsib EstLink 3 keskkonnamõjude hindamise programmi koostajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu suvel leppisid Eesti ja Soome elektrisüsteemihaldurid kokku kolmanda riikidevahelise elektriühenduse rajamise kavatsuses, mis võiks alustada tööd 2030. aastate esimeses pooles.
KMH programmi koostamine on eelduseks keskkonnamõju hindamise aruandele. Hankele oodatakse pakkumusi 6. detsembriks ja programmi koostamine peab toimuma aasta jooksul lepingu allkirjastamisest.
EstLink 3 trassikoridor on ligikaudu 80 kilomeetrit pikk ja esialgu on plaanis rajada see nagu ka EstLink 1 ja 2 Paldiski-Keila trassikoridori. EstLink 3 koosneb kõrgepinge alalisvoolu merevõrgukaablist, maismaakaablist ja 30-kilovoldistest õhuliinidest ning ühest konverterjaamast.
Ühenduse võimsus võib jääda 700 kuni 1000 megavati vahemikku, kuid selles ei ole veel kokku lepitud. Praegu on EstLink 1 ja EstLink 2 võimsus kokku 1000 megavatti ja kolmanda ühenduse lisandumisel oleks ülekandevõimsus suurem kui Eesti tiputarbimine, mis on ligikaudu 1500 MW.
Esimene ühendus alustas Eesti ja Soome vahel tööd 2006. ja teine 2013. aastal.
Eleringi teatel on EstLink 3 projekt esitatud ka üleeuroopalisesse 10 aasta võrguarengukavva ja plaanib selle esitada ka Euroopa Liidu ühishuviprojektide nimekirja, mis on omakorda aluseks EL-i kaasrahastuse taotlemiseks.
### Response:
Elering otsib EstLink 3 keskkonnamõjude hindamise programmi koostajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Alcarras"
Režissöör: Carla Simón
Tänavuse Berliini filmifestivali võitnud "Alcarras" meelitab meie sügistalves vägisi enda ligi: kaadrid Kataloonia lummavatest maastikutest ja imekaunist suvest sunnivad korraks siit krõbedast külmast päikese kätte peesitama. Kurb on aga see, et ega "Alcarras" vaatajale liiga palju tegelikult ei pakugi. Režissöör Carla Simon loob omamoodi kirkavärvilise suveunelma, kus kümned tegelased ringi silkavad ja üritavad oma probleemide pundart kuidagi lahti harutada, kuid see kõik jääb skemaatiliseks, tegelased üheplaanilisteks ning karikatuurseteks ja tervik voolab filmi lõpuks lihtsalt lootusetult laiali.
"Alcarras" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui meie viimaste aastate üks olulisemaid filme on "Mandariinid", siis võiks Simoni filmi nimi vabalt olla ka "Virsikud", sest kogu loo tuum on tõepoolest virsikukasvandus, millest perekond Sole hakkab ilma jääma. Vaataja ees rullubki lahti omamoodi uue ja vana maailma kokkupõrge, kus mitmendat põlve põllumajandusega tegelenud perekond vaatama sõna otseses mõttes seda, kuidas päikesepaneelid murravad nende puid maha. Need probleemid tekitavad lõhesid ka perekonna sees, mistõttu laguneb kiirelt laiali kogu nende eluolu.
Huvitaval kombel ei muutu "Alcarras" siiski hetkekski kuidagi tumedaks või lootusetuks, lugu jutustatakse tihti just läbi laste silmade, kellel pole nendest muredest sooja ega külma ning kes igatsevad väga võimalust mängida teiste lastega, kuigi vanemad on tegelikult omavahel riius. Just see laste dimensioon aitab veidi rehabiliteerida suurema fookuseta ja toimetamata stsenaariumit, mis ei hoia vaatajat küljes ega suuda lõpuks ka oma sügavamat sõnumit eriti veenvalt välja mängida.
Kui soovite mõrumagusalt meenutada möödunud suve ja Egiptusesse reisile ei raatsi minna, siis võite koos "Alcarrasega" veidi kinosaalis loksuda küll. Kriitilisem publik võib aga targu midagi muud valida.
"Alcarras" linastub 23. novembril kell 21.30 Solarise Apollo Kinos.
"Mõtlik" ("Rupintojelis")
Režissöör: Junas Trukanas
Kindlasti tänavuse PÖFF-i kõige suurem üllatus: leedukad lihtsalt tulid, lõid jalaga ukse lahti ja tegid sellise slasher 'i, mis teeb enamikele USA rapperitele silmad ette. On muidugi kohane küsida, et kas me vajasime üldse üht Balti slasher 'it? Ma usun, et see on vajalik meeldetuletus sellest, et laiatarbe meelelahutuskino ei kuulu ainult Hollywoodile, vaid meil on võimalik need samad mustrid ja skeemid tõsta vabalt ka siinsesse konteksti (eriti arvestades, et žanrikino ronib viimasel ajal vägisi ka Eesti metsadesse, kuna seal on hea sarimõrvarite eest põgeneda) ja uhkusega näidata, et me pole sugugi kehvemad.
"Mõtlik" Autor/allikas: Kaader filmist
Ja "Mõtlik" on tõepoolest rapper selle sõna kõige puhtamas ja klassikalisemas mõttes, kohati läheb režissöör Junas Trukanas isegi nii kaugele, et film mõjub omamoodi austusavaldusena "Halloweenile" ja "Reede 13'le". Lugu on täpselt nii lihtne ja lollakas kui nendes filmides alati: noored lähevad lõpupeole kahtlasesse vanasse hurtsikusse, kus kunagi elanud mehe kohta räägitakse müstilise ja pahelisi lugusid. Pannakse pidu ja tõmmatakse ninad täis, mille peale jookseb pimedusest välja mõrvar ja hakkab noori ükshaaval maha nottima. Eks seal on üht-teist täpsemaid detaile veel, aga need polegi lõpuks olulised, aju võib rahulikult välja lülitada ja lihtsalt arulagedat tappu ja tagaajamist nautida.
Usun, et eksootika mõttes võib filmil olla igati ka rahvusvahelist turgu: kui Hollywoodis on slasher 'id tänaseks pigem varjusurma langenud, kuna reitingute tõttu ei saa verd ega mõrvu hästi näidata, siis "Mõtlik" ei hoia millegiga tagasi, kõik on täpselt nii groteskne, verine ja üle võlli nagu (heas mõttes!) kummalise žanrifännid ootavadki. Ja loodetavasti saavad filmist ka tuule tiibadesse noored Leedu näitlejad, kellest paljud teevad veenvad rollid, vaatamata sellele, et enamik neist notitakse kiirelt maha.
"Mõtlik" linastub 23. novembril kell 21.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 24. novembril kell 17.30 kinos Artis.
"Linoleum"
Režissöör: Colin West
Just Filmi kavva peidetud väike pärl, mis jäi ilmselt paljudel festivalikülastajatel märkamata, kuid film vääriks tegelikult isegi kohta Eesti kinolevis. Sarnaselt "Mõtlikule", mis vaatab nostalgiaga tagasi rapperite kuldaega, on ka "Linoleumi" tuumaks hõllandus ilusamate aegade järgi ning seda nii sisulisest kui ka visuaalses mõttes. Filmis kohtuvad John Hughesi 1980. aastate noortefilmid, kuldaja sitcom 'id, indie -kino ning miks mitte ka David Lynchi pärand, need kõik pakitakse kokku vaikselt kulgevaks sürrealistlikuks rännakuks, kus ühe perekond lugu murrab lahti aegruumi raamides ning minevik, olevik ja tulevik sulavad üheks.
"Linoleum" Autor/allikas: Kaader filmist
Eriti sümpaatne on "Linoleumi" tempo: režissöör Colin West ei hakka kuhugi kiirustama, vaid film loksub vaevu aimatavalt nagu tasasel päeval merelained. Arvestades, et linateos mängib tugevalt ka reaalsuse, unistuste, unustuste ja fantaasiate piiridega, siis viib ka see rahulik kulgemine vaataja omamoodi transsi, me hakkame sarnaselt peategelastega sobrama iseenda mälestustest ning otsima silda ka enda lapsepõlve ja tänapäeva vahel. Kuigi West räägib filmis ka konkreetset lugu, on ta jätnud kõik tegelased piisavalt abstraktseteks, et saame pisut lapsemeelses Cameronis näha vabalt ka iseenda peeglit.
Film on ka omamoodi ood lapsemeelsuse ja piiritule unistamisele: "Linoleum" näitab, et ehk on õnneliku elu saladus just selles, kui me ei ürita vägivaldselt ühiskonna normidele vastata, vaid oleme just täpselt need, kes ise olla tahame. Esmapilgul võime näida seejuures veidrad ja totakad, aga tegelikult on see napakus igati inimlik ja eluterve. Ideaalne koguperefilm, mis on ka lastele hea sissejuhatus kinokunsti juurde, kuna paotab pisut ust paljudesse eri võlumaailmadesse, kuhu filmide abil on võimalik rännata. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: Hispaania suvest Leedu sarimõrvarini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Alcarras"
Režissöör: Carla Simón
Tänavuse Berliini filmifestivali võitnud "Alcarras" meelitab meie sügistalves vägisi enda ligi: kaadrid Kataloonia lummavatest maastikutest ja imekaunist suvest sunnivad korraks siit krõbedast külmast päikese kätte peesitama. Kurb on aga see, et ega "Alcarras" vaatajale liiga palju tegelikult ei pakugi. Režissöör Carla Simon loob omamoodi kirkavärvilise suveunelma, kus kümned tegelased ringi silkavad ja üritavad oma probleemide pundart kuidagi lahti harutada, kuid see kõik jääb skemaatiliseks, tegelased üheplaanilisteks ning karikatuurseteks ja tervik voolab filmi lõpuks lihtsalt lootusetult laiali.
"Alcarras" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui meie viimaste aastate üks olulisemaid filme on "Mandariinid", siis võiks Simoni filmi nimi vabalt olla ka "Virsikud", sest kogu loo tuum on tõepoolest virsikukasvandus, millest perekond Sole hakkab ilma jääma. Vaataja ees rullubki lahti omamoodi uue ja vana maailma kokkupõrge, kus mitmendat põlve põllumajandusega tegelenud perekond vaatama sõna otseses mõttes seda, kuidas päikesepaneelid murravad nende puid maha. Need probleemid tekitavad lõhesid ka perekonna sees, mistõttu laguneb kiirelt laiali kogu nende eluolu.
Huvitaval kombel ei muutu "Alcarras" siiski hetkekski kuidagi tumedaks või lootusetuks, lugu jutustatakse tihti just läbi laste silmade, kellel pole nendest muredest sooja ega külma ning kes igatsevad väga võimalust mängida teiste lastega, kuigi vanemad on tegelikult omavahel riius. Just see laste dimensioon aitab veidi rehabiliteerida suurema fookuseta ja toimetamata stsenaariumit, mis ei hoia vaatajat küljes ega suuda lõpuks ka oma sügavamat sõnumit eriti veenvalt välja mängida.
Kui soovite mõrumagusalt meenutada möödunud suve ja Egiptusesse reisile ei raatsi minna, siis võite koos "Alcarrasega" veidi kinosaalis loksuda küll. Kriitilisem publik võib aga targu midagi muud valida.
"Alcarras" linastub 23. novembril kell 21.30 Solarise Apollo Kinos.
"Mõtlik" ("Rupintojelis")
Režissöör: Junas Trukanas
Kindlasti tänavuse PÖFF-i kõige suurem üllatus: leedukad lihtsalt tulid, lõid jalaga ukse lahti ja tegid sellise slasher 'i, mis teeb enamikele USA rapperitele silmad ette. On muidugi kohane küsida, et kas me vajasime üldse üht Balti slasher 'it? Ma usun, et see on vajalik meeldetuletus sellest, et laiatarbe meelelahutuskino ei kuulu ainult Hollywoodile, vaid meil on võimalik need samad mustrid ja skeemid tõsta vabalt ka siinsesse konteksti (eriti arvestades, et žanrikino ronib viimasel ajal vägisi ka Eesti metsadesse, kuna seal on hea sarimõrvarite eest põgeneda) ja uhkusega näidata, et me pole sugugi kehvemad.
"Mõtlik" Autor/allikas: Kaader filmist
Ja "Mõtlik" on tõepoolest rapper selle sõna kõige puhtamas ja klassikalisemas mõttes, kohati läheb režissöör Junas Trukanas isegi nii kaugele, et film mõjub omamoodi austusavaldusena "Halloweenile" ja "Reede 13'le". Lugu on täpselt nii lihtne ja lollakas kui nendes filmides alati: noored lähevad lõpupeole kahtlasesse vanasse hurtsikusse, kus kunagi elanud mehe kohta räägitakse müstilise ja pahelisi lugusid. Pannakse pidu ja tõmmatakse ninad täis, mille peale jookseb pimedusest välja mõrvar ja hakkab noori ükshaaval maha nottima. Eks seal on üht-teist täpsemaid detaile veel, aga need polegi lõpuks olulised, aju võib rahulikult välja lülitada ja lihtsalt arulagedat tappu ja tagaajamist nautida.
Usun, et eksootika mõttes võib filmil olla igati ka rahvusvahelist turgu: kui Hollywoodis on slasher 'id tänaseks pigem varjusurma langenud, kuna reitingute tõttu ei saa verd ega mõrvu hästi näidata, siis "Mõtlik" ei hoia millegiga tagasi, kõik on täpselt nii groteskne, verine ja üle võlli nagu (heas mõttes!) kummalise žanrifännid ootavadki. Ja loodetavasti saavad filmist ka tuule tiibadesse noored Leedu näitlejad, kellest paljud teevad veenvad rollid, vaatamata sellele, et enamik neist notitakse kiirelt maha.
"Mõtlik" linastub 23. novembril kell 21.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 24. novembril kell 17.30 kinos Artis.
"Linoleum"
Režissöör: Colin West
Just Filmi kavva peidetud väike pärl, mis jäi ilmselt paljudel festivalikülastajatel märkamata, kuid film vääriks tegelikult isegi kohta Eesti kinolevis. Sarnaselt "Mõtlikule", mis vaatab nostalgiaga tagasi rapperite kuldaega, on ka "Linoleumi" tuumaks hõllandus ilusamate aegade järgi ning seda nii sisulisest kui ka visuaalses mõttes. Filmis kohtuvad John Hughesi 1980. aastate noortefilmid, kuldaja sitcom 'id, indie -kino ning miks mitte ka David Lynchi pärand, need kõik pakitakse kokku vaikselt kulgevaks sürrealistlikuks rännakuks, kus ühe perekond lugu murrab lahti aegruumi raamides ning minevik, olevik ja tulevik sulavad üheks.
"Linoleum" Autor/allikas: Kaader filmist
Eriti sümpaatne on "Linoleumi" tempo: režissöör Colin West ei hakka kuhugi kiirustama, vaid film loksub vaevu aimatavalt nagu tasasel päeval merelained. Arvestades, et linateos mängib tugevalt ka reaalsuse, unistuste, unustuste ja fantaasiate piiridega, siis viib ka see rahulik kulgemine vaataja omamoodi transsi, me hakkame sarnaselt peategelastega sobrama iseenda mälestustest ning otsima silda ka enda lapsepõlve ja tänapäeva vahel. Kuigi West räägib filmis ka konkreetset lugu, on ta jätnud kõik tegelased piisavalt abstraktseteks, et saame pisut lapsemeelses Cameronis näha vabalt ka iseenda peeglit.
Film on ka omamoodi ood lapsemeelsuse ja piiritule unistamisele: "Linoleum" näitab, et ehk on õnneliku elu saladus just selles, kui me ei ürita vägivaldselt ühiskonna normidele vastata, vaid oleme just täpselt need, kes ise olla tahame. Esmapilgul võime näida seejuures veidrad ja totakad, aga tegelikult on see napakus igati inimlik ja eluterve. Ideaalne koguperefilm, mis on ka lastele hea sissejuhatus kinokunsti juurde, kuna paotab pisut ust paljudesse eri võlumaailmadesse, kuhu filmide abil on võimalik rännata.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: Hispaania suvest Leedu sarimõrvarini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma pole kindel, mis minust edasi saab. Vaatamata tõusudele ja mõõnadele ning mõnedele vastuoludele nautisin tiimipealiku rolli väga ja ma jätkaksin selles rollis ka tulevikus," rääkis Moncet ralliportaalile DirtFish. "Kas ma jätkan Hyundais või mõnes muus tiimis, seda ma ei tea. Mul on kerge aimus, mis võib juhtuda."
Moncet juhtis enne tiimipealikuks saamist Hyundai mootoriarenduse osakonda. "Tiimipealiku töö oli väga erinev sellest, mida ma varem tegin. Esimesest päevast visati mind vette igasuguse ettevalmistuseta. Pole ühtegi käsiraamatut, mis õpetaks, kuidas see töö käib. Monte Carlos oli peaaegu kõik minu jaoks uus."
"Proovin rohkem meenutada häid hetki kui halbu. Muidugi oli ka raskeid momente, aga üldjoontes oli tore kogemus. Kohati oleksin soovinud rohkem toetust saada, aga see on eraldi jutt."
Moncet jäi kokkuvõttes hooajaga rahule. "Püüdsime olukorda arvestades anda endast parima. Kindlasti kulgesid mõned rallid väga keeruliselt, kuid me ei andnud kunagi alla ja oli väga meeldiv näha, et meeskond suutis olla konkurentsivõimeline, väga kiire ja teenida palju häid tulemusi."
"Arvestades kõiki raskusi, mis meil olid, suutsime meeskonna õiges suunas tüürida. Usun, et nende tingimuste juures poleks olnud võimalik paremaid tulemusi saavutada. See näitab, et järgmisel hooajal oleme tiitlinõudlejad. Loodetavasti töötavad edaspidi kõik ühise eesmärgi suunas ning igaüks teeb oma tööd ja ainult oma tööd." | Hyundai pealik Moncet: ma pole kindel, mis minust saab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma pole kindel, mis minust edasi saab. Vaatamata tõusudele ja mõõnadele ning mõnedele vastuoludele nautisin tiimipealiku rolli väga ja ma jätkaksin selles rollis ka tulevikus," rääkis Moncet ralliportaalile DirtFish. "Kas ma jätkan Hyundais või mõnes muus tiimis, seda ma ei tea. Mul on kerge aimus, mis võib juhtuda."
Moncet juhtis enne tiimipealikuks saamist Hyundai mootoriarenduse osakonda. "Tiimipealiku töö oli väga erinev sellest, mida ma varem tegin. Esimesest päevast visati mind vette igasuguse ettevalmistuseta. Pole ühtegi käsiraamatut, mis õpetaks, kuidas see töö käib. Monte Carlos oli peaaegu kõik minu jaoks uus."
"Proovin rohkem meenutada häid hetki kui halbu. Muidugi oli ka raskeid momente, aga üldjoontes oli tore kogemus. Kohati oleksin soovinud rohkem toetust saada, aga see on eraldi jutt."
Moncet jäi kokkuvõttes hooajaga rahule. "Püüdsime olukorda arvestades anda endast parima. Kindlasti kulgesid mõned rallid väga keeruliselt, kuid me ei andnud kunagi alla ja oli väga meeldiv näha, et meeskond suutis olla konkurentsivõimeline, väga kiire ja teenida palju häid tulemusi."
"Arvestades kõiki raskusi, mis meil olid, suutsime meeskonna õiges suunas tüürida. Usun, et nende tingimuste juures poleks olnud võimalik paremaid tulemusi saavutada. See näitab, et järgmisel hooajal oleme tiitlinõudlejad. Loodetavasti töötavad edaspidi kõik ühise eesmärgi suunas ning igaüks teeb oma tööd ja ainult oma tööd."
### Response:
Hyundai pealik Moncet: ma pole kindel, mis minust saab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsil esinevad:
Jonatan Vseviov, välisministeeriumi kantsler
"Sõda, mis muudab kõike"
Tui Hirv, laulja, muusikakriitik ja kirjanik
"Ambitsiooni mitu nägu"
Priit Koit, Utilitase juhataja
"Puhas energia on tulevik"
Anett Velsberg-Tiedemann, toidustilist, -fotograaf ja -videograaf
"Majandusteaduskonnast sisuloojaks toiduäris"
Konverentsi modereerivad SpeakSmart tegev- ja müügijuht Kerli Kalk ja Mirtel Etverk, TIK-i G2IB õpilane. | Otse neljapäeval kell 12.30: TIK-i konverents sõjast, ärist, energiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsil esinevad:
Jonatan Vseviov, välisministeeriumi kantsler
"Sõda, mis muudab kõike"
Tui Hirv, laulja, muusikakriitik ja kirjanik
"Ambitsiooni mitu nägu"
Priit Koit, Utilitase juhataja
"Puhas energia on tulevik"
Anett Velsberg-Tiedemann, toidustilist, -fotograaf ja -videograaf
"Majandusteaduskonnast sisuloojaks toiduäris"
Konverentsi modereerivad SpeakSmart tegev- ja müügijuht Kerli Kalk ja Mirtel Etverk, TIK-i G2IB õpilane.
### Response:
Otse neljapäeval kell 12.30: TIK-i konverents sõjast, ärist, energiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aastal valis komisjon Eesti Spordi Kuulsuste Halli avaliikmeteks 50 eelmise sajandi silmapaistvat sportlast ja sporditegelast, kuhu 2021. aastal lisandusid rahva kaasabil neli Eesti spordile suure panuse andnud ning suurt mõju avaldanud inimest – Jüri Jaanson, Erki Nool, Kristina Šmigun-Vähi ja Harald Tammer. Nüüd saavad taaskord kõik huvilised esitada kandidaate kahes kategoorias: sportlasi, kelle karjääri lõpust on möödunud vähemalt viis aastat, ja spordi mõjutajaid (näiteks treener, spordiajakirjanik või –ametnik), kes on vähemalt 50-aastased.
"Eelmisel aastal kuulsuste halli uusi liikmeid valides ning ka spordihuvilistelt arvamust küsides saime pea 150 unikaalset vastust," kirjeldas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi juht Siim Randoja, "ja peame oluliseks seda traditsiooni kahtlemata ka sel aastal jätkata."
Enda kandidaat saab kuni 2. detsembrini esitada siin.
Esitatud kandidaatidest teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia ja Eesti Spordiajakirjanike Seltsi esindajad. 2020. aastal avatud suursuguses kuulsuste hallis saavad kõik liikmed oma autahvli, seinasuurusele ekraanile projitseeritava videoloo, eluloo arvutikonsoolil ning väljapaneku vitriinis.
Eesti Spordi Kuulsuste Halli praeguste liikmetega saab tutvuda spordimuuseumi kodulehel või kohapeal muuseumi lahtiolekuaegadel. | Spordimuuseum kaasab spordihuvilisi kuulsuste halli liikmete valimisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aastal valis komisjon Eesti Spordi Kuulsuste Halli avaliikmeteks 50 eelmise sajandi silmapaistvat sportlast ja sporditegelast, kuhu 2021. aastal lisandusid rahva kaasabil neli Eesti spordile suure panuse andnud ning suurt mõju avaldanud inimest – Jüri Jaanson, Erki Nool, Kristina Šmigun-Vähi ja Harald Tammer. Nüüd saavad taaskord kõik huvilised esitada kandidaate kahes kategoorias: sportlasi, kelle karjääri lõpust on möödunud vähemalt viis aastat, ja spordi mõjutajaid (näiteks treener, spordiajakirjanik või –ametnik), kes on vähemalt 50-aastased.
"Eelmisel aastal kuulsuste halli uusi liikmeid valides ning ka spordihuvilistelt arvamust küsides saime pea 150 unikaalset vastust," kirjeldas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi juht Siim Randoja, "ja peame oluliseks seda traditsiooni kahtlemata ka sel aastal jätkata."
Enda kandidaat saab kuni 2. detsembrini esitada siin.
Esitatud kandidaatidest teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia ja Eesti Spordiajakirjanike Seltsi esindajad. 2020. aastal avatud suursuguses kuulsuste hallis saavad kõik liikmed oma autahvli, seinasuurusele ekraanile projitseeritava videoloo, eluloo arvutikonsoolil ning väljapaneku vitriinis.
Eesti Spordi Kuulsuste Halli praeguste liikmetega saab tutvuda spordimuuseumi kodulehel või kohapeal muuseumi lahtiolekuaegadel.
### Response:
Spordimuuseum kaasab spordihuvilisi kuulsuste halli liikmete valimisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nostalgiaraamat noortele, sest kes ei igatseks taga MSN-i, tulid koolist, tegid arvuti lahti ja vaatasid, kes on online! "Olen online, olen offline, olen kõik", oli üks raamatu noore kangelase kuulsusrikastest MSN-i nimedest," selgitas Mudlum.
Raamatu on värvipiltidega illustreerinud Maria-Kristiina Ulas, toimetanud Liisi Rünkla, kujundanud Allan Appelberg.
2020. aastal pälvis Mudlum Kultuurkapitali proosaauhinna ja Euroopa Liidu kirjandusauhinna raamatu "Poola poisid" eest, 2021. aastal Kultuurkapitali proosaauhinna raamatu "Minu ainult minu tädi Ellen" eest, mis oli ka möödunud aastal raamatukogudes kõige enam laenutatud eesti autori teos. | Mudlum andis välja lasteraamatu "Sikaosäk" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nostalgiaraamat noortele, sest kes ei igatseks taga MSN-i, tulid koolist, tegid arvuti lahti ja vaatasid, kes on online! "Olen online, olen offline, olen kõik", oli üks raamatu noore kangelase kuulsusrikastest MSN-i nimedest," selgitas Mudlum.
Raamatu on värvipiltidega illustreerinud Maria-Kristiina Ulas, toimetanud Liisi Rünkla, kujundanud Allan Appelberg.
2020. aastal pälvis Mudlum Kultuurkapitali proosaauhinna ja Euroopa Liidu kirjandusauhinna raamatu "Poola poisid" eest, 2021. aastal Kultuurkapitali proosaauhinna raamatu "Minu ainult minu tädi Ellen" eest, mis oli ka möödunud aastal raamatukogudes kõige enam laenutatud eesti autori teos.
### Response:
Mudlum andis välja lasteraamatu "Sikaosäk" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel kolmandikul viisid Kevin Fiala ja Gabriel Vilardi kodumeeskonna 2:0 juhtima, kuid teisel perioodil viisid Braden Schneider, Vincent Trocheck ja Kaapo Kakko omakorda Rangeri 3:2 ette.
Viimasel kolmandikul viigistas Sean Walker seisu, kuid siis skooris kahel korral Chris Kreider, tuues siiski Rangersile võidu.
Rangersile oli see teine järjestikune võit.
Tulemused:
Montreal – Buffalo 2:7
Los Angeles – NY Rangers 3:5 | NHL: Kaks väravat visanud Kreider tõi Rangersile võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel kolmandikul viisid Kevin Fiala ja Gabriel Vilardi kodumeeskonna 2:0 juhtima, kuid teisel perioodil viisid Braden Schneider, Vincent Trocheck ja Kaapo Kakko omakorda Rangeri 3:2 ette.
Viimasel kolmandikul viigistas Sean Walker seisu, kuid siis skooris kahel korral Chris Kreider, tuues siiski Rangersile võidu.
Rangersile oli see teine järjestikune võit.
Tulemused:
Montreal – Buffalo 2:7
Los Angeles – NY Rangers 3:5
### Response:
NHL: Kaks väravat visanud Kreider tõi Rangersile võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vee peal" jõudis kinodesse 2021 aastal. Film põhineb stsenarist Olavi Ruitlase samanimelisel raamatul ning räägib poisipõlvest 1980ndate Eesti väikelinnas.
Tegemist on Californias Tiburoni linnas peetava igakevadise maailmakino festivaliga, mille eesmärk on tutvustada Ameerika publikule maailma rahvaste ja eri kultuuride filmiloomingu hetke paremikku.
Osades astuvad üles veel Rasmus Ermel, Aurora Künnapas, Kalju Orro, Maria Klenskaja, Evelin Võigemast, Aarne Soro, Hilje Murel, Indrek Taalmaa, Anne Reemann, Terje Pennie ja Guido Kangur. | Marko Matvere võitis Tiburoni filmifestivalil parima meespeaosa preemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vee peal" jõudis kinodesse 2021 aastal. Film põhineb stsenarist Olavi Ruitlase samanimelisel raamatul ning räägib poisipõlvest 1980ndate Eesti väikelinnas.
Tegemist on Californias Tiburoni linnas peetava igakevadise maailmakino festivaliga, mille eesmärk on tutvustada Ameerika publikule maailma rahvaste ja eri kultuuride filmiloomingu hetke paremikku.
Osades astuvad üles veel Rasmus Ermel, Aurora Künnapas, Kalju Orro, Maria Klenskaja, Evelin Võigemast, Aarne Soro, Hilje Murel, Indrek Taalmaa, Anne Reemann, Terje Pennie ja Guido Kangur.
### Response:
Marko Matvere võitis Tiburoni filmifestivalil parima meespeaosa preemia |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.