instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas on 125 lasteaeda ja paljud neist vajavad kiiresti remonti, sest haridusametis aastateks 2019-2030 koostatud strateegia kohaselt peaks kõigi linna lasteaedade tingimused juba 2030. aastaks tänapäevased olema.
2020. aasta novembris ütles Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, et pealinnas on vaja renoveerida 103 lasteaeda, et need 2030. aastal kehtivatele nõuetele vastaksid.
Linnavalitsuse Isamaa fraktsioon teatas arupärimises Belobrovtsevile, et tempos püsimiseks peaks aastas korrastama keskmiselt üheksa lasteaeda, kuid tegelikkuses on viimase seitsme aasta jooksul Tallinnas renoveeritud või juurde ehitatud ainult 12 lasteaeda.
Belobrovtsev ütles arupärimisele vastates, et aastateks 2019-2030 koostatud investeeringute kavast on linnavaraamet praeguseks korda teinud üheksa lasteaeda, millest neli renoveeriti eelmisel aastal, tänavu detsembris avatakse Merivälja lasteaia uus hoone ning tuleva aasta jaanuaris neli uusehitist: lasteaed Kelluke, Asunduse, Rõõmupesa ja Vindi lasteaed.
On aga lasteaedu, mille remontimist ei pea linn otstarbekaks.
"Hinnates tänaste lasteaiahoonete ehituslikku seisundit ning võttes arvesse majandusliku mõistlikkuse põhimõtet, siis on kavas lammutada eeldatavasti kümned linna lasteaiahooned," lausus Belobrovtsev, kuid konkreetseid hooneid ta välja ei toonud. "Täpne nimekiri on väljatöötamisel."
Rääkides edasistest plaanidest, ütles Belobrovtsev, et tuleval aastal ehitatakse Tallinnasse kuus lasteaeda: Maasikas, Magdaleena, Männiku, Männimudila, Kristiine ja Meelespea lasteaed ning kokku kulub selleks 29,2 miljonit eurot.
Lasteaia Maasika lasteaia ehitushange on välja kuulutatud ja eelarveline kogumaksumus on 9,25 miljonit eurot. Männiku lasteaia eelarveks on ligi 8,6 miljonit eurot. Ka Magdaleena lasteaia riigihange on peatselt plaanis välja kuulutada.
Veel sellel aastal peaks valmima Kristiine, Lepatriinu ja Linnupesa lasteaia renoveerimisprojekt ning tuleval aastal Karikakra, Nurmenuku, Rukkilille, Meelespea, Loitsu, Linnamäe, Läänemere lasteaia renoveerimisprojekt. Ülejäänud lasteaedade projekteerimistähtaeg jääb aga kaugemasse tulevikku. | Tallinnas ootab hulk lasteaiahooneid remonti või lammutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas on 125 lasteaeda ja paljud neist vajavad kiiresti remonti, sest haridusametis aastateks 2019-2030 koostatud strateegia kohaselt peaks kõigi linna lasteaedade tingimused juba 2030. aastaks tänapäevased olema.
2020. aasta novembris ütles Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, et pealinnas on vaja renoveerida 103 lasteaeda, et need 2030. aastal kehtivatele nõuetele vastaksid.
Linnavalitsuse Isamaa fraktsioon teatas arupärimises Belobrovtsevile, et tempos püsimiseks peaks aastas korrastama keskmiselt üheksa lasteaeda, kuid tegelikkuses on viimase seitsme aasta jooksul Tallinnas renoveeritud või juurde ehitatud ainult 12 lasteaeda.
Belobrovtsev ütles arupärimisele vastates, et aastateks 2019-2030 koostatud investeeringute kavast on linnavaraamet praeguseks korda teinud üheksa lasteaeda, millest neli renoveeriti eelmisel aastal, tänavu detsembris avatakse Merivälja lasteaia uus hoone ning tuleva aasta jaanuaris neli uusehitist: lasteaed Kelluke, Asunduse, Rõõmupesa ja Vindi lasteaed.
On aga lasteaedu, mille remontimist ei pea linn otstarbekaks.
"Hinnates tänaste lasteaiahoonete ehituslikku seisundit ning võttes arvesse majandusliku mõistlikkuse põhimõtet, siis on kavas lammutada eeldatavasti kümned linna lasteaiahooned," lausus Belobrovtsev, kuid konkreetseid hooneid ta välja ei toonud. "Täpne nimekiri on väljatöötamisel."
Rääkides edasistest plaanidest, ütles Belobrovtsev, et tuleval aastal ehitatakse Tallinnasse kuus lasteaeda: Maasikas, Magdaleena, Männiku, Männimudila, Kristiine ja Meelespea lasteaed ning kokku kulub selleks 29,2 miljonit eurot.
Lasteaia Maasika lasteaia ehitushange on välja kuulutatud ja eelarveline kogumaksumus on 9,25 miljonit eurot. Männiku lasteaia eelarveks on ligi 8,6 miljonit eurot. Ka Magdaleena lasteaia riigihange on peatselt plaanis välja kuulutada.
Veel sellel aastal peaks valmima Kristiine, Lepatriinu ja Linnupesa lasteaia renoveerimisprojekt ning tuleval aastal Karikakra, Nurmenuku, Rukkilille, Meelespea, Loitsu, Linnamäe, Läänemere lasteaia renoveerimisprojekt. Ülejäänud lasteaedade projekteerimistähtaeg jääb aga kaugemasse tulevikku.
### Response:
Tallinnas ootab hulk lasteaiahooneid remonti või lammutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeerium lõpetas eelmisel nädalal väärteomenetluse, milles uuriti haridus- ja teadusministeeriumi raam- ja hankelepingute sõlmimise ning muutmise asjaolusid koolidele kiirtestide hankimisel 2021. aastal.
Menetluses tuvastati ministeeriumi töös riigihangete seaduse rakendamisega seoses rikkumisi, kuid leiti, et endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna nende rikkumiste toimepanemise eest väärteo korras vastutav ei ole.
Komisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul kuulutati kolmapäevane istung kinniseks, kuna teemas on palju ametisiseseks kasutamiseks dokumente, mida ei ole võimalik praegu avalikult jagada. Menetluse osapooltel on veel võimalik otsust edasi kaevata.
Komisjon sai istungil menetlusest suulise ülevaate, kuid detailsemat infot ei avaldatud ka neile.
"Mõistame, et võib-olla see tõesti ei pea olema kõigile osapooltele Eestis kättesaadav, aga riigieelarve kontrolli erikomisjon on ikkagi väga selgelt seadusest tulenev komisjon, mis peaks just tegelema rahalise kasutuse järelevalveküsimustega. Meie hinnangul on küll meil igasugune õigus saada terviktekst mingil hetkel enda valdustesse," rääkis Mölder.
Mölderi sõnul saavad komisjoni liikmed väärteomenetluse protokollide ja lõpptekstiga tutvuda peale menetluse otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist ehk detsembri alguses.
Ka menetluse osaliste täisnimekiri on praegu salastatud ning komisjonil puudub sellest ülevaade. "Me teame seda, et on kindlasti kuulatud ära väga suur hulk tunnistajaid, me saame aru, et tunnistajatel on võimalik seda protsessi edasi kaevata. Kindlasti peamine isik, kellel on võimalik seda väärteomenetlust edasi kaevata, on ikkagi Liina Kersna," rääkis Mölder.
Juunis alustas lisaks rahandusministeeriumi väärteomenetlusele riigiprokuratuur asjas ka kriminaalmenetlust, et uurida hankelepingu sõlmimise asjaolusid.
"Minu soov komisjoni esimehena on ikkagi see, et saaksime võimalikult ruttu võimalikult adekvaatse pildi sellest informatsioonist, mis tegelikult rahandusministeeriumil täna on. Et nad jagaksid seda kõikide komisjoni liikmetega ja siis saab komisjoni edasi otsustada, kas ja kuidas seda teemat käsitleda. Minu isiklik hinnang on, et sel teemal peaks kindlasti toimuma komisjoni siseselt mõningad arutelud ja arvan, et tegelikult on ka avalikkus ära teeninud, et teemal toimuks üks avalik istung, kus kõik osapooled saavad nendele küsimustele ammendavad vastused," ütles Mölder. | Erikomisjon ootab kiirtestide hanke menetluse info avaldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeerium lõpetas eelmisel nädalal väärteomenetluse, milles uuriti haridus- ja teadusministeeriumi raam- ja hankelepingute sõlmimise ning muutmise asjaolusid koolidele kiirtestide hankimisel 2021. aastal.
Menetluses tuvastati ministeeriumi töös riigihangete seaduse rakendamisega seoses rikkumisi, kuid leiti, et endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna nende rikkumiste toimepanemise eest väärteo korras vastutav ei ole.
Komisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul kuulutati kolmapäevane istung kinniseks, kuna teemas on palju ametisiseseks kasutamiseks dokumente, mida ei ole võimalik praegu avalikult jagada. Menetluse osapooltel on veel võimalik otsust edasi kaevata.
Komisjon sai istungil menetlusest suulise ülevaate, kuid detailsemat infot ei avaldatud ka neile.
"Mõistame, et võib-olla see tõesti ei pea olema kõigile osapooltele Eestis kättesaadav, aga riigieelarve kontrolli erikomisjon on ikkagi väga selgelt seadusest tulenev komisjon, mis peaks just tegelema rahalise kasutuse järelevalveküsimustega. Meie hinnangul on küll meil igasugune õigus saada terviktekst mingil hetkel enda valdustesse," rääkis Mölder.
Mölderi sõnul saavad komisjoni liikmed väärteomenetluse protokollide ja lõpptekstiga tutvuda peale menetluse otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist ehk detsembri alguses.
Ka menetluse osaliste täisnimekiri on praegu salastatud ning komisjonil puudub sellest ülevaade. "Me teame seda, et on kindlasti kuulatud ära väga suur hulk tunnistajaid, me saame aru, et tunnistajatel on võimalik seda protsessi edasi kaevata. Kindlasti peamine isik, kellel on võimalik seda väärteomenetlust edasi kaevata, on ikkagi Liina Kersna," rääkis Mölder.
Juunis alustas lisaks rahandusministeeriumi väärteomenetlusele riigiprokuratuur asjas ka kriminaalmenetlust, et uurida hankelepingu sõlmimise asjaolusid.
"Minu soov komisjoni esimehena on ikkagi see, et saaksime võimalikult ruttu võimalikult adekvaatse pildi sellest informatsioonist, mis tegelikult rahandusministeeriumil täna on. Et nad jagaksid seda kõikide komisjoni liikmetega ja siis saab komisjoni edasi otsustada, kas ja kuidas seda teemat käsitleda. Minu isiklik hinnang on, et sel teemal peaks kindlasti toimuma komisjoni siseselt mõningad arutelud ja arvan, et tegelikult on ka avalikkus ära teeninud, et teemal toimuks üks avalik istung, kus kõik osapooled saavad nendele küsimustele ammendavad vastused," ütles Mölder.
### Response:
Erikomisjon ootab kiirtestide hanke menetluse info avaldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli režissööri Ohad Milsteini dokumentaali "Suveööd" saab soovitada ka juhul, kui kogu PÖFFi kavast peaks välja valima vaid ühe filmi. Filmitegija kuueaastasest pojast Alvast tehtud ülesvõtted koolieelsel suvel on üks südamlikumaid dokumentaalfilme lõppevast lapsepõlvest. "Kas numbreid saab peatada?" küsib Alva. "Ei, see on aeg," vastab isa.
"Suveööd" Autor/allikas: Kaader filmist
Milsteinil on õnnestunud tabada õrnarmsaid hetki, mille taga on suured küsimused. Lapsi ja vanemaid võibolla eristabki see, et lapsed julgevad küsida ja vanemad vastata. Vähem kui tunnisesse filmi mahutab Milstein ka põlvkondade teema – suhted oma isa ja vanaisaga, mis suubuvad teise maailmasõja hämaratesse aegadesse. Alva maailm on aga päikeseline ja helge, täidetud elu saladuste avastamise, juttude ja ühiste ettevõtmistega. Kooli mineva Alva üle õla heidetud pilk isale jääb aga vaatajat saatma kui nukker etteheide maailma just sellisest korralduse st. Või tegelikult, selles pilgus on palju muudki. Minge, vaadake.
Ohad Milsteini "Suveööd" linastub 24. novembril Tartus, Elektriteatris.
Amélie van Elmbti ja Maya Duverdier' "Unistavad seinad. Chelsea hotell" sobib neile, keda huvitab popkultuur, 1970.-1980. aastate New York ning toonane kunstiavangrad. Van Elmbt ja Duverdier võimaldavad siseneda legendaarsesse Chelsea hotelli Manhattanil, kus Arthur C. Clarke kirjutas "Kosmoseodüsseia", kus üürisid ühist tuba Leonard Cohen ja Janis Joplin ning kus tapeti Nancy Spungen.
19. sajandi lõpus ehitatud suursugusest hotellist on läbi käinud põlvkondade kaupa kirjanikke, muusikuid ja kunstnikke, 1970.-1980. aastad olid hoone dekatentlikuks luigelauluks, kui sellest sai toonase underground 'i kese. Hoone omanike vahetudes 2007. aastal algasid ümberkorraldused, vanade elanike väljatõstmine ja hotelli ümberehitamine turistide tarbeks.
"Unistavad seinad. Chelsea hotell" Autor/allikas: Kaader filmist
"Unistavad seinad" (vaata ka "Chelsea Walls" (Ethan Hawke, 2001)) viib vaataja remondis olevasse legendaarsesse hotelli, kuhu on jäänud veel mõned endised elanikud nagu ligi 100-aastane fotokunstnik Bettina Grossman, kes käib ikka veel oma töödega maailma metropolide näitusesaalides, või endine koreograaf Merle Lister Levine, kes remondis oleva hotelli treppidel kordab oma kunagist etendust. "Unistavad seinad" on eleegiline järelehüüe ühele ajastule ja selle kujundajatele ning sealjuures ka halastamatu kriitika kultuuripärandit eirava pealiskaudse kasuahnuse pihta.
Coca Cola Plazas on veel sel reedel võimalik näha Simon Lereng Wilmonti dokumentaali "Kildudest maja". Taani-Soome-Rootsi-Ukraina ühistöös valminud film viib vaataja laste varjupaika Ida-Ukrainas. Sõda jääb tahaplaanile, sest need probleemid, mille pärast lapsed sinna satuvad, algasid juba enne sõja puhkemist ja on omased ka teistele riikidele, nende sotsiaalsele arenguastmele vaatamata.
"Kildudest maja" Autor/allikas: Kaader filmist
Võttegrupil on õnnestunud pääseda lähedale mitmele varjupaika toodud lapsele ning suutnud neid panna unustama kaamera olemasolu. Laste lood ja saatused on erinevad, kuid põhimuster sama on sama, mida tõdevad filmis ka kasvatajad. Lõhenenud perekonnad enam ei ühine, alkoholisõltuvusest ei parane ja ajutisse varjupaika sattunud lapsed enam koju ei jõua. Need lood on äärmiselt kurvad ja traagilised, kandes selget sõnumit nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale, otsustajate ja poliitikakujundajateni välja.
Sellest, millist elu elavad noored Venemaal, räägib Marusya Syroechkovskaya dokumentaal "Kuidas päästa surnud sõpra". Traagikast ja muserdavast reaalsusest ei pääse siingi, seda enam, et tegu on autoritaarses ühiskonnas elavate noortega. 12 aasta jooksul videokaameraga tehtud ülesvõtted on Marusya ja ta armastatu Kimi lugu üha sügavamale vajuva putini Venemaa taustal.
Syroechkovskaya ei tõmba otseseid paralleele vene ühiskonna ja isikliku armastusloo vahel, mis lõpeb katastroofiga, kuid Ukrainas toimuvat jälgides tundub nagu Venemaa sooritaks aeglast enesetappu. Kimi traagikaks kujunes ta sõltuvus narkootikumidest, kunstlikest mõnuaineist, et pääseda hetkekski muserdavast, ülejõukäivast reaalsusest. Marusya taandab end vaatlejaks, küsijaks: "Kas Venemaal saab olla kontrolli millegi muu kui süstla ja enesehävitusvahendite üle?".
"Kuidas päästa surnud sõpra" Autor/allikas: Kaader filmist
Narkootikumid ja alkohol on kuritegelikust maailmast läbi imbunud võimus truktuuride vahendid valitsemaks rahvamasside üle. Marusya ja Kimi ja sajad tuhanded noored putini Venemaal on selle poliitika ohvrid. "Kuidas päästa surnud sõpra" on ainuke vene film tänavusel PÖFFil, valminud on see rahvusvahelises koostöös ja muidugi mitte Venemaal.
Marusya Syroechkovskaya "Kuidas päästa surnud sõpra" linastub veel laupäeval Coca-Cola Plazas.
PÖFFi viimane nädal on peamiselt võistlusprogrammi filmide päralt. Debüütide võistluskavast leiab seni näitlejana au ja kuulsust teeninud Neil Maskelli lavastajadebüüdi "Vilepuhuja". Maskell räägib läbi musta huumori valitsusringkondade tundlikule dokumendile ligi pääsenud IT-spetsialistist, kes oma naise ja kahe ihukaitsjaga ootavad Belgias, ühes maahotellis kohtumist mõjuka väljaande ajakirjanikuga. Ohu märke on rohkem kui üks, nende eiramine on aga žanre vahetava stsenaariumi eelduseks.
"Vilepuhuja" Autor/allikas: Kaader filmist
"Vilepuhuja" oleks võinud lavastada ka lühifilmina, Maskelli eesmärk on aga olnud näidata end täispika filmi tegijana ning näitlejad aitavad seda ambitsiooni ka välja kanda.
Maskelli "Vilepuhuja" linastub PÖFFi raames veel eeloleval laupäeval Coca Cola Plazas. | Tõnu Karjatse PÖFFi-soovitused: tänavuse festivali dokiparemik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli režissööri Ohad Milsteini dokumentaali "Suveööd" saab soovitada ka juhul, kui kogu PÖFFi kavast peaks välja valima vaid ühe filmi. Filmitegija kuueaastasest pojast Alvast tehtud ülesvõtted koolieelsel suvel on üks südamlikumaid dokumentaalfilme lõppevast lapsepõlvest. "Kas numbreid saab peatada?" küsib Alva. "Ei, see on aeg," vastab isa.
"Suveööd" Autor/allikas: Kaader filmist
Milsteinil on õnnestunud tabada õrnarmsaid hetki, mille taga on suured küsimused. Lapsi ja vanemaid võibolla eristabki see, et lapsed julgevad küsida ja vanemad vastata. Vähem kui tunnisesse filmi mahutab Milstein ka põlvkondade teema – suhted oma isa ja vanaisaga, mis suubuvad teise maailmasõja hämaratesse aegadesse. Alva maailm on aga päikeseline ja helge, täidetud elu saladuste avastamise, juttude ja ühiste ettevõtmistega. Kooli mineva Alva üle õla heidetud pilk isale jääb aga vaatajat saatma kui nukker etteheide maailma just sellisest korralduse st. Või tegelikult, selles pilgus on palju muudki. Minge, vaadake.
Ohad Milsteini "Suveööd" linastub 24. novembril Tartus, Elektriteatris.
Amélie van Elmbti ja Maya Duverdier' "Unistavad seinad. Chelsea hotell" sobib neile, keda huvitab popkultuur, 1970.-1980. aastate New York ning toonane kunstiavangrad. Van Elmbt ja Duverdier võimaldavad siseneda legendaarsesse Chelsea hotelli Manhattanil, kus Arthur C. Clarke kirjutas "Kosmoseodüsseia", kus üürisid ühist tuba Leonard Cohen ja Janis Joplin ning kus tapeti Nancy Spungen.
19. sajandi lõpus ehitatud suursugusest hotellist on läbi käinud põlvkondade kaupa kirjanikke, muusikuid ja kunstnikke, 1970.-1980. aastad olid hoone dekatentlikuks luigelauluks, kui sellest sai toonase underground 'i kese. Hoone omanike vahetudes 2007. aastal algasid ümberkorraldused, vanade elanike väljatõstmine ja hotelli ümberehitamine turistide tarbeks.
"Unistavad seinad. Chelsea hotell" Autor/allikas: Kaader filmist
"Unistavad seinad" (vaata ka "Chelsea Walls" (Ethan Hawke, 2001)) viib vaataja remondis olevasse legendaarsesse hotelli, kuhu on jäänud veel mõned endised elanikud nagu ligi 100-aastane fotokunstnik Bettina Grossman, kes käib ikka veel oma töödega maailma metropolide näitusesaalides, või endine koreograaf Merle Lister Levine, kes remondis oleva hotelli treppidel kordab oma kunagist etendust. "Unistavad seinad" on eleegiline järelehüüe ühele ajastule ja selle kujundajatele ning sealjuures ka halastamatu kriitika kultuuripärandit eirava pealiskaudse kasuahnuse pihta.
Coca Cola Plazas on veel sel reedel võimalik näha Simon Lereng Wilmonti dokumentaali "Kildudest maja". Taani-Soome-Rootsi-Ukraina ühistöös valminud film viib vaataja laste varjupaika Ida-Ukrainas. Sõda jääb tahaplaanile, sest need probleemid, mille pärast lapsed sinna satuvad, algasid juba enne sõja puhkemist ja on omased ka teistele riikidele, nende sotsiaalsele arenguastmele vaatamata.
"Kildudest maja" Autor/allikas: Kaader filmist
Võttegrupil on õnnestunud pääseda lähedale mitmele varjupaika toodud lapsele ning suutnud neid panna unustama kaamera olemasolu. Laste lood ja saatused on erinevad, kuid põhimuster sama on sama, mida tõdevad filmis ka kasvatajad. Lõhenenud perekonnad enam ei ühine, alkoholisõltuvusest ei parane ja ajutisse varjupaika sattunud lapsed enam koju ei jõua. Need lood on äärmiselt kurvad ja traagilised, kandes selget sõnumit nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale, otsustajate ja poliitikakujundajateni välja.
Sellest, millist elu elavad noored Venemaal, räägib Marusya Syroechkovskaya dokumentaal "Kuidas päästa surnud sõpra". Traagikast ja muserdavast reaalsusest ei pääse siingi, seda enam, et tegu on autoritaarses ühiskonnas elavate noortega. 12 aasta jooksul videokaameraga tehtud ülesvõtted on Marusya ja ta armastatu Kimi lugu üha sügavamale vajuva putini Venemaa taustal.
Syroechkovskaya ei tõmba otseseid paralleele vene ühiskonna ja isikliku armastusloo vahel, mis lõpeb katastroofiga, kuid Ukrainas toimuvat jälgides tundub nagu Venemaa sooritaks aeglast enesetappu. Kimi traagikaks kujunes ta sõltuvus narkootikumidest, kunstlikest mõnuaineist, et pääseda hetkekski muserdavast, ülejõukäivast reaalsusest. Marusya taandab end vaatlejaks, küsijaks: "Kas Venemaal saab olla kontrolli millegi muu kui süstla ja enesehävitusvahendite üle?".
"Kuidas päästa surnud sõpra" Autor/allikas: Kaader filmist
Narkootikumid ja alkohol on kuritegelikust maailmast läbi imbunud võimus truktuuride vahendid valitsemaks rahvamasside üle. Marusya ja Kimi ja sajad tuhanded noored putini Venemaal on selle poliitika ohvrid. "Kuidas päästa surnud sõpra" on ainuke vene film tänavusel PÖFFil, valminud on see rahvusvahelises koostöös ja muidugi mitte Venemaal.
Marusya Syroechkovskaya "Kuidas päästa surnud sõpra" linastub veel laupäeval Coca-Cola Plazas.
PÖFFi viimane nädal on peamiselt võistlusprogrammi filmide päralt. Debüütide võistluskavast leiab seni näitlejana au ja kuulsust teeninud Neil Maskelli lavastajadebüüdi "Vilepuhuja". Maskell räägib läbi musta huumori valitsusringkondade tundlikule dokumendile ligi pääsenud IT-spetsialistist, kes oma naise ja kahe ihukaitsjaga ootavad Belgias, ühes maahotellis kohtumist mõjuka väljaande ajakirjanikuga. Ohu märke on rohkem kui üks, nende eiramine on aga žanre vahetava stsenaariumi eelduseks.
"Vilepuhuja" Autor/allikas: Kaader filmist
"Vilepuhuja" oleks võinud lavastada ka lühifilmina, Maskelli eesmärk on aga olnud näidata end täispika filmi tegijana ning näitlejad aitavad seda ambitsiooni ka välja kanda.
Maskelli "Vilepuhuja" linastub PÖFFi raames veel eeloleval laupäeval Coca Cola Plazas.
### Response:
Tõnu Karjatse PÖFFi-soovitused: tänavuse festivali dokiparemik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Guardiola asus Manchester City etteotsa 2016. aastal ning tema käe all on klubi võitnud neli Inglismaa meistritiitlit.
"Mul on hea meel, et Pepi teekond Manchester Cityga jätkub," ütles City esimees Khaldoon Al Mubarak. "Ta on juba andnud klubi edusse suure panuse ja on põnev mõelda, milleks ta veel võimeline on, arvestades seda energia, nälga ja ambitsiooni, mis tal on."
2008. aastal treenerikarjääri alustanud Guardiola pole ühegi klubi eesotsas olnud nii kaua kui Citys. "Olen väga rahul, et saan veel kaks aastat Citys jätkata," sõnas Guardiola. "Tean, et selle klubi järgmine peatükk tuleb imeline. Olen esimesest päevast end siin eriliselt tundnud, ma ei saaks olla paremas kohas."
"Tänan klubist kõiki, kes on mind usaldanud. Olen õnnelik ja tunnen end mugavalt, mul on olemas kõik, et enda tööd parimal moel teha," jätkas ta. "Tunnen, et võime veel rohkemat saavutada ja seetõttu tahan jääda ja karikate nimel võidelda."
Tiitlikaitsja City on praegu Premier League'is teisel kohal, olles 14 mänguga kogunud 32 punkti. Liidrist Arsenalist jäädakse maha viie punktiga. Praegu on Inglismaa liiga MM-finaalturniiri tõttu pausil. | Guardiola pikendas Manchester Cityga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Guardiola asus Manchester City etteotsa 2016. aastal ning tema käe all on klubi võitnud neli Inglismaa meistritiitlit.
"Mul on hea meel, et Pepi teekond Manchester Cityga jätkub," ütles City esimees Khaldoon Al Mubarak. "Ta on juba andnud klubi edusse suure panuse ja on põnev mõelda, milleks ta veel võimeline on, arvestades seda energia, nälga ja ambitsiooni, mis tal on."
2008. aastal treenerikarjääri alustanud Guardiola pole ühegi klubi eesotsas olnud nii kaua kui Citys. "Olen väga rahul, et saan veel kaks aastat Citys jätkata," sõnas Guardiola. "Tean, et selle klubi järgmine peatükk tuleb imeline. Olen esimesest päevast end siin eriliselt tundnud, ma ei saaks olla paremas kohas."
"Tänan klubist kõiki, kes on mind usaldanud. Olen õnnelik ja tunnen end mugavalt, mul on olemas kõik, et enda tööd parimal moel teha," jätkas ta. "Tunnen, et võime veel rohkemat saavutada ja seetõttu tahan jääda ja karikate nimel võidelda."
Tiitlikaitsja City on praegu Premier League'is teisel kohal, olles 14 mänguga kogunud 32 punkti. Liidrist Arsenalist jäädakse maha viie punktiga. Praegu on Inglismaa liiga MM-finaalturniiri tõttu pausil.
### Response:
Guardiola pikendas Manchester Cityga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28. novembril kell 19 tuleb Eesti Draamateatris ettelugemisele Martin Nõmme näidend "Kaunis/kummaline".
"Kaunis/kummaline" on Martin Nõmme näidend nõukaaja lõpus sündinud inimesest, kes avastab, et ta ei saa endaga enam läbi. Nõmm on Tartu Ülikooli doktorant, kes uurib välisbalti lugusid. Oma lugusid on ta sahtlist välja lubanud paaril korral, 2018. aastal sai üks nendest Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlusel III preemia.
Näidendi "Kaunis/kummaline" lugemist juhendab Christopher Rajaveer, loevad Märten Metsaviir, Helena Lotman, Kersti Kreismann, Ursel Tilk, Jüri Tiidus, Martin Veinmann ja Kersti Heinloo.
29. novembril kell 18 saab Rakvere teatris kuulda Max Rootsmäe näidendit "Ma sündisin koos päikesega".
"Ma sündisin koos päikesega" on Max Rootsmäe näidend noortest ja eneseotsingust. Rootsmäe on uue põlvkonna noor näitleja ja näitekirjanik, kes on oma näitlejahariduse omandada Inglismaal.
Tema näidendit loevad Rakvere teatris Silja Miks, Rainer Elhi, Madis Mäeorg, Märten Matsu, Max Rootsmäe ja Urmas Lennuk. Lugemise järel toimub vestlus autori ja asjaosalistega.
Näitekirjanduse arendamise mentorprogramm on pilootprojekt, mis loob silla kirjutavate autorite ja teatrite vahele eesmärgiga arendada autorite oskust kirjutada teatrile. | Rakvere teatris ja Draamateatris tulevad ettelugemisele uued näidendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28. novembril kell 19 tuleb Eesti Draamateatris ettelugemisele Martin Nõmme näidend "Kaunis/kummaline".
"Kaunis/kummaline" on Martin Nõmme näidend nõukaaja lõpus sündinud inimesest, kes avastab, et ta ei saa endaga enam läbi. Nõmm on Tartu Ülikooli doktorant, kes uurib välisbalti lugusid. Oma lugusid on ta sahtlist välja lubanud paaril korral, 2018. aastal sai üks nendest Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlusel III preemia.
Näidendi "Kaunis/kummaline" lugemist juhendab Christopher Rajaveer, loevad Märten Metsaviir, Helena Lotman, Kersti Kreismann, Ursel Tilk, Jüri Tiidus, Martin Veinmann ja Kersti Heinloo.
29. novembril kell 18 saab Rakvere teatris kuulda Max Rootsmäe näidendit "Ma sündisin koos päikesega".
"Ma sündisin koos päikesega" on Max Rootsmäe näidend noortest ja eneseotsingust. Rootsmäe on uue põlvkonna noor näitleja ja näitekirjanik, kes on oma näitlejahariduse omandada Inglismaal.
Tema näidendit loevad Rakvere teatris Silja Miks, Rainer Elhi, Madis Mäeorg, Märten Matsu, Max Rootsmäe ja Urmas Lennuk. Lugemise järel toimub vestlus autori ja asjaosalistega.
Näitekirjanduse arendamise mentorprogramm on pilootprojekt, mis loob silla kirjutavate autorite ja teatrite vahele eesmärgiga arendada autorite oskust kirjutada teatrile.
### Response:
Rakvere teatris ja Draamateatris tulevad ettelugemisele uued näidendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal ütles Roheliste juht Johanna Maria Tõugu, et kandideerib Tartus erakonna esinumbrina. Sel kolmapäeval ütles ta ERR-ile, et kui Kangilaski nõustub, siis tehakse temast Tartu esinumber ja Tõugu ise asub kandideerima Tallinnas kesklinna ringkonnas.
Novembri alguses esitas Kangilaski sotsides toimunud sisetüli tõttu avalduse erakonnast väljaastumiseks. Eelmisel nädalal ütles aga Sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna juht Kadri Leetmaa, et Kangilaski kandideerib Tartus koos Krista Aru ja Heljo Pikhofiga.
Kangilaski jäi ise Roheliste ettepanekut kommenteerides kidakeelseks. Ta ütles, et ei ole veel otsustanud ei sotsidest väljaastumist, ega ka Roheliste nimekirjas kandideerimist.
"Praegu me teen ikkagi otsuseid sotsiaaldemokraatidest lähtuvalt. Ettepanekuid muidugi on tehtud, nähes, mis toimub ja mitte ainult Rohelistest," lausus Kangilaski.
ERR küsis täpsustavalt, kas Kangilaski ei kavatse siis Roheliste nimekirjas kandideerida. "Ma ei ütle praegu üldse mitte midagi, mida ma teen või ei tee, sest ma tõesti veel ei tea," vastas Kangilaski. | Rohelised üritavad Tartus Gea Kangilaskit üle meelitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal ütles Roheliste juht Johanna Maria Tõugu, et kandideerib Tartus erakonna esinumbrina. Sel kolmapäeval ütles ta ERR-ile, et kui Kangilaski nõustub, siis tehakse temast Tartu esinumber ja Tõugu ise asub kandideerima Tallinnas kesklinna ringkonnas.
Novembri alguses esitas Kangilaski sotsides toimunud sisetüli tõttu avalduse erakonnast väljaastumiseks. Eelmisel nädalal ütles aga Sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna juht Kadri Leetmaa, et Kangilaski kandideerib Tartus koos Krista Aru ja Heljo Pikhofiga.
Kangilaski jäi ise Roheliste ettepanekut kommenteerides kidakeelseks. Ta ütles, et ei ole veel otsustanud ei sotsidest väljaastumist, ega ka Roheliste nimekirjas kandideerimist.
"Praegu me teen ikkagi otsuseid sotsiaaldemokraatidest lähtuvalt. Ettepanekuid muidugi on tehtud, nähes, mis toimub ja mitte ainult Rohelistest," lausus Kangilaski.
ERR küsis täpsustavalt, kas Kangilaski ei kavatse siis Roheliste nimekirjas kandideerida. "Ma ei ütle praegu üldse mitte midagi, mida ma teen või ei tee, sest ma tõesti veel ei tea," vastas Kangilaski.
### Response:
Rohelised üritavad Tartus Gea Kangilaskit üle meelitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Programmi raames linastuvad:
"Jules ja Jim"
Režissöör: Francois Truffaut
Linastub 5. detsembril kell 19.00
Jules ja Jim on kaks sõpra ning kunstnikku, austerlane ja prantslane, kelle armastus ühe ning sama naise vastu kestab üle kahekümne aasta, Esimese maailmasõja eel, ajal ja järel. Poeetiline filmikeel ning dokumentaalsete ja mänguliste kaadrite esitamine läbisegi on kriitikutele andnud põhjust seda nimetada kubismiks filmikunstis. Film on Prantsuse filmikunsti uue laine silmapaistvamaid teoseid, selle teooria rajaja režissöör François Truffaut oli filmikriitik ja -teoreetik, lavastaja, stsenarist, näitleja. Suur osa tema loomingust kuulub maailma filmikunsti paremikku. Naispeaosas legendaarne Prantsuse näitlejatar Jeanne Moreau.
"Cléo 5-st 7-ni"
Režissöör: Agnès Varda
Linastub 6. detsembril kell 19.00
Kaunis lauljanna Cléo ootab arstilt analüüside tulemusi. Umbusk ja hirm, Rivoli tänav ja Café de Dôme, koketerii ja äng, kodu ja Montsouris' park – nõnda mööduvad Cléo elust üheksakümmend eriskummalist minutit, mille vaataja koos temaga kaasa teeb. Naise silmad ümbritsevale maailmale aitavad avada tema armuke, muusik, sõbratar ning sõdur.
1962. aastal valminud ja Cannes'i filmifestivalil suurt menu nautinud "Cléo 5-st 7-ni" on Prantsuse uue laine üks ikoonilisemaid filme. Agnès Varda tundlik režissööripilk tuletab selle võrratu teosega meile meelde elu ilu, võlu ja haprust, pannes hellusega vaatama inimestele meie ümber. Osades teevad kaasa Corinne Marchand, Michel Legrand, Antoine Bourseillet jt. Filmimuusika autor on Michel Legrand.
"Cherbourgi vihmavarjud"
Režissöör: Jacques Demy
Linastub 7. detsembril kell 19.00
Lesestunud vihmavarjumüüja 17-aastane tütar Geneviève (Catherine Deneuve) armub lootusetult automehaanikust Guysse (Nino Castelnuovo), kes peab pärast koosveedetud ööd kohe Alžeeriasse sõtta minema. Teateid mehest saabub üha harvem, Geneviève aga avastab, et ootab last. Kui neiu pärast sõda Guyga kohtub, on nende mõlema elus palju muutunud. Režissöör-stsenarist Jacques Demy'st tegi film iidoli ning noorest Catherine Deneuvest staari. "Cherbourg'i vihmavarjud" tekitas valmimisaastal oma novaatorlusega Cannes'is furoori ja muutus ülipopulaarseks kõikjal maailmas.
Film võitis 1964. aastal Cannes'i filmifestivalil lisaks Kuldsele Palmioksale veel kaks vähemtähtsat preemiat ning kandideeris Oscarile kokku viies kategoorias.
"Nuhk"
Režissöör: Jean-Pierre Melville
Linastub 8. detsembril kell 19.00
Pärast vanglast vabanemist õiendab Maurice Faugel mõned vanad arved ja hakkab oma sõbra Silieniga uut murdvargust ette valmistama. Ta ei tea, et Silienil on küljes nuhi reputatsioon…
"Pariis kuulub meile"
Režissöör: Jacques Rivette
Linastub 9. detsembril kell 19.00
Anne Goupil on kirjandustudeng 1957. aasta Pariisis. Vanem vend Pierre võtab ta kaasa peole, mille külaliste seas on kodumaalt Ameerikast makartismi eest pagenud Philip Kaufman ja teatridirektor Gerard Lenz, kes saabub peole koos salapärase naise Terryga. Peamiseks vestlusteemaks kujuneb nende Hispaania aktivistist sõbra Juani arvatav enesetapp. Hiljuti oli Juan lahku läinud Terryst. Philip hoiatab Anne'i, et samad jõud, mis tapsid Juani, teevad seda varsti ka Gerardiga. Gerard üritab lavale tuua Shakespeare'i "Periklest", kuigi tal pole selleks rahalist toetust. Anne otsustab Gerardi lavastuses osaled, et meest aidata ja ühtlasi välja uurida Juani surma põhjus.
"Hull Pierrot"
Režissöör: Jean-Luc Godard
Linastub 10. detsembril kell 19.00
Ferdinand Griffon on õnnetus abielus ja just hiljuti teleettevõttest kinga saanud. Pärast üht Pariisi-suareed ja pealiskaudseid vestlusi tunneb ta, et peab põgenema, ning otsustab seda teha ühes lapsehoidja ja endise tüdruksõbra Marianen Renoiriga, jättes maha oma naise, lapsed ning kodanliku eluviisi. Marianne'i korterisse jõudes leiavad nad eest laiba ning Ferdinand avastab peagi, et Marianne'i jälitavad Alžeeria gangsterid, kelle eest nad vaevu pääsevad.
Filmid jõuabad vaatajate ette kino Sõpruse ja Prantsuse Instituudi koostöös. | Kinos Sõprus linastub Prantsuse uue laine filmide eriprogramm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Programmi raames linastuvad:
"Jules ja Jim"
Režissöör: Francois Truffaut
Linastub 5. detsembril kell 19.00
Jules ja Jim on kaks sõpra ning kunstnikku, austerlane ja prantslane, kelle armastus ühe ning sama naise vastu kestab üle kahekümne aasta, Esimese maailmasõja eel, ajal ja järel. Poeetiline filmikeel ning dokumentaalsete ja mänguliste kaadrite esitamine läbisegi on kriitikutele andnud põhjust seda nimetada kubismiks filmikunstis. Film on Prantsuse filmikunsti uue laine silmapaistvamaid teoseid, selle teooria rajaja režissöör François Truffaut oli filmikriitik ja -teoreetik, lavastaja, stsenarist, näitleja. Suur osa tema loomingust kuulub maailma filmikunsti paremikku. Naispeaosas legendaarne Prantsuse näitlejatar Jeanne Moreau.
"Cléo 5-st 7-ni"
Režissöör: Agnès Varda
Linastub 6. detsembril kell 19.00
Kaunis lauljanna Cléo ootab arstilt analüüside tulemusi. Umbusk ja hirm, Rivoli tänav ja Café de Dôme, koketerii ja äng, kodu ja Montsouris' park – nõnda mööduvad Cléo elust üheksakümmend eriskummalist minutit, mille vaataja koos temaga kaasa teeb. Naise silmad ümbritsevale maailmale aitavad avada tema armuke, muusik, sõbratar ning sõdur.
1962. aastal valminud ja Cannes'i filmifestivalil suurt menu nautinud "Cléo 5-st 7-ni" on Prantsuse uue laine üks ikoonilisemaid filme. Agnès Varda tundlik režissööripilk tuletab selle võrratu teosega meile meelde elu ilu, võlu ja haprust, pannes hellusega vaatama inimestele meie ümber. Osades teevad kaasa Corinne Marchand, Michel Legrand, Antoine Bourseillet jt. Filmimuusika autor on Michel Legrand.
"Cherbourgi vihmavarjud"
Režissöör: Jacques Demy
Linastub 7. detsembril kell 19.00
Lesestunud vihmavarjumüüja 17-aastane tütar Geneviève (Catherine Deneuve) armub lootusetult automehaanikust Guysse (Nino Castelnuovo), kes peab pärast koosveedetud ööd kohe Alžeeriasse sõtta minema. Teateid mehest saabub üha harvem, Geneviève aga avastab, et ootab last. Kui neiu pärast sõda Guyga kohtub, on nende mõlema elus palju muutunud. Režissöör-stsenarist Jacques Demy'st tegi film iidoli ning noorest Catherine Deneuvest staari. "Cherbourg'i vihmavarjud" tekitas valmimisaastal oma novaatorlusega Cannes'is furoori ja muutus ülipopulaarseks kõikjal maailmas.
Film võitis 1964. aastal Cannes'i filmifestivalil lisaks Kuldsele Palmioksale veel kaks vähemtähtsat preemiat ning kandideeris Oscarile kokku viies kategoorias.
"Nuhk"
Režissöör: Jean-Pierre Melville
Linastub 8. detsembril kell 19.00
Pärast vanglast vabanemist õiendab Maurice Faugel mõned vanad arved ja hakkab oma sõbra Silieniga uut murdvargust ette valmistama. Ta ei tea, et Silienil on küljes nuhi reputatsioon…
"Pariis kuulub meile"
Režissöör: Jacques Rivette
Linastub 9. detsembril kell 19.00
Anne Goupil on kirjandustudeng 1957. aasta Pariisis. Vanem vend Pierre võtab ta kaasa peole, mille külaliste seas on kodumaalt Ameerikast makartismi eest pagenud Philip Kaufman ja teatridirektor Gerard Lenz, kes saabub peole koos salapärase naise Terryga. Peamiseks vestlusteemaks kujuneb nende Hispaania aktivistist sõbra Juani arvatav enesetapp. Hiljuti oli Juan lahku läinud Terryst. Philip hoiatab Anne'i, et samad jõud, mis tapsid Juani, teevad seda varsti ka Gerardiga. Gerard üritab lavale tuua Shakespeare'i "Periklest", kuigi tal pole selleks rahalist toetust. Anne otsustab Gerardi lavastuses osaled, et meest aidata ja ühtlasi välja uurida Juani surma põhjus.
"Hull Pierrot"
Režissöör: Jean-Luc Godard
Linastub 10. detsembril kell 19.00
Ferdinand Griffon on õnnetus abielus ja just hiljuti teleettevõttest kinga saanud. Pärast üht Pariisi-suareed ja pealiskaudseid vestlusi tunneb ta, et peab põgenema, ning otsustab seda teha ühes lapsehoidja ja endise tüdruksõbra Marianen Renoiriga, jättes maha oma naise, lapsed ning kodanliku eluviisi. Marianne'i korterisse jõudes leiavad nad eest laiba ning Ferdinand avastab peagi, et Marianne'i jälitavad Alžeeria gangsterid, kelle eest nad vaevu pääsevad.
Filmid jõuabad vaatajate ette kino Sõpruse ja Prantsuse Instituudi koostöös.
### Response:
Kinos Sõprus linastub Prantsuse uue laine filmide eriprogramm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie hinnangul ei hakka Estlink 1 rike hinda Soomes ega Baltikumisi oluliselt mõjutama, sest hindade ühtlustamiseks peaks piisama Estlink 2 kaablist. Kui Balti riikides on tootmisüksused korrapäraselt töös ning ka Auvere homsest alates käivitub, siis suurt mõju kaablirikkel meie turule ei ole," ütles Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
"Mõju avaldub siis, kui Baltikumi elektritootmises tekib häireid. Enefit Power on Narva jaamade puhul selle riski maandamiseks kõik korralised hooldused ära teinud, homsest tuleb pärast pikka hooldust turule ka Auvere jaam," lisas Miller.
"Praegusel ajal on meie hübriidelektrijaamades toodetud elekter soodsama hinnaga kui gaasist toodetud elekter, kuid energiakriis näitab meile väga valusalt, et nii Eestisse kui mujale regiooni on juurde vaja tootmisvõimsusi, mis pakuvad taskukohasemat elektrit. See tuleb eelkõige tuule- ja päikeseparkidest, mida Eesti Energia tütarettevõte Enefit Green järjest juurde ehitab. Pikemas perspektiivis vajame hindade allapoole toomiseks ka vähemalt ühte meretuuleparki," rääkis Miller.
Eesti-Soome elektriühendus Estlink 1 koguvõimsusega 350 megavatti lülitus teisipäeval Harku konverterjaamas tekkinud tehnilise vigastuse tõttu välja. Esialgu hindab Elering, et Estlink 1 töö võiks taastuda järgmise nädala pühapäeval. | Eesti Energia: Estlingi rike Eesti elektrihinda ei mõjuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie hinnangul ei hakka Estlink 1 rike hinda Soomes ega Baltikumisi oluliselt mõjutama, sest hindade ühtlustamiseks peaks piisama Estlink 2 kaablist. Kui Balti riikides on tootmisüksused korrapäraselt töös ning ka Auvere homsest alates käivitub, siis suurt mõju kaablirikkel meie turule ei ole," ütles Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
"Mõju avaldub siis, kui Baltikumi elektritootmises tekib häireid. Enefit Power on Narva jaamade puhul selle riski maandamiseks kõik korralised hooldused ära teinud, homsest tuleb pärast pikka hooldust turule ka Auvere jaam," lisas Miller.
"Praegusel ajal on meie hübriidelektrijaamades toodetud elekter soodsama hinnaga kui gaasist toodetud elekter, kuid energiakriis näitab meile väga valusalt, et nii Eestisse kui mujale regiooni on juurde vaja tootmisvõimsusi, mis pakuvad taskukohasemat elektrit. See tuleb eelkõige tuule- ja päikeseparkidest, mida Eesti Energia tütarettevõte Enefit Green järjest juurde ehitab. Pikemas perspektiivis vajame hindade allapoole toomiseks ka vähemalt ühte meretuuleparki," rääkis Miller.
Eesti-Soome elektriühendus Estlink 1 koguvõimsusega 350 megavatti lülitus teisipäeval Harku konverterjaamas tekkinud tehnilise vigastuse tõttu välja. Esialgu hindab Elering, et Estlink 1 töö võiks taastuda järgmise nädala pühapäeval.
### Response:
Eesti Energia: Estlingi rike Eesti elektrihinda ei mõjuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Horvaatia oli natuke domineerivam võistkond, eriti teisel poolajal, aga teravusi loodi mõlemalt poolelt harva. Mõlemad meeskonnad tegid postide vahele kaks lööki, aga jäid siiski nullile.
F-alagrupp
90:00
Maroko
0
0
:
0
0
Horvaatia
Maroko
Horvaatia
Maroko - Horvaatia:
Eelvaade:
Kuuendat korda MM-finaalturniirile jõudnud Maroko on varem vaid korra alagrupist edasi saanud, kui 1986. aastal tehti 0:0 viigid Poola ja Inglismaaga ning alistati Portugal 3:1. Veerandfinaalis tuli aga tunnistada hilisema finalisti Lääne-Saksamaa 1:0 paremust.
Seekordne valikturniir läbiti alagrupis aga ülikindlalt: kuuest mängust kuus võitu ja väravatevahe 20:1. Otsustavas play-off vastasseisus viigistati võõrsil Kongo DV-ga 1:1, aga saadi kodus kindel 4:1 võit.
Tänavu on meeskond edukalt ka jätkanud ning viimasest viiest mängust on kirjas neli võitu ja üks viik. Septembris saadi jagu Tšiilist 2:0 ja viigistati Paraguayga 0:0. Vahetult enne finaalturniiri alistati ka Gruusia 3:0.
Neli aastat tagasi paljude jaoks ootamatult MM-finaali jõudnud Horvaatia alistas seekordse valikturniiri viimases voorus kodus 1:0 Venemaa ning suutis konkurentidest ühe punktiga ette rebida ja alagrupi võita. Venemaad ootasid sõelmängud, aga riigi sõjategevuse tõttu koondis hiljem diskvalifitseeriti.
Tänavust Rahvuste liigat alustas Horvaatia kodus ootamatult kindla 0:3 kaotusega Austrialt, aga seejärel tehti vigade parandused: kõigepealt viigistati Prantsusmaaga 1:1 ja seejärel saadi neli võitu järjest, sh võõrsil prantslaste üle 1:0 ja jõuti ka selles sarjas finaalturniirile.
Enne finaalturniiri kohtus endiselt Luka Modrici toel jätkav Horvaatia äsja Argentinast jagu saanud Saudi Araabia koondisega ja võitis ka selle kohtumise 1:0. | Maroko ja Horvaatia pakkusid turniiri kolmanda 0:0 viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Horvaatia oli natuke domineerivam võistkond, eriti teisel poolajal, aga teravusi loodi mõlemalt poolelt harva. Mõlemad meeskonnad tegid postide vahele kaks lööki, aga jäid siiski nullile.
F-alagrupp
90:00
Maroko
0
0
:
0
0
Horvaatia
Maroko
Horvaatia
Maroko - Horvaatia:
Eelvaade:
Kuuendat korda MM-finaalturniirile jõudnud Maroko on varem vaid korra alagrupist edasi saanud, kui 1986. aastal tehti 0:0 viigid Poola ja Inglismaaga ning alistati Portugal 3:1. Veerandfinaalis tuli aga tunnistada hilisema finalisti Lääne-Saksamaa 1:0 paremust.
Seekordne valikturniir läbiti alagrupis aga ülikindlalt: kuuest mängust kuus võitu ja väravatevahe 20:1. Otsustavas play-off vastasseisus viigistati võõrsil Kongo DV-ga 1:1, aga saadi kodus kindel 4:1 võit.
Tänavu on meeskond edukalt ka jätkanud ning viimasest viiest mängust on kirjas neli võitu ja üks viik. Septembris saadi jagu Tšiilist 2:0 ja viigistati Paraguayga 0:0. Vahetult enne finaalturniiri alistati ka Gruusia 3:0.
Neli aastat tagasi paljude jaoks ootamatult MM-finaali jõudnud Horvaatia alistas seekordse valikturniiri viimases voorus kodus 1:0 Venemaa ning suutis konkurentidest ühe punktiga ette rebida ja alagrupi võita. Venemaad ootasid sõelmängud, aga riigi sõjategevuse tõttu koondis hiljem diskvalifitseeriti.
Tänavust Rahvuste liigat alustas Horvaatia kodus ootamatult kindla 0:3 kaotusega Austrialt, aga seejärel tehti vigade parandused: kõigepealt viigistati Prantsusmaaga 1:1 ja seejärel saadi neli võitu järjest, sh võõrsil prantslaste üle 1:0 ja jõuti ka selles sarjas finaalturniirile.
Enne finaalturniiri kohtus endiselt Luka Modrici toel jätkav Horvaatia äsja Argentinast jagu saanud Saudi Araabia koondisega ja võitis ka selle kohtumise 1:0.
### Response:
Maroko ja Horvaatia pakkusid turniiri kolmanda 0:0 viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1990-ndate lõpus, kui põllumajandusministeerium internetti ühendati, ei saanud domeeninimedes täpitähti kasutada. Sestap valiti aadressi ilmestama ladinakeelse sõna agricultura algus. Ning tänaseni leiab Eesti põllumajanduspoliitika kohta infot veebilehel agri.ee. Sarnane lugu juhtus päästeametiga, mille veebileht ja meiliaadressid sisaldavad juba 1997. aastast sõna rescue.
"Ilmselt see "paasteamet" kõlas tollal kangesti kui dieedisõltlaste ühing. Ja ilmselt siis leiti, et ka rahvusvahelises suhtluses ja ka Eesti keeles on "rescue" üsna tuntud väljend," pakkus päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt.
Võõrkeelsed veebi- või meiliaadressid on veel näiteks välisministeeriumil, rahandusministeeriumil ja keskkonnaministeeriumil, mille asekantsler Margit Martinson usub, et nende domeeninime valikul sai määravaks välissuhtlus.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas usub sama.
"No ilmselt ei ole selline oma keeleruumi hoidmine olnud esmane motiiv otsustajatel, vaid on olnud võib-olla välissuhtluse libedus," sõnas Lukas, kelle sõnul peaks riik sellistes asjades eeskuju näitama. "Me räägime, et meil on eestikeelne riik ja kui riigis on topeltstandartid, siis ei ole see päris hea eeskuju."
Niisiis seisab selles samas keeleseaduse eelnõus, mis nõuab eesti keele oskust toidukulleritelt, eraldi paragrahv, mille järgi võivad riigiasutuste domeeninimed olla vaid eestikeelsed sõnad ja lühendid. Ka nende asutuste töötajate e-posti aadressides tohiks eelnõu järgi tarvitada vaid eestikeelseid sõnu ja lühendeid.
"Kui ei ole otseselt põhjendatud mõni asi väga selgelt ainult välissuhtlusega, siis siin erandeid ei peaks tegema," rõhutas Lukas. "Riigikeel on ikkagi eesti keel ja riik peaks seda esmalt tagama."
EMHI ja kki elavad tänini edasi
Nii keskkonnaminister Madis Kallas kui ka maaeluminister Urmas Kruuse usuvad, et Lukase pakutu võiks kehtida kõigile uutele domeeninimedele. Senised aadressid peaks nende hinnangul puutumata jätma.
Margit Martinson märkis, et nimekuju "keskkonnaministeerium.ee" on pisut pikk.
"Mida pikem nimi, seda suurem on tõenäosus, et mõningad vead sinna sisse tulevad ja võib-olla kui kodanik soovib ametnikuga kontakti luua, ei saavuta ta seda, sest meil ei lähe õigele aadressile edasi," sõnas Martinson.
Lühemad nimekujud nagu kem.ee ja kmin.ee on juba ära võetud. Samas saaks ministeerium tarvitada aadressi kkmin.ee.
Martinson selgitas, et sisuline probleem on kahetasandiline. Esiteks on envir.ee lõpuga kontaktid kirjas paljudes dokumentides ning trükistes ja nende muutmine nõuab palju aega.
"Loomulikult ei ole need kuidagi ületamatud ja kui on selline tugev ja hea kommunikatsioon seal taga, siis kindlasti on see ka kenasti teostatav," sõnas Martinson, kuid lisas, et probleemi tõsisem pool on tehniline.
"Erinevad tehnoloogilised komponendid, näiteks X-tee teenused kasutavad domeeninimesid ja nende abil toimub infosüsteemide omavaheline suhtlus," ütles asekantsler.
Keskkonnaministeerium tõi näiteks, et Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut lõpetas tegevuse 2013. aastal aga süsteemides elab domeeninimi "emhi" tänini. Keskkonnainspektsioon liideti keskkonnaameti külge kaks aastat tagasi aga jõudsasti kasutatakse veel "kki" lühendit.
Päästeamet on muudatuseks valmis
Urmas Kruuse tõi oma kirjas esile, et agri.ee-d tarvitavad nii maaeluministeerium kui ka selle allasutused. See tähendab, et eelnõu järgi tuleks nende vastutusalas muuta ligi tuhande kasutaja meiliaadresse.
"Samuti tuleks muuta viiteid nii ministeeriumi kui allasutuste kodulehtede sisutekstides, kontaktides ja süsteemide otselinkides," jätkas Kruuse ning lisas, et kontaktandmete muutmisest tuleb teavitada ka suurt hulka lepingupartnereid.
Muuta tuleks ka menetluse lihtsustamiseks loodud dokumendiplanke.
"Ja osad registreerimised ja ligipääsud on ka sellised, mille muutmine ei olegi võimalik, näiteks Google´i ja Facebooki kontod," märkis Kruuse.
Kui palju see kõik maksma läheks või aega võtaks, ei ole Madis Kallase ja Urmas Kruuse meelest piisavalt hinnatud.
"Otsene rahaline kulu ei ole kuigi suur, kuid tööde maht, lai mõju ja väga pikk kestus ei luba seda muudatust odavaks pidada," märkis keskkonnaministeerium. "Meie hinnangul on see võrreldav teatud mõttes suure hulga taakvara tekitamisega."
Päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt ütles samas, et nende majas keeleseaduse suhtes tugevat positsiooni võetud ei ole.
"Eks ta ongi sihukene riigi terviklik otsus," märkis Anvelt. "Kui selline otsus on olemas, siis me oleme valmis kasutama ilmselt ka "paasteamet" või siis mõnda muud akronüümi. Ilmselt paralleelselt mõnda aega me loodame, et saame ka "rescue" kasutuses hoida, et oma rahvusvahelised partnerid ära teavitada." | Ministeeriumid: eestikeelsete veebiaadresside juurutamine võib võtta aastaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1990-ndate lõpus, kui põllumajandusministeerium internetti ühendati, ei saanud domeeninimedes täpitähti kasutada. Sestap valiti aadressi ilmestama ladinakeelse sõna agricultura algus. Ning tänaseni leiab Eesti põllumajanduspoliitika kohta infot veebilehel agri.ee. Sarnane lugu juhtus päästeametiga, mille veebileht ja meiliaadressid sisaldavad juba 1997. aastast sõna rescue.
"Ilmselt see "paasteamet" kõlas tollal kangesti kui dieedisõltlaste ühing. Ja ilmselt siis leiti, et ka rahvusvahelises suhtluses ja ka Eesti keeles on "rescue" üsna tuntud väljend," pakkus päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt.
Võõrkeelsed veebi- või meiliaadressid on veel näiteks välisministeeriumil, rahandusministeeriumil ja keskkonnaministeeriumil, mille asekantsler Margit Martinson usub, et nende domeeninime valikul sai määravaks välissuhtlus.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas usub sama.
"No ilmselt ei ole selline oma keeleruumi hoidmine olnud esmane motiiv otsustajatel, vaid on olnud võib-olla välissuhtluse libedus," sõnas Lukas, kelle sõnul peaks riik sellistes asjades eeskuju näitama. "Me räägime, et meil on eestikeelne riik ja kui riigis on topeltstandartid, siis ei ole see päris hea eeskuju."
Niisiis seisab selles samas keeleseaduse eelnõus, mis nõuab eesti keele oskust toidukulleritelt, eraldi paragrahv, mille järgi võivad riigiasutuste domeeninimed olla vaid eestikeelsed sõnad ja lühendid. Ka nende asutuste töötajate e-posti aadressides tohiks eelnõu järgi tarvitada vaid eestikeelseid sõnu ja lühendeid.
"Kui ei ole otseselt põhjendatud mõni asi väga selgelt ainult välissuhtlusega, siis siin erandeid ei peaks tegema," rõhutas Lukas. "Riigikeel on ikkagi eesti keel ja riik peaks seda esmalt tagama."
EMHI ja kki elavad tänini edasi
Nii keskkonnaminister Madis Kallas kui ka maaeluminister Urmas Kruuse usuvad, et Lukase pakutu võiks kehtida kõigile uutele domeeninimedele. Senised aadressid peaks nende hinnangul puutumata jätma.
Margit Martinson märkis, et nimekuju "keskkonnaministeerium.ee" on pisut pikk.
"Mida pikem nimi, seda suurem on tõenäosus, et mõningad vead sinna sisse tulevad ja võib-olla kui kodanik soovib ametnikuga kontakti luua, ei saavuta ta seda, sest meil ei lähe õigele aadressile edasi," sõnas Martinson.
Lühemad nimekujud nagu kem.ee ja kmin.ee on juba ära võetud. Samas saaks ministeerium tarvitada aadressi kkmin.ee.
Martinson selgitas, et sisuline probleem on kahetasandiline. Esiteks on envir.ee lõpuga kontaktid kirjas paljudes dokumentides ning trükistes ja nende muutmine nõuab palju aega.
"Loomulikult ei ole need kuidagi ületamatud ja kui on selline tugev ja hea kommunikatsioon seal taga, siis kindlasti on see ka kenasti teostatav," sõnas Martinson, kuid lisas, et probleemi tõsisem pool on tehniline.
"Erinevad tehnoloogilised komponendid, näiteks X-tee teenused kasutavad domeeninimesid ja nende abil toimub infosüsteemide omavaheline suhtlus," ütles asekantsler.
Keskkonnaministeerium tõi näiteks, et Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut lõpetas tegevuse 2013. aastal aga süsteemides elab domeeninimi "emhi" tänini. Keskkonnainspektsioon liideti keskkonnaameti külge kaks aastat tagasi aga jõudsasti kasutatakse veel "kki" lühendit.
Päästeamet on muudatuseks valmis
Urmas Kruuse tõi oma kirjas esile, et agri.ee-d tarvitavad nii maaeluministeerium kui ka selle allasutused. See tähendab, et eelnõu järgi tuleks nende vastutusalas muuta ligi tuhande kasutaja meiliaadresse.
"Samuti tuleks muuta viiteid nii ministeeriumi kui allasutuste kodulehtede sisutekstides, kontaktides ja süsteemide otselinkides," jätkas Kruuse ning lisas, et kontaktandmete muutmisest tuleb teavitada ka suurt hulka lepingupartnereid.
Muuta tuleks ka menetluse lihtsustamiseks loodud dokumendiplanke.
"Ja osad registreerimised ja ligipääsud on ka sellised, mille muutmine ei olegi võimalik, näiteks Google´i ja Facebooki kontod," märkis Kruuse.
Kui palju see kõik maksma läheks või aega võtaks, ei ole Madis Kallase ja Urmas Kruuse meelest piisavalt hinnatud.
"Otsene rahaline kulu ei ole kuigi suur, kuid tööde maht, lai mõju ja väga pikk kestus ei luba seda muudatust odavaks pidada," märkis keskkonnaministeerium. "Meie hinnangul on see võrreldav teatud mõttes suure hulga taakvara tekitamisega."
Päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt ütles samas, et nende majas keeleseaduse suhtes tugevat positsiooni võetud ei ole.
"Eks ta ongi sihukene riigi terviklik otsus," märkis Anvelt. "Kui selline otsus on olemas, siis me oleme valmis kasutama ilmselt ka "paasteamet" või siis mõnda muud akronüümi. Ilmselt paralleelselt mõnda aega me loodame, et saame ka "rescue" kasutuses hoida, et oma rahvusvahelised partnerid ära teavitada."
### Response:
Ministeeriumid: eestikeelsete veebiaadresside juurutamine võib võtta aastaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti lood" sarja 21. hooajaks valmivad dokumentaalprojektid peegeldavad Eesti elu omas mahlas, kuhu jagub nii huumorit kui ka traagikat, aeglast kulgemist ja peadpööritavat tempot. Konkursiga valitud kaheksa loo keskmes on Eestis elavad inimesed väärikas eas prouadest uuseestlasteni.
2022. aasta konkursiga välja valitud dokumentaalprojektid:
"Minu kohus!"
Režissöör Liis Lindmaa, produtsent Anatoli Tafitšuk, tootja Ulm OÜ
"An Estonian Man"
Režissöör Tushar Prakash, produtsent Anna Hints, tootja Loomemasin OÜ
"Sitta kanti"
Režissöör Madis Reimund, produtsent Kristo Elias, tootja Masterplaan OÜ
"Väärika vananemise akadeemia"
Režissöör-produtsent Sigrid Salutee, tootja Skriit OÜ
"Tee nalja"
Režissöör Frank-Leander Sapego, produtsent Kalle Konrad, tootja Well Well OÜ
"Vinge mutt"
Režissöör Andres Keil, produtsent Jaak Kilmi, tootja Pimik OÜ
"Ulvi viis aastaaega"
Režissöör-produtsent Mirjam Matiisen, tootja Mirkutsk OÜ
"Öine vahtkond"
Režissöör Meelis Mikker, produtsent Sigrid Salutee, tootja Kinoskoop OÜ
Tänavuse konkursi dokumentaallood valmivad 2023. aasta jooksul ning esilinastuvad 2024. aasta alguses. Valiku teinud komisjoni töös osalesid Filipp Kruusvall (Eesti Filmi Instituut), Laura Raud (Eesti Kultuurkapital), Liis Nimik (sõltumatu ekspert), Mart Luik (Eesti Rahvusringhääling) ja Katrin Rajasaare (Eesti Rahvusringhääling).
2003. aastal käivitunud "Eesti lood" sari tähistab tuleval aastal 20. aastapäeva ja juba jaanuaris jõuavad vaatajate ette 20. hooaja lood, mis konkursiga valiti välja aasta tagasi. | Dokumentaalsarja "Eesti lood" konkursil valiti välja kaheksa projekti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti lood" sarja 21. hooajaks valmivad dokumentaalprojektid peegeldavad Eesti elu omas mahlas, kuhu jagub nii huumorit kui ka traagikat, aeglast kulgemist ja peadpööritavat tempot. Konkursiga valitud kaheksa loo keskmes on Eestis elavad inimesed väärikas eas prouadest uuseestlasteni.
2022. aasta konkursiga välja valitud dokumentaalprojektid:
"Minu kohus!"
Režissöör Liis Lindmaa, produtsent Anatoli Tafitšuk, tootja Ulm OÜ
"An Estonian Man"
Režissöör Tushar Prakash, produtsent Anna Hints, tootja Loomemasin OÜ
"Sitta kanti"
Režissöör Madis Reimund, produtsent Kristo Elias, tootja Masterplaan OÜ
"Väärika vananemise akadeemia"
Režissöör-produtsent Sigrid Salutee, tootja Skriit OÜ
"Tee nalja"
Režissöör Frank-Leander Sapego, produtsent Kalle Konrad, tootja Well Well OÜ
"Vinge mutt"
Režissöör Andres Keil, produtsent Jaak Kilmi, tootja Pimik OÜ
"Ulvi viis aastaaega"
Režissöör-produtsent Mirjam Matiisen, tootja Mirkutsk OÜ
"Öine vahtkond"
Režissöör Meelis Mikker, produtsent Sigrid Salutee, tootja Kinoskoop OÜ
Tänavuse konkursi dokumentaallood valmivad 2023. aasta jooksul ning esilinastuvad 2024. aasta alguses. Valiku teinud komisjoni töös osalesid Filipp Kruusvall (Eesti Filmi Instituut), Laura Raud (Eesti Kultuurkapital), Liis Nimik (sõltumatu ekspert), Mart Luik (Eesti Rahvusringhääling) ja Katrin Rajasaare (Eesti Rahvusringhääling).
2003. aastal käivitunud "Eesti lood" sari tähistab tuleval aastal 20. aastapäeva ja juba jaanuaris jõuavad vaatajate ette 20. hooaja lood, mis konkursiga valiti välja aasta tagasi.
### Response:
Dokumentaalsarja "Eesti lood" konkursil valiti välja kaheksa projekti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Enne õhtust mängu BK Ventspilsiga on meil väga hea meel teatada, et täna tõmbab Keila KK mängusärgi selga kahemeetrine suur äär Andrii Mõronenko," avaldas klubi sotsiaalmeedias.
Eelmisel hooajal mängis 27-aastane Mõronenko Ukraina kõrgliigas Himki Južnõi võistkonnas.
"See oli minu jaoks võimalus mängida heas liigas koos heade mängijatega. Samuti on see hea võimalus ise mängijana kasvada," sõnas Mõronenko, miks otsustas Keila KK esindusmeeskonnaga liituda. "Ootan väga esimest mängu ning tahan igas mängus kõvasti võidelda. Palju võite on tulemas."
Peatreener Peep Pahv tõdes, et pärast Richard Laku teenetest loobumist oli selge, et võistkond vajab suure ääre positsioonile täiendust. "Me ei kiirustanud valikuga, kuid samas oli selge, et mängugraafiku tihenedes jääb senine rotatsioon liiga lühikeseks. Andriil on piisavalt kogemusi Ukraina meistriliigast ning juba esimestel treeningutel oli näha, et tegemist on mängu hästi lugeva palluriga. Usun, et tema lisandumine muudab meie mängupilti mitmekesisemaks ja annab suuremaid võimalusi koosseisuga varieerida," ütles Pahv. | Keila KK täiendas ridu ukrainlasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Enne õhtust mängu BK Ventspilsiga on meil väga hea meel teatada, et täna tõmbab Keila KK mängusärgi selga kahemeetrine suur äär Andrii Mõronenko," avaldas klubi sotsiaalmeedias.
Eelmisel hooajal mängis 27-aastane Mõronenko Ukraina kõrgliigas Himki Južnõi võistkonnas.
"See oli minu jaoks võimalus mängida heas liigas koos heade mängijatega. Samuti on see hea võimalus ise mängijana kasvada," sõnas Mõronenko, miks otsustas Keila KK esindusmeeskonnaga liituda. "Ootan väga esimest mängu ning tahan igas mängus kõvasti võidelda. Palju võite on tulemas."
Peatreener Peep Pahv tõdes, et pärast Richard Laku teenetest loobumist oli selge, et võistkond vajab suure ääre positsioonile täiendust. "Me ei kiirustanud valikuga, kuid samas oli selge, et mängugraafiku tihenedes jääb senine rotatsioon liiga lühikeseks. Andriil on piisavalt kogemusi Ukraina meistriliigast ning juba esimestel treeningutel oli näha, et tegemist on mängu hästi lugeva palluriga. Usun, et tema lisandumine muudab meie mängupilti mitmekesisemaks ja annab suuremaid võimalusi koosseisuga varieerida," ütles Pahv.
### Response:
Keila KK täiendas ridu ukrainlasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grigorjeva loomingut esitavad Eesti Rahvusmeeskoor, tšellist Theodor Sink, dirigent Mikk Üleoja ja Hortus Musicus.
2014. aastal Eesti Rahvusmeeskoori välja antud Galina Grigorjeva autoriplaat "In paradisum" pälvis 2015. aastal Eesti muusikaauhindade galal parima klassikaalbumi tiitli. Kontserdil kõlab meeskoori esitusel tsükkel "Nox vitae" Innokenti Annenski tekstile. Samuti kõlavad koorile ja tšellole loodud teosed "Бог Господь" ja "Молитва" ning a cappella teosed "In paradisum" ja "Agnus Dei".
Galina Grigorjeva on sündinud Ukrainas, õppinud Simferoopoli muusikakoolis, Odessa konservatooriumis ning lõpetanud Peterburi konservatooriumi ja magistriõppe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Grigorjeva on Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kahekordne laureaat (2004, 2013), pälvinud Valgetähe IV klassi ordeni (2014) ja Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia (2020). | Kontserdisari "Avasta!" toob kuulajateni juubilar Galina Grigorjeva loomingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grigorjeva loomingut esitavad Eesti Rahvusmeeskoor, tšellist Theodor Sink, dirigent Mikk Üleoja ja Hortus Musicus.
2014. aastal Eesti Rahvusmeeskoori välja antud Galina Grigorjeva autoriplaat "In paradisum" pälvis 2015. aastal Eesti muusikaauhindade galal parima klassikaalbumi tiitli. Kontserdil kõlab meeskoori esitusel tsükkel "Nox vitae" Innokenti Annenski tekstile. Samuti kõlavad koorile ja tšellole loodud teosed "Бог Господь" ja "Молитва" ning a cappella teosed "In paradisum" ja "Agnus Dei".
Galina Grigorjeva on sündinud Ukrainas, õppinud Simferoopoli muusikakoolis, Odessa konservatooriumis ning lõpetanud Peterburi konservatooriumi ja magistriõppe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Grigorjeva on Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kahekordne laureaat (2004, 2013), pälvinud Valgetähe IV klassi ordeni (2014) ja Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia (2020).
### Response:
Kontserdisari "Avasta!" toob kuulajateni juubilar Galina Grigorjeva loomingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Märkimisväärne kogus varadest on kas varastatud või kadunud," ütles FTX-i esindav advokaat James Bromley.
FTX teatas oma pankrotiavalduses, et firmal on üle miljoni võlausaldaja.
Firma tegevust uurivad nüüd ka USA võimud ja firma uus juhtkond lubas, et teeb võimudega koostööd. Teisipäevane kohtuistung tähistab FTX-i juhtumis pöördepunkti, kuna firma uued juhid proovivad välja selgitada, palju firmal raha alles on.
"FTX oli kogenematute isikute kontrolli all," ütles Bromley.
FTX esitas hiljuti pankrotiavalduse, siis oli firma juhiks selle asutaja Sam Bankman-Fried.
Uus juhtkond uurib nüüd, kui palju raha FTX Bankman-Friedi tegevuse tõttu kaotas. Paljud firma kliendid on juba lootuse kaotanud, et saavad oma raha tagasi, vahendas The Wall Street Journal.
FTX-i advokaadid esitasid teisipäeval uued süüdistused krüptobörsi varasemate juhtide vastu.
Advokaadid süüdistasid Bankman-Friedi ebaprofessionaalsuses. "See, mis meil siin on, on rahvusvaheline organisatsioon, kuid Bankman-Fried juhtis seda nii, nagu see oleks olnud tema isiklik valdus," ütles Bromley.
Firma ümberstruktureerimist juhib nüüd pankrotihaldur John J. Ray, kelle sõnul polnud ettevõttes mingit järelevalvet, mis lubas firmal varjata klientide raha väärkasutamist.
Mõned FTX-i varad asuvad Bahama saartel, kuhu ettevõtte eelmisel aastal ümber kolis. Bahama võimud arestisid novembri alguses FTX-i kohalike üksuste digitaalsed varad. | FTX: suur hulk krüptobörsi varadest on kadunud või varastatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Märkimisväärne kogus varadest on kas varastatud või kadunud," ütles FTX-i esindav advokaat James Bromley.
FTX teatas oma pankrotiavalduses, et firmal on üle miljoni võlausaldaja.
Firma tegevust uurivad nüüd ka USA võimud ja firma uus juhtkond lubas, et teeb võimudega koostööd. Teisipäevane kohtuistung tähistab FTX-i juhtumis pöördepunkti, kuna firma uued juhid proovivad välja selgitada, palju firmal raha alles on.
"FTX oli kogenematute isikute kontrolli all," ütles Bromley.
FTX esitas hiljuti pankrotiavalduse, siis oli firma juhiks selle asutaja Sam Bankman-Fried.
Uus juhtkond uurib nüüd, kui palju raha FTX Bankman-Friedi tegevuse tõttu kaotas. Paljud firma kliendid on juba lootuse kaotanud, et saavad oma raha tagasi, vahendas The Wall Street Journal.
FTX-i advokaadid esitasid teisipäeval uued süüdistused krüptobörsi varasemate juhtide vastu.
Advokaadid süüdistasid Bankman-Friedi ebaprofessionaalsuses. "See, mis meil siin on, on rahvusvaheline organisatsioon, kuid Bankman-Fried juhtis seda nii, nagu see oleks olnud tema isiklik valdus," ütles Bromley.
Firma ümberstruktureerimist juhib nüüd pankrotihaldur John J. Ray, kelle sõnul polnud ettevõttes mingit järelevalvet, mis lubas firmal varjata klientide raha väärkasutamist.
Mõned FTX-i varad asuvad Bahama saartel, kuhu ettevõtte eelmisel aastal ümber kolis. Bahama võimud arestisid novembri alguses FTX-i kohalike üksuste digitaalsed varad.
### Response:
FTX: suur hulk krüptobörsi varadest on kadunud või varastatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola väljaanne Onet avaldas, et 2017. aastal Poola tenniseliidu presidendiks saanud Skrzypczynski ahistas treenerina töötades mitmeid alaealisi tüdrukuid, kes rääkisid loos anonüümselt. "Kui olin 14-aastane, katsus ta mind esimest korda. Ta haaras mu rindadest, katsus tagumikku ja intiimpiirkonda. Mäletan siiani, kuidas ta seda tehes naeris," meenutas üks ohvritest, kelle sõnul tegi Skrzypczynski pidevalt ka seksuaalse tooniga märkusi, näiteks ütles tüdrukutele, et neil on rinnad kasvama hakanud ja "kui naine ütleb ei, siis tegelikult ütleb ta jah".
Skrzypczynski vastas süüdistustele küsimusega, kes need on, kes selliseid väiteid on esitanud. Seepeale otsustas enda nime ja näoga avalikkuse ette tulla parlamendiliige Kotula. "Kui Skrzypczynski tahab nimesid, siis mina ei karda rääkida," ütles ta Onetile. "Minu nimi on Katarzyna Kotula ja kui olin laps, siis ta ahistas mind."
"Suletud uste taga katsus ta mu intiimpiirkonda ja mu rindu. Miroslaw Skrzypczynski ahistas mind seksuaalselt vähemalt tosin korda kolme aasta jooksul. Ma olin lihtsalt laps, 13-aastane. Tema oli seksuaalkiskja," rääkis Kotula.
Kotula sõnul tuli Skrzypczynski tema kodulinna Gryfino klubisse treeneriks. Kotula meenutas, et loodeti, et ta aitab nende klubi mängijatel uuele tasemele jõuda, aga peagi hakkas mees hoopis treeningutel noorte tüdrukute kohta kohatuid märkusi tegema. "Ja siis hakkas ta otsima võimalusi füüsiliseks kontaktiks, katsus meid või hõõrus end meie vastu," meenutas Kotula.
Kotula rääkis ka, et aeg-ajalt kutsus mees teda enda kabinetti, öeldes, et peavad rääkima, mis vigu neiu trennis tegi. "Aga siis lukustas ta ukse ja ahistas mind," avaldas Kotula.
Lisaks meenutas Kotula, et kord käskis Skrzypczynski teiste ees ühel tüdrukul end paljaks võtta, öeldes, et see on tema karistamiseks.
Poola meedia teatel ei süüdistata Skrzypczynskit üksnes noormängijate seksuaalses ahistamises, vaid ka tema enda tütar on rääkinud, et isa on tema vastu vägivaldne olnud, lisaks avaldas tema endine ämm, et mees oli enda perekonna vastu vägivaldne.
Skrzypczynski on kõiki süüdistusi eitanud. "Ma ei ole enda pere vastu vägivaldne olnud. Minu endine ämm on vaimselt haige inimene. Ta on vana naisterahvas, kes on minu peale pahane, et 18 aastat tagasi tema tütrest lahutasin," teatas Skrzypczynski. "Olen harjunud, et mind pidevalt rünnatakse. Paistab, et kõikidele ei meelde see töö, mida olen Poola tenniseliidu presidendina teinud. Olen toonud juurde üle 40 erineva sponsori ja partneri ja meie kasum on enam kui kahekordistunud."
Maailma esireket, poolatar Iga Swiatek postitas sotsiaalmeediasse avalduse, kus märkis, et tegemist on tõsiste süüdistustega ja neid tuleb põhjalikult uurida. "Tunnen, et naiste tennise praeguse liidrina ei saa ma teatud asjadel vaikida. Kui asi puudutab füüsilist või vaimset ahistamist, on kõige tähtsam ohvritele mõelda ja neid õigesti kohelda. Olen igasuguse vägivalla vastu spordis, tennises, aga ka elus üldiselt. Seetõttu on Poola tenniseliidu presidendi kohta ilmunud artiklid väga tõsised," kirjutas Swiatek. "Vastutavad organisatsioonid peaksid selgeks tegema, mis juhtus ja ma loodan, et nad tegelevad tõsiselt selle juhtumiga. Minu roll pole seda asja uurida, kuna see on liiga tõsine teema."
"Aga mida mina saan teha, on see, et saan julgustada inimesi abi otsima, kui nendega on midagi halba juhtunud," jätkas ta. "See võib olla minu roll ja see on see, kuidas saan enda mõjuvõimu ära kasutada. Olla hääl, kes püüab inimesi harida ja tuletada meelde, et kõige olulisem on häda korral abi otsida." | Poola parlamendiliige süüdistab tenniseliidu presidenti seksuaalses ahistamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola väljaanne Onet avaldas, et 2017. aastal Poola tenniseliidu presidendiks saanud Skrzypczynski ahistas treenerina töötades mitmeid alaealisi tüdrukuid, kes rääkisid loos anonüümselt. "Kui olin 14-aastane, katsus ta mind esimest korda. Ta haaras mu rindadest, katsus tagumikku ja intiimpiirkonda. Mäletan siiani, kuidas ta seda tehes naeris," meenutas üks ohvritest, kelle sõnul tegi Skrzypczynski pidevalt ka seksuaalse tooniga märkusi, näiteks ütles tüdrukutele, et neil on rinnad kasvama hakanud ja "kui naine ütleb ei, siis tegelikult ütleb ta jah".
Skrzypczynski vastas süüdistustele küsimusega, kes need on, kes selliseid väiteid on esitanud. Seepeale otsustas enda nime ja näoga avalikkuse ette tulla parlamendiliige Kotula. "Kui Skrzypczynski tahab nimesid, siis mina ei karda rääkida," ütles ta Onetile. "Minu nimi on Katarzyna Kotula ja kui olin laps, siis ta ahistas mind."
"Suletud uste taga katsus ta mu intiimpiirkonda ja mu rindu. Miroslaw Skrzypczynski ahistas mind seksuaalselt vähemalt tosin korda kolme aasta jooksul. Ma olin lihtsalt laps, 13-aastane. Tema oli seksuaalkiskja," rääkis Kotula.
Kotula sõnul tuli Skrzypczynski tema kodulinna Gryfino klubisse treeneriks. Kotula meenutas, et loodeti, et ta aitab nende klubi mängijatel uuele tasemele jõuda, aga peagi hakkas mees hoopis treeningutel noorte tüdrukute kohta kohatuid märkusi tegema. "Ja siis hakkas ta otsima võimalusi füüsiliseks kontaktiks, katsus meid või hõõrus end meie vastu," meenutas Kotula.
Kotula rääkis ka, et aeg-ajalt kutsus mees teda enda kabinetti, öeldes, et peavad rääkima, mis vigu neiu trennis tegi. "Aga siis lukustas ta ukse ja ahistas mind," avaldas Kotula.
Lisaks meenutas Kotula, et kord käskis Skrzypczynski teiste ees ühel tüdrukul end paljaks võtta, öeldes, et see on tema karistamiseks.
Poola meedia teatel ei süüdistata Skrzypczynskit üksnes noormängijate seksuaalses ahistamises, vaid ka tema enda tütar on rääkinud, et isa on tema vastu vägivaldne olnud, lisaks avaldas tema endine ämm, et mees oli enda perekonna vastu vägivaldne.
Skrzypczynski on kõiki süüdistusi eitanud. "Ma ei ole enda pere vastu vägivaldne olnud. Minu endine ämm on vaimselt haige inimene. Ta on vana naisterahvas, kes on minu peale pahane, et 18 aastat tagasi tema tütrest lahutasin," teatas Skrzypczynski. "Olen harjunud, et mind pidevalt rünnatakse. Paistab, et kõikidele ei meelde see töö, mida olen Poola tenniseliidu presidendina teinud. Olen toonud juurde üle 40 erineva sponsori ja partneri ja meie kasum on enam kui kahekordistunud."
Maailma esireket, poolatar Iga Swiatek postitas sotsiaalmeediasse avalduse, kus märkis, et tegemist on tõsiste süüdistustega ja neid tuleb põhjalikult uurida. "Tunnen, et naiste tennise praeguse liidrina ei saa ma teatud asjadel vaikida. Kui asi puudutab füüsilist või vaimset ahistamist, on kõige tähtsam ohvritele mõelda ja neid õigesti kohelda. Olen igasuguse vägivalla vastu spordis, tennises, aga ka elus üldiselt. Seetõttu on Poola tenniseliidu presidendi kohta ilmunud artiklid väga tõsised," kirjutas Swiatek. "Vastutavad organisatsioonid peaksid selgeks tegema, mis juhtus ja ma loodan, et nad tegelevad tõsiselt selle juhtumiga. Minu roll pole seda asja uurida, kuna see on liiga tõsine teema."
"Aga mida mina saan teha, on see, et saan julgustada inimesi abi otsima, kui nendega on midagi halba juhtunud," jätkas ta. "See võib olla minu roll ja see on see, kuidas saan enda mõjuvõimu ära kasutada. Olla hääl, kes püüab inimesi harida ja tuletada meelde, et kõige olulisem on häda korral abi otsida."
### Response:
Poola parlamendiliige süüdistab tenniseliidu presidenti seksuaalses ahistamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pangaliidu kolmanda kvartali andmetele ei ole veel kinnitust tulnud riiklikust statistikaametist. Teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga hinnad veel kasvasid – korterite ning ühe- ja kahepereelamute hinnad kerkisid siis 2,5 protsenti ja eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 10,2 protsenti.
Analüütikud prognoosivad arengut Saksamaa kinnisvaraturul siiski suhteliselt stabiilsena, viidates püsivale suurele nõudlusele. Nõudlus on kõrge, sest pakkumine on madal. Näiteks suurlinnades nagu Berliin, Düsseldorf ja Köln uute korterite arv eelmisel aastal aastases võrdluses langes.
Samas prognoositakse, et elukondliku kinnisvara hinnad võivad pikas vaates hakata langema. Saksa Majandusuuringute Instituudi (DIW) eksperdid kinnitavad seda nüüd esimest korda ka arvudega.
Hinnalangus võib tulla kuni 10 protsenti
DIW-i uuringu kohaselt suureneb tõsiste hinnakorrektsioonide oht kinnisvaraturul.
"Me ei näe küll Saksamaal tohutut kinnisvarahinnamulli lõhkemas, aga kuni 10-protsendiline hinnalangus korterelamute ja kodude puhul on täiesti võimalik," ütles DIW-i uuringu üks autoritest Konstantin Kholodilin.
DIW-i ekspertide prognoosi taustaks on suur lõhe kinnisvaraturu ja üürituru vahel. Kui kinnisvaraturul on hinnad sel aastal kerkinud keskmiselt 11 protsenti, siis üüritult vaid neli protsenti.
DIW leiab, et kuna kinnisvara ostmist refinantseeritakse sageli üüritulu kaudu, hakkab viimane ühel hetkel mõjutama ka kinnisvara ostmist.
Uuringus hoiatatakse ka kinnisvara spekulatiivse kokkuostmisega tekkida võiva hinnamulli lõhkemise eest, mille kohta samuti juba esimesi märke on avastatud. | Saksamaal langesid kinnisvara hinnad esimest korda viimase 12 aasta jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pangaliidu kolmanda kvartali andmetele ei ole veel kinnitust tulnud riiklikust statistikaametist. Teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga hinnad veel kasvasid – korterite ning ühe- ja kahepereelamute hinnad kerkisid siis 2,5 protsenti ja eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 10,2 protsenti.
Analüütikud prognoosivad arengut Saksamaa kinnisvaraturul siiski suhteliselt stabiilsena, viidates püsivale suurele nõudlusele. Nõudlus on kõrge, sest pakkumine on madal. Näiteks suurlinnades nagu Berliin, Düsseldorf ja Köln uute korterite arv eelmisel aastal aastases võrdluses langes.
Samas prognoositakse, et elukondliku kinnisvara hinnad võivad pikas vaates hakata langema. Saksa Majandusuuringute Instituudi (DIW) eksperdid kinnitavad seda nüüd esimest korda ka arvudega.
Hinnalangus võib tulla kuni 10 protsenti
DIW-i uuringu kohaselt suureneb tõsiste hinnakorrektsioonide oht kinnisvaraturul.
"Me ei näe küll Saksamaal tohutut kinnisvarahinnamulli lõhkemas, aga kuni 10-protsendiline hinnalangus korterelamute ja kodude puhul on täiesti võimalik," ütles DIW-i uuringu üks autoritest Konstantin Kholodilin.
DIW-i ekspertide prognoosi taustaks on suur lõhe kinnisvaraturu ja üürituru vahel. Kui kinnisvaraturul on hinnad sel aastal kerkinud keskmiselt 11 protsenti, siis üüritult vaid neli protsenti.
DIW leiab, et kuna kinnisvara ostmist refinantseeritakse sageli üüritulu kaudu, hakkab viimane ühel hetkel mõjutama ka kinnisvara ostmist.
Uuringus hoiatatakse ka kinnisvara spekulatiivse kokkuostmisega tekkida võiva hinnamulli lõhkemise eest, mille kohta samuti juba esimesi märke on avastatud.
### Response:
Saksamaal langesid kinnisvara hinnad esimest korda viimase 12 aasta jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuleva aasta eelarve on 66,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti suurem kui 2022. aasta eelarve.
Investeeringuteks näeb linn tuleval aastal ette 217,6 miljonit eurot, mis on üle 50 miljoni euro vähem kui tänavu. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peab kriisi ajal keskenduma rohkem inimeste aitamisele kui investeeringutele ja investeerimismahu vähendamine on teadlik valik.
"Lähtume sellest, et järgmisel aastal ehitusturg peaks stabiliseeruma ja loodame, et hinnad lähevad mõnevõrra alla. Kui seda ei juhtu, hinnad on laes või hakkavad kasvama, oleme valmis investeeringumahtu vähendama. See on signaal ka ehitusturule – kui hinnad ei stabiliseeru, ei lähe me nendega kaasa," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Linnapea märkis, et Tallinn on siiski valmis investeerima, prioriteediks on haridusasutused ja teed.
"Kõige suuremad projektid, millega alustame on Ülemiste terminali ja Vanasadama vahelise trammitee ehitustööd. Pole midagi teha, see tähendab jällegi ummikuid kesklinnas, aga seda vältida ei saa," ütles ta. Samuti on tuleval aastal kavas Peterburi tee projekteerimine ning Liivalaia ja Tulika tänavate projekteerimine.
Kõlvarti sõnul on eelarve mõeldud sotsiaalmajandusliku ebakindluse leevendamiseks, et aidata linlastel kiire hinnatõusu tingimustes toime tulla.
Linn suunab raha ka töötajate palgatõusu jaoks. "Kui riik tõstab palkasid kultuuritöötajatele ja haridustöötajatele, siis loomulikult sama ootus tekib ka omavalitsuse töötajatele," ütles Kõlvart.
Lisaraha saavad lasteaia ja koolitoitlustus. Lasteaias kasvab toidukulu katmise piirmäär 50 protsenti ning õpilaste koolilõuna maksumus kerkib 1,56 eurolt 1,80 euroni päevas. Õppeaasta alguse toetus tõuseb 50 eurolt 75 eurole ning pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetus 175 eurole.
Tuleval aastal katsetab linn ööbusse, algab filmilinnaku rajamine
"Kahjuks viimasel ajal räägime regulaarselt kriisidest ja valmisolekust kriisideks. Üks rida, mis tekkis juba Covidi-ajal kriisidele reageerimiseks, on ka järgmisel aastal. Covidiga see enam seotud ei ole, aga näeme, et kriisid võivad olla erinevad ja vajavad operatiivset reageerimist. Üks prioriteet on ka strateegiliste varude loomine, täiendamine," rääkis Kõlvart. "Jutt on toiduvarudest, aga peame olema rohkem valmis ka sellisteks väljakutseteks nagu massiline evakueerimine. Ehk generaatorid, voodid, tekid – see kõik peab olema varus."
Abilinnapea Kaarel Oja sõnul katsetab linn tuleva aasta mai keskpaigast septembri keskpaigani neljal liinil ka ööbusse. "See annab meile piisavalt arusaamist sellest, kas ööbussid lahendavad neid probleeme, mida me loodame ja milline on nende järele tegelik vajadus," ütles ta.
Eelarve näeb ette raha ka filmilinnaku rajamiseks. "Tallinna linn annab linnale kuuluvale aktsiaseltsile Tallinna tööstuspargid laenu, et filmilinnak ehitada," rääkis Oja. Oja avaldas lootust, et filmilinnaku sarikapidu võiks pidada juba tuleval sügisel.
Linna 2023. aasta tulude üldmahuks kavandatakse 967 miljonit eurot, millest maksutulud moodustavad 68,7 protsenti. Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks summas 624,7 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti rohkem kui 2022. aastaks prognoositud. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi prognoositakse 171,7 miljonit eurot, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadavat tulu 96,7 miljonit eurot, maamaks 25,4 miljonit eurot ja saadavat välisrahastust 22,1 miljonit eurot.
Investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2023. aastal võtta kuni 90 miljonit eurot laenu, mille järel ulatuks tuleva aasta lõpuks linna arvestuslik netovõlakoormus 30 protsendini. Samuti suunatakse eelarve kulutuste katteks varasematel aastatel kogutud reservidest kuni 76,6 miljonit eurot.
Linnavalitsus saatis eelarve kolmapäeval menetlemiseks Tallinna linnavolikogule. | Tallinna linnavalitsus kiitis heaks 1,14-miljardise eelarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuleva aasta eelarve on 66,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti suurem kui 2022. aasta eelarve.
Investeeringuteks näeb linn tuleval aastal ette 217,6 miljonit eurot, mis on üle 50 miljoni euro vähem kui tänavu. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peab kriisi ajal keskenduma rohkem inimeste aitamisele kui investeeringutele ja investeerimismahu vähendamine on teadlik valik.
"Lähtume sellest, et järgmisel aastal ehitusturg peaks stabiliseeruma ja loodame, et hinnad lähevad mõnevõrra alla. Kui seda ei juhtu, hinnad on laes või hakkavad kasvama, oleme valmis investeeringumahtu vähendama. See on signaal ka ehitusturule – kui hinnad ei stabiliseeru, ei lähe me nendega kaasa," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Linnapea märkis, et Tallinn on siiski valmis investeerima, prioriteediks on haridusasutused ja teed.
"Kõige suuremad projektid, millega alustame on Ülemiste terminali ja Vanasadama vahelise trammitee ehitustööd. Pole midagi teha, see tähendab jällegi ummikuid kesklinnas, aga seda vältida ei saa," ütles ta. Samuti on tuleval aastal kavas Peterburi tee projekteerimine ning Liivalaia ja Tulika tänavate projekteerimine.
Kõlvarti sõnul on eelarve mõeldud sotsiaalmajandusliku ebakindluse leevendamiseks, et aidata linlastel kiire hinnatõusu tingimustes toime tulla.
Linn suunab raha ka töötajate palgatõusu jaoks. "Kui riik tõstab palkasid kultuuritöötajatele ja haridustöötajatele, siis loomulikult sama ootus tekib ka omavalitsuse töötajatele," ütles Kõlvart.
Lisaraha saavad lasteaia ja koolitoitlustus. Lasteaias kasvab toidukulu katmise piirmäär 50 protsenti ning õpilaste koolilõuna maksumus kerkib 1,56 eurolt 1,80 euroni päevas. Õppeaasta alguse toetus tõuseb 50 eurolt 75 eurole ning pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetus 175 eurole.
Tuleval aastal katsetab linn ööbusse, algab filmilinnaku rajamine
"Kahjuks viimasel ajal räägime regulaarselt kriisidest ja valmisolekust kriisideks. Üks rida, mis tekkis juba Covidi-ajal kriisidele reageerimiseks, on ka järgmisel aastal. Covidiga see enam seotud ei ole, aga näeme, et kriisid võivad olla erinevad ja vajavad operatiivset reageerimist. Üks prioriteet on ka strateegiliste varude loomine, täiendamine," rääkis Kõlvart. "Jutt on toiduvarudest, aga peame olema rohkem valmis ka sellisteks väljakutseteks nagu massiline evakueerimine. Ehk generaatorid, voodid, tekid – see kõik peab olema varus."
Abilinnapea Kaarel Oja sõnul katsetab linn tuleva aasta mai keskpaigast septembri keskpaigani neljal liinil ka ööbusse. "See annab meile piisavalt arusaamist sellest, kas ööbussid lahendavad neid probleeme, mida me loodame ja milline on nende järele tegelik vajadus," ütles ta.
Eelarve näeb ette raha ka filmilinnaku rajamiseks. "Tallinna linn annab linnale kuuluvale aktsiaseltsile Tallinna tööstuspargid laenu, et filmilinnak ehitada," rääkis Oja. Oja avaldas lootust, et filmilinnaku sarikapidu võiks pidada juba tuleval sügisel.
Linna 2023. aasta tulude üldmahuks kavandatakse 967 miljonit eurot, millest maksutulud moodustavad 68,7 protsenti. Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks summas 624,7 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti rohkem kui 2022. aastaks prognoositud. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi prognoositakse 171,7 miljonit eurot, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadavat tulu 96,7 miljonit eurot, maamaks 25,4 miljonit eurot ja saadavat välisrahastust 22,1 miljonit eurot.
Investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2023. aastal võtta kuni 90 miljonit eurot laenu, mille järel ulatuks tuleva aasta lõpuks linna arvestuslik netovõlakoormus 30 protsendini. Samuti suunatakse eelarve kulutuste katteks varasematel aastatel kogutud reservidest kuni 76,6 miljonit eurot.
Linnavalitsus saatis eelarve kolmapäeval menetlemiseks Tallinna linnavolikogule.
### Response:
Tallinna linnavalitsus kiitis heaks 1,14-miljardise eelarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mihhailov on Premium liigas väljakul käinud juba 116 korral ning löönud ka üheksa väravat ja andnud kaheksa väravasöötu. Lõppenud hooajal käis ta Premium liigas Narva Transi eest väljakul 29 korral ning lõi kolm väravat ja jagas neli väravasöötu.
"Mul on väga hea meel meeskonnaga liituda. Florasse tulen rõõmsate emotsioonidega," ütles Mihhailov. "Kolmeaastane leping annab mulle palju enesekindlust."
"Minu eesmärgiks on kohaneda uue keskkonnaga võimalikult kiiresti. Muidugi tahan Floraga võita tiitleid ja saavutada häid tulemusi," sõnas Mihhailov.
"Nikita Mihhailov on mitmekülgne mängija, kes on võimeline mängima nii äärel kui ka keskväljal. Tegemist on mängijaga, kellel on hea tehnika ja korralik töökultuur," kommenteeris FC Flora spordidirektor Norbert Hurt. "Nikita püsib hästi mängus sees, millega ta toob meeskonda tasakaalu juurde nii rünnakul kui ka kaitses."
FC Flora esindusvõistkond on pärast hooaja lõppu puhkusel ning naaseb 19. detsembril, kui hakatakse valmistuma uueks hooajaks. | 20-aastane Narva Transi poolkaitsja liitub Floraga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mihhailov on Premium liigas väljakul käinud juba 116 korral ning löönud ka üheksa väravat ja andnud kaheksa väravasöötu. Lõppenud hooajal käis ta Premium liigas Narva Transi eest väljakul 29 korral ning lõi kolm väravat ja jagas neli väravasöötu.
"Mul on väga hea meel meeskonnaga liituda. Florasse tulen rõõmsate emotsioonidega," ütles Mihhailov. "Kolmeaastane leping annab mulle palju enesekindlust."
"Minu eesmärgiks on kohaneda uue keskkonnaga võimalikult kiiresti. Muidugi tahan Floraga võita tiitleid ja saavutada häid tulemusi," sõnas Mihhailov.
"Nikita Mihhailov on mitmekülgne mängija, kes on võimeline mängima nii äärel kui ka keskväljal. Tegemist on mängijaga, kellel on hea tehnika ja korralik töökultuur," kommenteeris FC Flora spordidirektor Norbert Hurt. "Nikita püsib hästi mängus sees, millega ta toob meeskonda tasakaalu juurde nii rünnakul kui ka kaitses."
FC Flora esindusvõistkond on pärast hooaja lõppu puhkusel ning naaseb 19. detsembril, kui hakatakse valmistuma uueks hooajaks.
### Response:
20-aastane Narva Transi poolkaitsja liitub Floraga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enamiku teadustööde tulemuste taga peidab end määramatus. Uus uuring osutab, et see tekitab teravaid probleeme ka sotsiaalteadustes. Kui kümned teadlased analüüsisid samu andmeid, et kontrollida sama ühiskonnateaduslikku hüpoteesi, said nad tulemusi seinast seina, vahendab Live Science.
Tõdemus viitab, et mõnes teadusharus võib tulemusi olla väga raske puhta kullana võtta. Ka õige väikesed muudatused algsetes analüüsivalikutes võivad anda lõpuks märkimisväärselt erinevaid tulemusi.
Jälle seinast-seina
Bremeni Ülikooli järeldoktor Nate Breznau ja kolleegid kutsusid oma katses osalema 161 teadlast 73 töörühmast. Neile kõigile anti kontrollimiseks sama hüpotees: sisseränne vähendab toetust valitsuse sotsiaalpoliitika vastu. Breznau sõnul on seda hüpoteesi sotsiaalteaduslikus kirjanduses proovile pandud sadu kordi ja saadud tulemusi seinast-seina.
Kõigile töörühmadele anti sel korral samad lähteandmed. Täpsemalt olid need vastused kuuele valitsuse poliitikaga seotud küsimusele Rahvusvahelisest ühiskonnaküsitluste programmist. Tegu on laia andmestikuga, mis jälgib poliitilisi erinevusi 44 riigis.
Seejärel paluti kõigil katses osalevatel töörühmadel loogilise mõtlemise ja varasemate teadmiste toel luua mudel, mis seletaks sisserände ja valitsuse sotsiaalteenuste toetuse suhet. Näiteks võis mõni rühm ennustada, et kui riiki saabub varasemast rohkem immigrante, läheb konkurents nappide ressursside nimel karmimaks – see omakorda vähendaks toetust sotsiaalteenustele.
Katses pidid töörühmad ise otsustama, mis tüüpi andmete toel küsimusele vastata. Kas lähtuda näiteks riiki saabunud ja sinna jäänud sisserändajate arvust, sisemajanduskogutoodangust või siis erinevate piirkondade keskmisest või mediaansissetulekust? Samuti sai iga töörühm ise valida, millist tüüpi statistilist analüüsi nad kasutavad.
Rühmade saadud tulemused peegeldasid kirjandusest vastu vaatavat üldpilti. Rühmadest 13,5 protsenti ütles, et ühese järelduseni pole võimalik jõuda, 60,7 protsendi arvates osutus hüpotees vääraks ja 28,5 protsenti pidas seda tõeseks.
Tööriistu ühiskonna mõistmiseks pole?
Nate Breznau ja kolleegid tegid seejärel omaenda statistilise analüüsi ja püüdsid mõista, miks laiutasid rühmade tulemuste vahel nii suured käärid. Nad leidsid, et asi polnud ei teadlaste kallutatuses ega kogenematuses. Pigem lükkasid järeldusi ühes või teises suunas uurijate sajad pealtnäha tillukesed otsused.
Autorite sõnul oli veelgi üllatavam, et ükski muutujate komplekt ei paistnud samuti tulemusi kuidagi kallutavat. Nad oletavad, et võib-olla nappis katses erinevate mudelite võrdlemiseks lihtsalt andmeid.
Autorid möönavad samas, et nendegi analüüs põhines statistilisel mudelil – seega kimbutab sedagi määramatus.
Praegu pole veel selge, kas sama suurest määramatuse mõjust saab rääkida ka teistes teadusharudes. Breaznau sõnul võib näiteks osutuda, et astrofüüsilisi küsimusi on laial skaalal lihtsam mudeldada kui inimsuhteid: iga inimese ajus on 86 miljardit ajurakku, maailmas on kaheksa miljardit inimest ja neid kõiki ühendavad keerukad suhtlusvõrgustikud.
Breznau ei välista, et on olemas inimeste ühiskondlikku ja käitumuslikku organiseerumist juhtivad seaduspärad. Küll aga puuduvad inimkonnal tööriistad nende seaduste leidmiseks, leiab ta.
Järeldoktori sõnul osutab töö tulemus, et teadlased peaksid edaspidi oma hüpoteese kauem lihvima, enne kui tõttavad andmeid koguma ja analüüsima.
Töös kasutatud hüpotees "Kas sisseränne vähendab toetust sotsiaalpoliitikale?" on tema sõnul läbimõtlematuse musternäide. Kuigi ühiskonnateadustes küsitakse seda sageli, on küsimus tema sõnul ilmselt liiga ähmane, et saada konkreetset vastust.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. | Uuring: sotsiaalteaduste tulemusi õõnestavad laisad hüpoteesid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enamiku teadustööde tulemuste taga peidab end määramatus. Uus uuring osutab, et see tekitab teravaid probleeme ka sotsiaalteadustes. Kui kümned teadlased analüüsisid samu andmeid, et kontrollida sama ühiskonnateaduslikku hüpoteesi, said nad tulemusi seinast seina, vahendab Live Science.
Tõdemus viitab, et mõnes teadusharus võib tulemusi olla väga raske puhta kullana võtta. Ka õige väikesed muudatused algsetes analüüsivalikutes võivad anda lõpuks märkimisväärselt erinevaid tulemusi.
Jälle seinast-seina
Bremeni Ülikooli järeldoktor Nate Breznau ja kolleegid kutsusid oma katses osalema 161 teadlast 73 töörühmast. Neile kõigile anti kontrollimiseks sama hüpotees: sisseränne vähendab toetust valitsuse sotsiaalpoliitika vastu. Breznau sõnul on seda hüpoteesi sotsiaalteaduslikus kirjanduses proovile pandud sadu kordi ja saadud tulemusi seinast-seina.
Kõigile töörühmadele anti sel korral samad lähteandmed. Täpsemalt olid need vastused kuuele valitsuse poliitikaga seotud küsimusele Rahvusvahelisest ühiskonnaküsitluste programmist. Tegu on laia andmestikuga, mis jälgib poliitilisi erinevusi 44 riigis.
Seejärel paluti kõigil katses osalevatel töörühmadel loogilise mõtlemise ja varasemate teadmiste toel luua mudel, mis seletaks sisserände ja valitsuse sotsiaalteenuste toetuse suhet. Näiteks võis mõni rühm ennustada, et kui riiki saabub varasemast rohkem immigrante, läheb konkurents nappide ressursside nimel karmimaks – see omakorda vähendaks toetust sotsiaalteenustele.
Katses pidid töörühmad ise otsustama, mis tüüpi andmete toel küsimusele vastata. Kas lähtuda näiteks riiki saabunud ja sinna jäänud sisserändajate arvust, sisemajanduskogutoodangust või siis erinevate piirkondade keskmisest või mediaansissetulekust? Samuti sai iga töörühm ise valida, millist tüüpi statistilist analüüsi nad kasutavad.
Rühmade saadud tulemused peegeldasid kirjandusest vastu vaatavat üldpilti. Rühmadest 13,5 protsenti ütles, et ühese järelduseni pole võimalik jõuda, 60,7 protsendi arvates osutus hüpotees vääraks ja 28,5 protsenti pidas seda tõeseks.
Tööriistu ühiskonna mõistmiseks pole?
Nate Breznau ja kolleegid tegid seejärel omaenda statistilise analüüsi ja püüdsid mõista, miks laiutasid rühmade tulemuste vahel nii suured käärid. Nad leidsid, et asi polnud ei teadlaste kallutatuses ega kogenematuses. Pigem lükkasid järeldusi ühes või teises suunas uurijate sajad pealtnäha tillukesed otsused.
Autorite sõnul oli veelgi üllatavam, et ükski muutujate komplekt ei paistnud samuti tulemusi kuidagi kallutavat. Nad oletavad, et võib-olla nappis katses erinevate mudelite võrdlemiseks lihtsalt andmeid.
Autorid möönavad samas, et nendegi analüüs põhines statistilisel mudelil – seega kimbutab sedagi määramatus.
Praegu pole veel selge, kas sama suurest määramatuse mõjust saab rääkida ka teistes teadusharudes. Breaznau sõnul võib näiteks osutuda, et astrofüüsilisi küsimusi on laial skaalal lihtsam mudeldada kui inimsuhteid: iga inimese ajus on 86 miljardit ajurakku, maailmas on kaheksa miljardit inimest ja neid kõiki ühendavad keerukad suhtlusvõrgustikud.
Breznau ei välista, et on olemas inimeste ühiskondlikku ja käitumuslikku organiseerumist juhtivad seaduspärad. Küll aga puuduvad inimkonnal tööriistad nende seaduste leidmiseks, leiab ta.
Järeldoktori sõnul osutab töö tulemus, et teadlased peaksid edaspidi oma hüpoteese kauem lihvima, enne kui tõttavad andmeid koguma ja analüüsima.
Töös kasutatud hüpotees "Kas sisseränne vähendab toetust sotsiaalpoliitikale?" on tema sõnul läbimõtlematuse musternäide. Kuigi ühiskonnateadustes küsitakse seda sageli, on küsimus tema sõnul ilmselt liiga ähmane, et saada konkreetset vastust.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
### Response:
Uuring: sotsiaalteaduste tulemusi õõnestavad laisad hüpoteesid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tuli välja keeleseaduse eelnõuga, mille ideeks on digiplatvormide töötajate eesti keele oskuse parandamine, kuid tegelikkuses on tegemist loosungliku eelnõuga, mis vaid dubleerib olemasolevaid nõudeid ega muuda midagi. Isamaa algatus ei mõjuta Bolti toidukullereid ega juhte, küll aga sunnib ametlikke taksojuhte digiplatvormile üle minema.
Järjekordne ülevõimendamine
Kehtivas määruses, mis käsitleb töötajate keelenõudeid, on juba sätestatud B1-taseme keelenõue teenindus- ja müügitöötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate vahetu ja regulaarne teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine. Küsimus on selles, kas toidukuller või sõidujagamisplatvormi juht läheb selle kategooria alla? Siiamaani mitte, sest nad ei tegele aktiivselt klienditeenindusega.
Kas uus regulatsioon nüüd seda kuidagi muudab? Vaatame lähemalt. Uue eelnõu kohaselt kehtestatakse digiplatvormi kaudu töötavale töötajale eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides. Selline sõnastus ei täpsusta, et peetakse silmas just digiplatvormi kaudu töötavaid kullereid või juhte, mistõttu ei saa järeldada, et sellega tekitatakse mingeid uusi nõudeid juurde, mida varem juba pole saanud tuletada kehtivast määrusest.
Kuna üldiselt ei pea toidukuller või sõidujagamisplatvormi juht olema pidevas suhtluses teenuse kasutajaga, kuna palju infot vahetatakse digitaalsete platvormi kaudu, on küsitav, kas saab teda üldse kvalifitseerida B1-taseme teenindus- ja müügitöötaja alla. Lisaks võib kahtluse alla seada, kas ka avaliku huvi aspekt on siinkohal täidetud.
On tulnud signaale, et inimesed ei vaja otsest suhtlust kulleri või autojuhiga, kuna näevad kõike äpist. Ka digiplatvormi esindajad on maininud, et argument pidevalt saabuvate kaebuste kohta on võimendatud ning üldiselt klientidel pole töötajatega probleeme. Lisaks on digiplatvormidel investeeritud korralikku klienditeenistuse tugiüksusesse, kus pakutakse riigikeelset suhtlust ja kliendil on võimalik oma küsimustele kiiret vastust saada.
Taksojuhid keeleeksamile
"Küll aga peavad pärast sellist muudatust ametlikud taksojuhid tegevusloa saamiseks tõendama B1-taseme keeleeksami läbimist."
Küll aga hakkame silmitsi seisma ühe teise nähuga. Nimelt soovitakse antud eelnõuga kehtestada taksojuhtidele B1-taseme nõue ühistranspordiseaduses. Tegelikult ka see nõue on juba tuletatav määrusest ehk tegemist on järjekordse dubleerimisega. Küll aga peavad pärast sellist muudatust ametlikud taksojuhid tegevusloa saamiseks tõendama B1-taseme keeleeksami läbimist. Ka need, kellel on juba tegevusluba olemas, peavad seda samuti tegema 1. jaanuariks 2024.
Mis on selle tulemus? Niinimetatud traditsioonilist töövormi järgivad taksojuhid lähevad lihtsalt sõidujagamisplatvormile üle, kui nad seda juba teinud pole. Esiteks ei ole sealsed keelenõuded üheti mõistetavad ja teiseks pole seal tarvis keeleeksamit sooritada. Ei tasu karta, et ka keeleameti inspektorid lähiajal trahvima tulevad, sest prioriteediks on hetkel õpetajad ja nende keeleoskus.
Erakonnad on alustanud võidujooksu, kes suudab rangemaid keelenõudeid kehtestada ja seda ikka selleks, et "eesti keele positsiooni tugevdada". Juba ammu ei vaidle keegi selle üle, kui tähtis on riigikeele oskus, kuid selliste algatustega alustatakse pidevalt valest otsast. Mitte sellest, kuidas tagada, et erinevatel ühiskonnagruppidel oleks võimalus keeleõppeks, vaid kohe minnakse radikaalsemat teed pidi.
Tasub meeles pidada, et sellised initsiatiivid võivad panna haavatavamad rühmad veel keerulisemasse olukorda. Muidugi, kui on soov, et välismaalastest inimesi Eestis vähem oleks ja kohalikel ettevõtjatel oleks kriisis veel raskem hakkama saada, siis sellist eesmärki taolised algatused kindlasti täidavad. | Anastassia Kovalenko-Kõlvart: keeleseaduse eelnõu on loosunglik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tuli välja keeleseaduse eelnõuga, mille ideeks on digiplatvormide töötajate eesti keele oskuse parandamine, kuid tegelikkuses on tegemist loosungliku eelnõuga, mis vaid dubleerib olemasolevaid nõudeid ega muuda midagi. Isamaa algatus ei mõjuta Bolti toidukullereid ega juhte, küll aga sunnib ametlikke taksojuhte digiplatvormile üle minema.
Järjekordne ülevõimendamine
Kehtivas määruses, mis käsitleb töötajate keelenõudeid, on juba sätestatud B1-taseme keelenõue teenindus- ja müügitöötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate vahetu ja regulaarne teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine. Küsimus on selles, kas toidukuller või sõidujagamisplatvormi juht läheb selle kategooria alla? Siiamaani mitte, sest nad ei tegele aktiivselt klienditeenindusega.
Kas uus regulatsioon nüüd seda kuidagi muudab? Vaatame lähemalt. Uue eelnõu kohaselt kehtestatakse digiplatvormi kaudu töötavale töötajale eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides. Selline sõnastus ei täpsusta, et peetakse silmas just digiplatvormi kaudu töötavaid kullereid või juhte, mistõttu ei saa järeldada, et sellega tekitatakse mingeid uusi nõudeid juurde, mida varem juba pole saanud tuletada kehtivast määrusest.
Kuna üldiselt ei pea toidukuller või sõidujagamisplatvormi juht olema pidevas suhtluses teenuse kasutajaga, kuna palju infot vahetatakse digitaalsete platvormi kaudu, on küsitav, kas saab teda üldse kvalifitseerida B1-taseme teenindus- ja müügitöötaja alla. Lisaks võib kahtluse alla seada, kas ka avaliku huvi aspekt on siinkohal täidetud.
On tulnud signaale, et inimesed ei vaja otsest suhtlust kulleri või autojuhiga, kuna näevad kõike äpist. Ka digiplatvormi esindajad on maininud, et argument pidevalt saabuvate kaebuste kohta on võimendatud ning üldiselt klientidel pole töötajatega probleeme. Lisaks on digiplatvormidel investeeritud korralikku klienditeenistuse tugiüksusesse, kus pakutakse riigikeelset suhtlust ja kliendil on võimalik oma küsimustele kiiret vastust saada.
Taksojuhid keeleeksamile
"Küll aga peavad pärast sellist muudatust ametlikud taksojuhid tegevusloa saamiseks tõendama B1-taseme keeleeksami läbimist."
Küll aga hakkame silmitsi seisma ühe teise nähuga. Nimelt soovitakse antud eelnõuga kehtestada taksojuhtidele B1-taseme nõue ühistranspordiseaduses. Tegelikult ka see nõue on juba tuletatav määrusest ehk tegemist on järjekordse dubleerimisega. Küll aga peavad pärast sellist muudatust ametlikud taksojuhid tegevusloa saamiseks tõendama B1-taseme keeleeksami läbimist. Ka need, kellel on juba tegevusluba olemas, peavad seda samuti tegema 1. jaanuariks 2024.
Mis on selle tulemus? Niinimetatud traditsioonilist töövormi järgivad taksojuhid lähevad lihtsalt sõidujagamisplatvormile üle, kui nad seda juba teinud pole. Esiteks ei ole sealsed keelenõuded üheti mõistetavad ja teiseks pole seal tarvis keeleeksamit sooritada. Ei tasu karta, et ka keeleameti inspektorid lähiajal trahvima tulevad, sest prioriteediks on hetkel õpetajad ja nende keeleoskus.
Erakonnad on alustanud võidujooksu, kes suudab rangemaid keelenõudeid kehtestada ja seda ikka selleks, et "eesti keele positsiooni tugevdada". Juba ammu ei vaidle keegi selle üle, kui tähtis on riigikeele oskus, kuid selliste algatustega alustatakse pidevalt valest otsast. Mitte sellest, kuidas tagada, et erinevatel ühiskonnagruppidel oleks võimalus keeleõppeks, vaid kohe minnakse radikaalsemat teed pidi.
Tasub meeles pidada, et sellised initsiatiivid võivad panna haavatavamad rühmad veel keerulisemasse olukorda. Muidugi, kui on soov, et välismaalastest inimesi Eestis vähem oleks ja kohalikel ettevõtjatel oleks kriisis veel raskem hakkama saada, siis sellist eesmärki taolised algatused kindlasti täidavad.
### Response:
Anastassia Kovalenko-Kõlvart: keeleseaduse eelnõu on loosunglik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ravimiameti andmetel on kodeiini sisaldavad valuvaigistid olnud populaarne kaup juba aastaid ning selle taga on sõltuvusprobleemid ja ravimi väärkasutamine. Kodeiin on opioid, mis muutub organismis morfiiniks.
"Ravimiameti poole pöördusid ka sõltuvusprobleemidega kimpus olnud inimeste lähedased ning sõltlased ise, kes palusid abi," ütles ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.
Apteekrite, arstide ja ravimiameti ühisel nõul jõuti lõpuks otsuseni muuta niisugused ravimid retseptiravimiks.
Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas rääkis ERR-ile, et apteekritele on see probleem hästi teada. Seetõttu on muudatus vajalik ning seda on kaua oodatud.
"On selliseid inimesi, kes tulevad igal hommikul apteeki, ostavad ühe originaali Solpadeine'i, see on 12 tabletti, ja see saab neil iga päev ka otsa. See on väga tugev väärkasutus ja sellest probleemist on ammu räägitud," tõdes ta ja lisas, et apteeker saab küll nõu anda, aga ei tohi ravimit müümast keelduda.
Alamaa-Aas meenutas, et kunagi olid käsimüügis ka kodeiiniga köhasiirupid, mis samal põhjusel retseptiravimiks muudeti.
Kõige tavalisemad kodeiiniga valuvaigistite väärkasutajad on tema hinnangul need, kes kannatavad peavalu all. Nad on ostnud ravimi ja jäänudki seda võtma, kuid paraku on olemas ka ravimitest põhjustatud peavalu, mille puhul valu võib esile kutsuda valuvaigisti võtmata jätmine. Niisugune peavalu võib tekkida ka paratsetamooli või ibuprofeeni pikaajalisel kasutamisel.
"Kui siin juures on ka kodeiin, siis see on sõltuvust tekitav. Sellepärast lähebki see retseptiravimiks, et teatud diagnooside puhul on selle kasutamine küll õigustatud, aga siis lühiajaliselt," selgitas ta.
Seejuures on kodeiiniga ravimite väärkasutajate seas igas vanuses inimesi, kelle mureks võivad olla liigesevalud või ealistest iseärasustest tekkinud valud, mis vajavadki valuvaigistit. Uuest aastast suunatakse nad apteegist perearstile ja seda peab Alamaa-Aas positiivseks, sest osa neist ei ole oma muredega ilmselt seni arsti vaatevälja jõudnudki.
Nüüd saab arst välja selgitada, mis häda pärast ravimit kasutama hakati ning patsienti saab tema kroonilise valuga teisel moel aidata. Väga raskete valude jaoks on olemas ka valuravikabinetid, kuhu perearst saab patsiendi edasi suunata.
Solpadeine'i asemel soovitavad apteekrid paratsetamooli
Neile, kes on seni harjunud hariliku peavaluga apteegist Solpadeine'i või kodeiiniga paratsetamooli ostma, soovitavad apteekrid edaspidi paratsetamooli.
"Seda kasutatakse järjest rohkem valuvaigistiks ja seda just soovitataksegi, kuna tal on kõrval- ja koostoimeid kõige vähem. Aga iga ravimi puhul on oluline õige kasutamine, mitte liiga suures, aga mitte ka liiga väikses annuses," rõhutas Alamaa-Aas. "Kui paratsetamooli liiga suures annuses kasutada, siis on ta maksatoksiline."
Sel põhjusel on osa riike lubanud paratsetamooli müügile toidupoodidesse, selle mõne aja pärast sealt jälle ära korjanud – üleannustamiste hulk on kasvanud.
"Kui patsiendil on tõesti tarvis, et ravimil oleks ka kodeiin sees ja ta pole seda väärkasutanud, vaid vajab korra kuus kaht tabletti, siis saabki perearstiga rääkida ja retsepti välja kirjutada," lisas apteekrite esindaja.
Ravimiamet võttis muudatuse tegemisel eeskujuks teiste riikide kogemuse. Näiteks Austraalias muutusid kõik kodeiini sisaldavad ravimid retseptiravimiks juba 2016. aastal ning pärast seda langes opiaatide või kodeiiniga seotud mürgistuste arv viiekümne protsendi võrra.
Ravimite hulgimüüjate aruannetele tuginedes hindab ravimiamet, et eelmisel aastal tarvitas Eestis paratsetamooli selle lubatud päevases annuses iga päev umbes 15 500 inimest.
Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni igapäevaseid kasutajaid oli alla 2800. Kuna arvutus on tehtud päevadoosi põhjal, siis kuritarvitamise puhul võetakse seda suuremas annuses ja tegelik kasutajate arv on selle võrra väiksem. | Mõne valuvaigisti vabamüügist kadumine on apteekritele kauaoodatud samm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ravimiameti andmetel on kodeiini sisaldavad valuvaigistid olnud populaarne kaup juba aastaid ning selle taga on sõltuvusprobleemid ja ravimi väärkasutamine. Kodeiin on opioid, mis muutub organismis morfiiniks.
"Ravimiameti poole pöördusid ka sõltuvusprobleemidega kimpus olnud inimeste lähedased ning sõltlased ise, kes palusid abi," ütles ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.
Apteekrite, arstide ja ravimiameti ühisel nõul jõuti lõpuks otsuseni muuta niisugused ravimid retseptiravimiks.
Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas rääkis ERR-ile, et apteekritele on see probleem hästi teada. Seetõttu on muudatus vajalik ning seda on kaua oodatud.
"On selliseid inimesi, kes tulevad igal hommikul apteeki, ostavad ühe originaali Solpadeine'i, see on 12 tabletti, ja see saab neil iga päev ka otsa. See on väga tugev väärkasutus ja sellest probleemist on ammu räägitud," tõdes ta ja lisas, et apteeker saab küll nõu anda, aga ei tohi ravimit müümast keelduda.
Alamaa-Aas meenutas, et kunagi olid käsimüügis ka kodeiiniga köhasiirupid, mis samal põhjusel retseptiravimiks muudeti.
Kõige tavalisemad kodeiiniga valuvaigistite väärkasutajad on tema hinnangul need, kes kannatavad peavalu all. Nad on ostnud ravimi ja jäänudki seda võtma, kuid paraku on olemas ka ravimitest põhjustatud peavalu, mille puhul valu võib esile kutsuda valuvaigisti võtmata jätmine. Niisugune peavalu võib tekkida ka paratsetamooli või ibuprofeeni pikaajalisel kasutamisel.
"Kui siin juures on ka kodeiin, siis see on sõltuvust tekitav. Sellepärast lähebki see retseptiravimiks, et teatud diagnooside puhul on selle kasutamine küll õigustatud, aga siis lühiajaliselt," selgitas ta.
Seejuures on kodeiiniga ravimite väärkasutajate seas igas vanuses inimesi, kelle mureks võivad olla liigesevalud või ealistest iseärasustest tekkinud valud, mis vajavadki valuvaigistit. Uuest aastast suunatakse nad apteegist perearstile ja seda peab Alamaa-Aas positiivseks, sest osa neist ei ole oma muredega ilmselt seni arsti vaatevälja jõudnudki.
Nüüd saab arst välja selgitada, mis häda pärast ravimit kasutama hakati ning patsienti saab tema kroonilise valuga teisel moel aidata. Väga raskete valude jaoks on olemas ka valuravikabinetid, kuhu perearst saab patsiendi edasi suunata.
Solpadeine'i asemel soovitavad apteekrid paratsetamooli
Neile, kes on seni harjunud hariliku peavaluga apteegist Solpadeine'i või kodeiiniga paratsetamooli ostma, soovitavad apteekrid edaspidi paratsetamooli.
"Seda kasutatakse järjest rohkem valuvaigistiks ja seda just soovitataksegi, kuna tal on kõrval- ja koostoimeid kõige vähem. Aga iga ravimi puhul on oluline õige kasutamine, mitte liiga suures, aga mitte ka liiga väikses annuses," rõhutas Alamaa-Aas. "Kui paratsetamooli liiga suures annuses kasutada, siis on ta maksatoksiline."
Sel põhjusel on osa riike lubanud paratsetamooli müügile toidupoodidesse, selle mõne aja pärast sealt jälle ära korjanud – üleannustamiste hulk on kasvanud.
"Kui patsiendil on tõesti tarvis, et ravimil oleks ka kodeiin sees ja ta pole seda väärkasutanud, vaid vajab korra kuus kaht tabletti, siis saabki perearstiga rääkida ja retsepti välja kirjutada," lisas apteekrite esindaja.
Ravimiamet võttis muudatuse tegemisel eeskujuks teiste riikide kogemuse. Näiteks Austraalias muutusid kõik kodeiini sisaldavad ravimid retseptiravimiks juba 2016. aastal ning pärast seda langes opiaatide või kodeiiniga seotud mürgistuste arv viiekümne protsendi võrra.
Ravimite hulgimüüjate aruannetele tuginedes hindab ravimiamet, et eelmisel aastal tarvitas Eestis paratsetamooli selle lubatud päevases annuses iga päev umbes 15 500 inimest.
Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni igapäevaseid kasutajaid oli alla 2800. Kuna arvutus on tehtud päevadoosi põhjal, siis kuritarvitamise puhul võetakse seda suuremas annuses ja tegelik kasutajate arv on selle võrra väiksem.
### Response:
Mõne valuvaigisti vabamüügist kadumine on apteekritele kauaoodatud samm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis näitavad töölisi protestimas. Mõned protestijad seisavad silmitsi korrakaitsjatega. Videos on näha, kuidas politseinikud peksavad protestijaid, vahendas Financial Times.
Kaks Foxconni tehase töötajat ütlesid, et protestid puhkesid kolmapäeva hommikul.
Hiina karm koroonapoliitika mõjutab nüüd Foxconni äritegevust. Tehas annab tööd umbes 200 000 inimesele. Tehases pannakse kokku Apple'i nutitelefone.
Foxconn on varem teinud koostööd kohaliku omavalitsusega, et hankida juurde uusi töölisi. Eelmise kuu lõpus lahkusid halbade tingimuste tõttu paljud töölised. Foxconn pole veel viimaseid proteste kommenteerinud.
Investorid muretsevad nüüd, et protestid suurendavad tarnehäireid veelgi. Umbes 95 protsenti Iphone'idest toodetakse Hiinas. | Hiinas asuvas Foxconni tehases puhkesid protestid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis näitavad töölisi protestimas. Mõned protestijad seisavad silmitsi korrakaitsjatega. Videos on näha, kuidas politseinikud peksavad protestijaid, vahendas Financial Times.
Kaks Foxconni tehase töötajat ütlesid, et protestid puhkesid kolmapäeva hommikul.
Hiina karm koroonapoliitika mõjutab nüüd Foxconni äritegevust. Tehas annab tööd umbes 200 000 inimesele. Tehases pannakse kokku Apple'i nutitelefone.
Foxconn on varem teinud koostööd kohaliku omavalitsusega, et hankida juurde uusi töölisi. Eelmise kuu lõpus lahkusid halbade tingimuste tõttu paljud töölised. Foxconn pole veel viimaseid proteste kommenteerinud.
Investorid muretsevad nüüd, et protestid suurendavad tarnehäireid veelgi. Umbes 95 protsenti Iphone'idest toodetakse Hiinas.
### Response:
Hiinas asuvas Foxconni tehases puhkesid protestid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võtame mullast ükshaaval kõdunenud luid, ja ülal haua pervel loevad Kroonlinna juhtivad töötajad sm. Smirnova, mereväe juhtivad esindajad sm. Kadasadze ja rida teisi kroonlinlasi, tõelised luulesõbrad, andumusega laitmatus venekeelses tõlkes Koidula luuletusi, mis teatavasti ilmusid Moskvas hiljuti eriraamatuna." (Mati Unt, "Doonori meelespea", 1990 – Unt tsiteerib Mart Raua mälestusi)
Hiljaaegu anti avalikkusele teada, et salajase komisjoni hinnangul tuleks ümber matta surnukehad 133 (neist 79 "vastavalt võimalusele") Teise maailmasõja aegsest matmispaigast. Avagem kultuurilisi kontekste.
Mati Unt ja Lydia Koidula kõdunenud luud
1980. aastail avaldasid kirjanik Mati Undile sügavat mõju Lydia Koidula ümbermatmise võikavõitu, naturalistlikud kirjeldused – nii sügavat mõju, et need leidsid koha nii näidendis "Vaimude tund Jannseni tänaval" kui ka romaanis "Doonori meelespea".
"Doonori meelespea" tegevustik saabki alguse ümbermatmise ülekohtust: Koidula abikaasa Michelson, kes jäeti maha Kroonlinna hauaplatsile, muutub vampiiriks, kes soovib eesti rahvale kätte maksta. Eestisse jõudes Michelson aga leebub, hakkab toetama Eesti vabaduspüüet ning hakkab oma vampiirieluks vajalikku verd nõutama vaid vereülekandejaamast.
Mati Unt luges aastakümneid tagasi kirja pandud Koidula luude korjamise kirjeldusi, teda ennast kohapeal kõdunenud luid kogumas ei olnud. Eesti poliitikuile võiks aga Undi kirjeldus meelde tuletada surma ja haua materiaalse, kõdunev-kondise tegelikkuse. Hauarüvetamine pole vaid paberile kirjapandud käsusõna, vaid abjektiivne, raske eetilise kaaluga kehaline toiming.
Juhan Peegel ja Teise maailmasõja mõttetud surmad
1978. aasta 7. aprillil hakkas ajalehes Sirp ja Vasar joonealusena ilmuma Juhan Peegli romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel". Romaan rabas lugejaid Nõukogude trükisõnas enneolematu avameelsusega: minajutustaja Jaan Tamm, esimesel sõjasuvel langenud eesti sõdur, jutustas oma loo, noore mehe mõttetu surma loo.
Jaan Tamm – nii nagu ka romaani autor Juhan Peegel – sattus sõtta Eesti Vabariigi ajateenistusest. On hästi teada, et Eesti okupeerimise järel reorganiseeriti väed ümber. Eesti Vabariigi armee põhjal loodi 22. laskurkorpus, mille ridades leidsid end Juhan Peegel ning täpselt samamoodi ka Peegli romaani fiktiivne peategelane Jaan Tamm.
Peegel ise oli kõigepealt astunud 1939. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale, oktoobris oli sealt suunatud ajateenistusse. 1919. aastal sündinud poiss – muud polnudki vaja selleks, et automaatselt punaarmee ridadesse sattuda.
Romaan kirjeldab üksikasjalikult seda, kuidas eesti poiste polk formeeriti lahingukoosseisuliseks suurtükiväeosaks: eesti poistele saadeti lisaks Venemaalt mobiliseeritud "purunoori" tulevasi võitlejaid, kellest vähemalt pool oli välja õpetamata. Varustus oli uuel väeosas kaootiline segu Esimese maailmasõja aegsest relvastusest, saksa-tüüpi ranitsatest, Saksamaa Esimese maailmasõja aegseist kiivritest, riietus oli Eesti sõjaväe oma, aga pagunid olid ära lõigatud ja uued lõkmed asemele aetud.
Juhan Peegli romaani minajutustaja langes juba esimesel sõjasuvel. Langenu kirjeldab oma matuseid nõnda:
"Ma ei tea, kes oli juba jõudnud mul jalast kiskuda mu tublid juhtnahksed säärikud koos kannustega ning võtta ära vöörihma. Riietest polnud enam asja: need olid hullusti paakunud verega koos, pluus eriti. Seetõttu olid sorimata jäänud ka taskud, kus mul olid mõned fotod. Seal oli pilt, kus ma olin kooli lõpupäevil ja siis sõdurina veel eesti mundris ja siis see pilt, mille koos poistega tegime kiirpiltniku juures ühes alevis teel rindele. Seal oli ka minu tütarlapse pilt – hästi ilus, pisut pruunika tooniga foto – ja viimne kiri kodust."
Jaan Tamm saadeti lahingusse kindlasse surma – nii nagu Teise maailmasõja ajal saadeti Punaarmee ridades uskumatult suur arv sõdureid. Romaan kirjeldab mitmeid taolisi stseene. Siin on üks neist:
"Siis tuleb täpne ja tihe tulelöök patarei positsioonidele. Üksainus miiniplahvatuste laviin. Lendavad varbtara pehkinud haod, mullakamakad ja kartulivarred. Kildude vilin ja plaksatused vastu suurtükke ning ragin põõsastes.
Siis tuleb vaikus.
Patareid ei ole enam."
Peegli romaani üle lugedes kajab tahtmatult vastu Venemaa praegune hävitussõda Ukrainas. Taas on märksõnadeks kehv varustus, koordineerimatus, puudulik vägede ettevalmistatus, noore inimelu muutumine kahurilihaks, massiline ja mõttetu hävitustöö. Tulemuseks hävinud elukeskkonnad ja maastikud, mis kaetud haudadega.
Kes lamavad neis Teise maailmasõja aegseis haudades üle kogu määratu sõjatandri? On sel tähtsust, mis rahvusest on need mõttetult surnud sõjaohvrid? Punaarmee ridades leidus kümneid rahvusi ja etnilisi gruppe, seal oli nii neid, kes võitlesid veendunult fašismi vastu, kui ka neid, kes nagu Juhan Peegel lihtsalt sattusid sellesse valimisse, kes sõtta mobiliseeriti.
Eesti võitlejate hauapaiku leidub samuti mitmel pool ning Juhan Peegel avaldas hiljem kahetsust selle üle, et Eestis ei tunta meie sõdurite haudade vastu vähimatki huvi. Kõik need langenud on mõttetult, ilmaasjatu langenud, sest eks ole sõda ju suurim, absurdseim mõttetus, milleni inimkond on küündinud, massiline hävitustöö, kus langevad tuhandeis ja sadades tuhandeis, miljonitsi need, kes oleksid võinud elada ja ehk ka õnnelikud olla.
Iga sõjahaud on monument inimliku rumaluse kohutavatele tagajärgedele. Iga sõjahaud on iga sõja haud. Tagantjärele ei saa me teha palju. Saame pakkuda rahu nende mälestusele, kes nii mõttetult ja enneaegselt pidi oma elu lõpetama.
Võiksime sealjuures ka mõista, et just see – surma mõttetus – ühendab sõdijaid mõlemalt poolelt. Ja võiksime mälestada neid langenuid otsekui oleksid nad meie endi langenud, kõik need ukrainlased, valgevenelased, kasahhid, mordvalased, udmurdid, armeenlased, eestlased, venelased ja teised rahvused, kes Eesti territooriumil oma elu pidid jätma.
Muidugi ei ole neis matmispaikades vaja põlistada nõukogudeaegset vabastamise-retoorikat, küll aga võiksid kõik eestimaalased neis paikades ühiselt mälestada sõdades mõttetult hukkunuid. Kasvõi koos rahvatantsu, laulukoori ja linnapea kõnega.
Millise kriisi vastu võitleme?
Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Mihhal Lotman avaldas ERR-i portaalis, et punasümbolite teema ei ole Isamaa jaoks prioriteet – ka Narva tanki võinuks tema meelest kohale jätta ja vikerkaarevärvides üle värvida. Siiski veab "monumendirünnakut" just Isamaa justiitsminister Lea Danilson-Järg, kellele sekundeerib välisminister Urmas Reinsalu (taas Isamaa).
"Vägisi tekib mulje, et justkui kogemata on mingi masinavärk käima läinud ja see jahvatab inertsist mõttetult ringi muda."
Küsitlused on näidanud, er eesti rahvas monumentides julgeolekuohtu ei näe. Isamaa, nagu Mihhail Lotman väidab, samuti sellest teemast ei huvitu. Vägisi tekib mulje, et justkui kogemata on mingi masinavärk käima läinud ja see jahvatab inertsist mõttetult ringi muda, mis on kõigile ebameeldiv, aga masina seiskamisega pole siiski veel hakkama saadud.
Siit üleskutse neile salajastele ja hoolega turvatud eestimaalastele, monumendikomisjoni liikmetele, kelle elu demokraatlikus Eestis on meie valitsuse arvates ohus: leidke üles oma kaine mõistus ja peatage see absurdiks kujunenud protsess. Teist on saanud – kindlasti vastu teie endi tahtmist – häbiplekk demokraatlikule Eestile. Eestis ei ähvarda ühegi riikliku komisjoni liikmeid ei surm, ei inimrööv, ei piinamine ja isegi teie isiklikke pesukarusid ei hakka keegi teilt varastama.
Seisame vastamisi mitmekümnekordse kriisiseisundiga. Meie maja – meie riik – meie Maa – põleb: kliimakatastroof läheneb, meil on kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellele peame püüdma luua inimväärilisi elutingimusi, meie rahvas vaesub, inflatsioon on laes... Ja meie valitsus soovib (ehk siiski ei soovi!), et omavalitsused hakkaksid tegelema hauarahu rüvetamisega aastakümnete eest maetud haudades.
Peaks ka küsima, kuidas täpselt see protsess peaks aset leidma. Loodetavasti mitte nii, et ekskavaatori kopp paiskab segi maetud kered ja kolbad. Ehk siis nii, nagu kirjeldas Mati Unt: võtame ükshaaval mullast kõdunenud luid ja haua pervel loevad juhtivad töötajad Lea Danilson-Järg ja teised (kelle nimed on praegu veel kaetud tiheda saladuslooriga, ikka turvalisuse eesmärgil) andumusega ette luuleridu.
Milliseid luuleridu? Vaevalt et ühegi eesti autori teos osutuks olukorrale sobivaks, eriti kuna loomeliidud on kuulutatud antud valdkonnas võhiklikuks. Küllap siis austatud komisjon ise peaks vastavad pühalikud värsid treima.
Oleks ääretult küüniline kõdunenud luudega askeldamine, hauarüvetamine külmalt määrata kohalike omavalitsuste teostada.
Siit ka üleskutse kohalikele omavalitsustele: kui monumendikomisjoni otsus peaks tõepoolest valitsuse heakskiidu saama, siis kutsuge seda teostama Lea Danilson-Järg ning kõik need poliitikud, kes selle otsuse poolt hääletasid. Ja mitte haua äärele pühaliku häälega värsse deklareerima, vaid ikka otse hauda kunagiste sõjaohvrite säilmeid rüvetama, inimjäänuseid oma käega nende puhkepaigast eemaldama. Aastakümneid tagasi asjatut surma surnud noorte elude üle irvitama. Ja nende lähedaste kunagist leina naeruvääristama. | Epp Annus: monumendisõjast langenute pilgu kaudu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võtame mullast ükshaaval kõdunenud luid, ja ülal haua pervel loevad Kroonlinna juhtivad töötajad sm. Smirnova, mereväe juhtivad esindajad sm. Kadasadze ja rida teisi kroonlinlasi, tõelised luulesõbrad, andumusega laitmatus venekeelses tõlkes Koidula luuletusi, mis teatavasti ilmusid Moskvas hiljuti eriraamatuna." (Mati Unt, "Doonori meelespea", 1990 – Unt tsiteerib Mart Raua mälestusi)
Hiljaaegu anti avalikkusele teada, et salajase komisjoni hinnangul tuleks ümber matta surnukehad 133 (neist 79 "vastavalt võimalusele") Teise maailmasõja aegsest matmispaigast. Avagem kultuurilisi kontekste.
Mati Unt ja Lydia Koidula kõdunenud luud
1980. aastail avaldasid kirjanik Mati Undile sügavat mõju Lydia Koidula ümbermatmise võikavõitu, naturalistlikud kirjeldused – nii sügavat mõju, et need leidsid koha nii näidendis "Vaimude tund Jannseni tänaval" kui ka romaanis "Doonori meelespea".
"Doonori meelespea" tegevustik saabki alguse ümbermatmise ülekohtust: Koidula abikaasa Michelson, kes jäeti maha Kroonlinna hauaplatsile, muutub vampiiriks, kes soovib eesti rahvale kätte maksta. Eestisse jõudes Michelson aga leebub, hakkab toetama Eesti vabaduspüüet ning hakkab oma vampiirieluks vajalikku verd nõutama vaid vereülekandejaamast.
Mati Unt luges aastakümneid tagasi kirja pandud Koidula luude korjamise kirjeldusi, teda ennast kohapeal kõdunenud luid kogumas ei olnud. Eesti poliitikuile võiks aga Undi kirjeldus meelde tuletada surma ja haua materiaalse, kõdunev-kondise tegelikkuse. Hauarüvetamine pole vaid paberile kirjapandud käsusõna, vaid abjektiivne, raske eetilise kaaluga kehaline toiming.
Juhan Peegel ja Teise maailmasõja mõttetud surmad
1978. aasta 7. aprillil hakkas ajalehes Sirp ja Vasar joonealusena ilmuma Juhan Peegli romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel". Romaan rabas lugejaid Nõukogude trükisõnas enneolematu avameelsusega: minajutustaja Jaan Tamm, esimesel sõjasuvel langenud eesti sõdur, jutustas oma loo, noore mehe mõttetu surma loo.
Jaan Tamm – nii nagu ka romaani autor Juhan Peegel – sattus sõtta Eesti Vabariigi ajateenistusest. On hästi teada, et Eesti okupeerimise järel reorganiseeriti väed ümber. Eesti Vabariigi armee põhjal loodi 22. laskurkorpus, mille ridades leidsid end Juhan Peegel ning täpselt samamoodi ka Peegli romaani fiktiivne peategelane Jaan Tamm.
Peegel ise oli kõigepealt astunud 1939. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale, oktoobris oli sealt suunatud ajateenistusse. 1919. aastal sündinud poiss – muud polnudki vaja selleks, et automaatselt punaarmee ridadesse sattuda.
Romaan kirjeldab üksikasjalikult seda, kuidas eesti poiste polk formeeriti lahingukoosseisuliseks suurtükiväeosaks: eesti poistele saadeti lisaks Venemaalt mobiliseeritud "purunoori" tulevasi võitlejaid, kellest vähemalt pool oli välja õpetamata. Varustus oli uuel väeosas kaootiline segu Esimese maailmasõja aegsest relvastusest, saksa-tüüpi ranitsatest, Saksamaa Esimese maailmasõja aegseist kiivritest, riietus oli Eesti sõjaväe oma, aga pagunid olid ära lõigatud ja uued lõkmed asemele aetud.
Juhan Peegli romaani minajutustaja langes juba esimesel sõjasuvel. Langenu kirjeldab oma matuseid nõnda:
"Ma ei tea, kes oli juba jõudnud mul jalast kiskuda mu tublid juhtnahksed säärikud koos kannustega ning võtta ära vöörihma. Riietest polnud enam asja: need olid hullusti paakunud verega koos, pluus eriti. Seetõttu olid sorimata jäänud ka taskud, kus mul olid mõned fotod. Seal oli pilt, kus ma olin kooli lõpupäevil ja siis sõdurina veel eesti mundris ja siis see pilt, mille koos poistega tegime kiirpiltniku juures ühes alevis teel rindele. Seal oli ka minu tütarlapse pilt – hästi ilus, pisut pruunika tooniga foto – ja viimne kiri kodust."
Jaan Tamm saadeti lahingusse kindlasse surma – nii nagu Teise maailmasõja ajal saadeti Punaarmee ridades uskumatult suur arv sõdureid. Romaan kirjeldab mitmeid taolisi stseene. Siin on üks neist:
"Siis tuleb täpne ja tihe tulelöök patarei positsioonidele. Üksainus miiniplahvatuste laviin. Lendavad varbtara pehkinud haod, mullakamakad ja kartulivarred. Kildude vilin ja plaksatused vastu suurtükke ning ragin põõsastes.
Siis tuleb vaikus.
Patareid ei ole enam."
Peegli romaani üle lugedes kajab tahtmatult vastu Venemaa praegune hävitussõda Ukrainas. Taas on märksõnadeks kehv varustus, koordineerimatus, puudulik vägede ettevalmistatus, noore inimelu muutumine kahurilihaks, massiline ja mõttetu hävitustöö. Tulemuseks hävinud elukeskkonnad ja maastikud, mis kaetud haudadega.
Kes lamavad neis Teise maailmasõja aegseis haudades üle kogu määratu sõjatandri? On sel tähtsust, mis rahvusest on need mõttetult surnud sõjaohvrid? Punaarmee ridades leidus kümneid rahvusi ja etnilisi gruppe, seal oli nii neid, kes võitlesid veendunult fašismi vastu, kui ka neid, kes nagu Juhan Peegel lihtsalt sattusid sellesse valimisse, kes sõtta mobiliseeriti.
Eesti võitlejate hauapaiku leidub samuti mitmel pool ning Juhan Peegel avaldas hiljem kahetsust selle üle, et Eestis ei tunta meie sõdurite haudade vastu vähimatki huvi. Kõik need langenud on mõttetult, ilmaasjatu langenud, sest eks ole sõda ju suurim, absurdseim mõttetus, milleni inimkond on küündinud, massiline hävitustöö, kus langevad tuhandeis ja sadades tuhandeis, miljonitsi need, kes oleksid võinud elada ja ehk ka õnnelikud olla.
Iga sõjahaud on monument inimliku rumaluse kohutavatele tagajärgedele. Iga sõjahaud on iga sõja haud. Tagantjärele ei saa me teha palju. Saame pakkuda rahu nende mälestusele, kes nii mõttetult ja enneaegselt pidi oma elu lõpetama.
Võiksime sealjuures ka mõista, et just see – surma mõttetus – ühendab sõdijaid mõlemalt poolelt. Ja võiksime mälestada neid langenuid otsekui oleksid nad meie endi langenud, kõik need ukrainlased, valgevenelased, kasahhid, mordvalased, udmurdid, armeenlased, eestlased, venelased ja teised rahvused, kes Eesti territooriumil oma elu pidid jätma.
Muidugi ei ole neis matmispaikades vaja põlistada nõukogudeaegset vabastamise-retoorikat, küll aga võiksid kõik eestimaalased neis paikades ühiselt mälestada sõdades mõttetult hukkunuid. Kasvõi koos rahvatantsu, laulukoori ja linnapea kõnega.
Millise kriisi vastu võitleme?
Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Mihhal Lotman avaldas ERR-i portaalis, et punasümbolite teema ei ole Isamaa jaoks prioriteet – ka Narva tanki võinuks tema meelest kohale jätta ja vikerkaarevärvides üle värvida. Siiski veab "monumendirünnakut" just Isamaa justiitsminister Lea Danilson-Järg, kellele sekundeerib välisminister Urmas Reinsalu (taas Isamaa).
"Vägisi tekib mulje, et justkui kogemata on mingi masinavärk käima läinud ja see jahvatab inertsist mõttetult ringi muda."
Küsitlused on näidanud, er eesti rahvas monumentides julgeolekuohtu ei näe. Isamaa, nagu Mihhail Lotman väidab, samuti sellest teemast ei huvitu. Vägisi tekib mulje, et justkui kogemata on mingi masinavärk käima läinud ja see jahvatab inertsist mõttetult ringi muda, mis on kõigile ebameeldiv, aga masina seiskamisega pole siiski veel hakkama saadud.
Siit üleskutse neile salajastele ja hoolega turvatud eestimaalastele, monumendikomisjoni liikmetele, kelle elu demokraatlikus Eestis on meie valitsuse arvates ohus: leidke üles oma kaine mõistus ja peatage see absurdiks kujunenud protsess. Teist on saanud – kindlasti vastu teie endi tahtmist – häbiplekk demokraatlikule Eestile. Eestis ei ähvarda ühegi riikliku komisjoni liikmeid ei surm, ei inimrööv, ei piinamine ja isegi teie isiklikke pesukarusid ei hakka keegi teilt varastama.
Seisame vastamisi mitmekümnekordse kriisiseisundiga. Meie maja – meie riik – meie Maa – põleb: kliimakatastroof läheneb, meil on kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellele peame püüdma luua inimväärilisi elutingimusi, meie rahvas vaesub, inflatsioon on laes... Ja meie valitsus soovib (ehk siiski ei soovi!), et omavalitsused hakkaksid tegelema hauarahu rüvetamisega aastakümnete eest maetud haudades.
Peaks ka küsima, kuidas täpselt see protsess peaks aset leidma. Loodetavasti mitte nii, et ekskavaatori kopp paiskab segi maetud kered ja kolbad. Ehk siis nii, nagu kirjeldas Mati Unt: võtame ükshaaval mullast kõdunenud luid ja haua pervel loevad juhtivad töötajad Lea Danilson-Järg ja teised (kelle nimed on praegu veel kaetud tiheda saladuslooriga, ikka turvalisuse eesmärgil) andumusega ette luuleridu.
Milliseid luuleridu? Vaevalt et ühegi eesti autori teos osutuks olukorrale sobivaks, eriti kuna loomeliidud on kuulutatud antud valdkonnas võhiklikuks. Küllap siis austatud komisjon ise peaks vastavad pühalikud värsid treima.
Oleks ääretult küüniline kõdunenud luudega askeldamine, hauarüvetamine külmalt määrata kohalike omavalitsuste teostada.
Siit ka üleskutse kohalikele omavalitsustele: kui monumendikomisjoni otsus peaks tõepoolest valitsuse heakskiidu saama, siis kutsuge seda teostama Lea Danilson-Järg ning kõik need poliitikud, kes selle otsuse poolt hääletasid. Ja mitte haua äärele pühaliku häälega värsse deklareerima, vaid ikka otse hauda kunagiste sõjaohvrite säilmeid rüvetama, inimjäänuseid oma käega nende puhkepaigast eemaldama. Aastakümneid tagasi asjatut surma surnud noorte elude üle irvitama. Ja nende lähedaste kunagist leina naeruvääristama.
### Response:
Epp Annus: monumendisõjast langenute pilgu kaudu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Eesti, Läti ja Leedu koondistele on oma osaluse kinnitanud ka Austria ja Ukraina võistkonnad. Kokku võtab võistlusest osa rohkem kui sada sportlast vanuses 7-21 eluaastat. Sportlased võistlevad kohustuslikutes figuurides ning tehnilistes- ja vabakavades muusika saatel. Kahel võistluspäeval jagatakse medaleid soolokavades, duettides, segaduettides, rühma- ja kombineeritud programmis.
Laupäeval võisteldakse kohustusliku ning tehnilise programmiga, pühapäev vabakavades.
Võistluste avamistseremoonia toimub laupäeval kell 16.30, kõige põnevam võistluste osa algab pühapäeval kell 11.30. | Tartus peetakse esimesed Baltimaade kujundujumise meistrivõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Eesti, Läti ja Leedu koondistele on oma osaluse kinnitanud ka Austria ja Ukraina võistkonnad. Kokku võtab võistlusest osa rohkem kui sada sportlast vanuses 7-21 eluaastat. Sportlased võistlevad kohustuslikutes figuurides ning tehnilistes- ja vabakavades muusika saatel. Kahel võistluspäeval jagatakse medaleid soolokavades, duettides, segaduettides, rühma- ja kombineeritud programmis.
Laupäeval võisteldakse kohustusliku ning tehnilise programmiga, pühapäev vabakavades.
Võistluste avamistseremoonia toimub laupäeval kell 16.30, kõige põnevam võistluste osa algab pühapäeval kell 11.30.
### Response:
Tartus peetakse esimesed Baltimaade kujundujumise meistrivõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa ja Prantsusmaa tegid teisipäeval ühisavalduse, milles lubasid uurida võimalusi, kuidas kaitsta Euroopa tööstust Washingtoni ja Pekingi diskrimineerivate kaubandusmeetmete eest, vahendas Politico.
Washingtoni välja kuulutatud 370 miljardi dollari suurune inflatsiooni vähendamise seadus (IRA) tekitab erimeelsusi USA ja Euroopa Liidu (EL) vahel. IRA seaduse järgi investeerib USA kliima- ja energiaprogrammidesse üle 370 miljardi dollari.
Euroopa suurriikide vaatenurgast on IRA seadus protektsionistlik meede, kuna see julgustab ettevõtteid suunama investeeringuid Euroopast eemale.
Prantsusmaa tahab nüüd edendada rohkem toetuspõhist EL-i tööstuspoliitikat. Berliin on üha rohkem veendunud, et peab Pariisiga jõud ühendama. Hiljuti toimus mõlema riigi ministrite vahel kõrgetasemeline kohtumine.
Berliin muretseb, et Euroopa ettevõtted kolivad kõrgete energiahindade tõttu USA-sse või Hiinasse.
"Me kutsume üles looma EL-i tööstuspoliitikat, mis võimaldab meie firmadel ülemaailmses konkurentsis areneda. Tahame koordineerida Euroopa lähenemisviisi selliste väljakutsete suhtes nagu USA inflatsiooni vähendamise seadus," seisab ühisavalduses.
Avalduses on siiski ka kirjas, et kõik riigiabimeetmed peavad olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega.
Saksamaa tahab vältida kaubandussõda USA-ga. Saksa kantsler Olaf Scholz ütles hiljuti, et piiratud kujul sõlmitud USA ja EL-i kaubandusleping aitaks selliseid pingeid leevendada. | Pariis ja Berliin tahavad koos võidelda USA uue kaubanduspoliitika vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa ja Prantsusmaa tegid teisipäeval ühisavalduse, milles lubasid uurida võimalusi, kuidas kaitsta Euroopa tööstust Washingtoni ja Pekingi diskrimineerivate kaubandusmeetmete eest, vahendas Politico.
Washingtoni välja kuulutatud 370 miljardi dollari suurune inflatsiooni vähendamise seadus (IRA) tekitab erimeelsusi USA ja Euroopa Liidu (EL) vahel. IRA seaduse järgi investeerib USA kliima- ja energiaprogrammidesse üle 370 miljardi dollari.
Euroopa suurriikide vaatenurgast on IRA seadus protektsionistlik meede, kuna see julgustab ettevõtteid suunama investeeringuid Euroopast eemale.
Prantsusmaa tahab nüüd edendada rohkem toetuspõhist EL-i tööstuspoliitikat. Berliin on üha rohkem veendunud, et peab Pariisiga jõud ühendama. Hiljuti toimus mõlema riigi ministrite vahel kõrgetasemeline kohtumine.
Berliin muretseb, et Euroopa ettevõtted kolivad kõrgete energiahindade tõttu USA-sse või Hiinasse.
"Me kutsume üles looma EL-i tööstuspoliitikat, mis võimaldab meie firmadel ülemaailmses konkurentsis areneda. Tahame koordineerida Euroopa lähenemisviisi selliste väljakutsete suhtes nagu USA inflatsiooni vähendamise seadus," seisab ühisavalduses.
Avalduses on siiski ka kirjas, et kõik riigiabimeetmed peavad olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega.
Saksamaa tahab vältida kaubandussõda USA-ga. Saksa kantsler Olaf Scholz ütles hiljuti, et piiratud kujul sõlmitud USA ja EL-i kaubandusleping aitaks selliseid pingeid leevendada.
### Response:
Pariis ja Berliin tahavad koos võidelda USA uue kaubanduspoliitika vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõna "parem" pole kasutatud mitte parempoolsusele viitamiseks, vaid parem kui helgem ja etem.
Sagedamini on kasutatud ka sõnu "palk", "inimeste", "Eesti", "kindel" ja "kõigile".
Eelseisvatel riigikogu valimistel on oma valimisloosungid avalikustanud EKRE ja Keskerakond.
EKRE loosungiks saab "Päästame Eesti" ja Keskerakonnal "Julgelt inimeste heaks!".
Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023. | Sõnapilv: milliseid sõnu on valimisloosungites enim kasutatud? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõna "parem" pole kasutatud mitte parempoolsusele viitamiseks, vaid parem kui helgem ja etem.
Sagedamini on kasutatud ka sõnu "palk", "inimeste", "Eesti", "kindel" ja "kõigile".
Eelseisvatel riigikogu valimistel on oma valimisloosungid avalikustanud EKRE ja Keskerakond.
EKRE loosungiks saab "Päästame Eesti" ja Keskerakonnal "Julgelt inimeste heaks!".
Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023.
### Response:
Sõnapilv: milliseid sõnu on valimisloosungites enim kasutatud? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuse fookuses on füüsiline jõud ja intensiivsus, samuti huumor igapäevastes situatsioonides. Tegijad ise nimetavad lavastust tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness -trampliinide kompotiks. Autorite sõnul tegeleb lavastus fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele ning toob kokku ootused ja resultaadi, liueldes maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest.
Varasemalt on kunstnikud teinud koostööd Savi soololavastusega "Pushing Daisies". Tangsoo töötab ka professionaalse valguskunstnikuna, seega luuakse lavastuse valguskujundust kohapeal. Samuti luuakse kohapeal muusikat, mille autor saksa muusik Markus Daßau asub etenduse ajal laval. Lavastuse kunstnik on Edith Karlson, kellega koos Savi on varem loonud ka performance 'i "Let's get lost I know the way" (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone). Dramaturgina teeb kaasa koreograaf Ruslan Stepanov.
Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Ta on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.
Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd "Imagine There's a Fish" (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow's, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd "Pushing Daisies" (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd "not this pillow fight" esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance'it "Let's get lost I know the way" (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones. | Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo lavastuse "Cowbody" fookuses on füüsiline jõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse fookuses on füüsiline jõud ja intensiivsus, samuti huumor igapäevastes situatsioonides. Tegijad ise nimetavad lavastust tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness -trampliinide kompotiks. Autorite sõnul tegeleb lavastus fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele ning toob kokku ootused ja resultaadi, liueldes maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest.
Varasemalt on kunstnikud teinud koostööd Savi soololavastusega "Pushing Daisies". Tangsoo töötab ka professionaalse valguskunstnikuna, seega luuakse lavastuse valguskujundust kohapeal. Samuti luuakse kohapeal muusikat, mille autor saksa muusik Markus Daßau asub etenduse ajal laval. Lavastuse kunstnik on Edith Karlson, kellega koos Savi on varem loonud ka performance 'i "Let's get lost I know the way" (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone). Dramaturgina teeb kaasa koreograaf Ruslan Stepanov.
Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Ta on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.
Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd "Imagine There's a Fish" (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow's, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd "Pushing Daisies" (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd "not this pillow fight" esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance'it "Let's get lost I know the way" (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.
### Response:
Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo lavastuse "Cowbody" fookuses on füüsiline jõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Avatari" esimene osa ilmus 2009. aastal ning on siiani enim tulu teeninud film maailmas, kogudes enam kui 2,7 miljardit dollarit. Film linastus kinodes uuesti sel sügisel ning praegu on seda võimalik vaadata ka Disney+ voogedastusplatvormil.
Filmisaaga teine osa kannab pealkirja "Avatar: The Way of Water" ning selle režissöör on James Cameron, kes sõnas, et on filmi loomisega tegelenud alates 2013. aastast. "Sellest peab saama kolmas või neljas enim tulu teeninud film maailmas, et kuludega tasa teha," teatas ta.
Vaata "Avatar: The Way of Water" uut treilerit siit:
Vaata "Avatari: The Way of Water" esimest ametlikku treilerit siit:
Film esilinastub tänavu 16. detsembril. | Ilmusid "Avatari" teise osa treilerid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Avatari" esimene osa ilmus 2009. aastal ning on siiani enim tulu teeninud film maailmas, kogudes enam kui 2,7 miljardit dollarit. Film linastus kinodes uuesti sel sügisel ning praegu on seda võimalik vaadata ka Disney+ voogedastusplatvormil.
Filmisaaga teine osa kannab pealkirja "Avatar: The Way of Water" ning selle režissöör on James Cameron, kes sõnas, et on filmi loomisega tegelenud alates 2013. aastast. "Sellest peab saama kolmas või neljas enim tulu teeninud film maailmas, et kuludega tasa teha," teatas ta.
Vaata "Avatar: The Way of Water" uut treilerit siit:
Vaata "Avatari: The Way of Water" esimest ametlikku treilerit siit:
Film esilinastub tänavu 16. detsembril.
### Response:
Ilmusid "Avatari" teise osa treilerid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hernandez vigastas mängus Austraaliaga parema jala põlve ning öösel tehtud uuringud näitasid, et tal on ristatisideme rebend. Seetõttu lõppes MM tema jaoks juba avamänguga, kus ta vahetati 13. minutil välja.
"Kogu meie meeskond tunneb Lucasele väga kaasa. Jääme ilma tähtsast mängijast," ütles Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps. "Lucas on võitleja ning mul pole kahtlustki, et ta annab endast parima, et taas tippu tõusta. Soovin kogu meeskonna nimel talle kiiret paranemist!"
Prantsusmaale on see järjekordne tagasilöök, vigastuse tõttu jäid MM-ilt eemale ka tänavune Ballon d'Ori võitja Karim Benzema, Paul Pogba, N'Golo Kante, Presnel Kimpembe ja Christopher Nkunku. | Prantsusmaa jäi veel ühest mängijast ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hernandez vigastas mängus Austraaliaga parema jala põlve ning öösel tehtud uuringud näitasid, et tal on ristatisideme rebend. Seetõttu lõppes MM tema jaoks juba avamänguga, kus ta vahetati 13. minutil välja.
"Kogu meie meeskond tunneb Lucasele väga kaasa. Jääme ilma tähtsast mängijast," ütles Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps. "Lucas on võitleja ning mul pole kahtlustki, et ta annab endast parima, et taas tippu tõusta. Soovin kogu meeskonna nimel talle kiiret paranemist!"
Prantsusmaale on see järjekordne tagasilöök, vigastuse tõttu jäid MM-ilt eemale ka tänavune Ballon d'Ori võitja Karim Benzema, Paul Pogba, N'Golo Kante, Presnel Kimpembe ja Christopher Nkunku.
### Response:
Prantsusmaa jäi veel ühest mängijast ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Niivõrd suur toetuste vahe 1-2 ja 3 ning enama lastega perede toetamisel ei too juurde kõrgemat heaolu, sest vaesusriskis on meil üksikvanemaga pered, keda see seadusmuudatus käsitleb eriliselt ebaõiglaselt ning need, kes ohtralt toetusi saavad (nagu mina ise), ei tunne ennast selle tõttu õnnelikumana," põhjendas endine Eesti 200 juht Kallas.
Ta lisas, et seadusemuudatus loob suurt hüve vähestele ja jätab hüvest ilma suurema osa elanikkonnast.
"Kuid Eesti eesmärk peaks olema võtta vastu seadusi, kus võitjate osa on maksimaalselt suur ja nende osa, kes paratamatult seadusest ei võida, on võimalikult väike. See lõhe, mis praegu ühiskonda ehitatakse on halb ja kasvatab pettumust ning käegalöömist Eestile."
Kallase hinnangul on mõjuanalüüs seaduseelnõu seletuskirjas olematu.
"Riigikogu saadikud peaksid enne hääletamist enda jaoks läbi mõtlema, millise pikaajalise negatiivse mõjuga see otsus saab Eestile olema. Lastetoetused peavad tõusma, peretoetused samamoodi. Indekseerimine on ka õige suund, eriti lastetoetuste puhul. Kuid niivõrd suur ebavõrdsus toetuste suuruses on vale," leidis Kristina Kallas. | Kristina Kallas: perehüvitiste seadus loob juurde ebavõrdust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Niivõrd suur toetuste vahe 1-2 ja 3 ning enama lastega perede toetamisel ei too juurde kõrgemat heaolu, sest vaesusriskis on meil üksikvanemaga pered, keda see seadusmuudatus käsitleb eriliselt ebaõiglaselt ning need, kes ohtralt toetusi saavad (nagu mina ise), ei tunne ennast selle tõttu õnnelikumana," põhjendas endine Eesti 200 juht Kallas.
Ta lisas, et seadusemuudatus loob suurt hüve vähestele ja jätab hüvest ilma suurema osa elanikkonnast.
"Kuid Eesti eesmärk peaks olema võtta vastu seadusi, kus võitjate osa on maksimaalselt suur ja nende osa, kes paratamatult seadusest ei võida, on võimalikult väike. See lõhe, mis praegu ühiskonda ehitatakse on halb ja kasvatab pettumust ning käegalöömist Eestile."
Kallase hinnangul on mõjuanalüüs seaduseelnõu seletuskirjas olematu.
"Riigikogu saadikud peaksid enne hääletamist enda jaoks läbi mõtlema, millise pikaajalise negatiivse mõjuga see otsus saab Eestile olema. Lastetoetused peavad tõusma, peretoetused samamoodi. Indekseerimine on ka õige suund, eriti lastetoetuste puhul. Kuid niivõrd suur ebavõrdsus toetuste suuruses on vale," leidis Kristina Kallas.
### Response:
Kristina Kallas: perehüvitiste seadus loob juurde ebavõrdust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil tuleb juttu Tallinna 2023. aasta linnaeelarvest ning koostöökokkuleppest robotkullerite kasutamiseks vanalinnas. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart, Kiik ja Oja eelarvest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil tuleb juttu Tallinna 2023. aasta linnaeelarvest ning koostöökokkuleppest robotkullerite kasutamiseks vanalinnas.
### Response:
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart, Kiik ja Oja eelarvest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaardistatud objektide nimekiri koos hindamise alamtöörühma poolt antud soovitustega avaldatakse kolmapäeval riigikantselei kodulehel. | Otse kell 14: Peterkop, Kivinuk ja Maripuu punamonumentidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaardistatud objektide nimekiri koos hindamise alamtöörühma poolt antud soovitustega avaldatakse kolmapäeval riigikantselei kodulehel.
### Response:
Otse kell 14: Peterkop, Kivinuk ja Maripuu punamonumentidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolajapausile mindi Lietkabelise 38:33 juhtimisel ja viimasel kasvatas Leedu klubi eduseisu kümnepunktiliseks, aga siis hakkas kodumeeskond vahet vähendama ja jõudis viigiseisuni 71:71. Veneetsia lõpetas mängu 5:0 spurdiga, teenides enda kolmanda võidu.
Lietkabelise parim oli Jamel Morris 25 punktiga, Benas Griciunas lisas 16 punkti. Kullamäe mängis pea 24 minutit ja panustas 11 punkti, ühe lauapalli ja kahe resultatiivse sööduga. Võitjatele tõi Mitchell Watt 19 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
Lietkabelis on A-alagrupis kahe võidu ja kolme kaotusega kaheksas, Veneetsia klubi on kolme võidu ja kahe kaotusega neljas.
Järgmisel nädalal läheb Lietkabelis kodus vastamisi Ljubljana Cedevita Olimpijaga. | Kullamäe koduklubi sai eurosarjas valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolajapausile mindi Lietkabelise 38:33 juhtimisel ja viimasel kasvatas Leedu klubi eduseisu kümnepunktiliseks, aga siis hakkas kodumeeskond vahet vähendama ja jõudis viigiseisuni 71:71. Veneetsia lõpetas mängu 5:0 spurdiga, teenides enda kolmanda võidu.
Lietkabelise parim oli Jamel Morris 25 punktiga, Benas Griciunas lisas 16 punkti. Kullamäe mängis pea 24 minutit ja panustas 11 punkti, ühe lauapalli ja kahe resultatiivse sööduga. Võitjatele tõi Mitchell Watt 19 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
Lietkabelis on A-alagrupis kahe võidu ja kolme kaotusega kaheksas, Veneetsia klubi on kolme võidu ja kahe kaotusega neljas.
Järgmisel nädalal läheb Lietkabelis kodus vastamisi Ljubljana Cedevita Olimpijaga.
### Response:
Kullamäe koduklubi sai eurosarjas valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Westi (uue nimega Ye) loodud rõivabränd Yeezy tegi koostööd mitmete mainekate ettevõtetega, kuni tema vastuoluliste sotsiaalmeediapostituste ja hiljem antud intervjuude tõttu koostööd tühistati.
22. novembril tegi West USA uudisteväljaandele tuuri oma tööruumides, kus ta tutvustas, et plaanib panna enda disainitud pusad 20 USA dollari eest müüki ning lisab pusadele ka märgise "Ye24". Ühtlasi kinnitas sellega ka West, et kavatseb 2024. aastal uuesti USA presidentiks kandideerida.
"Me peame tagama kõigile samaväärsed tooted, samaväärse toidu, samaväärse vee ja samaväärse hariduse, õppekava," tutvustas West tulevikumõtteid. | Kanye West plaanib enda disainitud pusad odavalt müüki panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Westi (uue nimega Ye) loodud rõivabränd Yeezy tegi koostööd mitmete mainekate ettevõtetega, kuni tema vastuoluliste sotsiaalmeediapostituste ja hiljem antud intervjuude tõttu koostööd tühistati.
22. novembril tegi West USA uudisteväljaandele tuuri oma tööruumides, kus ta tutvustas, et plaanib panna enda disainitud pusad 20 USA dollari eest müüki ning lisab pusadele ka märgise "Ye24". Ühtlasi kinnitas sellega ka West, et kavatseb 2024. aastal uuesti USA presidentiks kandideerida.
"Me peame tagama kõigile samaväärsed tooted, samaväärse toidu, samaväärse vee ja samaväärse hariduse, õppekava," tutvustas West tulevikumõtteid.
### Response:
Kanye West plaanib enda disainitud pusad odavalt müüki panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei teatel oli tulistaja poe juhataja, kes avas tule ja tegi siis enesetapu, vahendas BBC.
Politsei teatel hukkus vähemalt 10 inimest ja mitu inimest sai vigastada. Tulistaja motiiv pole veel teada.
Hukkunute lähedastele avaldas kaastunnet ka Virginia osariigi poliitik Louise Lucas.
"Ma ei puhka enne, kui leiame lahenduse, et lõpetada relvadest tingitud vägivald," kirjutas sotsiaalmeedias Lucas. | USA-s tappis tulistaja kuni 10 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei teatel oli tulistaja poe juhataja, kes avas tule ja tegi siis enesetapu, vahendas BBC.
Politsei teatel hukkus vähemalt 10 inimest ja mitu inimest sai vigastada. Tulistaja motiiv pole veel teada.
Hukkunute lähedastele avaldas kaastunnet ka Virginia osariigi poliitik Louise Lucas.
"Ma ei puhka enne, kui leiame lahenduse, et lõpetada relvadest tingitud vägivald," kirjutas sotsiaalmeedias Lucas.
### Response:
USA-s tappis tulistaja kuni 10 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses mängus alistas Jordan Thompson (ATP 84.) 4:6, 7:5, 6:3 Tallon Griekspoori (ATP 96.). Teises matšis sai Alex de Minaur (ATP 24.) kaks tundi ja 40 minutit kestnud kohtumises 5:7, 6:3, 6:4 jagu Botic van de Zandschulpist (ATP 35.).
Kuna üksikmängude järel oli võitja selge, siis paarismängu ei mängitudki.
Viimati viis aastat tagasi Davis Cupil nelja parema sekka jõudnud Austraalia poolfinaalivastase selgitavad kolmapäeval Hispaania ja Horvaatia. Ülejäänud veerandfinaalmatšid peetakse neljapäeval, kui Itaalia läheb vastamisi USA-ga ja Saksamaa Kanadaga.
Eelmisel aastal võitis Davise karikasarja Venemaa meeskond, keda tänavusele võistlusele Ukraina sõja tõttu mängima ei lubatud. | Austraalia jõudis Davis Cupil esimesena poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses mängus alistas Jordan Thompson (ATP 84.) 4:6, 7:5, 6:3 Tallon Griekspoori (ATP 96.). Teises matšis sai Alex de Minaur (ATP 24.) kaks tundi ja 40 minutit kestnud kohtumises 5:7, 6:3, 6:4 jagu Botic van de Zandschulpist (ATP 35.).
Kuna üksikmängude järel oli võitja selge, siis paarismängu ei mängitudki.
Viimati viis aastat tagasi Davis Cupil nelja parema sekka jõudnud Austraalia poolfinaalivastase selgitavad kolmapäeval Hispaania ja Horvaatia. Ülejäänud veerandfinaalmatšid peetakse neljapäeval, kui Itaalia läheb vastamisi USA-ga ja Saksamaa Kanadaga.
Eelmisel aastal võitis Davise karikasarja Venemaa meeskond, keda tänavusele võistlusele Ukraina sõja tõttu mängima ei lubatud.
### Response:
Austraalia jõudis Davis Cupil esimesena poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate parim oli De'Aaron Fox 32 punktiga, Harrison Barnes lisas 26 ja Kevin Huerter 18 punkti. Vigastuspausilt naasnud Ja Morant tõi Memphisele 34 punkti.
Los Angeles Lakers jätkab võõrsil võiduta. Viiendat mängu järjest LeBron Jamesita mänginud Lakers jäi viimati 105:115 alla Phoenix Sunsile.
Sunsile tõid nii Mikal Bridges kui Devin Booker 25 punkti, üleplatsimees oli aga Anthony Davis, kes viskas Lakersi eest 37 punkti ja võttis koguni 21 lauapalli.
Tulemused:
Philadelphia – Brooklyn 115:106
Memphis – Sacramento 113:109
Denver – Detroit 108:110
Phoenix – LA Lakers 115:105 | NBA: Sacramento Kings teenis seitsmenda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate parim oli De'Aaron Fox 32 punktiga, Harrison Barnes lisas 26 ja Kevin Huerter 18 punkti. Vigastuspausilt naasnud Ja Morant tõi Memphisele 34 punkti.
Los Angeles Lakers jätkab võõrsil võiduta. Viiendat mängu järjest LeBron Jamesita mänginud Lakers jäi viimati 105:115 alla Phoenix Sunsile.
Sunsile tõid nii Mikal Bridges kui Devin Booker 25 punkti, üleplatsimees oli aga Anthony Davis, kes viskas Lakersi eest 37 punkti ja võttis koguni 21 lauapalli.
Tulemused:
Philadelphia – Brooklyn 115:106
Memphis – Sacramento 113:109
Denver – Detroit 108:110
Phoenix – LA Lakers 115:105
### Response:
NBA: Sacramento Kings teenis seitsmenda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa kantsleri pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles, et riigi eesmärk on väed välja viia "struktureeritud viisil", võttes arvesse 2024. aasta veebruariks kavandatud Mali valimisi, vahendas Politico.
Saksamaa praegune mandaat Malis saab läbi 2023. aasta mais. Hebestreit ütles, et valitsus palub seejärel parlamendil missiooni üheaastase pikendamise heaks kiita.
ÜRO missiooni kuulub pea 12 000 rahuvalvajat ning see pidi Mali riiki stabiliseerima.
Malis toimus viimane riigipööre 2021. aastal. Pärast seda asus riiki juhtima sõjaline hunta ja riigis kasvab Venemaa sõjaline kohalolek. Hiljuti pöördus hunta Venemaaga seotud Wagneri palgasõdurite poole sõjalise toetuse saamiseks. Piirkonnas kasvab ka islamistide tegevus.
Hiljuti teatas London, et Suurbritannia sõdurid lahkuvad Mali missioonilt plaanitust varem. | Saksamaa sõdurid lahkuvad 2024. aastal Malist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa kantsleri pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles, et riigi eesmärk on väed välja viia "struktureeritud viisil", võttes arvesse 2024. aasta veebruariks kavandatud Mali valimisi, vahendas Politico.
Saksamaa praegune mandaat Malis saab läbi 2023. aasta mais. Hebestreit ütles, et valitsus palub seejärel parlamendil missiooni üheaastase pikendamise heaks kiita.
ÜRO missiooni kuulub pea 12 000 rahuvalvajat ning see pidi Mali riiki stabiliseerima.
Malis toimus viimane riigipööre 2021. aastal. Pärast seda asus riiki juhtima sõjaline hunta ja riigis kasvab Venemaa sõjaline kohalolek. Hiljuti pöördus hunta Venemaaga seotud Wagneri palgasõdurite poole sõjalise toetuse saamiseks. Piirkonnas kasvab ka islamistide tegevus.
Hiljuti teatas London, et Suurbritannia sõdurid lahkuvad Mali missioonilt plaanitust varem.
### Response:
Saksamaa sõdurid lahkuvad 2024. aastal Malist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seda lavastust ma kartsin. Depressioonist (ja üleüldse kõikidest olulistest teemadest) saab rääkida valusalt lihtsustades, stereotüüpidesse laskudes ja pealiskaudseid lahendusi pakkudes. See on laisk, süvendab juba sisse tallatud rada. Viimati oigasin, kui taas oli mu ees laval poliitiku tegelaskuju, kes otse loomulikult oli üheülbaliselt kasuahne ja võimunäljas ning veel oli seal ajakirjanik, kelle ainus püha eesmärk on skandaal ja selle avaldamine, ükskõik, millise hinnaga või kelle arvelt ja muu oluline ei ole ega saagi olema. Hästi, see on turvaline valik, publik teab kõikidest nendest karakteritest juba kõike ja võib-olla koguni naerab, kui olukord seda lubab. Aga selleks see jääbki. Ühekordseks turvaliseks mitte midagi tähendavaks naeruks. Mitte midagi ei muutu.
See pole kohe kindlasti selline lavastus.
Mitte, et ei pakutaks naiivseid lahendusi. Pakub küll, aga teeb seda nii elegantselt ja järk-järgult küpsedes, et lähed sellega kaasa ja usud iga sõna. See ei ütle sulle patroniseerivalt, kuidas sa elama peaks või mida tundma või et see, mida sa tunned, ei eksisteeri. See räägib sinuga lihtsas keeles ja hästi. Etendus suutis nii köita kogu oma publikut, mille vanuseskaala oli umbkaudu 3-65.
"Kõik ägedad asjad" võtab vaatluse alla suitsiidikatse tegija lähedased. Minategelane lapsena, teismelisena ja varajases täiskasvanueas. Kuidas kogeb laps surma? Mida ta tunneb, kui loomaarst teeb elu lõpetava süsti neljajalgsele sõbrale, keda ta armastab? Ja mis juhtub, kui ta jääb selle murega ihuüksi, justkui vastutama, et see laheneks?
See pole just liiga sageli nähtaval. Traditsiooniliselt võetakse lähiplaani ohver, kannatanu, tema lugu ja taustsüsteem. Loogiline, et pihta saab ka lähedane. Sealhulgas väiksemat mõõtu lähedane.
Selle olukorra jõhkrust tajuda ei taipa täiel määral vist igaüks. Aga mõelge: laps on võtnud endale koorma hoolitseda selle eest, et tema ema elul oleks mõtet, täpselt nii, nagu ta seda oskab, öeldes näiteks, kui äge asi on elus jäätis, kevadrullid pardilihaga või merre pissimine (sest sellest ei saa keegi teada). Etenduses püüab laps kõigest jõust käepäraste vahenditega anda emasse elutahet. See pole päriselus teisiti. Laps tunneb ja teadvustab väga edukalt raskeid emotsioone.
"Kõik ägedad asjad" Autor/allikas: Sabine Burger
Traumakogemusega lastega töötavad spetsialistid teavad, millise jälje jätab see terveks eluks. Ka see võiks olla publikule ahhaa-elamus. Lapsi peetakse valikuliselt kurtideks, eeldatakse, et nad ei saa aru või ei taipa jutust, mida nende kuuldes räägitakse eriti midagi või vähemalt ei saa nad sellest pihta, lisaks on nad kindlasti pimedad toimuva osas. Eriti siis, kui panna uks kinni ja rääkida summutatud häälega. See on illusioon.
Laps ei pruugi arusaadavalt teada kõiki kirjavahemärke või kes hetkel on USA president või seda, milline valuuta on käibel Rootsis, aga tunnetest ja valust taipavad nad edukalt. Väga hästi taipavad. Noorsooteatri värske lavastus sunnib seda nägema. Milline šokk võib see lavastus olla neile, mõtlesin endamisi, kes on harjunud nägema idealiseeritud helget lapsepõlve kujundit ja vaikimisi eeldanud, et (äärmisel juhul mõne haruharva erandiga) nii see kõigi laste puhul ongi.
Nii on lihtsam mõelda. Alternatiiv on tegelikkusega tutvumine ja see on ebamugav, raske ja valus. Et lastel on mured, need teevad haiget ja on lapsi, kellele antud mured on ebaõiglaselt rasked.
Loodetavasti heitis vaataja silmaklapid kõrvale. Sest seni, kuni ühiskond need kannab, tulebki juurde liigsuure koormaga lapsi, kellest omakorda saavad tollest koormast armistunud täiskasvanud. Võib-olla kannavad nad koormat edasi omakorda järgmisele põlvkonnale.
On võluv jälgida koorma kandmist ja lahenduskäsitlusi minategelase eri vanuseetappides. Muutub koorma tajumine, aga ka tema pakutava "ravi" ehk elamise põhjuste ehk nö ägedate asjade keerukus. Ja kuidas see ravi lõpuks ta päästab.
"Kõigis ägedates etendustes" on peale minategelase pandud rollidesse publik. See on riskantne võte, näitleja jaoks ka mitte kõige mugavam. Juhtuda võib kõike või mitte midagi. Mida teha vaikuse või sobimatu vastusega? Vastuvaidlemisega? Partner pole turvaline kolleeg, vaid keegi üpris juhuslik. See annab näitlejale väljakutse, toob ta mugavustsoonist välja.
Samavõrd võib see tuua midagi ootamatult ja unikaalset. Sellist, mida iial teatrilavale kogu protsessi kontrollides ei pääse. Minategelase isaks määratud publiku liikme kõne oma "tütrele" – küllap nõustus minuga ka ülejäänud publik, et see oli kohutavalt ehe, igatahes nad plaksutasid pikalt. Risk oli seekord õigustatud. (Täpsustus: lavastusele järgmistele külastajatele ei ole südamlik-spontaanne kõne kõrbenud saiakoorikust ja selle seosest armastusega garanteeritud.)
Minategelase roll on antud mängida kolmele näitlejale, kes veavad "oma" etenduse algusest lõpuni läbi. Esietendusel sain näha Getter Meresmaad. "Täht on sündinud," sosistasin oma kaaslasele (olles täielikult teadlik vasikavaimustusest) ja imetlesin. Oli hetki, mil püüdsin aru saada, kas laval on Getter Meresmaa isik ja valu või suutis ta rolli teha nii meisterlikult, et see piir kadus vaataja jaoks ära. Ja kas vahet ongi. Mõlemad variandid räägivad eelkõige Getter Meresmaa talendist ja tööst.
Eraldi tähelepanu väärib viis, kuidas tõlkija on suutnud tuua toimuva siinsesse konteksti. Polnud ühtegi hetke, mil oleksin hakanud mõtlema, kas see kõik toimub ehk kuskil mujal. Seda detailideni välja. Minategelasele nii väga meeldivad Lenna Kuurma juuksed! Ja see koht "Püha Elmo tuledes", kus Tõnis Mägi laulab häälele falsetti lisades "siiiiiiis"!. Ei tea, kuidas teatripublikumil üldiselt sellega on, aga ma ise võpatan eranditult iga kord, kui avastan, et etenduses, mis tegeleb muidu päevakajalise ning ühiskonna valupunkti adresseeriva teemaga, tuleb lavale tegelane, keda presenteeritakse: missis Šhaarlot Hjuus või söör Ändrjuu Möörfi või keegi muu selline. Väga sageli juuakse sealjuures šerrit. Seda Noorsooteatri lavastus ei tee. Siin on meil armastatu nimega Kait ja äge asi kartulisalat. Olin algusest lõpuni kohal. Siin ja praegu.
Minu teatrielamuste käesoleva aasta paremikku lendas see aega raiskamata ja vastuvaidlemist mitte taludes.
Veidike pahane olen vaid selle tõiga üle, et mul endal polnud muud väljapääsu kui osta otsekohe uus pileti samale lavastusele, teise näitleja esituses, selmet midagi uut kogeda. Uudishimu selle kohta, kuidas lahendavad lavastuse Risto Vaidla ja Doris Tislar on päris suur. Kuuldavasti on see sama võimas – ent samas hoopis teistsugune – kogemus kui see, mille osaks sain. "Nojah, mis seal ikka," tõdesin pangaülekannet tehes nagu üks riigikogu esimees üle-eelmise valitsuse ajal koalitsiooni kukkumise aegu resigneerunult.
Selle etenduse kohta käivate ägedate asjade nimekirja alustan ma ka. Kõige olulisema punktiga:
See, kuidas lavastuse tegijad andsid valgust neile, kelle valu pole väga varem silma jäänud. Liiga suurt koormat kandma pandud lastele. | Arvustus. Kõik ägedad asjad (on selles lavastuses olemas) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda lavastust ma kartsin. Depressioonist (ja üleüldse kõikidest olulistest teemadest) saab rääkida valusalt lihtsustades, stereotüüpidesse laskudes ja pealiskaudseid lahendusi pakkudes. See on laisk, süvendab juba sisse tallatud rada. Viimati oigasin, kui taas oli mu ees laval poliitiku tegelaskuju, kes otse loomulikult oli üheülbaliselt kasuahne ja võimunäljas ning veel oli seal ajakirjanik, kelle ainus püha eesmärk on skandaal ja selle avaldamine, ükskõik, millise hinnaga või kelle arvelt ja muu oluline ei ole ega saagi olema. Hästi, see on turvaline valik, publik teab kõikidest nendest karakteritest juba kõike ja võib-olla koguni naerab, kui olukord seda lubab. Aga selleks see jääbki. Ühekordseks turvaliseks mitte midagi tähendavaks naeruks. Mitte midagi ei muutu.
See pole kohe kindlasti selline lavastus.
Mitte, et ei pakutaks naiivseid lahendusi. Pakub küll, aga teeb seda nii elegantselt ja järk-järgult küpsedes, et lähed sellega kaasa ja usud iga sõna. See ei ütle sulle patroniseerivalt, kuidas sa elama peaks või mida tundma või et see, mida sa tunned, ei eksisteeri. See räägib sinuga lihtsas keeles ja hästi. Etendus suutis nii köita kogu oma publikut, mille vanuseskaala oli umbkaudu 3-65.
"Kõik ägedad asjad" võtab vaatluse alla suitsiidikatse tegija lähedased. Minategelane lapsena, teismelisena ja varajases täiskasvanueas. Kuidas kogeb laps surma? Mida ta tunneb, kui loomaarst teeb elu lõpetava süsti neljajalgsele sõbrale, keda ta armastab? Ja mis juhtub, kui ta jääb selle murega ihuüksi, justkui vastutama, et see laheneks?
See pole just liiga sageli nähtaval. Traditsiooniliselt võetakse lähiplaani ohver, kannatanu, tema lugu ja taustsüsteem. Loogiline, et pihta saab ka lähedane. Sealhulgas väiksemat mõõtu lähedane.
Selle olukorra jõhkrust tajuda ei taipa täiel määral vist igaüks. Aga mõelge: laps on võtnud endale koorma hoolitseda selle eest, et tema ema elul oleks mõtet, täpselt nii, nagu ta seda oskab, öeldes näiteks, kui äge asi on elus jäätis, kevadrullid pardilihaga või merre pissimine (sest sellest ei saa keegi teada). Etenduses püüab laps kõigest jõust käepäraste vahenditega anda emasse elutahet. See pole päriselus teisiti. Laps tunneb ja teadvustab väga edukalt raskeid emotsioone.
"Kõik ägedad asjad" Autor/allikas: Sabine Burger
Traumakogemusega lastega töötavad spetsialistid teavad, millise jälje jätab see terveks eluks. Ka see võiks olla publikule ahhaa-elamus. Lapsi peetakse valikuliselt kurtideks, eeldatakse, et nad ei saa aru või ei taipa jutust, mida nende kuuldes räägitakse eriti midagi või vähemalt ei saa nad sellest pihta, lisaks on nad kindlasti pimedad toimuva osas. Eriti siis, kui panna uks kinni ja rääkida summutatud häälega. See on illusioon.
Laps ei pruugi arusaadavalt teada kõiki kirjavahemärke või kes hetkel on USA president või seda, milline valuuta on käibel Rootsis, aga tunnetest ja valust taipavad nad edukalt. Väga hästi taipavad. Noorsooteatri värske lavastus sunnib seda nägema. Milline šokk võib see lavastus olla neile, mõtlesin endamisi, kes on harjunud nägema idealiseeritud helget lapsepõlve kujundit ja vaikimisi eeldanud, et (äärmisel juhul mõne haruharva erandiga) nii see kõigi laste puhul ongi.
Nii on lihtsam mõelda. Alternatiiv on tegelikkusega tutvumine ja see on ebamugav, raske ja valus. Et lastel on mured, need teevad haiget ja on lapsi, kellele antud mured on ebaõiglaselt rasked.
Loodetavasti heitis vaataja silmaklapid kõrvale. Sest seni, kuni ühiskond need kannab, tulebki juurde liigsuure koormaga lapsi, kellest omakorda saavad tollest koormast armistunud täiskasvanud. Võib-olla kannavad nad koormat edasi omakorda järgmisele põlvkonnale.
On võluv jälgida koorma kandmist ja lahenduskäsitlusi minategelase eri vanuseetappides. Muutub koorma tajumine, aga ka tema pakutava "ravi" ehk elamise põhjuste ehk nö ägedate asjade keerukus. Ja kuidas see ravi lõpuks ta päästab.
"Kõigis ägedates etendustes" on peale minategelase pandud rollidesse publik. See on riskantne võte, näitleja jaoks ka mitte kõige mugavam. Juhtuda võib kõike või mitte midagi. Mida teha vaikuse või sobimatu vastusega? Vastuvaidlemisega? Partner pole turvaline kolleeg, vaid keegi üpris juhuslik. See annab näitlejale väljakutse, toob ta mugavustsoonist välja.
Samavõrd võib see tuua midagi ootamatult ja unikaalset. Sellist, mida iial teatrilavale kogu protsessi kontrollides ei pääse. Minategelase isaks määratud publiku liikme kõne oma "tütrele" – küllap nõustus minuga ka ülejäänud publik, et see oli kohutavalt ehe, igatahes nad plaksutasid pikalt. Risk oli seekord õigustatud. (Täpsustus: lavastusele järgmistele külastajatele ei ole südamlik-spontaanne kõne kõrbenud saiakoorikust ja selle seosest armastusega garanteeritud.)
Minategelase roll on antud mängida kolmele näitlejale, kes veavad "oma" etenduse algusest lõpuni läbi. Esietendusel sain näha Getter Meresmaad. "Täht on sündinud," sosistasin oma kaaslasele (olles täielikult teadlik vasikavaimustusest) ja imetlesin. Oli hetki, mil püüdsin aru saada, kas laval on Getter Meresmaa isik ja valu või suutis ta rolli teha nii meisterlikult, et see piir kadus vaataja jaoks ära. Ja kas vahet ongi. Mõlemad variandid räägivad eelkõige Getter Meresmaa talendist ja tööst.
Eraldi tähelepanu väärib viis, kuidas tõlkija on suutnud tuua toimuva siinsesse konteksti. Polnud ühtegi hetke, mil oleksin hakanud mõtlema, kas see kõik toimub ehk kuskil mujal. Seda detailideni välja. Minategelasele nii väga meeldivad Lenna Kuurma juuksed! Ja see koht "Püha Elmo tuledes", kus Tõnis Mägi laulab häälele falsetti lisades "siiiiiiis"!. Ei tea, kuidas teatripublikumil üldiselt sellega on, aga ma ise võpatan eranditult iga kord, kui avastan, et etenduses, mis tegeleb muidu päevakajalise ning ühiskonna valupunkti adresseeriva teemaga, tuleb lavale tegelane, keda presenteeritakse: missis Šhaarlot Hjuus või söör Ändrjuu Möörfi või keegi muu selline. Väga sageli juuakse sealjuures šerrit. Seda Noorsooteatri lavastus ei tee. Siin on meil armastatu nimega Kait ja äge asi kartulisalat. Olin algusest lõpuni kohal. Siin ja praegu.
Minu teatrielamuste käesoleva aasta paremikku lendas see aega raiskamata ja vastuvaidlemist mitte taludes.
Veidike pahane olen vaid selle tõiga üle, et mul endal polnud muud väljapääsu kui osta otsekohe uus pileti samale lavastusele, teise näitleja esituses, selmet midagi uut kogeda. Uudishimu selle kohta, kuidas lahendavad lavastuse Risto Vaidla ja Doris Tislar on päris suur. Kuuldavasti on see sama võimas – ent samas hoopis teistsugune – kogemus kui see, mille osaks sain. "Nojah, mis seal ikka," tõdesin pangaülekannet tehes nagu üks riigikogu esimees üle-eelmise valitsuse ajal koalitsiooni kukkumise aegu resigneerunult.
Selle etenduse kohta käivate ägedate asjade nimekirja alustan ma ka. Kõige olulisema punktiga:
See, kuidas lavastuse tegijad andsid valgust neile, kelle valu pole väga varem silma jäänud. Liiga suurt koormat kandma pandud lastele.
### Response:
Arvustus. Kõik ägedad asjad (on selles lavastuses olemas) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spiegel sai kätte 96-leheküljelise eelnõu, mis loob õigusliku aluse seni suurimaks energiahindade langetamiseks Saksamaal ja mis läheb summa summarum maksma 54 miljardit eurot.
Tuleva aasta 1. märtsist kehtima hakkav maagaasi, kaugkütte ja elektriarvete leevendus peaks esialgu kehtima 2024. aasta aprillini. 2023. aasta detsembris viiakse läbi täiendav analüüs, kas abiperioodi on vaja pikendada ka pärast seda.
Spiegeli andmeil on hinnalangetuse sisu järgmine - eraisikud ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad 80 protsenti gaasist ja soojusest tarnijatelt hinnaga 12 ja 9,5 senti kilovatt-tunnist.
Tööstustarbijad ehk suured ettevõtted saavad 70 protsenti gaasist ja 80 protsenti soojusest hinnaga 7,0 ja 7,5 senti kilovatt-tunnist.
Nn elektrihinna pidur näeb ette, et eraisikud ja väikeettevõtted peaksid maksma elektrienergia kilovatt-tunni eest maksimaalselt 40 senti. See kehtib aga vaid 80 protsendile nende varasemast tarbimisest, et tekiks stiimul elektrit säästa.
Suured tööstusettevõtted peaksid maksma maksimaalselt 13 senti kilovatt-tunni eest. Sellele lisanduvad aga erinevad maksud ja lisatasud ning kompenseeritakse ainult 70 protsenti nende ajaloolistest vajadustest.
Saksa valitsus hakkab majandusministri esitatud eelnõu arutama kolmapäeval. | Saksamaa teeb ajaloo suurima energiahindade langetamise nii kodu- kui ka tööstusklientidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spiegel sai kätte 96-leheküljelise eelnõu, mis loob õigusliku aluse seni suurimaks energiahindade langetamiseks Saksamaal ja mis läheb summa summarum maksma 54 miljardit eurot.
Tuleva aasta 1. märtsist kehtima hakkav maagaasi, kaugkütte ja elektriarvete leevendus peaks esialgu kehtima 2024. aasta aprillini. 2023. aasta detsembris viiakse läbi täiendav analüüs, kas abiperioodi on vaja pikendada ka pärast seda.
Spiegeli andmeil on hinnalangetuse sisu järgmine - eraisikud ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad 80 protsenti gaasist ja soojusest tarnijatelt hinnaga 12 ja 9,5 senti kilovatt-tunnist.
Tööstustarbijad ehk suured ettevõtted saavad 70 protsenti gaasist ja 80 protsenti soojusest hinnaga 7,0 ja 7,5 senti kilovatt-tunnist.
Nn elektrihinna pidur näeb ette, et eraisikud ja väikeettevõtted peaksid maksma elektrienergia kilovatt-tunni eest maksimaalselt 40 senti. See kehtib aga vaid 80 protsendile nende varasemast tarbimisest, et tekiks stiimul elektrit säästa.
Suured tööstusettevõtted peaksid maksma maksimaalselt 13 senti kilovatt-tunni eest. Sellele lisanduvad aga erinevad maksud ja lisatasud ning kompenseeritakse ainult 70 protsenti nende ajaloolistest vajadustest.
Saksa valitsus hakkab majandusministri esitatud eelnõu arutama kolmapäeval.
### Response:
Saksamaa teeb ajaloo suurima energiahindade langetamise nii kodu- kui ka tööstusklientidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22. novembril kogunes žürii esimesele ühisele arutelule vaagimaks võistlustöid, mis esitati avalikule konkursile Tallinna lauluväljakule uue ruumilise terviklahenduse leidmiseks. Seitsme töö seast otsitakse neid juhtmotiive, millega liikuda lähitulevikus detailplaneeringu koostamise etappi. See oluline verstapost märgib üle kahe aasta kestnud eeltööd, millega jõuti konsensusele ootuste osas lauluväljaku uuendamisel.
Ka väga hea saab teha paremaks
Tallinna laululava valmis oma praegusel kujul 1960. aastal XV laulupeoks ning tänu arhitekt Alar Kotli lennukale visioonile oli tegemist arhitektuuriliselt tõeliselt uuendusliku nähtusega. Paljude toonaste peoliste mälestused väljendavad imestust selle ehitise ilu ja uudsuse üle, mis "justkui hõljuks õhus".
Arhitektuuriajaloolane ja kunstiakadeemia rektor Mart Kalm on Kotli loomingut uurides nentinud, et laululava võib pidada Hruštšovi sula kõige efektsemaks visuaalseks väljenduseks Eestis. Kuid Tallinna uudse laululava mõju ulatus juba toona kaugemale: nimelt ehitati samaaegselt ka Vilniuse laululava ning kasutati sealjuures samu ehitusjooniseid. Kes on Leedu pealinnas Vingise parki sattunud, teab seda sarnasust hästi. Mõistagi tekitas see olukord pahameelt ning eestlased ja leedukad vaidlesid ka selle üle, kes peaks saavutuse eest väärikama auraha teenima.
Tallinna laulukaar pole oma võlu kaotanud ka üle 60 aasta hiljem, sest väga paljude kontserdikorraldajate arvates on tegemist ühe parima akustikaga vabaõhu kontserdipaigaga meie regioonis. Seda kinnitab ka hiljutine koostöökogemus lõunanaabritega, kes uuendasid oma lauluväljakut, mis on tuntud kui Mežaparksi laululava, ning käisid just Eesti ekspertidega kogemusi vahetamas ning meie lauluväljaku kompleksi pikalt ja põhjalikult uurimas.
Vaatamata asjaolule, et lauluväljak on väga hinnatud kontserdipaik, tuleb tõdeda, et tehnilised ja logistilised lahendused on ajas jõudsalt arenenud. Samuti on kasvanud kontsertide ja muude ürituste vajadused edukaks korralduseks. Muidugi on kasutusele võetud uuendusi ning edukalt võõrustatud ka tehniliselt väga nõudlikke maailmakuulsaid esinejaid, kuid terviklikku lähenemist lauluväljaku ala kaasajastamiseks pole välja töötatud.
Lauluväljakut saab uuendada vaid koostöös
Tallinna Lauluväljaku kompleks on edukalt välja tulnud 1990. aastate ja ka sajandivahetuse segasest perioodist, mil rahapuudusele viidates seati küsimärgi alla laste- ja noorte laulupidude vajalikkus ning üldlaulupidugi oli tihti kriitikute hambus.
Professor Kristin Kuutma on kirjutanud, kuidas XXII üldlaulupeo eel, 1994. aastal, ei olnud taas vabaduse saavutanud Eestis ühislaulmine enam vastupanukultuuri osa ning levis skepsis, et laulupidude aeg ongi ümber saanud.
Võib aimata, et kui laulupidude traditsioon oleks toona hääbunud, juhtunuks sama ka Tallinna lauluväljakuga. Õnneks läks vastupidi ning pea kümme aastat hiljem tehtud põhjalik sotsioloogiline uuring kinnitas traditsiooni elujõulisust ning absoluutne enamus vastanutest (96 protsenti) pidas pidu oluliseks sündmuseks. Sellele oleme nüüd kinnituse saanud ka vaadates lauljate arvu pidevat kasvu laulupidudel: 1994. aastal 25 802, 2019. aastal aga juba 33 183. Publikust rääkimata.
Tulenevalt lauljate ja publiku arvu kasvust peab järele jõudma toetavate teenuste pakkumise võimekus. Laulupidu on oma mastaapsuses haaranud ka naaberkinnistuid, mis on praeguseks leidnud või leidmas uut funktsiooni elamumaana. Seega peab saama kõik vajalik lahendatud lauluväljaku enda territooriumil. Ruumi õnneks jagub, tervelt 23 hektarit. Laulupidude vahelisel ajal kasutatakse seda ruumi avaliku pargina ning erinevate ürituste korraldamise paigana ning seegi seab uuenemisele omad ootused.
"Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Kooriühing olid selles protsessis lauluväljakule ja Tallinna linnale väga konstruktiivseteks partneriteks."
Küllap on eriilmelised funktsioonid ühelt poolt ning teisalt sümbolobjekti staatus põhjusteks, miks senised katsed lauluväljaku uuendamiseks pole õnnestunud. Ideekonkursini jõudmiseks tehti üle kahe aasta eeltööd, mille käigus kaardistati detailselt osapoolte ootused. Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Kooriühing olid selles protsessis lauluväljakule ja Tallinna linnale väga konstruktiivseteks partneriteks.
Kiita tuleb ka valdkonna ettevõtjate pühendumist, kes varustasid meid parimate praktiliste teadmistega erasektorist. Arvukalt kohtumisi ning põhjalikke arutelusid andsid aga tulemuse, kus konsensuslikult sai paika lähteülesanne ideekonkursiks.
Ambitsioonikad võistlustööd
Žürii on esimest korda laekunud võistlustöid ühiselt arutanud ning veendunud, et suuremas osas on nende tase kõrge ning tööd ambitsioonikad. Kokkuvõtlikult oli võistlejate ülesandeks pakkuda välja ruumilisi lahendusi, kuidas lauluväljakul toimuvaid tegevusi toetada:
mõtestada liikuvuse, ligipääsude ja parkimisvajaduse küsimused;
siduda ala ümbritseva linnaruumiga;
luua terviklik maastikuarhitektuur ja esinduslikud väravaalad;
luua arhitektuurilahendus väiksema publikuarvuga kõlakojale-kontsertpaigale, külastuskeskuse hoonele ning Kadrioru parki viivale jalakäijate sillale;
pakkuda välja paindlik moodulsüsteem suurürituste toitlustuse korraldamiseks.
Täiendav arutelu seisab hindamiskomisjonil veel ees, kuid juba nüüd saab välja tuua, et võistlustöödes pöörati väga suurt tähelepanu liikumisteede kujundamisele, mis võimaldavad mitmekülgselt nautida roheala ning muudavad ürituste ajal liikumise oluliselt mugavamaks.
Ka lauluväljaku väravate ümberkujundamisel on pakutud lennukaid ideid ning mitmekülgseid funktsioone. Ühtse joonena saadab kõiki võistlustöid rahvussümbolite kasutamine, mis aitab minu hinnangul suurepäraselt siduda tervikuks laulupeod kui rahvusliku ärkamise ja vabadusiha väljenduse ning Tallinna Lauluväljaku kui laulva revolutsiooni aegse märgilise paiga.
Žürii arutelude järgselt jagame võistlustöid ka avalikkusega, et igaüks saaks soovi korral kaasa mõelda. Võidutöö, mis selgub veel käesoleval aastal, annab suuna lauluväljaku edasisele uuendamisele. Ikka selleks, et laulupeod ladusalt sujuks, koorilauljad siin end hästi tunneks, eriilmelisi üritusi saaks korraldada maailmatasemel ning jalutuskäigud oleksid nauditavad. Žürii järgmine koosolek ja arvatavasti ka võidutöö väljavalimine toimub 1. detsembril. | Urmo Saareoja: lauluväljaku uuendamise võistlustööd on ambitsioonikad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22. novembril kogunes žürii esimesele ühisele arutelule vaagimaks võistlustöid, mis esitati avalikule konkursile Tallinna lauluväljakule uue ruumilise terviklahenduse leidmiseks. Seitsme töö seast otsitakse neid juhtmotiive, millega liikuda lähitulevikus detailplaneeringu koostamise etappi. See oluline verstapost märgib üle kahe aasta kestnud eeltööd, millega jõuti konsensusele ootuste osas lauluväljaku uuendamisel.
Ka väga hea saab teha paremaks
Tallinna laululava valmis oma praegusel kujul 1960. aastal XV laulupeoks ning tänu arhitekt Alar Kotli lennukale visioonile oli tegemist arhitektuuriliselt tõeliselt uuendusliku nähtusega. Paljude toonaste peoliste mälestused väljendavad imestust selle ehitise ilu ja uudsuse üle, mis "justkui hõljuks õhus".
Arhitektuuriajaloolane ja kunstiakadeemia rektor Mart Kalm on Kotli loomingut uurides nentinud, et laululava võib pidada Hruštšovi sula kõige efektsemaks visuaalseks väljenduseks Eestis. Kuid Tallinna uudse laululava mõju ulatus juba toona kaugemale: nimelt ehitati samaaegselt ka Vilniuse laululava ning kasutati sealjuures samu ehitusjooniseid. Kes on Leedu pealinnas Vingise parki sattunud, teab seda sarnasust hästi. Mõistagi tekitas see olukord pahameelt ning eestlased ja leedukad vaidlesid ka selle üle, kes peaks saavutuse eest väärikama auraha teenima.
Tallinna laulukaar pole oma võlu kaotanud ka üle 60 aasta hiljem, sest väga paljude kontserdikorraldajate arvates on tegemist ühe parima akustikaga vabaõhu kontserdipaigaga meie regioonis. Seda kinnitab ka hiljutine koostöökogemus lõunanaabritega, kes uuendasid oma lauluväljakut, mis on tuntud kui Mežaparksi laululava, ning käisid just Eesti ekspertidega kogemusi vahetamas ning meie lauluväljaku kompleksi pikalt ja põhjalikult uurimas.
Vaatamata asjaolule, et lauluväljak on väga hinnatud kontserdipaik, tuleb tõdeda, et tehnilised ja logistilised lahendused on ajas jõudsalt arenenud. Samuti on kasvanud kontsertide ja muude ürituste vajadused edukaks korralduseks. Muidugi on kasutusele võetud uuendusi ning edukalt võõrustatud ka tehniliselt väga nõudlikke maailmakuulsaid esinejaid, kuid terviklikku lähenemist lauluväljaku ala kaasajastamiseks pole välja töötatud.
Lauluväljakut saab uuendada vaid koostöös
Tallinna Lauluväljaku kompleks on edukalt välja tulnud 1990. aastate ja ka sajandivahetuse segasest perioodist, mil rahapuudusele viidates seati küsimärgi alla laste- ja noorte laulupidude vajalikkus ning üldlaulupidugi oli tihti kriitikute hambus.
Professor Kristin Kuutma on kirjutanud, kuidas XXII üldlaulupeo eel, 1994. aastal, ei olnud taas vabaduse saavutanud Eestis ühislaulmine enam vastupanukultuuri osa ning levis skepsis, et laulupidude aeg ongi ümber saanud.
Võib aimata, et kui laulupidude traditsioon oleks toona hääbunud, juhtunuks sama ka Tallinna lauluväljakuga. Õnneks läks vastupidi ning pea kümme aastat hiljem tehtud põhjalik sotsioloogiline uuring kinnitas traditsiooni elujõulisust ning absoluutne enamus vastanutest (96 protsenti) pidas pidu oluliseks sündmuseks. Sellele oleme nüüd kinnituse saanud ka vaadates lauljate arvu pidevat kasvu laulupidudel: 1994. aastal 25 802, 2019. aastal aga juba 33 183. Publikust rääkimata.
Tulenevalt lauljate ja publiku arvu kasvust peab järele jõudma toetavate teenuste pakkumise võimekus. Laulupidu on oma mastaapsuses haaranud ka naaberkinnistuid, mis on praeguseks leidnud või leidmas uut funktsiooni elamumaana. Seega peab saama kõik vajalik lahendatud lauluväljaku enda territooriumil. Ruumi õnneks jagub, tervelt 23 hektarit. Laulupidude vahelisel ajal kasutatakse seda ruumi avaliku pargina ning erinevate ürituste korraldamise paigana ning seegi seab uuenemisele omad ootused.
"Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Kooriühing olid selles protsessis lauluväljakule ja Tallinna linnale väga konstruktiivseteks partneriteks."
Küllap on eriilmelised funktsioonid ühelt poolt ning teisalt sümbolobjekti staatus põhjusteks, miks senised katsed lauluväljaku uuendamiseks pole õnnestunud. Ideekonkursini jõudmiseks tehti üle kahe aasta eeltööd, mille käigus kaardistati detailselt osapoolte ootused. Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Kooriühing olid selles protsessis lauluväljakule ja Tallinna linnale väga konstruktiivseteks partneriteks.
Kiita tuleb ka valdkonna ettevõtjate pühendumist, kes varustasid meid parimate praktiliste teadmistega erasektorist. Arvukalt kohtumisi ning põhjalikke arutelusid andsid aga tulemuse, kus konsensuslikult sai paika lähteülesanne ideekonkursiks.
Ambitsioonikad võistlustööd
Žürii on esimest korda laekunud võistlustöid ühiselt arutanud ning veendunud, et suuremas osas on nende tase kõrge ning tööd ambitsioonikad. Kokkuvõtlikult oli võistlejate ülesandeks pakkuda välja ruumilisi lahendusi, kuidas lauluväljakul toimuvaid tegevusi toetada:
mõtestada liikuvuse, ligipääsude ja parkimisvajaduse küsimused;
siduda ala ümbritseva linnaruumiga;
luua terviklik maastikuarhitektuur ja esinduslikud väravaalad;
luua arhitektuurilahendus väiksema publikuarvuga kõlakojale-kontsertpaigale, külastuskeskuse hoonele ning Kadrioru parki viivale jalakäijate sillale;
pakkuda välja paindlik moodulsüsteem suurürituste toitlustuse korraldamiseks.
Täiendav arutelu seisab hindamiskomisjonil veel ees, kuid juba nüüd saab välja tuua, et võistlustöödes pöörati väga suurt tähelepanu liikumisteede kujundamisele, mis võimaldavad mitmekülgselt nautida roheala ning muudavad ürituste ajal liikumise oluliselt mugavamaks.
Ka lauluväljaku väravate ümberkujundamisel on pakutud lennukaid ideid ning mitmekülgseid funktsioone. Ühtse joonena saadab kõiki võistlustöid rahvussümbolite kasutamine, mis aitab minu hinnangul suurepäraselt siduda tervikuks laulupeod kui rahvusliku ärkamise ja vabadusiha väljenduse ning Tallinna Lauluväljaku kui laulva revolutsiooni aegse märgilise paiga.
Žürii arutelude järgselt jagame võistlustöid ka avalikkusega, et igaüks saaks soovi korral kaasa mõelda. Võidutöö, mis selgub veel käesoleval aastal, annab suuna lauluväljaku edasisele uuendamisele. Ikka selleks, et laulupeod ladusalt sujuks, koorilauljad siin end hästi tunneks, eriilmelisi üritusi saaks korraldada maailmatasemel ning jalutuskäigud oleksid nauditavad. Žürii järgmine koosolek ja arvatavasti ka võidutöö väljavalimine toimub 1. detsembril.
### Response:
Urmo Saareoja: lauluväljaku uuendamise võistlustööd on ambitsioonikad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arizona alistas poolfinaalis San Diego State'i 87:70. Kriisa viskas 32 mänguminuti jooksul 21 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 3/10, vabavisked 6/6), andis viis resultatiivset söötu, võttis neli lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike. Negatiivse poole peale jäid viis pallikaotust, vahendab Delfi.
Kriisa oli koos Courtney Ramey'ga (21p) oma klubi resultatiivseim.
Veesaar mängis 11 minutit ning kogus selle ajaga kaks punkti (kahesed 1/2), ühe lauapalli ja ühe vaheltlõike.
Arizona kohtub finaalis, mis peetakse juba eeloleval ööl, Creighton Bluejaysiga.
Big shot @KerrKriisa has our last seven points as we continue to extend the lead
@espn pic.twitter.com/VCxY52QD3Z
— Arizona Basketball (@ArizonaMBB) November 23, 2022 | Kriisa suurepärane mäng vedas Arizona Hawaii turniiril finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arizona alistas poolfinaalis San Diego State'i 87:70. Kriisa viskas 32 mänguminuti jooksul 21 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 3/10, vabavisked 6/6), andis viis resultatiivset söötu, võttis neli lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike. Negatiivse poole peale jäid viis pallikaotust, vahendab Delfi.
Kriisa oli koos Courtney Ramey'ga (21p) oma klubi resultatiivseim.
Veesaar mängis 11 minutit ning kogus selle ajaga kaks punkti (kahesed 1/2), ühe lauapalli ja ühe vaheltlõike.
Arizona kohtub finaalis, mis peetakse juba eeloleval ööl, Creighton Bluejaysiga.
Big shot @KerrKriisa has our last seven points as we continue to extend the lead
@espn pic.twitter.com/VCxY52QD3Z
— Arizona Basketball (@ArizonaMBB) November 23, 2022
### Response:
Kriisa suurepärane mäng vedas Arizona Hawaii turniiril finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ettevõtjate hinnangul on eelnõu näol tegemist ülereguleerimisega, rikutud on hea õigusloome põhimõtteid ning on olulisi puudujääke mõjuanalüüsis. Arusaamatu on ka see, miks toimub eelnõu menetlemine kiireloomulisena," ütles koda kolmapäeval saadetud pressiteates.
HTM-i koostatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami, digiplatvormi kaudu töötavate isikute ja taksojuhtide keelenõudeid.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts selgitas, et üldreeglina peab igale seaduseelnõule eelnema väljatöötamiskavatsus, aga antud eelnõule ei ole seda koostatud, kuna eelnõu on kiireloomuline. "Ministeerium on kiireloomulisust põhjendanud ühiskonnas toimunud arengutega ning suure survega avaliku ruumi võõrkeelestumisele. Selline põhjendus on väga üldine ning seletuskirjast puuduvad sisulised argumendid ja põhjendused, mis õigustavad väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmist," ütles Palts ning lisas, et hetkel on ühiskonnas tunduvalt suuremaid ja olulisemaid probleeme, mis vajavad kiireid lahendusi.
"Eesti keele säilimine ning selle korrektne kasutamine on tähtis, kuid hetkel tuleb fookuses hoida majanduse jätkusuutlikkust ja ettevõtjaid, kelle peamisteks murekohtadeks on kasvavad tööjõukulud, kõrged elektrihinnad ja kõrge inflatsioon," märkis Palts. | Kaubandus-tööstuskoda tahab peatada keeleseaduse muutmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ettevõtjate hinnangul on eelnõu näol tegemist ülereguleerimisega, rikutud on hea õigusloome põhimõtteid ning on olulisi puudujääke mõjuanalüüsis. Arusaamatu on ka see, miks toimub eelnõu menetlemine kiireloomulisena," ütles koda kolmapäeval saadetud pressiteates.
HTM-i koostatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami, digiplatvormi kaudu töötavate isikute ja taksojuhtide keelenõudeid.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts selgitas, et üldreeglina peab igale seaduseelnõule eelnema väljatöötamiskavatsus, aga antud eelnõule ei ole seda koostatud, kuna eelnõu on kiireloomuline. "Ministeerium on kiireloomulisust põhjendanud ühiskonnas toimunud arengutega ning suure survega avaliku ruumi võõrkeelestumisele. Selline põhjendus on väga üldine ning seletuskirjast puuduvad sisulised argumendid ja põhjendused, mis õigustavad väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmist," ütles Palts ning lisas, et hetkel on ühiskonnas tunduvalt suuremaid ja olulisemaid probleeme, mis vajavad kiireid lahendusi.
"Eesti keele säilimine ning selle korrektne kasutamine on tähtis, kuid hetkel tuleb fookuses hoida majanduse jätkusuutlikkust ja ettevõtjaid, kelle peamisteks murekohtadeks on kasvavad tööjõukulud, kõrged elektrihinnad ja kõrge inflatsioon," märkis Palts.
### Response:
Kaubandus-tööstuskoda tahab peatada keeleseaduse muutmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeva õhtul kogunesid Tsooru rahvamajas Antsla, Rõuge ja Võru valla volikogu liikmed ning mures kohalikud, et tutvuda kaitseministeeriumi plaaniga, mis näeb ette Nursipalu harjutusväljaku märkimisväärset suurendamist. Planeeritav harjutusväljak suureneb praeguse võrreldes enam kui kolm korda ning võtab enda alla üle 9000 hektari Võrumaast.
Kogu senine protsess on olnud pehmelt öeldes hämmastav. Üks oli aga vähemalt minu jaoks selge: nii palju riigi- ja aumehelikkust peab kaitseminister Hanno Pevkuril ikka olema, et õhtut vabandusega alustada.
Miks vabandusega? Aga seetõttu, et kaitseministeeriumi poolt õhku visatud abstraktsed infokillud potentsiaalselt laiendamisest on viimase kuu ajaga päädinud nii mõnegi kohaliku jaoks südamerütmihäirete ning ohtlikult kõrge vererõhuga, rääkimata suurest stressist ning magamata öödest. Võib ainult ette kujutada, mida tunnevad inimesed, kes kuulevad siit-sealt pidevalt kuulujutte, et oma kodust tuleb ilmselt välja kolida.
Sellise teadmatuse leevendamiseks ei teinud kaitseministeerium kuni esmaspäeva õhtuni mitte midagi, ehkki meedia oli kõlakaid täis ja tundub, et juba ammu plaanidega kursis.
Ma pole kindel, et kaitseministeerium ise üldse annab endale aru, millise kommunikatsiooniämbriga nad hakkama on saanud. Selmet sirge seljaga öelda, et protsessi on valest otsast alustatud, rääkis Pevkur (mulle tundub, et tõsimeeli) sellest, kuidas ta tuli Tsooru avatud südamega ning peab oluliseks kohalike kaasamist. Absurd!
21 harjutusväljaku alale jäävat majapidamist on jäämäe tipp
Otseselt mõjutab Nursipalu harjutusväljaku mastaapne laiendamine 21 perekonda, kes on sunnitud oma kodudest välja kolima. Loomulikult on selline asjade käik neile inimestele tragöödia, aga kaitseministeeriumi plaani mõju on oluliselt laiem.
Võru on unikaalne maakond, kus kohtuvad kaks kultuuriruumi ning mille märksõnadeks nii kohalike kui ka turistide jaoks on rahu, vaikus, kogukond, traditsioonid ning looduslik ilu.
"Harjutusväljaku suurendamine mõjub negatiivselt piirkonna ettevõtlusele, seda eriti Võru maakonnale olulises turismisektoris."
Kavandatava polügooni mürareostus levib kümnete kilomeetrite kaugusele mõjutades otseselt tuhandeid inimesi, kodu- ning metsloomi. Harjutusväljaku suurendamine mõjub negatiivselt piirkonna ettevõtlusele, seda eriti Võru maakonnale olulises turismisektoris, aga ka muudes valdkondades, muudab Võrumaa oluliselt vähematraktiivseks sihtkohaks potentsiaalsetele uutele elanikele ning võimendab veelgi ääremaastumist ja elutähtsate teenuste piirkonnast kadumist.
Kirsina tordil kavandatakse harjutusväljak Karula Rahvuspargi vahetusse lähetusse. Siinkohal jääb isegi sõna "absurd" liiga pehmeks.
Harjutusväljaku laiendamine lõhnab kui odav valimispropaganda
Mitte keegi ei vaidle vastu, et julgeolekuolukord Eestis on tuntavalt muutunud ning selge on see, et just julgeolek mängib eelolevatel riigikogu valimistel põhirolli. Pevkur ei ole rumal mees ning näeb siin selgelt potentsiaalseid lisahääli Reformierakonnale, sest kes see ikka julgeks väidelda teesiga, et Eesti kaitsevõimet on vaja parandada.
Paraku on kogu selles protsessis unustatud elementaarne kaasamine ja empaatia. Salatsedes ning teadlikult kiirustades (on ju valimised kohe-kohe ukse ees) käima lükatud protsess ei tee au ei Pevkurile endale ega meie riigile laiemalt. Sajad ja sajad kodanikud tunnevad, et riik on neid reetnud ning antud kaasus kinnistab veelgi arusaama, et kõik, mis toimub Tallinnast ja Tartust väljaspool, on meie riigivõimule irrelevantne.
Lähiajal selgub, kuidas asjad edasi lähevad, aga üks on selge: suurem osa võrumaalastest on antud plaani vastu ning lihtsalt niisama oma kaunist kodukanti kellelegi ära "ei kingita". Seda ei peakski tegema. Seda ei tohigi teha! | Kaspar Kurve: Nursipalu laiendamise negatiivne mõju Võrumaale on hoomamatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeva õhtul kogunesid Tsooru rahvamajas Antsla, Rõuge ja Võru valla volikogu liikmed ning mures kohalikud, et tutvuda kaitseministeeriumi plaaniga, mis näeb ette Nursipalu harjutusväljaku märkimisväärset suurendamist. Planeeritav harjutusväljak suureneb praeguse võrreldes enam kui kolm korda ning võtab enda alla üle 9000 hektari Võrumaast.
Kogu senine protsess on olnud pehmelt öeldes hämmastav. Üks oli aga vähemalt minu jaoks selge: nii palju riigi- ja aumehelikkust peab kaitseminister Hanno Pevkuril ikka olema, et õhtut vabandusega alustada.
Miks vabandusega? Aga seetõttu, et kaitseministeeriumi poolt õhku visatud abstraktsed infokillud potentsiaalselt laiendamisest on viimase kuu ajaga päädinud nii mõnegi kohaliku jaoks südamerütmihäirete ning ohtlikult kõrge vererõhuga, rääkimata suurest stressist ning magamata öödest. Võib ainult ette kujutada, mida tunnevad inimesed, kes kuulevad siit-sealt pidevalt kuulujutte, et oma kodust tuleb ilmselt välja kolida.
Sellise teadmatuse leevendamiseks ei teinud kaitseministeerium kuni esmaspäeva õhtuni mitte midagi, ehkki meedia oli kõlakaid täis ja tundub, et juba ammu plaanidega kursis.
Ma pole kindel, et kaitseministeerium ise üldse annab endale aru, millise kommunikatsiooniämbriga nad hakkama on saanud. Selmet sirge seljaga öelda, et protsessi on valest otsast alustatud, rääkis Pevkur (mulle tundub, et tõsimeeli) sellest, kuidas ta tuli Tsooru avatud südamega ning peab oluliseks kohalike kaasamist. Absurd!
21 harjutusväljaku alale jäävat majapidamist on jäämäe tipp
Otseselt mõjutab Nursipalu harjutusväljaku mastaapne laiendamine 21 perekonda, kes on sunnitud oma kodudest välja kolima. Loomulikult on selline asjade käik neile inimestele tragöödia, aga kaitseministeeriumi plaani mõju on oluliselt laiem.
Võru on unikaalne maakond, kus kohtuvad kaks kultuuriruumi ning mille märksõnadeks nii kohalike kui ka turistide jaoks on rahu, vaikus, kogukond, traditsioonid ning looduslik ilu.
"Harjutusväljaku suurendamine mõjub negatiivselt piirkonna ettevõtlusele, seda eriti Võru maakonnale olulises turismisektoris."
Kavandatava polügooni mürareostus levib kümnete kilomeetrite kaugusele mõjutades otseselt tuhandeid inimesi, kodu- ning metsloomi. Harjutusväljaku suurendamine mõjub negatiivselt piirkonna ettevõtlusele, seda eriti Võru maakonnale olulises turismisektoris, aga ka muudes valdkondades, muudab Võrumaa oluliselt vähematraktiivseks sihtkohaks potentsiaalsetele uutele elanikele ning võimendab veelgi ääremaastumist ja elutähtsate teenuste piirkonnast kadumist.
Kirsina tordil kavandatakse harjutusväljak Karula Rahvuspargi vahetusse lähetusse. Siinkohal jääb isegi sõna "absurd" liiga pehmeks.
Harjutusväljaku laiendamine lõhnab kui odav valimispropaganda
Mitte keegi ei vaidle vastu, et julgeolekuolukord Eestis on tuntavalt muutunud ning selge on see, et just julgeolek mängib eelolevatel riigikogu valimistel põhirolli. Pevkur ei ole rumal mees ning näeb siin selgelt potentsiaalseid lisahääli Reformierakonnale, sest kes see ikka julgeks väidelda teesiga, et Eesti kaitsevõimet on vaja parandada.
Paraku on kogu selles protsessis unustatud elementaarne kaasamine ja empaatia. Salatsedes ning teadlikult kiirustades (on ju valimised kohe-kohe ukse ees) käima lükatud protsess ei tee au ei Pevkurile endale ega meie riigile laiemalt. Sajad ja sajad kodanikud tunnevad, et riik on neid reetnud ning antud kaasus kinnistab veelgi arusaama, et kõik, mis toimub Tallinnast ja Tartust väljaspool, on meie riigivõimule irrelevantne.
Lähiajal selgub, kuidas asjad edasi lähevad, aga üks on selge: suurem osa võrumaalastest on antud plaani vastu ning lihtsalt niisama oma kaunist kodukanti kellelegi ära "ei kingita". Seda ei peakski tegema. Seda ei tohigi teha!
### Response:
Kaspar Kurve: Nursipalu laiendamise negatiivne mõju Võrumaale on hoomamatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasele veerandajale mindi Fenerbahce 19-punktilises eduseisus, aga Monaco suutis vahe ühepunktiliseks vähendada, kui normaalaega oli mängida veel 42 sekundit. Nigel Hayes-Davise vabavisked viisid Fenerbahce taas kolme punktiga ette, kuid sellele vastas omakorda täpsete vabavisetega Jordan Loyd, kui mängida oli 12 sekundit ja vahe oli jälle vaid üks punkt. Seejärel oli vabaviskejoonel täpne Marko Guduric, viies Fenerbahce 96:93 ette. Lõpusekundeil eksis Mike James kolmepunktiviskel ja nii võttis Fenerbahce enda hooaja kaheksanda võidu ja jätkab kindla liidrina.
Fenerbahce parim oli Hayes-Davis 21 punktiga, Nick Calathes lisas 15 punkti. Monaco resultatiivseim oli Loyd 18 punktiga, Jamesi arvele jäi 17 punkti
Teine Istanbuli klubi, tiitlikaitsja Anadolu Efes alistas võõrsil Milano Olimpia koguni 80:51. Pärast tasavägist avapoolaega domineeris Anadolu Efes täielikult teist poolaega, kui kolmas veerandaeg võideti 21:7 ja neljas 25:10.
Võitjatele tõi Will Clyburn 24 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Milano parim oli Naz Mitrou-Long kümne punktiga.
Madridi Real teenis neljanda järjestikuse võidu, alistades võõrsil 80:73 Valencia. Dznan Musa püstitas uue karjääri punktirekordi, tuues Realile 28 punkti. Gabriel Deck lisas 16 punkti ja võttis kümme lauapalli. Valencia parim oli Sam van Rossom 17 punktiga.
Tulemused:
Barcelona – Partizan 79:68
Milano Olimpia – Anadolu Efes 51:80
Valencia – Madridi Real 73:80
Tel Avivi Maccabi – Olympiakos 90:84
Berliini Alba – Belgradi Crvena zvezda 84:88 la.
Monaco – Fenerbahce 93:96 | Euroliiga: liider Fenerbahce võttis järjekordse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasele veerandajale mindi Fenerbahce 19-punktilises eduseisus, aga Monaco suutis vahe ühepunktiliseks vähendada, kui normaalaega oli mängida veel 42 sekundit. Nigel Hayes-Davise vabavisked viisid Fenerbahce taas kolme punktiga ette, kuid sellele vastas omakorda täpsete vabavisetega Jordan Loyd, kui mängida oli 12 sekundit ja vahe oli jälle vaid üks punkt. Seejärel oli vabaviskejoonel täpne Marko Guduric, viies Fenerbahce 96:93 ette. Lõpusekundeil eksis Mike James kolmepunktiviskel ja nii võttis Fenerbahce enda hooaja kaheksanda võidu ja jätkab kindla liidrina.
Fenerbahce parim oli Hayes-Davis 21 punktiga, Nick Calathes lisas 15 punkti. Monaco resultatiivseim oli Loyd 18 punktiga, Jamesi arvele jäi 17 punkti
Teine Istanbuli klubi, tiitlikaitsja Anadolu Efes alistas võõrsil Milano Olimpia koguni 80:51. Pärast tasavägist avapoolaega domineeris Anadolu Efes täielikult teist poolaega, kui kolmas veerandaeg võideti 21:7 ja neljas 25:10.
Võitjatele tõi Will Clyburn 24 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Milano parim oli Naz Mitrou-Long kümne punktiga.
Madridi Real teenis neljanda järjestikuse võidu, alistades võõrsil 80:73 Valencia. Dznan Musa püstitas uue karjääri punktirekordi, tuues Realile 28 punkti. Gabriel Deck lisas 16 punkti ja võttis kümme lauapalli. Valencia parim oli Sam van Rossom 17 punktiga.
Tulemused:
Barcelona – Partizan 79:68
Milano Olimpia – Anadolu Efes 51:80
Valencia – Madridi Real 73:80
Tel Avivi Maccabi – Olympiakos 90:84
Berliini Alba – Belgradi Crvena zvezda 84:88 la.
Monaco – Fenerbahce 93:96
### Response:
Euroliiga: liider Fenerbahce võttis järjekordse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm inimest neljast elab samas maakonnas, kus kümme aastat tagasi, ja kaks kolmandikku elab samas omavalitsuses. Kõige vähem on muutunud Ida-Virumaa rahvastik, mille elanikest 83 protsenti elas samas maakonnas ka eelmise loenduse ajal 2011. aastal. Kõige rohkem on aga muutunud Läänemaa rahvastik, kellest samas maakonnas elas 73 protsenti, teatas statistikaamet.
Kui vaadata rahvastikumuutusi kohaliku omavalitsuse tasemel, jääb silma, et ainult 45 protsenti Rae valla elanikest elas samas vallas ka kümme aastat tagasi – see on riigi madalaim näitaja. Kõrgeim näitaja on Narva linnas, mille rahvastikust 82 protsenti on jäänud samaks.
"Üldiselt on trend selge – Ida-Virumaa linnade rahvastik on kõige püsivam, mis ennekõike tähendab, et uusi inimesi lisandub vähe, seda nii sündide kui sisserände arvelt. Rahvastik on muutunud ennekõike neis omavalitsustes, kus on suur sisseränne ja noor elanikkond ehk Tallinna ja Tartu ümbruse vallad," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.
Kümme aastat tagasi elas Eestis 84 protsenti praegustest elanikest
2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84 protsenti elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, aga märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.
"Rahvaloenduse rände ja teise elukoha andmed keskenduvad viimase kümne aasta sise- ja sisserändele. Tulemused annavad selguse sellest, kuhu ja kui paljud inimesed on kolinud Eesti sees ning kes ja kui palju on kümne aasta jooksul Eestisse kolinud," selgitas Trasberg.
Nii 2011. kui ka 2021. aasta loendusel osales 1,10 miljonit inimest ehk 82,4 protsenti neist, kes 2021. aastal Eestis elasid. Lisaks on 1,5 protsendi elanike kohta teada, et nad elasid Eestis ka eelmise loenduse ajal, kuid ei osalenud selles. Seega elas praegustest elanikest 83,9 protsenti Eestis ka kümme aastat tagasi.
Ülejäänud rahvastikust 5,2 protsenti elas eelmise loenduse ajal välismaal, 10,6 protsenti polnud veel sündinud ning 0,4 protsendi kohta info puudub.
"Võrreldes viimast kümmet aastat 2000. ja 2011. aasta loenduste vahelise perioodiga, on nende inimeste osakaal, kes elasid Eestis kahe järjestikuse loenduse ajal, vähenenud kahe protsendipunkti võrra. Siit võib järeldada, et nii välismaale kui ka välismaalt Eestisse kolitakse nüüd rohkem kui varem," sõnas Trasberg.
Riigisiseselt rännatakse vähem, välismaalt saabunute arv on aga mitmekordistunud
Kümme aastat tagasi elas praegusest erinevas maakonnas 93 400 inimest ehk seitse protsenti rahvastikust. See on väiksem arv kui 2011. aastal, kui 112 500 inimest (8,7 protsenti) oli kahe loenduse vahel maakonda vahetanud. 36 400 inimest kolis mõnest maakonnast Harjumaale ja 23 800 Harjumaalt mõnda teise maakonda. Ülejäänud kolimised olid muude maakondade vahel.
Siserände arvelt kaotas kõige rohkem elanikke Ida-Virumaa, kust mõnda teise maakonda lahkus 4900 inimest rohkem kui asemele saabus. 80 protsenti Ida-Virumaa siserändajatest rändas Harjumaale, mis on kõrgeim osakaal maakondade arvestuses.
5,2 protsenti rahvastikust ehk 68 600 inimest elas eelmise loenduse ajal välismaal, neist 15 200 ehk 22 protsenti olid rahvuselt eestlased. 2011. aastal oli neid, kes eelneva (2000. aasta) loenduse ajal välismaal elasid, 11 300 ehk 0,9 protsenti toonasest elanikkonnast. "Seega on välismaalt saabunute arv ja osakaal kahe perioodi võrdluses mitmekordistunud. Koos nendega, kes küll osalesid eelmisel loendusel, kuid on vahepealsel ajal välismaal elanud, on peale eelmist loendust välisrändes osalenud 107 500 inimest. Neist 41 600 ehk 39 protsenti olid rahvuselt eestlased. Kokku elab Eestis 285 000 inimest, kes on kunagi välisriigis elanud," selgitas Trasberg
Tullakse peamiselt Euroopast
Rahvaloenduse andmed näitavad, et Eestisse rännatakse sisse valdavalt teistest Euroopa riikidest. Pooled sisserännanutest on Eesti kodakondsed ning neist omakorda enam kui pooled on lähtunud Soomest, aga lisaks tullakse ka Suurbritanniast ja Venemaalt.
Muust kodakondsusest tulijate seas on kõige rohkem sisse rännanuid Ukraina (10,8 protsenti) ja Vene kodakondseid (9,3 protsenti).
Aga võrreldes eelmiste loendustega on oluliselt suurenenud muude rahvuste osakaal sisserändajate hulgas. "Ehkki eraldi võetuna vähearvukad, on muude rahvuste – kes siinkohal on kõik peale eestlaste, venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste ja soomlaste – koondosakaal 17 protsenti (enne 11 protsenti). Eri rahvuste arv Eestis on kasvanud 180-st 211-ni ehk sisserändavate rahvuste koondpilt on võrreldes varasemaga märksa rahvusvahelisem," ütles Trasberg.
Välismaalt rännati peamiselt linnadesse. Tallinnas, kus muidu elab kolmandik Eesti rahvastikust, elab 48 protsenti viimase kümne aasta jooksul sisserännanutest. Rahvuse järgi mitte-eestlastest sisserännanutest elab Tallinnas lausa 60 protsenti. Välisrändes osalenutest olid 60 protsenti mehed ja 40 protsenti naised.
120 000 elanikul on ka teine elukoht
Lisaks püsielukohale on üheksal protsendil Eesti elanikest ka teine elukoht, milleks on eluruum, millega isik ise või tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul seotud olid, kuid kus nad alaliselt ei elanud.
Teist elukohta Eestis omas 93 000 inimest ja välismaal 27 000 inimest. Kõige sagedasem teise elukoha välisriik on Soome, kus asub enam kui pool välismaistest teistest elukohtadest. Eesti-siseselt on teised elukohad jagunenud umbes pooleks – ühtedel on püsielukoht samas maakonnas, teistel mõnes muus maakonnas. Teise elukoha omamine on meeste hulgas levinum kui naiste hulgas – vastavalt 10 protsenti ja kaheksa protsenti. Välismaal on teine elukoht 2,9 protsendil meestest ja 1,2 protsendil naistest.
Rahvaloenduse andmed on 31. detsembri 2021 seisuga ning ei kajasta seetõttu Ukraina sõjapõgenikke. | Eesti kõige püsivam rahvastik on Ida-Virumaal, pooled sisserännanutest elavad Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm inimest neljast elab samas maakonnas, kus kümme aastat tagasi, ja kaks kolmandikku elab samas omavalitsuses. Kõige vähem on muutunud Ida-Virumaa rahvastik, mille elanikest 83 protsenti elas samas maakonnas ka eelmise loenduse ajal 2011. aastal. Kõige rohkem on aga muutunud Läänemaa rahvastik, kellest samas maakonnas elas 73 protsenti, teatas statistikaamet.
Kui vaadata rahvastikumuutusi kohaliku omavalitsuse tasemel, jääb silma, et ainult 45 protsenti Rae valla elanikest elas samas vallas ka kümme aastat tagasi – see on riigi madalaim näitaja. Kõrgeim näitaja on Narva linnas, mille rahvastikust 82 protsenti on jäänud samaks.
"Üldiselt on trend selge – Ida-Virumaa linnade rahvastik on kõige püsivam, mis ennekõike tähendab, et uusi inimesi lisandub vähe, seda nii sündide kui sisserände arvelt. Rahvastik on muutunud ennekõike neis omavalitsustes, kus on suur sisseränne ja noor elanikkond ehk Tallinna ja Tartu ümbruse vallad," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.
Kümme aastat tagasi elas Eestis 84 protsenti praegustest elanikest
2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84 protsenti elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, aga märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.
"Rahvaloenduse rände ja teise elukoha andmed keskenduvad viimase kümne aasta sise- ja sisserändele. Tulemused annavad selguse sellest, kuhu ja kui paljud inimesed on kolinud Eesti sees ning kes ja kui palju on kümne aasta jooksul Eestisse kolinud," selgitas Trasberg.
Nii 2011. kui ka 2021. aasta loendusel osales 1,10 miljonit inimest ehk 82,4 protsenti neist, kes 2021. aastal Eestis elasid. Lisaks on 1,5 protsendi elanike kohta teada, et nad elasid Eestis ka eelmise loenduse ajal, kuid ei osalenud selles. Seega elas praegustest elanikest 83,9 protsenti Eestis ka kümme aastat tagasi.
Ülejäänud rahvastikust 5,2 protsenti elas eelmise loenduse ajal välismaal, 10,6 protsenti polnud veel sündinud ning 0,4 protsendi kohta info puudub.
"Võrreldes viimast kümmet aastat 2000. ja 2011. aasta loenduste vahelise perioodiga, on nende inimeste osakaal, kes elasid Eestis kahe järjestikuse loenduse ajal, vähenenud kahe protsendipunkti võrra. Siit võib järeldada, et nii välismaale kui ka välismaalt Eestisse kolitakse nüüd rohkem kui varem," sõnas Trasberg.
Riigisiseselt rännatakse vähem, välismaalt saabunute arv on aga mitmekordistunud
Kümme aastat tagasi elas praegusest erinevas maakonnas 93 400 inimest ehk seitse protsenti rahvastikust. See on väiksem arv kui 2011. aastal, kui 112 500 inimest (8,7 protsenti) oli kahe loenduse vahel maakonda vahetanud. 36 400 inimest kolis mõnest maakonnast Harjumaale ja 23 800 Harjumaalt mõnda teise maakonda. Ülejäänud kolimised olid muude maakondade vahel.
Siserände arvelt kaotas kõige rohkem elanikke Ida-Virumaa, kust mõnda teise maakonda lahkus 4900 inimest rohkem kui asemele saabus. 80 protsenti Ida-Virumaa siserändajatest rändas Harjumaale, mis on kõrgeim osakaal maakondade arvestuses.
5,2 protsenti rahvastikust ehk 68 600 inimest elas eelmise loenduse ajal välismaal, neist 15 200 ehk 22 protsenti olid rahvuselt eestlased. 2011. aastal oli neid, kes eelneva (2000. aasta) loenduse ajal välismaal elasid, 11 300 ehk 0,9 protsenti toonasest elanikkonnast. "Seega on välismaalt saabunute arv ja osakaal kahe perioodi võrdluses mitmekordistunud. Koos nendega, kes küll osalesid eelmisel loendusel, kuid on vahepealsel ajal välismaal elanud, on peale eelmist loendust välisrändes osalenud 107 500 inimest. Neist 41 600 ehk 39 protsenti olid rahvuselt eestlased. Kokku elab Eestis 285 000 inimest, kes on kunagi välisriigis elanud," selgitas Trasberg
Tullakse peamiselt Euroopast
Rahvaloenduse andmed näitavad, et Eestisse rännatakse sisse valdavalt teistest Euroopa riikidest. Pooled sisserännanutest on Eesti kodakondsed ning neist omakorda enam kui pooled on lähtunud Soomest, aga lisaks tullakse ka Suurbritanniast ja Venemaalt.
Muust kodakondsusest tulijate seas on kõige rohkem sisse rännanuid Ukraina (10,8 protsenti) ja Vene kodakondseid (9,3 protsenti).
Aga võrreldes eelmiste loendustega on oluliselt suurenenud muude rahvuste osakaal sisserändajate hulgas. "Ehkki eraldi võetuna vähearvukad, on muude rahvuste – kes siinkohal on kõik peale eestlaste, venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste ja soomlaste – koondosakaal 17 protsenti (enne 11 protsenti). Eri rahvuste arv Eestis on kasvanud 180-st 211-ni ehk sisserändavate rahvuste koondpilt on võrreldes varasemaga märksa rahvusvahelisem," ütles Trasberg.
Välismaalt rännati peamiselt linnadesse. Tallinnas, kus muidu elab kolmandik Eesti rahvastikust, elab 48 protsenti viimase kümne aasta jooksul sisserännanutest. Rahvuse järgi mitte-eestlastest sisserännanutest elab Tallinnas lausa 60 protsenti. Välisrändes osalenutest olid 60 protsenti mehed ja 40 protsenti naised.
120 000 elanikul on ka teine elukoht
Lisaks püsielukohale on üheksal protsendil Eesti elanikest ka teine elukoht, milleks on eluruum, millega isik ise või tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul seotud olid, kuid kus nad alaliselt ei elanud.
Teist elukohta Eestis omas 93 000 inimest ja välismaal 27 000 inimest. Kõige sagedasem teise elukoha välisriik on Soome, kus asub enam kui pool välismaistest teistest elukohtadest. Eesti-siseselt on teised elukohad jagunenud umbes pooleks – ühtedel on püsielukoht samas maakonnas, teistel mõnes muus maakonnas. Teise elukoha omamine on meeste hulgas levinum kui naiste hulgas – vastavalt 10 protsenti ja kaheksa protsenti. Välismaal on teine elukoht 2,9 protsendil meestest ja 1,2 protsendil naistest.
Rahvaloenduse andmed on 31. detsembri 2021 seisuga ning ei kajasta seetõttu Ukraina sõjapõgenikke.
### Response:
Eesti kõige püsivam rahvastik on Ida-Virumaal, pooled sisserännanutest elavad Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurbritannia saadab Ukrainale helikopterid Sea King. Need kopterid moodustavad osa uuest sõjalise toetuse paketist, mis sisaldab ka laskemoona. Kokku tarnib Suurbritannia kolm helikopterit ja esimene kopter on juba Ukrainas, vahendas The Times.
USA on varem Ukrainasse saatnud 20 helikopterit Mi-17. Suurbritannia on Ukrainale varem andnud õhutõrjerakette ja droone.
Sea Kingi helikoptereid enam ei toodeta, kuid üks selline kopter maksab umbes kuus miljonit eurot. Kopterit saab kasutada nii päästemissioonidel kui ka luuretegevuses. Suurbritannia kasutas neid helikoptereid ka Falklandi sõjas.
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace kohtub Norras Euroopa kaitseministritega. Suurbritannia võõrustab lennukikandja HMS Queen Elizabeth pardal ministreid 12 Euroopa riigist.
HMS Queen Elizabeth on Suurbritannia suurim sõjalaev ja see on praegu ankrus Oslos. Lennukikandja sõidab edasi Arktikasse, kus see osaleb õppustel. | Suurbritannia saadab Ukrainale kolm helikopterit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurbritannia saadab Ukrainale helikopterid Sea King. Need kopterid moodustavad osa uuest sõjalise toetuse paketist, mis sisaldab ka laskemoona. Kokku tarnib Suurbritannia kolm helikopterit ja esimene kopter on juba Ukrainas, vahendas The Times.
USA on varem Ukrainasse saatnud 20 helikopterit Mi-17. Suurbritannia on Ukrainale varem andnud õhutõrjerakette ja droone.
Sea Kingi helikoptereid enam ei toodeta, kuid üks selline kopter maksab umbes kuus miljonit eurot. Kopterit saab kasutada nii päästemissioonidel kui ka luuretegevuses. Suurbritannia kasutas neid helikoptereid ka Falklandi sõjas.
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace kohtub Norras Euroopa kaitseministritega. Suurbritannia võõrustab lennukikandja HMS Queen Elizabeth pardal ministreid 12 Euroopa riigist.
HMS Queen Elizabeth on Suurbritannia suurim sõjalaev ja see on praegu ankrus Oslos. Lennukikandja sõidab edasi Arktikasse, kus see osaleb õppustel.
### Response:
Suurbritannia saadab Ukrainale kolm helikopterit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Laura Põld ja Andres Tolts esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust.
Põllu ja Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates vormides omavahel suhtlevad.
"Ühised jooned, jääkaru ja elevant" jääb Kogo galeriis avatuks kuni 28. jaanuarini.
Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. | Kogo galeriis avatakse Laura Põllu ja Andres Toltsi näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Laura Põld ja Andres Tolts esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust.
Põllu ja Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates vormides omavahel suhtlevad.
"Ühised jooned, jääkaru ja elevant" jääb Kogo galeriis avatuks kuni 28. jaanuarini.
Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt.
### Response:
Kogo galeriis avatakse Laura Põllu ja Andres Toltsi näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti liiga hooaega suurepäraselt alustanud TalTech/Tradehouse püsib ainsana kaotuseta, olles võitnud kõik seitse senitoimunud mängu ja kogunud 20 punkti. Esikohal paikneb Jonavos Aušrine, kellel on kaheksa mänguga koos 22 punkti, vahendab volley.ee.
TalTech ja Aušrine võivad kohad vahetada juba kolmapäeval, kui TalTechil õnnestub Võru Spordikeskuses võita kodust konkurenti Barrus/Võru Võrkpalliklubi. Kohtumine algab kolmapäeval kell 18.
Nädalavahetusel toimub Balti liigas kaks vastasseisu, milles mõlemas on osaline turniiritabeli kaheksas naiskond Audentese SG/Noortekoondis. Laupäeval kell 18 mängib Audentese SG/Noortekoondis võõrsil kaks kohta kõrgemal asuva VK Jelgavaga ja pühapäeval kell 16 samuti võõral väljakul viimasel kohal paikneva SUFA klubs/DU-ga. | TalTech/Tradehouse läheb Võrus püüdma tabelijuhi kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti liiga hooaega suurepäraselt alustanud TalTech/Tradehouse püsib ainsana kaotuseta, olles võitnud kõik seitse senitoimunud mängu ja kogunud 20 punkti. Esikohal paikneb Jonavos Aušrine, kellel on kaheksa mänguga koos 22 punkti, vahendab volley.ee.
TalTech ja Aušrine võivad kohad vahetada juba kolmapäeval, kui TalTechil õnnestub Võru Spordikeskuses võita kodust konkurenti Barrus/Võru Võrkpalliklubi. Kohtumine algab kolmapäeval kell 18.
Nädalavahetusel toimub Balti liigas kaks vastasseisu, milles mõlemas on osaline turniiritabeli kaheksas naiskond Audentese SG/Noortekoondis. Laupäeval kell 18 mängib Audentese SG/Noortekoondis võõrsil kaks kohta kõrgemal asuva VK Jelgavaga ja pühapäeval kell 16 samuti võõral väljakul viimasel kohal paikneva SUFA klubs/DU-ga.
### Response:
TalTech/Tradehouse läheb Võrus püüdma tabelijuhi kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See idee, et tugevdada eesti keele positsiooni avalikus ruumis, tugevdada eesti keele positsiooni teabekeelena, suhtluskeelena – see on meie arvates kindlasti väga vajalik. Ettepanekud, mis nüüd keeleseaduse muudatusega on ette nähtud teha, peaksid sellele kõigele kaasa aitama," ütles Klaas-Lang ERR-ile.
Ministeerium on varem põhjendanud keeleseaduse muudatusi sooviga tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ja suurendada ka eesti keele nähtavust-kuuldavust avalikus ruumis. Eelmisel nädalal partneritele arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu puudutab muuhulgas toidukullerite keelenõudeid, kaubanduskeskuste audioreklaami, aga samuti avalik-õiguslike asutuste eestikeelset asjaajamist.
Klaas-Langi sõnul tervitas keelenõukogu näiteks seadusemuudatust, mille järgi ei pea alati avalikus ruumis üles pandud reklaam lähtuma kirjakeele normi nõuetest. Selle järgi võibki tulevikus kohvik ennast probleemideta reklaamida lausega "Siin on nii ubane".
Küll aga peab ametlik keelekasutus lähtuma kirjakeele normidest. Samuti arvab nõukogu, et eesti keele suurem osakaal kaubanduskeskuste reklaamides on mõistlik suund.
"Ongi vahel nii, et ta muudkui ketrab ja ketrab seda võõrkeelset reklaami. Me leidsime, et eestikeelsele lisaks võib kasutada võõrkeelset, aga see ei pea domineerima," märkis professor.
Nõukogu on päri ka sellega, et avalik-õiguslikes kõrgkoolides on töökeel eesti keel. Kuna aga seesugustes ülikoolides on palju ka välisüliõpilasi ja -õppejõude, on keelenõukogu üks soov, et võõrkeelsete õppekavade korral oleks võimalik kasutada asjaajamiseks siiski ka vajadusel võõrkeelt.
Klaas-Lang ütles, et päris pikalt arutas keelenõukogu ka sõidujagamis- ja toidukulleriteenustega seonduvat. Üsna ühel meelel oldi, et nii taksojuht kui ka sõidujagamisteenust pakkuv juht peaksid oskama eesti keelt B1 tasemel:
"Mul on endal ka olnud viimase kuu jooksul mitu sellist kogemust, kus ma olen pidanud võtma telefoni ja kutsutud Bolti taksojuhile seletama veel päris pikalt seda, kus ma siis lõppude-lõpuks olen," rääkis Klaas-Lang.
Toidukullerite keeleoskuse üle käis veelgi suurem diskussioon. Klaas-Lang tõdes, et lõplik seisukoht oli ka nõukogus, et toidukullerid peaksid oskama eesti keelt vähemalt A2 tasemel: "Et ka seesama kõige haavatavam klass saaks Eesti ühiskonnas palju paremini hakkama ja palju parema positsiooni, kui ta ikkagi mingil määral eesti keelt oskab. Ja nii nagu on ka tagasisides nende Woltide ja Boltide osas, tegelikult firmad ka mõistavad seda, et eesti keele õppe pakkumine peaks kuuluma ka nende n-ö töötajate värbamise juurde. Et siiski aidata kaasa, et Eesti ühiskonnas oleks võimalik eesti keelega hakkama saada." | Keelenõukogu toetab keeleseaduse muutmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See idee, et tugevdada eesti keele positsiooni avalikus ruumis, tugevdada eesti keele positsiooni teabekeelena, suhtluskeelena – see on meie arvates kindlasti väga vajalik. Ettepanekud, mis nüüd keeleseaduse muudatusega on ette nähtud teha, peaksid sellele kõigele kaasa aitama," ütles Klaas-Lang ERR-ile.
Ministeerium on varem põhjendanud keeleseaduse muudatusi sooviga tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ja suurendada ka eesti keele nähtavust-kuuldavust avalikus ruumis. Eelmisel nädalal partneritele arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu puudutab muuhulgas toidukullerite keelenõudeid, kaubanduskeskuste audioreklaami, aga samuti avalik-õiguslike asutuste eestikeelset asjaajamist.
Klaas-Langi sõnul tervitas keelenõukogu näiteks seadusemuudatust, mille järgi ei pea alati avalikus ruumis üles pandud reklaam lähtuma kirjakeele normi nõuetest. Selle järgi võibki tulevikus kohvik ennast probleemideta reklaamida lausega "Siin on nii ubane".
Küll aga peab ametlik keelekasutus lähtuma kirjakeele normidest. Samuti arvab nõukogu, et eesti keele suurem osakaal kaubanduskeskuste reklaamides on mõistlik suund.
"Ongi vahel nii, et ta muudkui ketrab ja ketrab seda võõrkeelset reklaami. Me leidsime, et eestikeelsele lisaks võib kasutada võõrkeelset, aga see ei pea domineerima," märkis professor.
Nõukogu on päri ka sellega, et avalik-õiguslikes kõrgkoolides on töökeel eesti keel. Kuna aga seesugustes ülikoolides on palju ka välisüliõpilasi ja -õppejõude, on keelenõukogu üks soov, et võõrkeelsete õppekavade korral oleks võimalik kasutada asjaajamiseks siiski ka vajadusel võõrkeelt.
Klaas-Lang ütles, et päris pikalt arutas keelenõukogu ka sõidujagamis- ja toidukulleriteenustega seonduvat. Üsna ühel meelel oldi, et nii taksojuht kui ka sõidujagamisteenust pakkuv juht peaksid oskama eesti keelt B1 tasemel:
"Mul on endal ka olnud viimase kuu jooksul mitu sellist kogemust, kus ma olen pidanud võtma telefoni ja kutsutud Bolti taksojuhile seletama veel päris pikalt seda, kus ma siis lõppude-lõpuks olen," rääkis Klaas-Lang.
Toidukullerite keeleoskuse üle käis veelgi suurem diskussioon. Klaas-Lang tõdes, et lõplik seisukoht oli ka nõukogus, et toidukullerid peaksid oskama eesti keelt vähemalt A2 tasemel: "Et ka seesama kõige haavatavam klass saaks Eesti ühiskonnas palju paremini hakkama ja palju parema positsiooni, kui ta ikkagi mingil määral eesti keelt oskab. Ja nii nagu on ka tagasisides nende Woltide ja Boltide osas, tegelikult firmad ka mõistavad seda, et eesti keele õppe pakkumine peaks kuuluma ka nende n-ö töötajate värbamise juurde. Et siiski aidata kaasa, et Eesti ühiskonnas oleks võimalik eesti keelega hakkama saada."
### Response:
Keelenõukogu toetab keeleseaduse muutmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääneriigid tahavad vähendada Kremli sissetulekuallikaid. Lääs tahab, et piirhind hakkaks kehtima 5. detsembril. Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 on juba mitu kuud arutanud hinnalae kehtestamist.
Kolmapäeval kohtuvad 27 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi suursaadikud. Diplomaadid proovivad siis piirhinnas kokku leppida. G7 riigid plaanivad piirhinna kehtestamise heaks kiita pärast EL-i otsust, vahendas The Wall Street Journal.
Pole veel selge, millise piirhinna lääneriigid Vene naftale määravad. USA tahab kehtestada hinna, mis võimaldab Venemaa naftal jõuda maailmaturule, kuid vähendab Moskva sissetulekut. Allikate teatel leiab USA, et piirhind peab jääma umbes 65 dollari juurde.
Plaani kohaselt keelavad lääneriigid Venemaa naftasaadetiste rahastamise ja kindlustamise, kui naftat ei müüda alla kindlaksmääratud hinna. Lääneriigid proovivad ära kasutada oma mõjuvõimu kindlustussektoris. Venemaa veab naftat tankeritega, kuid laevad kasutavad lääneriikides asuvate kindlustusfirmade teenuseid.
USA rahandusministeerium avaldas teisipäeval ka juhised, kuidas tuleb hinnalaest kinni pidada. Ministeerium teatas, et ettevõtteid karistatakse ainult siis, kui nad rikuvad tahtlikult reegleid. Juhendis on ka kirjas, et hinnalagi võib aja jooksul muutuda.
"Lääneriigid jälgivad turutingimusi, kui nad kaaluvad piirhinna muutmist. Võimalikud muudatused toimuvad tõenäoliselt kord kvartalis või poolaastas," ütles USA rahandusministeeriumi kõrge ametnik.
Hinnalagi peaks asendama EL-i plaani keelata täielikult Venemaa naftasaadetiste rahastamine ja kindlustamine. EL-i sanktsioonid peaksid hakkama kehtima 5. detsembril, seetõttu tahab USA kehtestada hinnalae selleks kuupäevaks. | WSJ: lääs tahab kolmapäeval kokku leppida Vene nafta piirhinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääneriigid tahavad vähendada Kremli sissetulekuallikaid. Lääs tahab, et piirhind hakkaks kehtima 5. detsembril. Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 on juba mitu kuud arutanud hinnalae kehtestamist.
Kolmapäeval kohtuvad 27 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi suursaadikud. Diplomaadid proovivad siis piirhinnas kokku leppida. G7 riigid plaanivad piirhinna kehtestamise heaks kiita pärast EL-i otsust, vahendas The Wall Street Journal.
Pole veel selge, millise piirhinna lääneriigid Vene naftale määravad. USA tahab kehtestada hinna, mis võimaldab Venemaa naftal jõuda maailmaturule, kuid vähendab Moskva sissetulekut. Allikate teatel leiab USA, et piirhind peab jääma umbes 65 dollari juurde.
Plaani kohaselt keelavad lääneriigid Venemaa naftasaadetiste rahastamise ja kindlustamise, kui naftat ei müüda alla kindlaksmääratud hinna. Lääneriigid proovivad ära kasutada oma mõjuvõimu kindlustussektoris. Venemaa veab naftat tankeritega, kuid laevad kasutavad lääneriikides asuvate kindlustusfirmade teenuseid.
USA rahandusministeerium avaldas teisipäeval ka juhised, kuidas tuleb hinnalaest kinni pidada. Ministeerium teatas, et ettevõtteid karistatakse ainult siis, kui nad rikuvad tahtlikult reegleid. Juhendis on ka kirjas, et hinnalagi võib aja jooksul muutuda.
"Lääneriigid jälgivad turutingimusi, kui nad kaaluvad piirhinna muutmist. Võimalikud muudatused toimuvad tõenäoliselt kord kvartalis või poolaastas," ütles USA rahandusministeeriumi kõrge ametnik.
Hinnalagi peaks asendama EL-i plaani keelata täielikult Venemaa naftasaadetiste rahastamine ja kindlustamine. EL-i sanktsioonid peaksid hakkama kehtima 5. detsembril, seetõttu tahab USA kehtestada hinnalae selleks kuupäevaks.
### Response:
WSJ: lääs tahab kolmapäeval kokku leppida Vene nafta piirhinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti külmutatud varadest üle 90 protsendi on seotud kahe Vene oligarhiga – Andrei Melnitšenko ning Vjatšeslav Kantoriga. Esimesele kuulub ettevõte Eurochem, mis tegutseb põhiselt Sillamäel ja teisele ettevõte DBT Muugal. Nimetatud firmadega seotud veel teisigi ettevõtteid. Rahapesu andmebüroo rahvusvahelise finantssanktsiooni ja terrorismi rahastamise tõkestamine osakonna juhataja Laura Aus ütleb, et seda, kui suur on külmutatud vara väärtus, on pea võimatu kokku lugeda.
"Konkreetselt krediidiasutustes, finantsasutustes, pangakontodel külmutatud vahendeid on kokku umbes 11,7 miljonit eurot. Teine lõik on maksu- ja tolliameti külmutatud ettemaksukontodel olevad vahendid. Seal me räägime umbes 8,4 miljonist."
See summa muutub pidevalt. Näiteks võivad ettevõtted kulutada külmutatud raha ka keelu all oleva vara, näiteks kemikaalide ohutu hoiustamise eest tasumiseks.
Tõdeda saab, et kindlasti on külmutatud varade koguväärtus oluliselt suurem kui vaid külmutatud kontode väärtus. Maksu- ja tolliamet on sanktsioonide jõustamiseks teinud üle 35 000 kontrolli, rikkumisi on leitud ligikaudu 1300. Enamik neist on üsna tavapärased, selgitab ameti tolliosakonna juhataja Eerik Heldna.
"Näiteks inimene saabub piirile, tal on kaasas märkimisväärne summa eurosid, mis jääb deklareerimiskohustuse alla. Ütleme 7000–8000 eurot. Ta soovib lahkuda Venemaale – aga ütleme ei, sest euro kupüüride väljavedu Venemaale on vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele keelatud. Sel juhul inimene enamikul juhtudel saab sellest aru ja läheb Euroopa Liitu tagasi."
Väga palju on ka kallist elektroonikat, lisab Heldna. Näiteks hinnalt üle 750 euro maksvaid mobiiltelefone.
"Enamik Apple'i toodangust. Ka nendega me suuname tagasi. Kõik sõltub konkreetsest kaubast, aga päris palju kaupa jääb hoiule või siis ka läheb riigi omandisse, konfiskeeritakse," rääkis Heldna.
Ära võetakse kaup, mis on süüteomenetlusega seotud. Neid juhtumeid on seni olnud kümmekond.
"Hoiule võetakse kaupa rohkem, seda näiteks sularaha puhul üle 10 000 euro."
Kui seaduslikkus tõestatakse, saab omanik selle menetluse lõpus tagasi. On ka juhtumeid, kus riik on hoiule võtnud uhkemaid asju.
"Näiteks jahte. Loomulikult me peame aru saama, et ilmselt meie akvatoorium nii atraktiivne kui Vahemere soojad sadamad ei ole. Kindlasti ka oma hinna poolest sadadesse miljonitesse ei lähe. On küll tõesti kuue nulliga summa väärtuses üksikuid veealuseid. Lennukeid ei ole," ütles Heldna.
Tolli eesmärk on, et üle piiri ei läheks kaupa, näiteks kiipe, mida saaks Vene sõjatööstuses kasutada. Rikkumisi hakkab kindlasti rohkem ette tulema, kui Venemaal hakkab lääne tehnoloogiat nappima.
Sealjuures rõhutab Heldna, et sanktsioonirežiimi käigus teeb toll oma tööd nii, et lubatud kaup saaks üle piiri liikuda.
Vene külmutatud varade kasutamise otsust pole tehtud
Varasid külmutatakse kogu maailmas, ning taas on lääneriigid tõsisemalt arutamas, kas osa sellest varandusest saaks kasutada Ukrainale sõjakahjude kompenseerimiseks. Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ütleb, et eristada tuleb eraisikude vara ning Vene riigi vara.
"Vene Keskpangal on lääneriikides külmutatud varasid suurusjärgus umbes 300 miljardit eurot või dollarit. Oligarhide külmutatud varasid on vähem, aga ka mingi 30 pluss miljardit eurot."
Maailmapanga, Euroopa Komisjoni ning Ukraina valitsus hindas septembris, et Ukraina ülesehitamiseks kuluks 350 miljardit eurot. Sõjakahjud kasvavad iga kuuga, mil Venemaa sõjaga jätkab. Seega juba suurusjärgu mõttes on Mälksoo sõnul pigem küsimus, kas kasutada Vene keskpanga raha.
"Siis on meil see probleem, et rahvusvahelises tavaõiguses on selline doktriin nagu riigi immuniteet. Riigilt ei saa ära võtta välismaa kohtus lihtsalt niisama asju, mis on seotud tema suveräänse võimu teostamisega," sõnas Mälksoo.
Venemaa räige rahvusvahelise õiguse rikkumine Ukrainas võib anda aluse selle põhimõtte vastu minna. Kuid Mälksoo tõdeb, et siin tekivad omakorda praktilised mured, mitte niivõrd juriidilised.
"Kui USA tähtsus maailmamajanduse ühe keskpunktina on rajanenud sellele, et tehinguid austatakse. Varal on õiguslik kaitse. Kui üks riik on oma vara deponeerinud teises riigis ja ühel hetkel mingi poliitilise kriisi tulemusena võetakse see ära, see võib saata signaali ka teistele probleemsetele riikidele, et tegelikult nende riiklikud varad, mis on USAs hoiustatud, ei ole üldse nii hästi kaitstud, kui nad arvasid. See võib jällegi tuua majanduslikke tagajärgi, mida USA ei taha või ei saa endale isegi lubada."
Nii et lääneriigid peavad otsustama, milline pretsedent seada. Mälksoo ennustab, et pigem Vene riigi rahad kohe käiku ei lähe.
"Kui see asi üks hetk liigub päriselt rahuläbirääkimiste suunas, siis saab seda keskpanga külmutatud raha kasutada surve avaldamise vahendina. Selle vastu, et Venemaale neid rahasid tagasi anda, võib küsida, et Venemaa kompensatsiooni maksaks. Kui ta seda ei tee, siis võib neid rahasid mitte vabaks anda, sest rahvusvahelise õiguse rikkumine on toimunud."
Ükskõik, mida otsustakse ning olgu see oligarhide või Vene riigi raha, peab Eesti otsustama üheskoos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuna sanktsioonipoliitika, mida Eesti riik rakendab, on Euroopa Liidu sanktsioonide osa, selgitas Heldna. | Eestis on kümneid miljoneid eurosid külmutatud Vene vara | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti külmutatud varadest üle 90 protsendi on seotud kahe Vene oligarhiga – Andrei Melnitšenko ning Vjatšeslav Kantoriga. Esimesele kuulub ettevõte Eurochem, mis tegutseb põhiselt Sillamäel ja teisele ettevõte DBT Muugal. Nimetatud firmadega seotud veel teisigi ettevõtteid. Rahapesu andmebüroo rahvusvahelise finantssanktsiooni ja terrorismi rahastamise tõkestamine osakonna juhataja Laura Aus ütleb, et seda, kui suur on külmutatud vara väärtus, on pea võimatu kokku lugeda.
"Konkreetselt krediidiasutustes, finantsasutustes, pangakontodel külmutatud vahendeid on kokku umbes 11,7 miljonit eurot. Teine lõik on maksu- ja tolliameti külmutatud ettemaksukontodel olevad vahendid. Seal me räägime umbes 8,4 miljonist."
See summa muutub pidevalt. Näiteks võivad ettevõtted kulutada külmutatud raha ka keelu all oleva vara, näiteks kemikaalide ohutu hoiustamise eest tasumiseks.
Tõdeda saab, et kindlasti on külmutatud varade koguväärtus oluliselt suurem kui vaid külmutatud kontode väärtus. Maksu- ja tolliamet on sanktsioonide jõustamiseks teinud üle 35 000 kontrolli, rikkumisi on leitud ligikaudu 1300. Enamik neist on üsna tavapärased, selgitab ameti tolliosakonna juhataja Eerik Heldna.
"Näiteks inimene saabub piirile, tal on kaasas märkimisväärne summa eurosid, mis jääb deklareerimiskohustuse alla. Ütleme 7000–8000 eurot. Ta soovib lahkuda Venemaale – aga ütleme ei, sest euro kupüüride väljavedu Venemaale on vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele keelatud. Sel juhul inimene enamikul juhtudel saab sellest aru ja läheb Euroopa Liitu tagasi."
Väga palju on ka kallist elektroonikat, lisab Heldna. Näiteks hinnalt üle 750 euro maksvaid mobiiltelefone.
"Enamik Apple'i toodangust. Ka nendega me suuname tagasi. Kõik sõltub konkreetsest kaubast, aga päris palju kaupa jääb hoiule või siis ka läheb riigi omandisse, konfiskeeritakse," rääkis Heldna.
Ära võetakse kaup, mis on süüteomenetlusega seotud. Neid juhtumeid on seni olnud kümmekond.
"Hoiule võetakse kaupa rohkem, seda näiteks sularaha puhul üle 10 000 euro."
Kui seaduslikkus tõestatakse, saab omanik selle menetluse lõpus tagasi. On ka juhtumeid, kus riik on hoiule võtnud uhkemaid asju.
"Näiteks jahte. Loomulikult me peame aru saama, et ilmselt meie akvatoorium nii atraktiivne kui Vahemere soojad sadamad ei ole. Kindlasti ka oma hinna poolest sadadesse miljonitesse ei lähe. On küll tõesti kuue nulliga summa väärtuses üksikuid veealuseid. Lennukeid ei ole," ütles Heldna.
Tolli eesmärk on, et üle piiri ei läheks kaupa, näiteks kiipe, mida saaks Vene sõjatööstuses kasutada. Rikkumisi hakkab kindlasti rohkem ette tulema, kui Venemaal hakkab lääne tehnoloogiat nappima.
Sealjuures rõhutab Heldna, et sanktsioonirežiimi käigus teeb toll oma tööd nii, et lubatud kaup saaks üle piiri liikuda.
Vene külmutatud varade kasutamise otsust pole tehtud
Varasid külmutatakse kogu maailmas, ning taas on lääneriigid tõsisemalt arutamas, kas osa sellest varandusest saaks kasutada Ukrainale sõjakahjude kompenseerimiseks. Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ütleb, et eristada tuleb eraisikude vara ning Vene riigi vara.
"Vene Keskpangal on lääneriikides külmutatud varasid suurusjärgus umbes 300 miljardit eurot või dollarit. Oligarhide külmutatud varasid on vähem, aga ka mingi 30 pluss miljardit eurot."
Maailmapanga, Euroopa Komisjoni ning Ukraina valitsus hindas septembris, et Ukraina ülesehitamiseks kuluks 350 miljardit eurot. Sõjakahjud kasvavad iga kuuga, mil Venemaa sõjaga jätkab. Seega juba suurusjärgu mõttes on Mälksoo sõnul pigem küsimus, kas kasutada Vene keskpanga raha.
"Siis on meil see probleem, et rahvusvahelises tavaõiguses on selline doktriin nagu riigi immuniteet. Riigilt ei saa ära võtta välismaa kohtus lihtsalt niisama asju, mis on seotud tema suveräänse võimu teostamisega," sõnas Mälksoo.
Venemaa räige rahvusvahelise õiguse rikkumine Ukrainas võib anda aluse selle põhimõtte vastu minna. Kuid Mälksoo tõdeb, et siin tekivad omakorda praktilised mured, mitte niivõrd juriidilised.
"Kui USA tähtsus maailmamajanduse ühe keskpunktina on rajanenud sellele, et tehinguid austatakse. Varal on õiguslik kaitse. Kui üks riik on oma vara deponeerinud teises riigis ja ühel hetkel mingi poliitilise kriisi tulemusena võetakse see ära, see võib saata signaali ka teistele probleemsetele riikidele, et tegelikult nende riiklikud varad, mis on USAs hoiustatud, ei ole üldse nii hästi kaitstud, kui nad arvasid. See võib jällegi tuua majanduslikke tagajärgi, mida USA ei taha või ei saa endale isegi lubada."
Nii et lääneriigid peavad otsustama, milline pretsedent seada. Mälksoo ennustab, et pigem Vene riigi rahad kohe käiku ei lähe.
"Kui see asi üks hetk liigub päriselt rahuläbirääkimiste suunas, siis saab seda keskpanga külmutatud raha kasutada surve avaldamise vahendina. Selle vastu, et Venemaale neid rahasid tagasi anda, võib küsida, et Venemaa kompensatsiooni maksaks. Kui ta seda ei tee, siis võib neid rahasid mitte vabaks anda, sest rahvusvahelise õiguse rikkumine on toimunud."
Ükskõik, mida otsustakse ning olgu see oligarhide või Vene riigi raha, peab Eesti otsustama üheskoos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuna sanktsioonipoliitika, mida Eesti riik rakendab, on Euroopa Liidu sanktsioonide osa, selgitas Heldna.
### Response:
Eestis on kümneid miljoneid eurosid külmutatud Vene vara |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval avaldatud tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,7 protsenti, EKRE-t 25,5 protsenti, ja Keskerakonda 16 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Kui liidrikohal oleva Reformierakonna toetus viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud ei ole, siis olulisemad trendid on näha teisel kohal oleva EKRE ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetuse puhul. EKRE toetus on viimase viie nädalaga langenud 2 protsendipunkti võrra ning Keskerakonna toetus on viimase nelja nädalaga tõusnud 2,8 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,7 protsenti), Isamaa (7,6 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5 protsenti).
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli viimase küsitluse kohaselt 1,1 protsenti ja Parempoolsete toetus 0,8 protsenti.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. oktoobrist 21. novembrini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti kodanikku.
Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurim grupp Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/–1,98 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/–1,04 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,8 protsenti ja opositsioonierakondi 41,5 protsenti vastajatest.
Kui valimised peaksid toimuma täna, siis valitud riigikogus oleks Reformierakonnal 36 kohta, EKRE-l 28 kohta, Keskerakonnal 16 kohta, Eesti 200 kaheksa kohta, Isamaal seitse kohta ning sotsiaaldemokraatidel kuus kohta. | Norstati küsitlus näitab EKRE toetuse langust ja Keskerakonna tõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval avaldatud tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,7 protsenti, EKRE-t 25,5 protsenti, ja Keskerakonda 16 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Kui liidrikohal oleva Reformierakonna toetus viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud ei ole, siis olulisemad trendid on näha teisel kohal oleva EKRE ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetuse puhul. EKRE toetus on viimase viie nädalaga langenud 2 protsendipunkti võrra ning Keskerakonna toetus on viimase nelja nädalaga tõusnud 2,8 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,7 protsenti), Isamaa (7,6 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5 protsenti).
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli viimase küsitluse kohaselt 1,1 protsenti ja Parempoolsete toetus 0,8 protsenti.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. oktoobrist 21. novembrini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti kodanikku.
Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurim grupp Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/–1,98 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/–1,04 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,8 protsenti ja opositsioonierakondi 41,5 protsenti vastajatest.
Kui valimised peaksid toimuma täna, siis valitud riigikogus oleks Reformierakonnal 36 kohta, EKRE-l 28 kohta, Keskerakonnal 16 kohta, Eesti 200 kaheksa kohta, Isamaal seitse kohta ning sotsiaaldemokraatidel kuus kohta.
### Response:
Norstati küsitlus näitab EKRE toetuse langust ja Keskerakonna tõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu lõpetataks arstlike komisjonide tegevuse eraldi haldusorganitena ning seniste kolmeliikmeliste komisjonide asemel saaksid terviseseisundi hindamise õiguse kaitseressursside ameti (KRA) ja kaitseväe määratud arstid.
Olulise muudatusena saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Praegu on kaitseministeeriumi arstlike komisjonide ligipääs terviseandmetele digiloos vaikimisi suletud.
KRA kaitseväekohustuslaste osakonna juhataja Merle Ulst rääkis ERR-ile, et kui kehtiva seaduse järgi nimetab arstliku komisjoni liikmed kaitseminister, siis seaduse muudatuste jõustumisel määrab need arstid KRA peadirektor ja sõlmib nendega lepingud.
Ulsti sõnul tekiks muudatusega efektiivsus seeläbi, et enam ei pea noore terviseseisundi hindamisse alati kaasama mitut eriarsti. "Kui kaitseväkke kutsutul on tervisehäire, mille tõttu ta tervisenõuetele ei vasta, siis piisab selleks konkreetse eriala arsti hinnangust. Näiteks kui tal on tuvastatud sisehaiguste arsti valdkonda kuuluv tervisehäire, siis edaspidi ei pea tema terviseseisundit hindama ka psühhiaater," sõnas Ulst.
Kava kohaselt jääb kaitseväkke kutsututele kohustuslikuks läbivaatus vähemalt kahelt eriarstilt - perearst/sisehaiguste arst ja psühhiaater - , teisi erialaspetsialiste kaasatakse vastavalt vajadusele.
"Arstliku läbivaatuse eesmärk on tagada, et inimese terviseseisund saaks objektiivselt üle kontrollitud sõltumata sellest, kas inimesel on kaebusi. Enne ajateenistusse asumist tehakse jätkuvalt ka mitmed kohustuslikud terviseuuringud, nagu vereanalüüs ja EKG," selgitas Ulst. Kui vaja, tehakse veel täiendavaid uuringuid.
Kutsealused hindavad end tegelikust kehvemaks
Üle 20 aasta arstlikes komisjonides osalenud Laagri perearstikeskuse juhataja, perearst Triinu-Mari Ots ütles, et seadusemuudatus teeb kutsealuste hindamise ratsionaalsemaks, sest praegu on arstlikud komisjonid väga ressursimahukad, seda eelkõige tervishoiutöötajate vähesust arvestades.
Otsa sõnul on uue korralduse puhul võimalus, et mõni oluline terviserike jääks tuvastamata, endiselt väga väike.
"See risk ei tõuse, kui on kasvõi üks arst, kes jääb kutsealusele pikemalt otsa vaatama. Me tunneme ära juhud, kus inimesel on raske tervisehäire, kuid alati - nagu igal pool - jääb võimalus eksimiseks. See pole aga komisjoni viga, vaid ühiskonna tegemata töö, sest inimeste, sealhulgas kutsealuste, terviseteadlikkus võiks olla parem ja kuni 18 eluaastani peaks noore tervist jälgima tema perekond, kooliõde ja perearst. 18-aastane võiks aga olla juba arukas täiskasvanu, kes saab aru oma tervise eest vastutamise olulisusest," ütles Ots.
Ega praegugi pole nii, et skriiniksime arstlikuks komisjonis kutsealuseid kõigi võimalike tervisehädade osas, märkis Ots.
KRA arstliku komisjoni esimehe pilgu läbi näeb Ots, et kutsealused hindavad oma terviseseisundit pigem halvemaks, kui on see tegelikult.
"Valitseb eelarvamus, et kaitsevägi on midagi sellist, mis tavalisele inimesele pakub üleinimlikku koormust ja suuri nõudeid terviseseisundile. Kui noormees väidab komisjonis, et tal valutab selg nii, et ta ei saa liikuda isegi 100 meetrit, aga ta pole viimase viie aasta jooksul ühelegi arstile oma seljavalu maininud - ei töötervishoiu läbivaatusel ega ka profülaktilisel läbivaatusel juhiloa tervisetõendi saamiseks -, siis on selge, et see seljavalu teda igapäevaselt nii palju ei sega," rääkis Ots.
Vaimse tervise probleemid sagedased
Eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal oli kutsealuste tervisenõuetele mittevastavusel või ajutiselt mittevastavusel enam levinud diagnoosideks psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna ja sidekoehaigused, selgus KRA statistikast.
"Tõesti, viimastel aastatel on oluliselt suurenenud vaimse tervise probleemidega kutsealuste ajateenimisest kõrvalejäämine. Üks põhjus on see, et ühiskonnas üldse esineb neid haigusi rohkem. Kutsealused on läbilõige ühiskonnast - sagedamini esinevad haigused esinevadki sagedamini," sõnas Ots.
"Teine põhjus on kindlasti teadlikkus vaimse tervisega tegelemisel - kui varem ei osatud, ei juletud või ei tahetud nende teemadega abi otsida, siis nüüd on inimesed teadlikumad, et ka vaimse tervise haigus on haigus, mitte mingi nõrkus ega iseloomujoon, mille inimene endale ise valinud. Seetõttu ka räägivad noored sellest avatumalt nii oma arstile kui ka komisjonis," selgitas Ots.
2021. aastal tehti arstlikes komisjonides 9548 otsust: 3815 tervisenõuetele vastavuse otsust (40 protsenti otsuste arvust), 3209 ajutiselt mittevastavuse otsust (34 protsenti otsuste arvust) ja 2524 tervisenõuetele mittevastavuse otsust (26 protsenti otsuste arvust). Täiendavatele uuringutele suunati 714 kutsealust.
Triinu-Mari Ots Autor/allikas: ERR/ Kirke Ert | Riik tahab kutsealuste tervise hindamist efektiivsemaks muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu lõpetataks arstlike komisjonide tegevuse eraldi haldusorganitena ning seniste kolmeliikmeliste komisjonide asemel saaksid terviseseisundi hindamise õiguse kaitseressursside ameti (KRA) ja kaitseväe määratud arstid.
Olulise muudatusena saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Praegu on kaitseministeeriumi arstlike komisjonide ligipääs terviseandmetele digiloos vaikimisi suletud.
KRA kaitseväekohustuslaste osakonna juhataja Merle Ulst rääkis ERR-ile, et kui kehtiva seaduse järgi nimetab arstliku komisjoni liikmed kaitseminister, siis seaduse muudatuste jõustumisel määrab need arstid KRA peadirektor ja sõlmib nendega lepingud.
Ulsti sõnul tekiks muudatusega efektiivsus seeläbi, et enam ei pea noore terviseseisundi hindamisse alati kaasama mitut eriarsti. "Kui kaitseväkke kutsutul on tervisehäire, mille tõttu ta tervisenõuetele ei vasta, siis piisab selleks konkreetse eriala arsti hinnangust. Näiteks kui tal on tuvastatud sisehaiguste arsti valdkonda kuuluv tervisehäire, siis edaspidi ei pea tema terviseseisundit hindama ka psühhiaater," sõnas Ulst.
Kava kohaselt jääb kaitseväkke kutsututele kohustuslikuks läbivaatus vähemalt kahelt eriarstilt - perearst/sisehaiguste arst ja psühhiaater - , teisi erialaspetsialiste kaasatakse vastavalt vajadusele.
"Arstliku läbivaatuse eesmärk on tagada, et inimese terviseseisund saaks objektiivselt üle kontrollitud sõltumata sellest, kas inimesel on kaebusi. Enne ajateenistusse asumist tehakse jätkuvalt ka mitmed kohustuslikud terviseuuringud, nagu vereanalüüs ja EKG," selgitas Ulst. Kui vaja, tehakse veel täiendavaid uuringuid.
Kutsealused hindavad end tegelikust kehvemaks
Üle 20 aasta arstlikes komisjonides osalenud Laagri perearstikeskuse juhataja, perearst Triinu-Mari Ots ütles, et seadusemuudatus teeb kutsealuste hindamise ratsionaalsemaks, sest praegu on arstlikud komisjonid väga ressursimahukad, seda eelkõige tervishoiutöötajate vähesust arvestades.
Otsa sõnul on uue korralduse puhul võimalus, et mõni oluline terviserike jääks tuvastamata, endiselt väga väike.
"See risk ei tõuse, kui on kasvõi üks arst, kes jääb kutsealusele pikemalt otsa vaatama. Me tunneme ära juhud, kus inimesel on raske tervisehäire, kuid alati - nagu igal pool - jääb võimalus eksimiseks. See pole aga komisjoni viga, vaid ühiskonna tegemata töö, sest inimeste, sealhulgas kutsealuste, terviseteadlikkus võiks olla parem ja kuni 18 eluaastani peaks noore tervist jälgima tema perekond, kooliõde ja perearst. 18-aastane võiks aga olla juba arukas täiskasvanu, kes saab aru oma tervise eest vastutamise olulisusest," ütles Ots.
Ega praegugi pole nii, et skriiniksime arstlikuks komisjonis kutsealuseid kõigi võimalike tervisehädade osas, märkis Ots.
KRA arstliku komisjoni esimehe pilgu läbi näeb Ots, et kutsealused hindavad oma terviseseisundit pigem halvemaks, kui on see tegelikult.
"Valitseb eelarvamus, et kaitsevägi on midagi sellist, mis tavalisele inimesele pakub üleinimlikku koormust ja suuri nõudeid terviseseisundile. Kui noormees väidab komisjonis, et tal valutab selg nii, et ta ei saa liikuda isegi 100 meetrit, aga ta pole viimase viie aasta jooksul ühelegi arstile oma seljavalu maininud - ei töötervishoiu läbivaatusel ega ka profülaktilisel läbivaatusel juhiloa tervisetõendi saamiseks -, siis on selge, et see seljavalu teda igapäevaselt nii palju ei sega," rääkis Ots.
Vaimse tervise probleemid sagedased
Eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal oli kutsealuste tervisenõuetele mittevastavusel või ajutiselt mittevastavusel enam levinud diagnoosideks psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna ja sidekoehaigused, selgus KRA statistikast.
"Tõesti, viimastel aastatel on oluliselt suurenenud vaimse tervise probleemidega kutsealuste ajateenimisest kõrvalejäämine. Üks põhjus on see, et ühiskonnas üldse esineb neid haigusi rohkem. Kutsealused on läbilõige ühiskonnast - sagedamini esinevad haigused esinevadki sagedamini," sõnas Ots.
"Teine põhjus on kindlasti teadlikkus vaimse tervisega tegelemisel - kui varem ei osatud, ei juletud või ei tahetud nende teemadega abi otsida, siis nüüd on inimesed teadlikumad, et ka vaimse tervise haigus on haigus, mitte mingi nõrkus ega iseloomujoon, mille inimene endale ise valinud. Seetõttu ka räägivad noored sellest avatumalt nii oma arstile kui ka komisjonis," selgitas Ots.
2021. aastal tehti arstlikes komisjonides 9548 otsust: 3815 tervisenõuetele vastavuse otsust (40 protsenti otsuste arvust), 3209 ajutiselt mittevastavuse otsust (34 protsenti otsuste arvust) ja 2524 tervisenõuetele mittevastavuse otsust (26 protsenti otsuste arvust). Täiendavatele uuringutele suunati 714 kutsealust.
Triinu-Mari Ots Autor/allikas: ERR/ Kirke Ert
### Response:
Riik tahab kutsealuste tervise hindamist efektiivsemaks muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia ja Serbia kohtumine algas väga agressiivselt. Serbia mängis väga jõuliselt ega lasknud Brasiilial rünnakut üles võtta. Esimesel poolajal ei tekkinud kummalgi meeskonnal suuri võimalusi värava löömiseks. Parim hetk tekkis avapoolaja lõpupoole, kui brasiillased kombineerisid väga hästi kiirete lühikeste söötudega ning Raphinha sai üsna vabalt löögile, kuid löök oli pehme ning läks mööda maad värava keskele ja Serbia väravavaht püüdis selle kindlalt.
Teine poolaeg algas sarnaselt esimesele väga agressiivselt. Brasiilial hakkasid paremad võimalused tekkima ning 62. minutil lõi Vinicius Junior terava nurga alt ohtlikult peale. Serbia väravavaht tõrjus löögi, kuid pall põrkas otse Richarlisoni ette, kes lõi palli väravasse. 73. minutil sai Richarlison kirja oma teise värava, kui Viniciuselt tuli äärelt hea sööt penaltipunkti juurde Richarlisonile, kes lõi palli efektse poolkäärlöögiga väravasse.
Peale neid kahte väravat tekkis Serbial raskusi ning Brasiilia lustis väljakul aina rohkem. Serbia väravavaht Vanja Milinkovic-Savic tegi mitmeid häid tõrjeid ega lasknud enam ühtegi palli enda seljataha lüüa. Kohtumine lõppes Brasiilia 2:0 võiduga.
G-alagrupp
90:00
Brasiilia
2
62' Richarlison
73' Richarlison
2
:
0
0
Serbia
Brasiilia
62' Richarlison
73' Richarlison
Serbia
Enne mängu:
Viiekordset maailmameistrit Brasiiliat peetakse tänavusel turniiril suurfavoriidiks. Nende viimane triumf pärineb 2002. aastast, millest on möödas juba 20 aastat. MM-ile pääseti suuremate probleemideta, lõpetades oma alagrupi esimesena teise koha saanud Argentina ees.
Viimasel neljal suurturniiril on Brasiilia jõudnud veerandfinaali ning 2014. aastal oma kodumaal toimunud MM-il ka poolfinaali, kus saadi Saksamaalt häbistav 1:7 kaotus.
Serbia parim koht pärineb 1962. aastast, kui tuldi neljandaks, kuid siis kuuluti veel Jugoslaavia alla. 2010. ja 2018. aastal pääseti küll finaalturniirile, kuid alagrupist edasi ei jõutud. 2014. aastal Brasiilias toimunud turniirile Serbial asja ei olnud.
Brasiilia koondise nimekirjast leiab peaaegu igale positsioonile nimekaid mängijaid. Ründeliini veavad Vinicius Junior (Madridi Real) ja Neymar (Pariisi Saint-Germain). Poolkaitseliinis hoiavad asjad korras Casemiro (Manchester United) ja Fabinho (Liverpool) ning kaitses Eder Militao (Madridi Real), Marquinhos (Pariisi Saint-Germain) ning Thiago Silva (Chelsea). Väravasse on kaks head valikut Alissoni (Liverpool), Edersoni (Manchester City) näol.
Brasiilia ainukeseks murekohaks võib olla äärekaitsja positsioon. Alex Sandro (Juventus), Alex Telles (Sevilla), Dani Alves (Pumas) ja Danilo (Juventus) on küll kõik väga tuntud nimed, kuid Dani Alves oma 39-eluaastaga ei ole enam oma parimates mänguaastates. Lisaks ei ole Alex Sandro, Danilo ja Alex Telles viimastel hooaegadel olnud just kõige säravamas vormis.
Serbia võib siiski üllatada, kuna nende kaks ründajat Aleksandar Mitrovic (Fulham) ja Dušan Vlahovic (Juventus) on oma koduklubide eest löönud väga palju väravaid. Lisaks on Dušan Tadic (Ajax) väga ohtlik oma hea sööduoskuse ning ründajate leidmises osas. Nõrgimaks lüliks võib Serbia puhul pidada kaitseliini, kuid kogu võistkond koosneb siiski üle Euroopa suurtes klubides mängivatest meestest ning seetõttu on nad üllatusvõimelised.
Tasub mainida, et 2022. aasta MM-finaalturniirile pääses Serbia ilma ühegi kaotuseta. Oma alagrupis saadi kuus võitu ja kaks viiki ning edestati ka Portugali. | Suurfavoriit Brasiilia alistas Richarlisoni väravatest Serbia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia ja Serbia kohtumine algas väga agressiivselt. Serbia mängis väga jõuliselt ega lasknud Brasiilial rünnakut üles võtta. Esimesel poolajal ei tekkinud kummalgi meeskonnal suuri võimalusi värava löömiseks. Parim hetk tekkis avapoolaja lõpupoole, kui brasiillased kombineerisid väga hästi kiirete lühikeste söötudega ning Raphinha sai üsna vabalt löögile, kuid löök oli pehme ning läks mööda maad värava keskele ja Serbia väravavaht püüdis selle kindlalt.
Teine poolaeg algas sarnaselt esimesele väga agressiivselt. Brasiilial hakkasid paremad võimalused tekkima ning 62. minutil lõi Vinicius Junior terava nurga alt ohtlikult peale. Serbia väravavaht tõrjus löögi, kuid pall põrkas otse Richarlisoni ette, kes lõi palli väravasse. 73. minutil sai Richarlison kirja oma teise värava, kui Viniciuselt tuli äärelt hea sööt penaltipunkti juurde Richarlisonile, kes lõi palli efektse poolkäärlöögiga väravasse.
Peale neid kahte väravat tekkis Serbial raskusi ning Brasiilia lustis väljakul aina rohkem. Serbia väravavaht Vanja Milinkovic-Savic tegi mitmeid häid tõrjeid ega lasknud enam ühtegi palli enda seljataha lüüa. Kohtumine lõppes Brasiilia 2:0 võiduga.
G-alagrupp
90:00
Brasiilia
2
62' Richarlison
73' Richarlison
2
:
0
0
Serbia
Brasiilia
62' Richarlison
73' Richarlison
Serbia
Enne mängu:
Viiekordset maailmameistrit Brasiiliat peetakse tänavusel turniiril suurfavoriidiks. Nende viimane triumf pärineb 2002. aastast, millest on möödas juba 20 aastat. MM-ile pääseti suuremate probleemideta, lõpetades oma alagrupi esimesena teise koha saanud Argentina ees.
Viimasel neljal suurturniiril on Brasiilia jõudnud veerandfinaali ning 2014. aastal oma kodumaal toimunud MM-il ka poolfinaali, kus saadi Saksamaalt häbistav 1:7 kaotus.
Serbia parim koht pärineb 1962. aastast, kui tuldi neljandaks, kuid siis kuuluti veel Jugoslaavia alla. 2010. ja 2018. aastal pääseti küll finaalturniirile, kuid alagrupist edasi ei jõutud. 2014. aastal Brasiilias toimunud turniirile Serbial asja ei olnud.
Brasiilia koondise nimekirjast leiab peaaegu igale positsioonile nimekaid mängijaid. Ründeliini veavad Vinicius Junior (Madridi Real) ja Neymar (Pariisi Saint-Germain). Poolkaitseliinis hoiavad asjad korras Casemiro (Manchester United) ja Fabinho (Liverpool) ning kaitses Eder Militao (Madridi Real), Marquinhos (Pariisi Saint-Germain) ning Thiago Silva (Chelsea). Väravasse on kaks head valikut Alissoni (Liverpool), Edersoni (Manchester City) näol.
Brasiilia ainukeseks murekohaks võib olla äärekaitsja positsioon. Alex Sandro (Juventus), Alex Telles (Sevilla), Dani Alves (Pumas) ja Danilo (Juventus) on küll kõik väga tuntud nimed, kuid Dani Alves oma 39-eluaastaga ei ole enam oma parimates mänguaastates. Lisaks ei ole Alex Sandro, Danilo ja Alex Telles viimastel hooaegadel olnud just kõige säravamas vormis.
Serbia võib siiski üllatada, kuna nende kaks ründajat Aleksandar Mitrovic (Fulham) ja Dušan Vlahovic (Juventus) on oma koduklubide eest löönud väga palju väravaid. Lisaks on Dušan Tadic (Ajax) väga ohtlik oma hea sööduoskuse ning ründajate leidmises osas. Nõrgimaks lüliks võib Serbia puhul pidada kaitseliini, kuid kogu võistkond koosneb siiski üle Euroopa suurtes klubides mängivatest meestest ning seetõttu on nad üllatusvõimelised.
Tasub mainida, et 2022. aasta MM-finaalturniirile pääses Serbia ilma ühegi kaotuseta. Oma alagrupis saadi kuus võitu ja kaks viiki ning edestati ka Portugali.
### Response:
Suurfavoriit Brasiilia alistas Richarlisoni väravatest Serbia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minden asus kiirelt juhtima 2:0, 5:1, 8:2 ja 11:3 ning võitis avapoolaja 16:9. Teisel poolajal vähendas Hamm-Westfalen vahe korraks neljale tabamusele (16:12), aga mõni aeg hiljem juhtis Minden juba kümnega (24:14) ja võitis lõpuks 32:23.
Patraili nimele väravaid ei tulnud. Hamm-Westfaleni parimad olid viie tabamusega Savvas Savvas ja Jan Pretzewofsky. Mohamed Darmoul tõi võitjatele seitse väravat.
Hamm-Westfaleni hooaeg pole pakkunud suurt midagi rõõmustavat. Meeskonnal on kirjas üks võit ja 13 kaotust. Seejuures Minden asub kuue punktiga tabeli eelviimasel real.
Järgmise mängu peab Hamm-Westfalen järgmise nädala pühapäeval, 4. detsembril kodus Hannover-Burgdorfi ehk Patraili endise koduklubiga. | Patraili klubi pidi tunnistama ka tabeli eelviimase selget paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minden asus kiirelt juhtima 2:0, 5:1, 8:2 ja 11:3 ning võitis avapoolaja 16:9. Teisel poolajal vähendas Hamm-Westfalen vahe korraks neljale tabamusele (16:12), aga mõni aeg hiljem juhtis Minden juba kümnega (24:14) ja võitis lõpuks 32:23.
Patraili nimele väravaid ei tulnud. Hamm-Westfaleni parimad olid viie tabamusega Savvas Savvas ja Jan Pretzewofsky. Mohamed Darmoul tõi võitjatele seitse väravat.
Hamm-Westfaleni hooaeg pole pakkunud suurt midagi rõõmustavat. Meeskonnal on kirjas üks võit ja 13 kaotust. Seejuures Minden asub kuue punktiga tabeli eelviimasel real.
Järgmise mängu peab Hamm-Westfalen järgmise nädala pühapäeval, 4. detsembril kodus Hannover-Burgdorfi ehk Patraili endise koduklubiga.
### Response:
Patraili klubi pidi tunnistama ka tabeli eelviimase selget paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati 1994. aastal tagasi Euroopa meistriks kroonitud Taani sedapuhku eesotsas kapten Madeleine Dupontiga oli poolfinaalis Šotimaa vastu väga kindel. Kolme vooru järel asuti juhtima 4:1 ning seejärel rööviti vastastelt punkte nii neljandas kui ka viiendas voorus. 9:1 ees olnud Taani võitis lõpuks 11:3.
Taani näitas end heast küljest juba põhiturniiril, kus võideti üheksast mängust kaheksa. Šotimaa on Euroopa meistrivõistlustel tiitlikaitsja, aga enam pole tegemist Pekingi olümpiavõitja Eve Muirheadi võistkonnaga, sest edukas kurlingumängija teatas tänavu suvel tippspordist loobumisest.
Esimene poolfinaal Šveitsi ja Itaalia vahel oli pisut tasavägisem. Kumbki pool teistelt punkte röövida ei suutnud, aga üheksandas voorus sai Šveits kolm punkti, asus juhtima 9:5 ja viimast vooru enam ei mängitud.
Meeste seas said põhiturniiril võrdselt kaheksa võitu ja ühe kaotuse Šveits, Šotimaa ja Itaalia. Poolfinaalides kohtuvad Šveits - Rootsi ja Šotimaa - Itaalia. Šotlased on tiitlikaitsja rollis ka meeste seas. | Taani naiskond jahib 28 aasta järel taas kurlingu EM-kulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati 1994. aastal tagasi Euroopa meistriks kroonitud Taani sedapuhku eesotsas kapten Madeleine Dupontiga oli poolfinaalis Šotimaa vastu väga kindel. Kolme vooru järel asuti juhtima 4:1 ning seejärel rööviti vastastelt punkte nii neljandas kui ka viiendas voorus. 9:1 ees olnud Taani võitis lõpuks 11:3.
Taani näitas end heast küljest juba põhiturniiril, kus võideti üheksast mängust kaheksa. Šotimaa on Euroopa meistrivõistlustel tiitlikaitsja, aga enam pole tegemist Pekingi olümpiavõitja Eve Muirheadi võistkonnaga, sest edukas kurlingumängija teatas tänavu suvel tippspordist loobumisest.
Esimene poolfinaal Šveitsi ja Itaalia vahel oli pisut tasavägisem. Kumbki pool teistelt punkte röövida ei suutnud, aga üheksandas voorus sai Šveits kolm punkti, asus juhtima 9:5 ja viimast vooru enam ei mängitud.
Meeste seas said põhiturniiril võrdselt kaheksa võitu ja ühe kaotuse Šveits, Šotimaa ja Itaalia. Poolfinaalides kohtuvad Šveits - Rootsi ja Šotimaa - Itaalia. Šotlased on tiitlikaitsja rollis ka meeste seas.
### Response:
Taani naiskond jahib 28 aasta järel taas kurlingu EM-kulda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu augustis teatas Salming, et põeb neurodegeneratiivset haigust amüotroofset lateraalskleroosi ehk ALS-i. Sellest hoolimata külastas ta veel kaks nädalat tagasi Torontot, kus tema kunagine koduklubi Maple Leafsi korraldas talle kaks austusõhtut.
Enne Salmingut NHL-is eurooplasi ei hinnatud ja neid peeti liiga jaoks sobimatuteks, aga 1973. aastal Maple Leafsi siirdunud rootslane mängis seal enam kui tuhat mängu ja kujunes üheks armastatumaks hokimeheks.
Ta püstitas mitmeid Maple Leafsi rekordeid nagu 620 resultatiivset söötu, samuti oli ta klubi ajaloo parim kaitsja visatud väravate (148), kogutud resultatiivsuspunktide (768) ja Stanley karikasarja punktide (49 arvult.
"Börje oli mängu teerajaja ja ikoon, kel olid murdumatu võitlusvaim ja vaieldamatu sitkus," sõnas Maple Leafsi president Brendan Shanahan järelehüüdes. "Ta avas eurooplaste jaoks NHL-i ukse ja defineeris end läbi tegude jääl ja panuse eest kogukonda."
Hiljem sai Salmingust esimene rootslane, kes on nimetatud Torontos asuvasse Põhja-Ameerika jäähoki kuulsuste halli. Samuti esindas ta Rootsi koondist neljal MM-il ja 1992. aasta Albertville'i olümpial. MM-idelt jäid saakideks üks hõbe- ja üks pronksmedal. | Suri NHL-is stereotüüpe murdnud Euroopa hokilegend | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu augustis teatas Salming, et põeb neurodegeneratiivset haigust amüotroofset lateraalskleroosi ehk ALS-i. Sellest hoolimata külastas ta veel kaks nädalat tagasi Torontot, kus tema kunagine koduklubi Maple Leafsi korraldas talle kaks austusõhtut.
Enne Salmingut NHL-is eurooplasi ei hinnatud ja neid peeti liiga jaoks sobimatuteks, aga 1973. aastal Maple Leafsi siirdunud rootslane mängis seal enam kui tuhat mängu ja kujunes üheks armastatumaks hokimeheks.
Ta püstitas mitmeid Maple Leafsi rekordeid nagu 620 resultatiivset söötu, samuti oli ta klubi ajaloo parim kaitsja visatud väravate (148), kogutud resultatiivsuspunktide (768) ja Stanley karikasarja punktide (49 arvult.
"Börje oli mängu teerajaja ja ikoon, kel olid murdumatu võitlusvaim ja vaieldamatu sitkus," sõnas Maple Leafsi president Brendan Shanahan järelehüüdes. "Ta avas eurooplaste jaoks NHL-i ukse ja defineeris end läbi tegude jääl ja panuse eest kogukonda."
Hiljem sai Salmingust esimene rootslane, kes on nimetatud Torontos asuvasse Põhja-Ameerika jäähoki kuulsuste halli. Samuti esindas ta Rootsi koondist neljal MM-il ja 1992. aasta Albertville'i olümpial. MM-idelt jäid saakideks üks hõbe- ja üks pronksmedal.
### Response:
Suri NHL-is stereotüüpe murdnud Euroopa hokilegend |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muniri ametisse määramine võib veelgi suurendada vastuolusid endise peaministri Imran Khani ja uue valitsuse vahel. Khan kõrvaldas varem Muniri luureülema ametist, vahendas Bloomberg.
Muniri ametisse määramine on oluline, kuna sõjavägi sekkub tihti Pakistani poliitikasse. Khan nõuab praegu erakorraliste valimiste korraldamist ja riigis süveneb poliitiline kriis.
Khan jäi peaministri ametist ilma aprillis, hiljuti korraldati tema vastu atentaat. Khan süüdistas atentaadi korraldamises Sharifi ja kõrgeid sõjaväelasi. Sõjavägi ja Sharif väidavad, et pole juhtumiga seotud.
Muniri ametiaeg kestab kolm aastat, ta vahetab välja kindral Qamar Javed Baiwa, kelle kuueaastane pikendatud ametiaeg saab läbi 29. novembril.
Munir on varem teeninud Bajwa otsese juhtimise all. Ta on olnud sõjaväeülem Pakistani põhjaaladel, mis piirnevad Afganistani ja Hiinaga.
Pakistani riik loodi 75 aastat tagasi, sõjavägi on selle aja jooksul kolm korda organiseerinud riigipöörde.
"Meie demokraatia on nõrk. Sõjavägi on alati proovinud seda ära kasutada," ütles Pakistani sõjaväe endine kindral Talat Masood.
Pakistani räsib praegu ka majanduskriis, riigis kiireneb inflatsioon, eksport aga väheneb. Pakistan proovib taastuda ka laastavatest üleujutustest, mille tõttu hävis suures koguses hooneid, põlde ja muud taristut. | Endine luurejuht sai Pakistani uueks sõjaväejuhiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muniri ametisse määramine võib veelgi suurendada vastuolusid endise peaministri Imran Khani ja uue valitsuse vahel. Khan kõrvaldas varem Muniri luureülema ametist, vahendas Bloomberg.
Muniri ametisse määramine on oluline, kuna sõjavägi sekkub tihti Pakistani poliitikasse. Khan nõuab praegu erakorraliste valimiste korraldamist ja riigis süveneb poliitiline kriis.
Khan jäi peaministri ametist ilma aprillis, hiljuti korraldati tema vastu atentaat. Khan süüdistas atentaadi korraldamises Sharifi ja kõrgeid sõjaväelasi. Sõjavägi ja Sharif väidavad, et pole juhtumiga seotud.
Muniri ametiaeg kestab kolm aastat, ta vahetab välja kindral Qamar Javed Baiwa, kelle kuueaastane pikendatud ametiaeg saab läbi 29. novembril.
Munir on varem teeninud Bajwa otsese juhtimise all. Ta on olnud sõjaväeülem Pakistani põhjaaladel, mis piirnevad Afganistani ja Hiinaga.
Pakistani riik loodi 75 aastat tagasi, sõjavägi on selle aja jooksul kolm korda organiseerinud riigipöörde.
"Meie demokraatia on nõrk. Sõjavägi on alati proovinud seda ära kasutada," ütles Pakistani sõjaväe endine kindral Talat Masood.
Pakistani räsib praegu ka majanduskriis, riigis kiireneb inflatsioon, eksport aga väheneb. Pakistan proovib taastuda ka laastavatest üleujutustest, mille tõttu hävis suures koguses hooneid, põlde ja muud taristut.
### Response:
Endine luurejuht sai Pakistani uueks sõjaväejuhiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läänemets on ERR-ile öelnud, et kavatseb kohtuda riigikogu kõigi fraktsioonidega, et PPA uue peadirektori teemat arutada ning oma kandidaati tutvustada.
Sel nädalal oleks minister pidanud kohtuma Reformierakonna fraktsiooniga, kellel väidetavalt ainsana on vastuväiteid Läänemetsa toetatud kandidaadi, praeguse siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaare suhtes, kuid kohtumine jäi ära.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles neljapäeval ERR-ile, et kohtumine jäi ära, kuna minister loobus sellest.
Võrklaeva sõnul on Reformierakonna fraktsioonil küsimusi PPA juhi otsimise protsessi kohta. "Fraktsioon ei tegele politsei- ja piirivalveameti juhi otsimise ega nimetamisega. See ei ole parteipoliitiline valik, vaid siseministri ülesanne on sobilik juht leida, kellel on valitsuse toetus. Küll on meil olnud küsimusi kogu protsessi kohta, miks pakutakse ministri poolt konkursiväliseid kandidaate," kommenteeris ta.
Läänemets ütles aga ERR-ile, et loobus kohtumisest, kuna Reformierakond soovis temaga üksi kohtuda, kuid tema oleks tahtnud minna fraktsiooni koos oma kandidaadiga. Siseminister ütles, et kuna ainsana on tema esitatud kandidaadi suhtes vastuväiteid Reformierakonna fraktsioonil, siis soovib ta esmajoones selle liikmetega teemat arutada.
Nüüd tuleb leida kohtumiseks uus võimalus ja ministri sõnul sellega tegeldakse.
Samuti kavatseb Läänemets kohtuda ka teiste riigikogu fraktsioonidega, et neile kandidaati tutvustada.
PPA peadirektori määrab siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuid talle annab tavapäraselt oma heakskiidu ka riigikogu õiguskomisjon, mistõttu on peetud põhjendatuks kandidaadi tutvustamist riigikogu kõigile fraktsioonidele.
Politsei- ja piirivalveameti praeguse peadirektori Elmar Vaheri ametiaeg lõppeb mais.
Läänemetsa ja Reformierakonna vastasseisu taga PPA juhi määramisel nähakse asjaolu, et peaminister Kaja Kallasele (Reformierakond) alluva riigikantselei juhtimisel tegutsev tippjuhtide valikukomisjon pakkus peadirektori kohale PPA peadirektori praegusi asetäitjaid Krista Aasa ja Egert Belitševi, kuid Läänemets esitas oma kandidaadina hoopis Kommusaare. | Politsejuhi leidmine venib Läänemetsa ja Reformierakonna erimeelsuste tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läänemets on ERR-ile öelnud, et kavatseb kohtuda riigikogu kõigi fraktsioonidega, et PPA uue peadirektori teemat arutada ning oma kandidaati tutvustada.
Sel nädalal oleks minister pidanud kohtuma Reformierakonna fraktsiooniga, kellel väidetavalt ainsana on vastuväiteid Läänemetsa toetatud kandidaadi, praeguse siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaare suhtes, kuid kohtumine jäi ära.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles neljapäeval ERR-ile, et kohtumine jäi ära, kuna minister loobus sellest.
Võrklaeva sõnul on Reformierakonna fraktsioonil küsimusi PPA juhi otsimise protsessi kohta. "Fraktsioon ei tegele politsei- ja piirivalveameti juhi otsimise ega nimetamisega. See ei ole parteipoliitiline valik, vaid siseministri ülesanne on sobilik juht leida, kellel on valitsuse toetus. Küll on meil olnud küsimusi kogu protsessi kohta, miks pakutakse ministri poolt konkursiväliseid kandidaate," kommenteeris ta.
Läänemets ütles aga ERR-ile, et loobus kohtumisest, kuna Reformierakond soovis temaga üksi kohtuda, kuid tema oleks tahtnud minna fraktsiooni koos oma kandidaadiga. Siseminister ütles, et kuna ainsana on tema esitatud kandidaadi suhtes vastuväiteid Reformierakonna fraktsioonil, siis soovib ta esmajoones selle liikmetega teemat arutada.
Nüüd tuleb leida kohtumiseks uus võimalus ja ministri sõnul sellega tegeldakse.
Samuti kavatseb Läänemets kohtuda ka teiste riigikogu fraktsioonidega, et neile kandidaati tutvustada.
PPA peadirektori määrab siseministri ettepanekul ametisse valitsus, kuid talle annab tavapäraselt oma heakskiidu ka riigikogu õiguskomisjon, mistõttu on peetud põhjendatuks kandidaadi tutvustamist riigikogu kõigile fraktsioonidele.
Politsei- ja piirivalveameti praeguse peadirektori Elmar Vaheri ametiaeg lõppeb mais.
Läänemetsa ja Reformierakonna vastasseisu taga PPA juhi määramisel nähakse asjaolu, et peaminister Kaja Kallasele (Reformierakond) alluva riigikantselei juhtimisel tegutsev tippjuhtide valikukomisjon pakkus peadirektori kohale PPA peadirektori praegusi asetäitjaid Krista Aasa ja Egert Belitševi, kuid Läänemets esitas oma kandidaadina hoopis Kommusaare.
### Response:
Politsejuhi leidmine venib Läänemetsa ja Reformierakonna erimeelsuste tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 24. novembril kell 20.04:
- Allikad: Ukraina ja Vene delegatsioonid kohtusid Araabia Ühendemiraatides;
- Poola palus Saksamaal saata oma Patriot õhutõrje Lääne-Ukrainasse;
- Zelenzki palus ÜRO-lt Vene terrorile tugevat vastust;
- Ukrainas avati pea 3000 punkti, kus on elekter, mobiilside, küte ja esmaabi;
- Politico: USA kardab, et Venemaa kasutab Ukrainas keemiarelva;
- Ukraina sõjaväeluure: Venemaa suudab järgmise ulatusliku raketirünnaku korraldada nädala pärast;
- Briti luure: Vene õhudessantväed (VDV) viidi Donetski ja Luhanski rindele;
- ISW: Tuntud Vene poliitikud kutsuvad üles Ukrainas genotsiidile.
Saksamaa lükkas tagasi Poola üleskutse saata oma Patriot-õhutõrjesüsteemid Lääne-Ukrainasse
Hiljuti pakkus Saksamaa, et paigutab oma Patriot-süsteemid Poola õhuruumi kaitseks Ida-Poolasse. Poola peaminister Mariusz Blaszczak teatas kolmapäeval, et ta palus Saksamaal saata need süsteemid Lääne-Ukrainasse.
Neljapäeval ütles Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht, et Poola taotlust tuleb arutada NATO-ga.
"Meie jaoks on oluline, et Poola saaks toetuda liitlastele. Seetõttu oleme pakkunud oma toetust. Patriot süsteemid on osa NATO integreeritud õhutõrjest, mistõttu oli võimalik see ettepanek Poolale teha. Sellest kõrvalekalduvaid ettepanekuid tuleb nüüd arutada NATO ja liitlastega," ütles Lambrecht.
Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas, et vangidevahetuse käigus sai Ukraina tagasi 50 sõjavangi, nende hulgas ka 19 Mariupoli kaitsjat.
23. novembril sai Ukraina vangide vahetuse raames tagasi 36 sõjavangi. Alates märtsist on Ukraina tagasi saanud üle tuhande Vene vangistuses olnud tsiviilisikut ja sõjaväelast, vahendas The Kyiv Independent.
Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et Ukraina vabastas 50 Vene sõdurit, vahendas Reuters.
Varem teatas ka Kremli poolt ametisse pandud separatistliku Donetski oblasti juht Denis Pušilin, et Venemaa ja Ukraina vahetavad neljapäeval sõjavange, vahendas The Guardian.
Ukraina sõjaväeluure: Venemaa suudab järgmise ulatusliku raketirünnaku korraldada nädala pärast
"Venemaa väed jätkavad laiaulatuslike raketirünnakute korraldamist, kuid neil kulub umbes nädal, et olla valmis järgmiseks rünnakuks," ütles Ukraina luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov.
Jusovi sõnul on Venemaal täppisrakette vähe alles, kuid venelastel on alles veel selliseid rakette, mis pole nii täpsed, vahendas The Kyiv Independent.
Jusovi sõnul on kõige rohkem ohus eesliinil olevad linnad, nagu Zaporižžja, Harkiv, Mõkolajiv ja Herson. Nende linnadeni võivad jõuda Venemaa õhutõrjesüsteemide S-300 raketid. Jusovi sõnul moodustavad need raketid suurema osa Venemaa arsenalist.
"Ukraina jätkab tsiviilelanikonna ja tsiviiltaristu kaitsmist, kuid me mõistame, et hoolimata oma nõrkusest, on vaenlane endiselt relvastatud. Seetõttu võib raketiterror siiski kahjuks jätkuda," ütles Jusov.
Allikad: Ukraina ja Vene delegatsioonid kohtusid Araabia Ühendemiraatides
Kahe sõjas oleva riigi esindajad arutasid allikate kinnitusel Araabia Ühendemiraatides, et arutada sõjavangide vahetust ning Vene lämmastiku ekspordi jätkamist, vahendas Reuters.
Kõneluste keskmes on ettepanek lubada Vene lämmastiku eksporti läbi Ukraina lämmastikutoru. Sealt saaks lämmastikku edasi tarnida läbi Musta mere. Koos lämmastikutarnete jätkumisega peaks vabastatama ka suur hulk Vene ja Ukraina sõjavange.
Reuters toob välja, et kõnelustel ei osale ÜRO, kuigi organisatsioon oli Musta mere viljakokkuleppe sõlmimisel võtmetähtsusega.
Lämmastikust saab muuhulgas teha väetist.
Kiievi linnapea: 70 protsenti Kiievist endiselt elektrita
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas neljapäeva hommikul, et 70 protsenti Kiievist on endiselt elektrita. Linna vasakul kaldal on taastatud joogiveeühendus.
G7 välisministrid arutavad järgmisel nädalal Ukraina energiataristu toetamist
"Saksamaa kutsus järgmiseks nädalaks kokku G7 välisministrite kohtumise, et arutada Ukraina energiataristu edasist abistamist," teatas neljapäeval Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.
Ukraina peastaap: Venemaa toodab Krimmis betoonkindlustusi
Ukraina relvajõudude peastaap teatas neljapäeva hommikul, et riigi relvajõud on tõrjunud Vene vägede rünnakud Andrijivka, Bahmuti, Kliššivka, Krasnohorivka, Marijinka, Ozarjanivka, Opõtne ja Jakovlivka suunas Donetski oblastis.
Peastaabi sõnul on Vene väed tegemas pealetunge Bahmutile ja Avdijivkale, samas Kupjanis ja Lõmanis ning teistes kohtas on Venemaa kaitsepositsioonidel. Krõvorizkas ja Hersonis tegeletakse kaitserajatiste ehitamisega.
Peastaabi väitel on Vene võimud asunud okupeeritud Krimmis tootma betoonkaitserajatisi. Valmis tooted tarnitakse Armjanski linna.
Poola palus Saksamaal saata oma Patriot-õhutõrje Lääne-Ukrainasse
Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak teatas kolmapäeval, et ta palus Saksamaal saata Saksa Patriot-õhutõrjesüsteemid Lääne-Ukrainasse. Algul pakkus Saksamaa, et paigutab need Poola õhuruumi kaitseks Ida-Poolasse.
Blaszczak teatas Twitteris, et Patriot-õhutõrjesüsteemide paigutamine Lääne-Ukrainasse kaitseks nii Ukrainat tulevaste surmade ja elektrikatkestuste eest kui ka kaitseks samal ajal Poola idapiiri.
Po kolejnych atakach rakietowych ,zwróciłem się do strony , aby proponowane baterie Patriot zostały przekazane na i rozstawione przy zachodniej granicy. To pozwoli uchronić przed kolejnymi ofiarami i blackoutem i zwiększy bezpieczeństwo przy naszej wschodniej granicy
— Mariusz Błaszczak (@mblaszczak) November 23, 2022
Patriot-süsteemiga on võimalik pakkuda õhutõrjet lennukite, tiibrakettide, suurte droonide ning lühimaa ballistiliste rakettide vastu. Samas ei ole süsteem mõeldud madalalt lendavate väikeste droonide tabamiseks, toob The Kyiv Independent välja.
Zelenski palus ÜRO-lt Vene terrorile tugevat vastust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas kolmapäeval kõne ÜRO julgeolekunõukogule, milles palus ÜRO-lt tugevat vastust, et seista vastu Vene terrorile. Praktikas aga ei pruugi see üleskutse ÜRO julgeolekunõukogus midagi tähendada, kuna Venemaa on selle alaline liige ning neil on sellega seoses kõikide resolutsioonide suhtes vetoõigus.
USA suursaadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield teatas, et Venemaa on muutnud talve relvaks, millega põhjustada Ukraina rahvale kannatusi. "Venemaa president üritab külmaga suruda riiki põlvili," lisas diplomaat.
Üks põhilisi sihtmärke Vene rünnakule kolmapäeval oli Kiievi linn. Ukraina siseministri Denõs Monastõrskõ sõnul tabasid Vene raketid ka kolme mitmekorruselist kortermaja. Kokku hukkus ministri sõnul Vene rünnakutes kolmapäeval 10 inimest.
Kiievi regioonis elas enne Vene täieulatusliku invasiooni puhkemist kolm miljonit inimest. Linnas katkes kolmapäeval nii elektriühendus kui ka mitmel pool kraanivee ühendus. Enamikus Ukraina oblastites olid sarnased probleemid.
Ukraina presidendi kantselei teatas kolmapäeva hilisõhtul, et 15 Ukraina oblastis on elektriühendus taastatud, sh Lvivi ja Harkivi linnades.
Venemaa on alates oktoobrist tunnistanud, et ründab teadlikult Ukraina kriitilist taristut. Vene võimude teatel on rünnakute eesmärk sundida Ukraina läbirääkimistele. Kiievi sõnul on Vene rünnakud tsiviiltaristule sõjakuriteod, mille eesmärk on tsiviilelanikkonna tahte murdmine.
Zelenski lubas oma videopöördumises, et Ukraina ei murdu.
Ukrainas avati pea 3000 punkti, kus on elekter, mobiilside, küte ja esmaabi
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul on Ukraina avanud kolmapäeva hilisõhtuks 2750 teenuspunkti, kus on elektriühendus, mobiilside, köetud ruumid, pakutakse esmaabi ja vett ööpäev läbi.
Selliste "murdumatute punktide" loomist lubas Ukraina president Volodõmõr Zelenski 23. novembril.
Politico: USA kardab, et Venemaa kasutab Ukrainas keemiarelva
Kuigi USA ametiisikud ei pea lähiajal võimalikuks, et Venemaa keemiarelva kasutab, võib nende sõnul Moskva seda siiski teha, kui kaotab Ukrainas veelgi enam territooriumi, vahendab Politico.
USA presidendi administratsioon on teavitanud oma liitlasi Venemaa võimalikust keemiarünnakust ja hoiatanud, et nad selleks valmis oleksid, kinnitasid Politicole kuus asjaga kursis olevat inimest.
Samuti on võetud eesmärgiks suurendada kemikaalide tuvastussüsteemide tootmist, kinnitas Politico oma allikatele tuginedes. Väljaanne suhtles nii USA välis- kui ka kaitseministeeriumi ametnikega.
Ameerika Ühendriikide luure hinnangul ei ole Vene keemiarünnakut Ukrainas kohe oodata, kuid osa kõrgeid USA ametiisikuid kardab sellist sammu Venemaa poolt, kui nad Ukrainas veelgi enam lüüa saavad või kui Vene armee kokku kukub.
Pentagon on Ukraina abistamise käigus saatnud riigile ka keemilise, bioloogilise ja tuumasõja kaitsevarustust.
Briti luure: Vene õhudessantväed (VDV) viidi Donetski ja Luhanski rindele
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi neljapäeva hommikul oma luureülevaates välja, et Hersoni lahingutes kaotusi kandnud Vene õhudessantvägede (VDV) üksused on viimase kahe nädala jooksul suure tõenäosusega viidud Donetski ja Luhanski rinnetele Donbassis.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/NRpAaP79OE
#StandWithUkraine pic.twitter.com/5jmEhtnhJ5
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 24, 2022
Osa VDV üksusi on tõenäoliselt tugevdatud mobiliseeritud reservistidega. Kuigi kehva väljaõppe saanud mobiliseeritud sõdurite lisamine üksuste koosseisu vähendab nende lahingvõimekust, on Vene väejuhatus siiski paigutanud VDV nendele rinnetele, mida peab eriti oluliseks.
Ühe võimaliku ülesandena peavad VDV üksused kaitsma Kreminna-Svatove ala Luhanski oblastis ning toetama Vene vägede pealetungioperatsiooni Bahmuti linnale Donetski oblastis.
ISW: Tuntud Vene poliitikud kutsuvad üles Ukrainas genotsiidile
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) tõi oma regulaarses rindeülevaates välj a, et mitu tuntud Vene poliitikut on kutsunud üles korraldama Ukrainas tegudele, mida võib pidada genotsiidile üles kutsumiseks.
Näiteks Moskva linnaduuma liige Andrei Medvedev postitas kolmapäeval Telegramis, et ta kategooriliselt eitab Ukraina rahva olemasolu ning tema hinnangul on ukrainlaseks olek poliitiline valik. Medvedev kutsus üles Ukraina riikluse täielikule hävitamisele tema praegusel kujul.
ISW toob välja, et selline retoorika on avalikult dehumaniseeriv ning genotsiidsele sõjale õhutamine on Vene poliitilise peavoolu seas levinud.
Mõttekoda rõhutab, et sarnast retoorikat on evinud ka Venemaa president Vladimir Putin ning selliseid sõnavõtud ei ole kooskõlas üleskutsetele pidada kõnelusi Ukrainaga.
ISW hinnangul ei ole Venemaa loobunud oma põhieesmärgist kontrollida kogu Ukrainat ning Putini sõnavõtud, kus ta räägib rahukõnelustest, on lääneriikide eksitamiseks.
Venemaa presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov ütles 21. novembril, et Venemaa eesmärk "sõjalise erioperatsiooniga" ei ole Ukraina valitsust jõuga muuta. Samas teatas Putin 26. oktoobril, et Ukraina on minetanud oma suveräänsuse ning on täiel määral NATO kontrolli all.
ISW sõnul näitavad Putini nõudmised, et ta siiski tahab Kiievis riigi poliitilist režiimi muuta, isegi kui ta seda otseselt välja ei ütle. Kuigi Putini retoorika kõneluste vajalikkusest on mõeldud lääneriikide avalikkusele, ärritab see Venemaal sõja pooldajaid.
Üks Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringuga seotud Telegrami kanal teatas Peskovi kommentaaride peale, et Venemaa peab sõda sihitult ning riigil puuduvad sõjas eesmärgid. | Sõja 274. päev: Zelenski palus ÜRO-lt Vene terrorile tugevat vastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 24. novembril kell 20.04:
- Allikad: Ukraina ja Vene delegatsioonid kohtusid Araabia Ühendemiraatides;
- Poola palus Saksamaal saata oma Patriot õhutõrje Lääne-Ukrainasse;
- Zelenzki palus ÜRO-lt Vene terrorile tugevat vastust;
- Ukrainas avati pea 3000 punkti, kus on elekter, mobiilside, küte ja esmaabi;
- Politico: USA kardab, et Venemaa kasutab Ukrainas keemiarelva;
- Ukraina sõjaväeluure: Venemaa suudab järgmise ulatusliku raketirünnaku korraldada nädala pärast;
- Briti luure: Vene õhudessantväed (VDV) viidi Donetski ja Luhanski rindele;
- ISW: Tuntud Vene poliitikud kutsuvad üles Ukrainas genotsiidile.
Saksamaa lükkas tagasi Poola üleskutse saata oma Patriot-õhutõrjesüsteemid Lääne-Ukrainasse
Hiljuti pakkus Saksamaa, et paigutab oma Patriot-süsteemid Poola õhuruumi kaitseks Ida-Poolasse. Poola peaminister Mariusz Blaszczak teatas kolmapäeval, et ta palus Saksamaal saata need süsteemid Lääne-Ukrainasse.
Neljapäeval ütles Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht, et Poola taotlust tuleb arutada NATO-ga.
"Meie jaoks on oluline, et Poola saaks toetuda liitlastele. Seetõttu oleme pakkunud oma toetust. Patriot süsteemid on osa NATO integreeritud õhutõrjest, mistõttu oli võimalik see ettepanek Poolale teha. Sellest kõrvalekalduvaid ettepanekuid tuleb nüüd arutada NATO ja liitlastega," ütles Lambrecht.
Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas, et vangidevahetuse käigus sai Ukraina tagasi 50 sõjavangi, nende hulgas ka 19 Mariupoli kaitsjat.
23. novembril sai Ukraina vangide vahetuse raames tagasi 36 sõjavangi. Alates märtsist on Ukraina tagasi saanud üle tuhande Vene vangistuses olnud tsiviilisikut ja sõjaväelast, vahendas The Kyiv Independent.
Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et Ukraina vabastas 50 Vene sõdurit, vahendas Reuters.
Varem teatas ka Kremli poolt ametisse pandud separatistliku Donetski oblasti juht Denis Pušilin, et Venemaa ja Ukraina vahetavad neljapäeval sõjavange, vahendas The Guardian.
Ukraina sõjaväeluure: Venemaa suudab järgmise ulatusliku raketirünnaku korraldada nädala pärast
"Venemaa väed jätkavad laiaulatuslike raketirünnakute korraldamist, kuid neil kulub umbes nädal, et olla valmis järgmiseks rünnakuks," ütles Ukraina luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov.
Jusovi sõnul on Venemaal täppisrakette vähe alles, kuid venelastel on alles veel selliseid rakette, mis pole nii täpsed, vahendas The Kyiv Independent.
Jusovi sõnul on kõige rohkem ohus eesliinil olevad linnad, nagu Zaporižžja, Harkiv, Mõkolajiv ja Herson. Nende linnadeni võivad jõuda Venemaa õhutõrjesüsteemide S-300 raketid. Jusovi sõnul moodustavad need raketid suurema osa Venemaa arsenalist.
"Ukraina jätkab tsiviilelanikonna ja tsiviiltaristu kaitsmist, kuid me mõistame, et hoolimata oma nõrkusest, on vaenlane endiselt relvastatud. Seetõttu võib raketiterror siiski kahjuks jätkuda," ütles Jusov.
Allikad: Ukraina ja Vene delegatsioonid kohtusid Araabia Ühendemiraatides
Kahe sõjas oleva riigi esindajad arutasid allikate kinnitusel Araabia Ühendemiraatides, et arutada sõjavangide vahetust ning Vene lämmastiku ekspordi jätkamist, vahendas Reuters.
Kõneluste keskmes on ettepanek lubada Vene lämmastiku eksporti läbi Ukraina lämmastikutoru. Sealt saaks lämmastikku edasi tarnida läbi Musta mere. Koos lämmastikutarnete jätkumisega peaks vabastatama ka suur hulk Vene ja Ukraina sõjavange.
Reuters toob välja, et kõnelustel ei osale ÜRO, kuigi organisatsioon oli Musta mere viljakokkuleppe sõlmimisel võtmetähtsusega.
Lämmastikust saab muuhulgas teha väetist.
Kiievi linnapea: 70 protsenti Kiievist endiselt elektrita
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas neljapäeva hommikul, et 70 protsenti Kiievist on endiselt elektrita. Linna vasakul kaldal on taastatud joogiveeühendus.
G7 välisministrid arutavad järgmisel nädalal Ukraina energiataristu toetamist
"Saksamaa kutsus järgmiseks nädalaks kokku G7 välisministrite kohtumise, et arutada Ukraina energiataristu edasist abistamist," teatas neljapäeval Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.
Ukraina peastaap: Venemaa toodab Krimmis betoonkindlustusi
Ukraina relvajõudude peastaap teatas neljapäeva hommikul, et riigi relvajõud on tõrjunud Vene vägede rünnakud Andrijivka, Bahmuti, Kliššivka, Krasnohorivka, Marijinka, Ozarjanivka, Opõtne ja Jakovlivka suunas Donetski oblastis.
Peastaabi sõnul on Vene väed tegemas pealetunge Bahmutile ja Avdijivkale, samas Kupjanis ja Lõmanis ning teistes kohtas on Venemaa kaitsepositsioonidel. Krõvorizkas ja Hersonis tegeletakse kaitserajatiste ehitamisega.
Peastaabi väitel on Vene võimud asunud okupeeritud Krimmis tootma betoonkaitserajatisi. Valmis tooted tarnitakse Armjanski linna.
Poola palus Saksamaal saata oma Patriot-õhutõrje Lääne-Ukrainasse
Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak teatas kolmapäeval, et ta palus Saksamaal saata Saksa Patriot-õhutõrjesüsteemid Lääne-Ukrainasse. Algul pakkus Saksamaa, et paigutab need Poola õhuruumi kaitseks Ida-Poolasse.
Blaszczak teatas Twitteris, et Patriot-õhutõrjesüsteemide paigutamine Lääne-Ukrainasse kaitseks nii Ukrainat tulevaste surmade ja elektrikatkestuste eest kui ka kaitseks samal ajal Poola idapiiri.
Po kolejnych atakach rakietowych ,zwróciłem się do strony , aby proponowane baterie Patriot zostały przekazane na i rozstawione przy zachodniej granicy. To pozwoli uchronić przed kolejnymi ofiarami i blackoutem i zwiększy bezpieczeństwo przy naszej wschodniej granicy
— Mariusz Błaszczak (@mblaszczak) November 23, 2022
Patriot-süsteemiga on võimalik pakkuda õhutõrjet lennukite, tiibrakettide, suurte droonide ning lühimaa ballistiliste rakettide vastu. Samas ei ole süsteem mõeldud madalalt lendavate väikeste droonide tabamiseks, toob The Kyiv Independent välja.
Zelenski palus ÜRO-lt Vene terrorile tugevat vastust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas kolmapäeval kõne ÜRO julgeolekunõukogule, milles palus ÜRO-lt tugevat vastust, et seista vastu Vene terrorile. Praktikas aga ei pruugi see üleskutse ÜRO julgeolekunõukogus midagi tähendada, kuna Venemaa on selle alaline liige ning neil on sellega seoses kõikide resolutsioonide suhtes vetoõigus.
USA suursaadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield teatas, et Venemaa on muutnud talve relvaks, millega põhjustada Ukraina rahvale kannatusi. "Venemaa president üritab külmaga suruda riiki põlvili," lisas diplomaat.
Üks põhilisi sihtmärke Vene rünnakule kolmapäeval oli Kiievi linn. Ukraina siseministri Denõs Monastõrskõ sõnul tabasid Vene raketid ka kolme mitmekorruselist kortermaja. Kokku hukkus ministri sõnul Vene rünnakutes kolmapäeval 10 inimest.
Kiievi regioonis elas enne Vene täieulatusliku invasiooni puhkemist kolm miljonit inimest. Linnas katkes kolmapäeval nii elektriühendus kui ka mitmel pool kraanivee ühendus. Enamikus Ukraina oblastites olid sarnased probleemid.
Ukraina presidendi kantselei teatas kolmapäeva hilisõhtul, et 15 Ukraina oblastis on elektriühendus taastatud, sh Lvivi ja Harkivi linnades.
Venemaa on alates oktoobrist tunnistanud, et ründab teadlikult Ukraina kriitilist taristut. Vene võimude teatel on rünnakute eesmärk sundida Ukraina läbirääkimistele. Kiievi sõnul on Vene rünnakud tsiviiltaristule sõjakuriteod, mille eesmärk on tsiviilelanikkonna tahte murdmine.
Zelenski lubas oma videopöördumises, et Ukraina ei murdu.
Ukrainas avati pea 3000 punkti, kus on elekter, mobiilside, küte ja esmaabi
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul on Ukraina avanud kolmapäeva hilisõhtuks 2750 teenuspunkti, kus on elektriühendus, mobiilside, köetud ruumid, pakutakse esmaabi ja vett ööpäev läbi.
Selliste "murdumatute punktide" loomist lubas Ukraina president Volodõmõr Zelenski 23. novembril.
Politico: USA kardab, et Venemaa kasutab Ukrainas keemiarelva
Kuigi USA ametiisikud ei pea lähiajal võimalikuks, et Venemaa keemiarelva kasutab, võib nende sõnul Moskva seda siiski teha, kui kaotab Ukrainas veelgi enam territooriumi, vahendab Politico.
USA presidendi administratsioon on teavitanud oma liitlasi Venemaa võimalikust keemiarünnakust ja hoiatanud, et nad selleks valmis oleksid, kinnitasid Politicole kuus asjaga kursis olevat inimest.
Samuti on võetud eesmärgiks suurendada kemikaalide tuvastussüsteemide tootmist, kinnitas Politico oma allikatele tuginedes. Väljaanne suhtles nii USA välis- kui ka kaitseministeeriumi ametnikega.
Ameerika Ühendriikide luure hinnangul ei ole Vene keemiarünnakut Ukrainas kohe oodata, kuid osa kõrgeid USA ametiisikuid kardab sellist sammu Venemaa poolt, kui nad Ukrainas veelgi enam lüüa saavad või kui Vene armee kokku kukub.
Pentagon on Ukraina abistamise käigus saatnud riigile ka keemilise, bioloogilise ja tuumasõja kaitsevarustust.
Briti luure: Vene õhudessantväed (VDV) viidi Donetski ja Luhanski rindele
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi neljapäeva hommikul oma luureülevaates välja, et Hersoni lahingutes kaotusi kandnud Vene õhudessantvägede (VDV) üksused on viimase kahe nädala jooksul suure tõenäosusega viidud Donetski ja Luhanski rinnetele Donbassis.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/NRpAaP79OE
#StandWithUkraine pic.twitter.com/5jmEhtnhJ5
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 24, 2022
Osa VDV üksusi on tõenäoliselt tugevdatud mobiliseeritud reservistidega. Kuigi kehva väljaõppe saanud mobiliseeritud sõdurite lisamine üksuste koosseisu vähendab nende lahingvõimekust, on Vene väejuhatus siiski paigutanud VDV nendele rinnetele, mida peab eriti oluliseks.
Ühe võimaliku ülesandena peavad VDV üksused kaitsma Kreminna-Svatove ala Luhanski oblastis ning toetama Vene vägede pealetungioperatsiooni Bahmuti linnale Donetski oblastis.
ISW: Tuntud Vene poliitikud kutsuvad üles Ukrainas genotsiidile
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) tõi oma regulaarses rindeülevaates välj a, et mitu tuntud Vene poliitikut on kutsunud üles korraldama Ukrainas tegudele, mida võib pidada genotsiidile üles kutsumiseks.
Näiteks Moskva linnaduuma liige Andrei Medvedev postitas kolmapäeval Telegramis, et ta kategooriliselt eitab Ukraina rahva olemasolu ning tema hinnangul on ukrainlaseks olek poliitiline valik. Medvedev kutsus üles Ukraina riikluse täielikule hävitamisele tema praegusel kujul.
ISW toob välja, et selline retoorika on avalikult dehumaniseeriv ning genotsiidsele sõjale õhutamine on Vene poliitilise peavoolu seas levinud.
Mõttekoda rõhutab, et sarnast retoorikat on evinud ka Venemaa president Vladimir Putin ning selliseid sõnavõtud ei ole kooskõlas üleskutsetele pidada kõnelusi Ukrainaga.
ISW hinnangul ei ole Venemaa loobunud oma põhieesmärgist kontrollida kogu Ukrainat ning Putini sõnavõtud, kus ta räägib rahukõnelustest, on lääneriikide eksitamiseks.
Venemaa presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov ütles 21. novembril, et Venemaa eesmärk "sõjalise erioperatsiooniga" ei ole Ukraina valitsust jõuga muuta. Samas teatas Putin 26. oktoobril, et Ukraina on minetanud oma suveräänsuse ning on täiel määral NATO kontrolli all.
ISW sõnul näitavad Putini nõudmised, et ta siiski tahab Kiievis riigi poliitilist režiimi muuta, isegi kui ta seda otseselt välja ei ütle. Kuigi Putini retoorika kõneluste vajalikkusest on mõeldud lääneriikide avalikkusele, ärritab see Venemaal sõja pooldajaid.
Üks Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringuga seotud Telegrami kanal teatas Peskovi kommentaaride peale, et Venemaa peab sõda sihitult ning riigil puuduvad sõjas eesmärgid.
### Response:
Sõja 274. päev: Zelenski palus ÜRO-lt Vene terrorile tugevat vastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portugal hakkas esimestest minutitest mängu domineerima ega lasknud Ghanal rünnata. Mitmel korral pääseti ohtlikult Ghana värava lähistele, kuid otsustava pealelöögini siiski ei jõutud. Esimesel poolajal kummalgi meeskonnal väga suuri võimalusi ei tekkinud ning avapoolaeg lõppes seisul 0:0. Ghana ei teinud esimesel poolajal ühtegi pealelööki.
Teine poolaeg algas sarnaselt esimesele ning Portugal hakkas taas palliga ümber Ghana kaitse keerutama. Ghanal tekkis 55. minutil hea võimalus, kui Mohammed Kudus tuli kiirrünnakusse ning tegi ka pealelöögi, kuid pall läks alt nurgast napilt mööda.
64. minutil tõmmati Cristiano Ronaldo vastase karistusalas maha ning ta teenis Portugalile penalti. Mõistagi läks ta seda ka ise lööma. Ronaldo viis 65. minutil Portugali penaltist juhtima. Kaheksa minutit hiljem leidis Ghana tee väravani, kui Danilo Pereira eksis kaitses ja Andre Ayew karistas selle eksimuse ning viigistas mänguseisu.
Viis minutit hiljem kaotas Ghana keskväljal palli ning Bruno Fernandes andis hea söödu Joao Felixile, kes viis Portugali 2:1 juhtima. 77. minutil mängu tulnud Rafael Leao suurendas Portugali eduseisu kahele väravale, kui sai taaskord Fernandesilt hea söödu ja lõi palli alla paremasse nurka.
Minut enne normaalaja lõppu lõi Ghana ühe värava tagasi, kui täpne oli Osman Bukari. Ghanal tekkis lõpus suurepärane võimalus, kui Portugali väravavaht ei näinud oma seljataga Ghana mängijat. Diogo Costa pani palli maha ning Ghana mängija tuli ja võttis palli ära, aga libises ega suutnud siiski viigiväravat lüüa. Portugal võitis kohtumise 3:2.
H-alagrupp
90:00
Portugal
3
65' Ronaldo (pen.).
78' Felix
80' Leao
3
:
2
2
Ghana
73' Ayew
89' Bukari
Portugal
65' Ronaldo (pen.).
78' Felix
80' Leao
Ghana
73' Ayew
89' Bukari
Enne mängu:
Portugali koondis mängib kuuendal järjestikusel MM-il ning nende ründestaari Cristiano Ronaldo jaoks on tegu juba viienda järjestikuse MM-iga, mis jääb tõenäoliselt ka tema viimaseks.
Ghana jaoks on tegu üleüldse neljandate maailmameistrivõistlustega. Viimati pääseti suurturniirile 2014. aastal Brasiilias, kus jäädi alagruppi pidama ning saadi kokkuvõttes 25. koht.
Portugali parim koht pärineb 1966. aastast, kui tuldi kolmandaks. Ronaldoga koos on suudetud tulla korra ka neljandaks, mis juhtus 2006. aastal. Viimasel kolmel suurturniiril pole Portugal isegi mitte veerandfinaali jõudnud. Hoolimata sellest, ollakse ikkagi 2016. aasta Euroopa meistrid ning koondise nimekirjas headest mängijatest puudust ei tule.
Lisaks Ronaldole leiab ründeliinist Rafael Leao, kes on AC Milanis tegemas väga head hooaega. Tasub mainida ka Joao Felixit, keda peetakse Portugali koondise tulevaseks ründetäheks. Poolkaitseliinis tasub tähele panna Bernardo Silvat (Manchester City) ja Bruno Fernandesit (Manchester United), kes hakkavad kindlasti keskväljal portugallaste mängu üles ehitama. Kaitseliinist leiab kaks Manchester City algkoosseisu mängijat Joao Cancelo ja Ruben Diase. Portugali koondise nõrgimaks lüliks võib pidada väravavahti, kelleks on pikki aastaid olnud Rui Patricio.
Ghana koondise nimekaimad mängijad on vennad Jordan Ayew ja Andre Ayew. Lisaks on seal ka Arsenaliga head hooaja algust tegev Thomas Partey, kes kontrollib Ghana keskvälja. Tasub mainida ka Amsterdami Ajaxi noort mängumeest Mohamed Kudust, kes on kindlasti võimeline väravaid lööma. Kaitseliinis on samuti mitmeid mängijaid, kelle koduklubiks on mõni Inglismaa kõrgliigaklubi. Arvestades neid mitmeid üllatusi, mis sel MM-il juba juhtunud, ei tohiks ka Ghanat alahinnata. | Portugal pääses ehmatusega ning alistas suureskoorilises mängus Ghana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugal hakkas esimestest minutitest mängu domineerima ega lasknud Ghanal rünnata. Mitmel korral pääseti ohtlikult Ghana värava lähistele, kuid otsustava pealelöögini siiski ei jõutud. Esimesel poolajal kummalgi meeskonnal väga suuri võimalusi ei tekkinud ning avapoolaeg lõppes seisul 0:0. Ghana ei teinud esimesel poolajal ühtegi pealelööki.
Teine poolaeg algas sarnaselt esimesele ning Portugal hakkas taas palliga ümber Ghana kaitse keerutama. Ghanal tekkis 55. minutil hea võimalus, kui Mohammed Kudus tuli kiirrünnakusse ning tegi ka pealelöögi, kuid pall läks alt nurgast napilt mööda.
64. minutil tõmmati Cristiano Ronaldo vastase karistusalas maha ning ta teenis Portugalile penalti. Mõistagi läks ta seda ka ise lööma. Ronaldo viis 65. minutil Portugali penaltist juhtima. Kaheksa minutit hiljem leidis Ghana tee väravani, kui Danilo Pereira eksis kaitses ja Andre Ayew karistas selle eksimuse ning viigistas mänguseisu.
Viis minutit hiljem kaotas Ghana keskväljal palli ning Bruno Fernandes andis hea söödu Joao Felixile, kes viis Portugali 2:1 juhtima. 77. minutil mängu tulnud Rafael Leao suurendas Portugali eduseisu kahele väravale, kui sai taaskord Fernandesilt hea söödu ja lõi palli alla paremasse nurka.
Minut enne normaalaja lõppu lõi Ghana ühe värava tagasi, kui täpne oli Osman Bukari. Ghanal tekkis lõpus suurepärane võimalus, kui Portugali väravavaht ei näinud oma seljataga Ghana mängijat. Diogo Costa pani palli maha ning Ghana mängija tuli ja võttis palli ära, aga libises ega suutnud siiski viigiväravat lüüa. Portugal võitis kohtumise 3:2.
H-alagrupp
90:00
Portugal
3
65' Ronaldo (pen.).
78' Felix
80' Leao
3
:
2
2
Ghana
73' Ayew
89' Bukari
Portugal
65' Ronaldo (pen.).
78' Felix
80' Leao
Ghana
73' Ayew
89' Bukari
Enne mängu:
Portugali koondis mängib kuuendal järjestikusel MM-il ning nende ründestaari Cristiano Ronaldo jaoks on tegu juba viienda järjestikuse MM-iga, mis jääb tõenäoliselt ka tema viimaseks.
Ghana jaoks on tegu üleüldse neljandate maailmameistrivõistlustega. Viimati pääseti suurturniirile 2014. aastal Brasiilias, kus jäädi alagruppi pidama ning saadi kokkuvõttes 25. koht.
Portugali parim koht pärineb 1966. aastast, kui tuldi kolmandaks. Ronaldoga koos on suudetud tulla korra ka neljandaks, mis juhtus 2006. aastal. Viimasel kolmel suurturniiril pole Portugal isegi mitte veerandfinaali jõudnud. Hoolimata sellest, ollakse ikkagi 2016. aasta Euroopa meistrid ning koondise nimekirjas headest mängijatest puudust ei tule.
Lisaks Ronaldole leiab ründeliinist Rafael Leao, kes on AC Milanis tegemas väga head hooaega. Tasub mainida ka Joao Felixit, keda peetakse Portugali koondise tulevaseks ründetäheks. Poolkaitseliinis tasub tähele panna Bernardo Silvat (Manchester City) ja Bruno Fernandesit (Manchester United), kes hakkavad kindlasti keskväljal portugallaste mängu üles ehitama. Kaitseliinist leiab kaks Manchester City algkoosseisu mängijat Joao Cancelo ja Ruben Diase. Portugali koondise nõrgimaks lüliks võib pidada väravavahti, kelleks on pikki aastaid olnud Rui Patricio.
Ghana koondise nimekaimad mängijad on vennad Jordan Ayew ja Andre Ayew. Lisaks on seal ka Arsenaliga head hooaja algust tegev Thomas Partey, kes kontrollib Ghana keskvälja. Tasub mainida ka Amsterdami Ajaxi noort mängumeest Mohamed Kudust, kes on kindlasti võimeline väravaid lööma. Kaitseliinis on samuti mitmeid mängijaid, kelle koduklubiks on mõni Inglismaa kõrgliigaklubi. Arvestades neid mitmeid üllatusi, mis sel MM-il juba juhtunud, ei tohiks ka Ghanat alahinnata.
### Response:
Portugal pääses ehmatusega ning alistas suureskoorilises mängus Ghana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2006. aasta MM-il Saksamaal lõi Ronaldo värava Iraanile, 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis Põhja-Koreale, 2014. aastal Brasiilias Ghanale ning 2018. aastal Venemaal kolm tükki Hispaaniale ja ühe Marokole.
Nüüd Kataris toimuval turniiril realiseeris Ronaldo esimeses kohtumises penalti samuti Ghana vastu ja seega sai temast erinevatel MM-idel löödud väravate rekordiomanik.
Neljal MM-finaalturniiril on skoori teinud argentiinlane Lionel Messi, sakslased Miroslav Klose ja Uwe Seeler ning brasiillane Pele.
Naisjalgpalluritest on sarnaselt Ronaldole viiel MM-finaalturniiril skoorinud brasiillanna Marta. | Ronaldo püstitas tabava penaltiga MM-finaalturniiride rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2006. aasta MM-il Saksamaal lõi Ronaldo värava Iraanile, 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis Põhja-Koreale, 2014. aastal Brasiilias Ghanale ning 2018. aastal Venemaal kolm tükki Hispaaniale ja ühe Marokole.
Nüüd Kataris toimuval turniiril realiseeris Ronaldo esimeses kohtumises penalti samuti Ghana vastu ja seega sai temast erinevatel MM-idel löödud väravate rekordiomanik.
Neljal MM-finaalturniiril on skoori teinud argentiinlane Lionel Messi, sakslased Miroslav Klose ja Uwe Seeler ning brasiillane Pele.
Naisjalgpalluritest on sarnaselt Ronaldole viiel MM-finaalturniiril skoorinud brasiillanna Marta.
### Response:
Ronaldo püstitas tabava penaltiga MM-finaalturniiride rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Orban andis pressikonverentsi Slovakkias, kus toimus Visegradi riikide kohtumine. Orbani sõnul on valitsus juba otsustanud, et Ungari toetab Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga ning parlament võtab selle küsimuse arutamise päevakorda järgmisel aastal, vahendas Reuters.
"Ungari toetab nende ühinemist kindlasti, pärast seda, kui valitsus on seda teinud, teeb seda ka parlament," ütles Orban. Ungari parlament naaseb tööle veebruari keskpaigas.
Ungari ja Türgi on ainsad alliansi liikmed, mis pole veel kahe Põhjamaa liitumist NATO-ga heaks kiitnud. | Orban: Ungari kiidab Soome ja Rootsi NATO-liikmesuse heaks 2023. aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orban andis pressikonverentsi Slovakkias, kus toimus Visegradi riikide kohtumine. Orbani sõnul on valitsus juba otsustanud, et Ungari toetab Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga ning parlament võtab selle küsimuse arutamise päevakorda järgmisel aastal, vahendas Reuters.
"Ungari toetab nende ühinemist kindlasti, pärast seda, kui valitsus on seda teinud, teeb seda ka parlament," ütles Orban. Ungari parlament naaseb tööle veebruari keskpaigas.
Ungari ja Türgi on ainsad alliansi liikmed, mis pole veel kahe Põhjamaa liitumist NATO-ga heaks kiitnud.
### Response:
Orban: Ungari kiidab Soome ja Rootsi NATO-liikmesuse heaks 2023. aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdi toimumispaigaks oli üks maailma paremaid kontserdimaju Elbphilharmonie ehk Elph. Selle ehitamisele kulus umbes 870 miljonit eurot. Kontserdile läksid ka radikaalse rühmituse Last Generation liikmed.
Kontserdil esines Saksimaa liidumaa orkester, kuid lavale otsustasid järsku ronida ka üks mees ja üks naine. Nad kleepisid end liimiga dirigendipuldi külge. Publik oli aktivistide tegevuse tõttu pahane, vahendas The Times.
Naine pidas maha lühikese kõne ja väitis, et varsti ei toimu Hamburgis enam kontserte, kuna varsti jääb sadamalinn vee alla.
"Kui me praegu midagi ei tee, oleme kaassüüdlased suurimas katastroofis, mis inimkonda on kunagi tabanud. Nii nagu meil on üks Beethoveni viiulikontsert, on meil ainult üks planeet. Ma olen alati tahtnud lapsi saada, kuid nüüd kardan ma last tuua sellesse maailma ja vaadata, kuidas ta sureb sõjas ressursside või vee pärast," teatas kliimaaktivist.
Korrakaitsjad vahistasid aktivistid kiiresti ja kontsert sai siiski jätkuda.
Last Generationi liikmed laenasid oma taktika Briti kolleegidelt. Suurbritannia aktivistide rühmitus Just Stop Oil proovib kodanikuallumatusega endale tähelepanu tõmmata. Aktivistid on saanud palju eetriaega, kuid nad pole suutnud oma eesmärki saavutada.
Kaks nädalat tagasi blokeerisid Last Generationi liikmed Berliinis asuva ringtee. Nad hoidsid nii kinni ka tuletõrjeautot, mis kiirustas päästma vigastatud jalgratturit, kes hiljem suri.
Der Spiegeli küsitlusest selgus, et 86 protsenti sakslastest leiab, et radikaalsed kliimaaktivistid lähevad oma protestidega liiga kaugele, 78 protsenti sakslastest leiab, et sellist kodanikuallumatust tuleb karmimalt karistada. | Kliimaaktivistid rikkusid nüüd ära Beethoveni kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdi toimumispaigaks oli üks maailma paremaid kontserdimaju Elbphilharmonie ehk Elph. Selle ehitamisele kulus umbes 870 miljonit eurot. Kontserdile läksid ka radikaalse rühmituse Last Generation liikmed.
Kontserdil esines Saksimaa liidumaa orkester, kuid lavale otsustasid järsku ronida ka üks mees ja üks naine. Nad kleepisid end liimiga dirigendipuldi külge. Publik oli aktivistide tegevuse tõttu pahane, vahendas The Times.
Naine pidas maha lühikese kõne ja väitis, et varsti ei toimu Hamburgis enam kontserte, kuna varsti jääb sadamalinn vee alla.
"Kui me praegu midagi ei tee, oleme kaassüüdlased suurimas katastroofis, mis inimkonda on kunagi tabanud. Nii nagu meil on üks Beethoveni viiulikontsert, on meil ainult üks planeet. Ma olen alati tahtnud lapsi saada, kuid nüüd kardan ma last tuua sellesse maailma ja vaadata, kuidas ta sureb sõjas ressursside või vee pärast," teatas kliimaaktivist.
Korrakaitsjad vahistasid aktivistid kiiresti ja kontsert sai siiski jätkuda.
Last Generationi liikmed laenasid oma taktika Briti kolleegidelt. Suurbritannia aktivistide rühmitus Just Stop Oil proovib kodanikuallumatusega endale tähelepanu tõmmata. Aktivistid on saanud palju eetriaega, kuid nad pole suutnud oma eesmärki saavutada.
Kaks nädalat tagasi blokeerisid Last Generationi liikmed Berliinis asuva ringtee. Nad hoidsid nii kinni ka tuletõrjeautot, mis kiirustas päästma vigastatud jalgratturit, kes hiljem suri.
Der Spiegeli küsitlusest selgus, et 86 protsenti sakslastest leiab, et radikaalsed kliimaaktivistid lähevad oma protestidega liiga kaugele, 78 protsenti sakslastest leiab, et sellist kodanikuallumatust tuleb karmimalt karistada.
### Response:
Kliimaaktivistid rikkusid nüüd ära Beethoveni kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane pallur ei tundnud lahkudes olevat vigastatud, aga uudisteagentuuri Reuters teatel oli ta varem kurtnud lihasvalu. Avamängus Austraaliaga sekkus ta 77. minutil vahetusest.
Mitmed Prantsusmaa koondise tugitalad jäid eemale juba enne MM-finaalturniir - teiste seas näiteks Paul Pogba, N'Golo Kante ja Karim Benzema - ja lisaks sai avamängus raske põlvevigastuse Lucas Hernandez, kelle jaoks on turniir samuti lõppenud.
Väikese palsamina tuli aga teade, et tagumise reielihase vigastuse tõttu avamängult puudunud kaitsemängija Raphael Varane oli neljapäeval tagasi treeningul.
Prantsusmaa alustas turniiri D-alagrupis 4:1 võiduga Austraalia üle ja asus liidrikohal, sest Taani ja Tuneesia viigistasid 0:0. Teises kohtumises minnakse laupäeval vastamisi Taaniga. | Coman jättis Prantsusmaa treeningu pooleli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane pallur ei tundnud lahkudes olevat vigastatud, aga uudisteagentuuri Reuters teatel oli ta varem kurtnud lihasvalu. Avamängus Austraaliaga sekkus ta 77. minutil vahetusest.
Mitmed Prantsusmaa koondise tugitalad jäid eemale juba enne MM-finaalturniir - teiste seas näiteks Paul Pogba, N'Golo Kante ja Karim Benzema - ja lisaks sai avamängus raske põlvevigastuse Lucas Hernandez, kelle jaoks on turniir samuti lõppenud.
Väikese palsamina tuli aga teade, et tagumise reielihase vigastuse tõttu avamängult puudunud kaitsemängija Raphael Varane oli neljapäeval tagasi treeningul.
Prantsusmaa alustas turniiri D-alagrupis 4:1 võiduga Austraalia üle ja asus liidrikohal, sest Taani ja Tuneesia viigistasid 0:0. Teises kohtumises minnakse laupäeval vastamisi Taaniga.
### Response:
Coman jättis Prantsusmaa treeningu pooleli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lorenzo Sonego (ATP 45.) alistas esimeses üksikmängus ameeriklase Frances Tiafoe (ATP 19.) 6:3, 7:6 (9:7), kuid Taylor Fritz (ATP 9.) sai jagu Lorenzo Musettist (ATP 23.) 7:6 (10:8), 6:3 ja võrdsustas seisus.
Otsustavas paarismängus olid Simone Bolelli - Fabio Fognini üle Tommy Paulist ja Jack Sockist 6:4, 6:4.
Itaalia saavutusele lisab kaalu asjaolu, et riigi paremad mängijad Jannik Sinner ja Matteo Berrettini kaasa ei teinud.
Kahes esimeses veerandfinaalis olid koha nelja seas taganud Austraalia ja Horvaatia. | Oluliste puudujatega Itaalia pääses Davise karika poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lorenzo Sonego (ATP 45.) alistas esimeses üksikmängus ameeriklase Frances Tiafoe (ATP 19.) 6:3, 7:6 (9:7), kuid Taylor Fritz (ATP 9.) sai jagu Lorenzo Musettist (ATP 23.) 7:6 (10:8), 6:3 ja võrdsustas seisus.
Otsustavas paarismängus olid Simone Bolelli - Fabio Fognini üle Tommy Paulist ja Jack Sockist 6:4, 6:4.
Itaalia saavutusele lisab kaalu asjaolu, et riigi paremad mängijad Jannik Sinner ja Matteo Berrettini kaasa ei teinud.
Kahes esimeses veerandfinaalis olid koha nelja seas taganud Austraalia ja Horvaatia.
### Response:
Oluliste puudujatega Itaalia pääses Davise karika poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskustelu, kuidas enamus riigile kuuluvaid aluseid ühe juhtimise alla viia, on peetud enam kui aasta. Ligi 300 sõidukist 150 tuleksid siseministeeriumi haldusalast. Neist omakorda umbes pooled kuuluvad praegu politsei- ja piirivalveametile.
"Kogu selle loodava riigilaevastiku ja asutuste omavaheline toimemudel ja ülesannete jaotus ei ole tegelikult selge," rääkis PPA peadirektori asetäitja Krista Aas, kelle jaoks on politsei jaoks kõige olulisem, et elude päästmine ja reostuse tõrjumine kogu protsessis kannatada ei saaks.
"Me oleme teinud korduvalt ettepaneku, et siseministeeriumi haldusala võiks liituda selle projektiga järgmises etapis," sõnas Aas ning lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võiks alustada enda laevastike liitmisest. "Võib-olla selle käigus lahendatakse ära mingid segased ja kriitilised küsimused, tehakse korda ka õigus ja siis saame liituda meie."
Kriitika kõlab umbes 40 päeva enne seda, kui uus riigiasutus peaks tööd alustama. Juba valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette ruume ja arvuteid. Juba on läbi kukkunud peadirektori konkursi tähtaeg. Lähinädalatel võetakse tööle ka kvaliteedijuht, peajurist ja tehnilise halduse direktor.
"Tõepoolest oli üllatus, et vastav tagasiside tuli," tunnistas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand. Varem politsei- ja piirivalveameti laevastikku juhtinud Lääneranna sõnul on PPA tagasiside oluline.
"See on niimoodi kahjuks, et kui toimuvad konsolideerimised, võivad need mingil hetkel rasked olla. Aga meie hinnangul on PPA väga hea koostööpartner ja me võtame nende ettepanekuid maksimaalselt arvesse," sõnas Läänerand.
PPA: lubatud kokkuhoidu ei pruugi tulla
"PPA hinnangul on esitatud dokumendid puudulikud ja sisaldavad läbivalt manipuleerivaid ja eksitavaid andmeid ning infot," kirjeldas Krista Aas paberipakki, kuhu mahtusid muuhulgas nii riigilaevastiku moodustamise käskkiri, uue asutuse põhimäärus kui eelarve.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul annaks veesõidukite ühe katuse alla koondamine 10 aasta peale 34 miljoni eurose kokkuhoiu. Krista Aas märkis, et arvatavad kokkuhoiunumbrid toetuvad eksitavatele andmetele.
"Kui meie oma arvutusi vaatame, siis meil on üsna suur alus arvata, et sellist kokkuhoidu nagu praegu kuvatakse, ei pruugi tekkida," sõnas Aas.
Ta rääkis, et kokkuhoiu sisse arvestatakse muuhulgas käibemaksu. "Aga käibemaks on riigieelarve mõttes selline nullsumma mäng. Sealt reaalset kokkuhoidu ei teki," sõnas Aas.
Kaupo Läänerand märgib, et kokkuhoidu aitaks tuua seegi, kui olemasolevaid aluseid effektiivsemalt tarvitada. Nimelt kasutatakse keskmist riigile kuuluvat veesõidukit kõigest 3,8 protsenti ajast.
"Kui me suudame viia ta seitsme protsendi peale, siis Eesti riik on juba väga palju võitnud," märkis ka Kaupo Läänerand ning täheldas, et sel moel õnnestub laevade arvu vähendada. "Meil seisab Roomasaares neli kaatrit kõrvuti. Kui me neist ühe kaatri maha võtame ja hakkame rohkem ristkasutama, siis see juba vähendab ühe kaatri investeeringuid, mis võib olla kaks ja pool kuni kolm miljonit eurot."
Krista Aas märkis seepeale, et kokkuhoiuarvutustes pole mõeldud sellele, et kui laevu on vähem, langeb teistele sõidukitele suurem koormus. "Amortisatsioonikulu, kütusekulu, seadmete hooldus – nende täiendavate kuludega seal arvestatud ei ole," rääkis Aas.
Aas ei nõustu ka sellega, et PPA veesõidukeid kuidagi vähe kasutataks. "PPA veesõidukite kasutusmäär on oluliselt kõrgem, kui 3,8 protsenti. Ja kui me võtame veel sinna juurde selle valmisolekukohustuse, siis on see kasutusmäär lausa sada protsenti," sõnas Aas. "Aga ka neid korrektuure ei ole sinna arvutustesse sisse viidud."
Kaupo Läänerand ei soovinud arvutuste kirjeldamisel detaili minna. Tema sõnul toetuvad ministeeriumi järeldused mitmekümneleheküljelistele analüüsidele ja Exceli tabelitele. "Need on välja arvutatud selleks spetsialiseerunud firmade poolt ja neid on kontrollinud erinevad finantsjuhid. Seda ei ole mõtet avada," sõnas Läänerand ning kinnitas, et ühendlaevastik õige suund.
"Me kontrollime PPA arvutused üle aga nii, nagu võivad kaks juristi teha erinevaid järeldusi, siis võib ka nende andmete pealt olla erinevad nägemused," jätkas Läänerand.
Tema sõnul tuleb kõige olulisem kokkuhoid veesõidukite haldamise pealt. "Meil on riigis kaheksa organisatsiooni, kes haldavad eraldi veesõidukeid, nad remondivad, neil on oma hanked, nad ehitavad ainult enda jaoks," sõnas asekantsler.
Politseisõidukeid ei soovita ristkasutusse anda
Krista Aasa sõnul seisab politseile kooskõlastamiseks saadetud dokumendipakis, et detailse ristkasutuse kontseptsiooni loob ühendasutus. "Meie oleme algusest peale olnud seda meelt, et ristkasutust PPA veesõidukitega ei ole võimalik saavutada," rõhutas Aas, kelle sõnul tuleb politseil vajadusel kiiresti reageerida. "Mis tähendab seda, et sõiduk peab olema vajalikus varustuses vajaliku meeskonnaga vajalikus kohas kättesaadav."
"Teine põhjus on see, et meie sõiduk on alarmsõiduk," jätkas Aas. "Osaliselt on seal peal relvad, raadioside ja muud erivahendid, ning neid maha integreerida, et vahepeal teisi ülesandeid täita, pole lihtsalt võimalik."
Kaupo Läänerand ütles, et kõiki veesõidukeid ei olegi plaanis ristkasutatavaks teha. Tema sõnul on PPA varem lubanud, et teistele asutustele ollakse valmis pakkuma näiteks transporti. Täpsemad kokkulepped saab tema sõnul teha siis, kui ühendasutus on tööle pandud.
"See ristkasutuse protsent laevastikus võib olla esimene aasta kümme, teine aasta kolmkümmend protsenti. Me võime niimoodi vaikselt ülespoole minna ja see ongi kokkulepete küsimus," sõnas Läänerand.
MKM: Peadirektori valimine pole ebaseaduslik
Läänerand rõhutas, et riigilaevastiku loomiseks andis suunise nii koalitsioonileping, valitsuse tegevusprogramm kui septembrikuine valitsuskabineti otsus. "Selles suures reformis PPA on võtmepartner ja meil on nendega selles ettevalmistuses väga hea koostöö olnud," kordas Läänerand.
"Kogu protsessi juures jääb PPA-le arusaamatuks, kuidas ja millistel alustel viiakse läbi Riigilaevastiku peadirektori valimine," kirjutas aga Krista Aas. Ta märkis, et uut asutust pole olemaski aga juba on kandideerimistähtaeg möödas.
"Ja kui meie loeme Vabariigi Valitsuse määrust, siis meie tõlgendame seda selliselt, et sellele ametikohale kuulutab konkursi ministri ettepanekul riigisekretär ja selle viib läbi valikukomisjon," sõnas Aas.
Oma kirjas ministeeriumile märkis Aas, et Riigilaevastiku peadirektori leidmise konkurss viidi läbi ebaseaduslikult. Kaupo Läänerand lükkas Aasa kriitika tagasi ning kinnitas, et laevastiku juht on ministeeriumi värvata.
"Riigilaevastik saab olema valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja nendele tippjuhtide kompetentsikeskus peadirektorit ei värba," sõnas Läänerand.
Aas möönis, et ministeeriumil võib ka õigus olla. Aasa sõnul pidas PPA tarvilikuks oma tähelepanekutest märku anda pelgalt selleks, et hiljem ei tekiks küsimust uue ameti peadirektori legitiimsuses. "Seda enam, et nende peadirektorite valikuga on siin viimasel ajal seda segadust olnud," sõnas Aas | PPA kritiseerib riigilaevastiku ettepanekut ja jättis selle kooskõlastuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskustelu, kuidas enamus riigile kuuluvaid aluseid ühe juhtimise alla viia, on peetud enam kui aasta. Ligi 300 sõidukist 150 tuleksid siseministeeriumi haldusalast. Neist omakorda umbes pooled kuuluvad praegu politsei- ja piirivalveametile.
"Kogu selle loodava riigilaevastiku ja asutuste omavaheline toimemudel ja ülesannete jaotus ei ole tegelikult selge," rääkis PPA peadirektori asetäitja Krista Aas, kelle jaoks on politsei jaoks kõige olulisem, et elude päästmine ja reostuse tõrjumine kogu protsessis kannatada ei saaks.
"Me oleme teinud korduvalt ettepaneku, et siseministeeriumi haldusala võiks liituda selle projektiga järgmises etapis," sõnas Aas ning lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võiks alustada enda laevastike liitmisest. "Võib-olla selle käigus lahendatakse ära mingid segased ja kriitilised küsimused, tehakse korda ka õigus ja siis saame liituda meie."
Kriitika kõlab umbes 40 päeva enne seda, kui uus riigiasutus peaks tööd alustama. Juba valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette ruume ja arvuteid. Juba on läbi kukkunud peadirektori konkursi tähtaeg. Lähinädalatel võetakse tööle ka kvaliteedijuht, peajurist ja tehnilise halduse direktor.
"Tõepoolest oli üllatus, et vastav tagasiside tuli," tunnistas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand. Varem politsei- ja piirivalveameti laevastikku juhtinud Lääneranna sõnul on PPA tagasiside oluline.
"See on niimoodi kahjuks, et kui toimuvad konsolideerimised, võivad need mingil hetkel rasked olla. Aga meie hinnangul on PPA väga hea koostööpartner ja me võtame nende ettepanekuid maksimaalselt arvesse," sõnas Läänerand.
PPA: lubatud kokkuhoidu ei pruugi tulla
"PPA hinnangul on esitatud dokumendid puudulikud ja sisaldavad läbivalt manipuleerivaid ja eksitavaid andmeid ning infot," kirjeldas Krista Aas paberipakki, kuhu mahtusid muuhulgas nii riigilaevastiku moodustamise käskkiri, uue asutuse põhimäärus kui eelarve.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul annaks veesõidukite ühe katuse alla koondamine 10 aasta peale 34 miljoni eurose kokkuhoiu. Krista Aas märkis, et arvatavad kokkuhoiunumbrid toetuvad eksitavatele andmetele.
"Kui meie oma arvutusi vaatame, siis meil on üsna suur alus arvata, et sellist kokkuhoidu nagu praegu kuvatakse, ei pruugi tekkida," sõnas Aas.
Ta rääkis, et kokkuhoiu sisse arvestatakse muuhulgas käibemaksu. "Aga käibemaks on riigieelarve mõttes selline nullsumma mäng. Sealt reaalset kokkuhoidu ei teki," sõnas Aas.
Kaupo Läänerand märgib, et kokkuhoidu aitaks tuua seegi, kui olemasolevaid aluseid effektiivsemalt tarvitada. Nimelt kasutatakse keskmist riigile kuuluvat veesõidukit kõigest 3,8 protsenti ajast.
"Kui me suudame viia ta seitsme protsendi peale, siis Eesti riik on juba väga palju võitnud," märkis ka Kaupo Läänerand ning täheldas, et sel moel õnnestub laevade arvu vähendada. "Meil seisab Roomasaares neli kaatrit kõrvuti. Kui me neist ühe kaatri maha võtame ja hakkame rohkem ristkasutama, siis see juba vähendab ühe kaatri investeeringuid, mis võib olla kaks ja pool kuni kolm miljonit eurot."
Krista Aas märkis seepeale, et kokkuhoiuarvutustes pole mõeldud sellele, et kui laevu on vähem, langeb teistele sõidukitele suurem koormus. "Amortisatsioonikulu, kütusekulu, seadmete hooldus – nende täiendavate kuludega seal arvestatud ei ole," rääkis Aas.
Aas ei nõustu ka sellega, et PPA veesõidukeid kuidagi vähe kasutataks. "PPA veesõidukite kasutusmäär on oluliselt kõrgem, kui 3,8 protsenti. Ja kui me võtame veel sinna juurde selle valmisolekukohustuse, siis on see kasutusmäär lausa sada protsenti," sõnas Aas. "Aga ka neid korrektuure ei ole sinna arvutustesse sisse viidud."
Kaupo Läänerand ei soovinud arvutuste kirjeldamisel detaili minna. Tema sõnul toetuvad ministeeriumi järeldused mitmekümneleheküljelistele analüüsidele ja Exceli tabelitele. "Need on välja arvutatud selleks spetsialiseerunud firmade poolt ja neid on kontrollinud erinevad finantsjuhid. Seda ei ole mõtet avada," sõnas Läänerand ning kinnitas, et ühendlaevastik õige suund.
"Me kontrollime PPA arvutused üle aga nii, nagu võivad kaks juristi teha erinevaid järeldusi, siis võib ka nende andmete pealt olla erinevad nägemused," jätkas Läänerand.
Tema sõnul tuleb kõige olulisem kokkuhoid veesõidukite haldamise pealt. "Meil on riigis kaheksa organisatsiooni, kes haldavad eraldi veesõidukeid, nad remondivad, neil on oma hanked, nad ehitavad ainult enda jaoks," sõnas asekantsler.
Politseisõidukeid ei soovita ristkasutusse anda
Krista Aasa sõnul seisab politseile kooskõlastamiseks saadetud dokumendipakis, et detailse ristkasutuse kontseptsiooni loob ühendasutus. "Meie oleme algusest peale olnud seda meelt, et ristkasutust PPA veesõidukitega ei ole võimalik saavutada," rõhutas Aas, kelle sõnul tuleb politseil vajadusel kiiresti reageerida. "Mis tähendab seda, et sõiduk peab olema vajalikus varustuses vajaliku meeskonnaga vajalikus kohas kättesaadav."
"Teine põhjus on see, et meie sõiduk on alarmsõiduk," jätkas Aas. "Osaliselt on seal peal relvad, raadioside ja muud erivahendid, ning neid maha integreerida, et vahepeal teisi ülesandeid täita, pole lihtsalt võimalik."
Kaupo Läänerand ütles, et kõiki veesõidukeid ei olegi plaanis ristkasutatavaks teha. Tema sõnul on PPA varem lubanud, et teistele asutustele ollakse valmis pakkuma näiteks transporti. Täpsemad kokkulepped saab tema sõnul teha siis, kui ühendasutus on tööle pandud.
"See ristkasutuse protsent laevastikus võib olla esimene aasta kümme, teine aasta kolmkümmend protsenti. Me võime niimoodi vaikselt ülespoole minna ja see ongi kokkulepete küsimus," sõnas Läänerand.
MKM: Peadirektori valimine pole ebaseaduslik
Läänerand rõhutas, et riigilaevastiku loomiseks andis suunise nii koalitsioonileping, valitsuse tegevusprogramm kui septembrikuine valitsuskabineti otsus. "Selles suures reformis PPA on võtmepartner ja meil on nendega selles ettevalmistuses väga hea koostöö olnud," kordas Läänerand.
"Kogu protsessi juures jääb PPA-le arusaamatuks, kuidas ja millistel alustel viiakse läbi Riigilaevastiku peadirektori valimine," kirjutas aga Krista Aas. Ta märkis, et uut asutust pole olemaski aga juba on kandideerimistähtaeg möödas.
"Ja kui meie loeme Vabariigi Valitsuse määrust, siis meie tõlgendame seda selliselt, et sellele ametikohale kuulutab konkursi ministri ettepanekul riigisekretär ja selle viib läbi valikukomisjon," sõnas Aas.
Oma kirjas ministeeriumile märkis Aas, et Riigilaevastiku peadirektori leidmise konkurss viidi läbi ebaseaduslikult. Kaupo Läänerand lükkas Aasa kriitika tagasi ning kinnitas, et laevastiku juht on ministeeriumi värvata.
"Riigilaevastik saab olema valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja nendele tippjuhtide kompetentsikeskus peadirektorit ei värba," sõnas Läänerand.
Aas möönis, et ministeeriumil võib ka õigus olla. Aasa sõnul pidas PPA tarvilikuks oma tähelepanekutest märku anda pelgalt selleks, et hiljem ei tekiks küsimust uue ameti peadirektori legitiimsuses. "Seda enam, et nende peadirektorite valikuga on siin viimasel ajal seda segadust olnud," sõnas Aas
### Response:
PPA kritiseerib riigilaevastiku ettepanekut ja jättis selle kooskõlastuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ärikliima indeks tõusis oktoobri 84,5-lt 86,3-ni, analüütikud eeldasid väiksemat tõusu. Instituut küsitles kokku üheksat tuhandet ettevõtet, vahendas Financial Times.
"Pessimism lähikuude suhtes vähenes. Majanduslangus võib osutuda vähem tõsisemaks, kui paljud varem eeldasid," ütles Ifo president Clemens Fuest.
Saksamaa ettevõtjate kindlustunne on siiski madalam, kui veebruaris. Siis alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas, mille tõttu puhkes Euroopas energiakriis.
Konsultatsioonifirma Capital Economics ökonomist Jack Allen-Reynolds ütles, et järgmiste kvartalite jooksul peaks Saksa majandus kahanema. Saksamaa valitsus eeldab, et järgmisel aastal kahaneb riigi majandus 0,4 protsenti.
Ifo teatel said Saksa ettevõtted kasu tarnehäirete leevenemisest. Veidi vähem kui 60 protsenti ettevõtetest teatas novembris, et tarnehäired piiravad tootmist. Aasta alguses oli see arv 80 protsenti, Financial Times. | Ifo-instituut: Saksamaa ettevõtjate meeleolu paranes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ärikliima indeks tõusis oktoobri 84,5-lt 86,3-ni, analüütikud eeldasid väiksemat tõusu. Instituut küsitles kokku üheksat tuhandet ettevõtet, vahendas Financial Times.
"Pessimism lähikuude suhtes vähenes. Majanduslangus võib osutuda vähem tõsisemaks, kui paljud varem eeldasid," ütles Ifo president Clemens Fuest.
Saksamaa ettevõtjate kindlustunne on siiski madalam, kui veebruaris. Siis alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas, mille tõttu puhkes Euroopas energiakriis.
Konsultatsioonifirma Capital Economics ökonomist Jack Allen-Reynolds ütles, et järgmiste kvartalite jooksul peaks Saksa majandus kahanema. Saksamaa valitsus eeldab, et järgmisel aastal kahaneb riigi majandus 0,4 protsenti.
Ifo teatel said Saksa ettevõtted kasu tarnehäirete leevenemisest. Veidi vähem kui 60 protsenti ettevõtetest teatas novembris, et tarnehäired piiravad tootmist. Aasta alguses oli see arv 80 protsenti, Financial Times.
### Response:
Ifo-instituut: Saksamaa ettevõtjate meeleolu paranes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Korea domineeris kohtumise esimest 15 minutit, misjärel mäng võrdsustus. Avapoolaja parimad momendid kuulusid Lõuna-Korea ründajale Hwang Uijole ja Uruguay kaptenile Diego Godinile. Hwang jäi 34. minutil Uruguay karistusala keskel üksi, kuid lõi palli väravast üle. Vahetult enne avapoolaja lõppu tabas Godin pealöögiga posti.
Teine poolaeg kulges sarnaselt. Lõuna-Korea oli taas poolaja alguses aktiivsem osapool, kuid teise kolmveerandtunni parim võimalus kuulus Uruguayle, kui poolkaitsja Federico Valverde lõi 25 meetri pealt vastu posti. Kumbki meeskond siiski võiduväravat ei leidnud ja kohtumine lõppes 0:0 viigiga.
H-alagrupp
90:00
Uruguay
0
0
:
0
0
Korea Vabariik
Uruguay
Korea Vabariik
Enne mängu:
2010. aastal Uruguay MM-il nelja parema sekka tüürinud ja kokku 15 aastat koondist juhendanud Oscar Tabarez andis mullu teatepulga üle endast 28 aastat nooremale Diego Alonsole, kelle käe all on Uruguay võitnud üheksast kohtumisest seitse.
12 aastat tagasi kandsid Uruguay koondise põhiraskust ründajad Luis Suarez ja Diego Forlan ning keskkaitsja Diego Godin. Suarez ja Godin on ka seekord koondises, ent eelkõige oodatakse suuri tegusid noorema põlvkonna mängijatelt. Näiteks Liverpooli selle suve suurostult Darwin Nunezilt ning Madridi Reali ja Tottenham Hotspuri poolkaitsjatelt Federico Valverdelt ja Rodrigo Bentancurilt.
2018. aasta MM-il jõudis Uruguay veerandfinaali, kus nad kaotasid hilisemale tiitlivõitjale Prantsusmaale. Seekord peab Uruguay play-off 'i pääsemiseks H-alagrupis võitlema Portugali, Ghana ja Lõuna-Koreaga.
Kui Uruguay koondis moodustub peamiselt Euroopa tippliigades pallivatest mängijatest, siis Lõuna-Korea toetub suuresti koduse liiga mängijatele. 26-st MM-koondisesse valitud mängijast tervelt 14 teenivad leiba Lõuna-Korea klubides.
Aasia hiiul tipptasemel pallivatest meestest siiski puudust pole, sest kaptenipaela kannab Harry Kane'i usaldusväärne abimees Son Heung-Min ning kaitseliinis tegutseb Napolis sujuvalt Kalidou Koulibaly poolt jäetud tühimiku täitnud Kim Min-jae.
Muret tekitav on asjaolu, et Son sai novembri alguses Meistrite liiga kohtumises Marseille Olympique'iga vigastada ja käis silmakoopa operatsioonil. Seda enam peavad korealased toetuma Kim Min-jaele, kes näitas Hiinas aastaid kõrget klassi enne kui ta möödunud aastal Türgi tippklubi Istanbuli Fenerbahcega liitus.
Kimi suurepärane hooaeg Türgis päädis üleminekuga Itaalia kõrgliigaklubisse Napolisse. Kim on Itaalias esimesest kohtumisest alates tõestanud, et ta kuulub maailma parimate kaitsjate hulka ja selle kinnitamiseks pole paremat kohta kui jalgpallimaailma kõige olulisem turniir. | Uruguay ja Lõuna-Korea tasavägine duell lõppes väravateta viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Korea domineeris kohtumise esimest 15 minutit, misjärel mäng võrdsustus. Avapoolaja parimad momendid kuulusid Lõuna-Korea ründajale Hwang Uijole ja Uruguay kaptenile Diego Godinile. Hwang jäi 34. minutil Uruguay karistusala keskel üksi, kuid lõi palli väravast üle. Vahetult enne avapoolaja lõppu tabas Godin pealöögiga posti.
Teine poolaeg kulges sarnaselt. Lõuna-Korea oli taas poolaja alguses aktiivsem osapool, kuid teise kolmveerandtunni parim võimalus kuulus Uruguayle, kui poolkaitsja Federico Valverde lõi 25 meetri pealt vastu posti. Kumbki meeskond siiski võiduväravat ei leidnud ja kohtumine lõppes 0:0 viigiga.
H-alagrupp
90:00
Uruguay
0
0
:
0
0
Korea Vabariik
Uruguay
Korea Vabariik
Enne mängu:
2010. aastal Uruguay MM-il nelja parema sekka tüürinud ja kokku 15 aastat koondist juhendanud Oscar Tabarez andis mullu teatepulga üle endast 28 aastat nooremale Diego Alonsole, kelle käe all on Uruguay võitnud üheksast kohtumisest seitse.
12 aastat tagasi kandsid Uruguay koondise põhiraskust ründajad Luis Suarez ja Diego Forlan ning keskkaitsja Diego Godin. Suarez ja Godin on ka seekord koondises, ent eelkõige oodatakse suuri tegusid noorema põlvkonna mängijatelt. Näiteks Liverpooli selle suve suurostult Darwin Nunezilt ning Madridi Reali ja Tottenham Hotspuri poolkaitsjatelt Federico Valverdelt ja Rodrigo Bentancurilt.
2018. aasta MM-il jõudis Uruguay veerandfinaali, kus nad kaotasid hilisemale tiitlivõitjale Prantsusmaale. Seekord peab Uruguay play-off 'i pääsemiseks H-alagrupis võitlema Portugali, Ghana ja Lõuna-Koreaga.
Kui Uruguay koondis moodustub peamiselt Euroopa tippliigades pallivatest mängijatest, siis Lõuna-Korea toetub suuresti koduse liiga mängijatele. 26-st MM-koondisesse valitud mängijast tervelt 14 teenivad leiba Lõuna-Korea klubides.
Aasia hiiul tipptasemel pallivatest meestest siiski puudust pole, sest kaptenipaela kannab Harry Kane'i usaldusväärne abimees Son Heung-Min ning kaitseliinis tegutseb Napolis sujuvalt Kalidou Koulibaly poolt jäetud tühimiku täitnud Kim Min-jae.
Muret tekitav on asjaolu, et Son sai novembri alguses Meistrite liiga kohtumises Marseille Olympique'iga vigastada ja käis silmakoopa operatsioonil. Seda enam peavad korealased toetuma Kim Min-jaele, kes näitas Hiinas aastaid kõrget klassi enne kui ta möödunud aastal Türgi tippklubi Istanbuli Fenerbahcega liitus.
Kimi suurepärane hooaeg Türgis päädis üleminekuga Itaalia kõrgliigaklubisse Napolisse. Kim on Itaalias esimesest kohtumisest alates tõestanud, et ta kuulub maailma parimate kaitsjate hulka ja selle kinnitamiseks pole paremat kohta kui jalgpallimaailma kõige olulisem turniir.
### Response:
Uruguay ja Lõuna-Korea tasavägine duell lõppes väravateta viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suur noos" ("Hit Big")
Režissöör: J. P. Valkeapää
Enne Soome lavastaja J. P. Valkeapää uue filmiga "Suur noos" vaatamist peab iga vaataja endalt küsima: kas teile meeldib vaadata, kuidas umbjoobes parmud sihitult ringi kooserdavad ja lolli nalja viskavad? Kui ei meeldi, siis ajaks film teid ilmselt lootusetult närvi, sest ega ekraanilt suurt muud ei toimugi: kamp Soome joodikuid peavad Costa del Solis Soome-teemalist baari, mida tänaseks enam praktiliselt keegi ei külasta, kui mõned nokastanud turistid välja arvata, kellele pakutakse ka vaid veega pooleks õlut. Baaripidajad ise on seejuures samuti komatoosses seisundis, suudavad napilt püsti seista ning töötavadki reaalsuses vaid selleks, et igal hommikul end taas pildituks juua.
"Suur noos" ("Hit Big") Autor/allikas: Kaader filmist
Erinevalt tavalistest Eesti soost joodikutest, keda võime näha näiteks mõnel laupäeva õhtul Kolm Lõvi baaris, kus nad jorisevad karaokemasina taga mõnd 80ndate pophitti ja on lihtsalt rõvedad, siis "Suure noosi" tegelased on tõeline maa sool, destillaat kõigist kunagistest, praegustest ja tulevastest joodikutest: nad on mahlakad, naljakad ning oma rämeduses ka kuidagi veidralt süütud, seega hakkab vaataja neile isegi kaasa tundma. Ja noh, kui me naerame, siis küll nende üle, aga mitte pahatahtlikult, vaid soojalt, et küll sa oled ikka tore joodikunarts.
Kahjuks on filmi suurim probleem selles, kui Valkeapää arvates lihtsalt joodikute tuigerdamisest enam ei piisa ning sinna kõrvale lisatakse täiesti ebavajalik ning tühine krimilugu. Joodikud hakkavad taga ajama peidetud raha, mis nende baari põranda alla aastaid maetud oli, kuid selles loos peitub igasugune särts: absoluutselt ei huvita, kas nad selle raha kätte saavad või kellega seejuures kokku puutuvad. Ainus huvitav tegelane on Pääru Oja kehastatud traagiline kangelane, Eestist pärit transnaine Ninja: ta mängib tuhandekordselt üle võlli, kuid see on samuti kohati hüsteeriliselt naljakas.
Mõnus Soome eneseiroonia, kuid peate olema valmis veetma kaks tundi räpases ning seisnud õlle ja higi järgi haisevas Hispaania kuurordi allilmas. Ja võimalik, et film töötab ka omamoodi karkust propageeriva projektina, sest neid põhja käinud jorsse vaadates enam küll pitsi väga tõsta ei taha...
"Suur noos" linastub 24. novembril kell 18.15 Apollo Kino Solarises.
"Sparta"
Režissöör: Ulrich Seidl
PÖFF-i avapäevade üks enim kirgi kütnud linateoseid oli Ulrich Seidli värske linateos "Rimini", mis võlus totakate, aga oma jaburuses kuidagi südamlike ja armaste karakteritega. Vabalt võis filmi nimetada isegi süsimustaks absurdikomöödiaks, aga järjelugu "Sparta" on midagi hoopis-hoopis muud. Kui "Rimini" oli päike, siis "Sparta" on öö, mistõttu on filmi ka keeruline otseselt soovitada: vaatajad, kes kinosaali lähevad, peavad olema valmis, et Ulrich Seidl viib teid kinniseotud silmade mugavustsoonist välja ja kui silmaklapid ära võetakse, leiate end kohast, kus parimagi tahtmise juures olla ei taha. Sealt ühiskonna äärealadelt vaatajat enam minema ei juhatata, sealse reaalsusega tuleb kuidagi ise hakkama saada.
"Sparta" Autor/allikas: Kaader filmist
Mõnes mõttes algab "Sparta" täpselt samamoodi nagu "Rimini": peategelane on oma eluga ummikusse jooksnud ning otsib võimalusi, kuidas uuesti jalule saada. Selleks läheb ta aga naisest lahku ning kolib Rumeeniasse. Aga kes see mees on? Miks me teda üldse jälgima peame? Pikka aega jääbki mulje, et kõnnime ühe veidrikust introverdi sabas, kellel on probleeme sotsialiseerumisega ning ühiskonna kombestikku sobitumisega. Üsna ootamatult rebib aga Seidl kardinad eest ära ning näitab meile reaalsust: Ewald on kõige rõvedam, rämedam, ebamoraalsem ja vastikum pedofiil, keda te näinud olete.
Võite ju küsida, et miks ma reetsin selle filmi kõige olulisema võtmemomendi? Ma ei ole tegelikult kindel, kas seda peaks üldse vaatajate eest varjama, sest Seidl kõnnib sarnaselt paljude oma varasemate filmidega piiri peal ning pahaaimamatute vaatajate jaoks (noh, Ulrich Seidli nime peale võiks ikka mingi ettekujutus juba olla!) võib see olla liiga karm šokk. Üks on kindel: see, mida ekraanil näeme, ei meeldi meile, seda on kuradima raske vaadata ning tahaks läbi ekraani hüpata ja ise midagi ette võtta. Aga ei saa, peate käed rüpes seda vaatama ja vaikselt piinlema.
"Sparta" linastub 24. novembril kell 21.15 Tartu Elektriteatris.
"Karistus" ("El Castigo")
Režissöör: Matias Bize
PÖFF-i võistlusprogrammide puhul peab olema valmis üllatusteks, olgu need siis head või halvad, see sõltub paljuski konkreetsest vaatajast. Kuigi Tšiili mängufilmi "Karistus" puhul kasutatakse sisututvustuses sõnu "pinev" ja "istud tooli serval", siis potentsiaalse vaataja meelitamiseks – vaadake mind! – need töötavad väga hästi, tõde on seal aga paraku imevähe. "Karistus" on küll õrna trilleritolmuga kaetud, kuid fookus on ikkagi mujal: režissööri huvitab pigem mehe ja naine vaheline dünaamika, võimusuhted, emaks olemise ilu ja valu ning armastus selle kõige abstraktsemal ja sõnulseletamatumal kujul.
Film algab vähemasti huvitavast kohast: vaatajale avatakse uksed "Karistuse" maailma täpselt hetk pärast seda, kui on toimunud kogu tegevustikku käivitav sündmus. Vanemad saavad autosõidul naise vanemate juurde oma lollusi tegeva lapse peale pahaseks, mispeale jätavad nad ta üksinda metsa ning sõidavad minema. Vaatajale seda sündmust ennast ei näidata, näeme vaid selgelt endast väljas ema autoga sõitmas. Mehe mahitusel keeratakse mõni minut hiljem ots ring ja minnakse poega otsima.
"Karistus" ("El Castigo") Autor/allikas: Kaader filmist
Selles kirjelduses on kirge ja särtsu, kuid paraku mitte täispika filmi jagu: tehniliselt on tegemist ka nn ühe võtte filmiga, mis tõmbab aga "Karistuse" tempo veel täielikult miinimumini. Vaataja uitab koos peategelastega mööda metsa, umbes iga viie minuti tagant kuuleme ka mõne sügavama dialoogi, ülejäänud aja loksutakse lihtsalt üksikute fraaside ja tühiste lausekeste pinnalt.
Filmi algus- ja lõpp-punkti vahele jääb kahjuks minimaalset arengut, me võime ju asetada end ise tegelaste kingadesse ja ehk ongi filmitegija andnud vaatajale ruumi oma mõteteks, kuid see tühi ruum lõhub lõpuks ka filmi enda laiali. Umbes 20-minutilise lühiloona oleks see sama lugu imeliselt töötanud, võinuks kasutada ka samu võtteid ning pöördeid, lihtsalt mitte ükski element selle filmi juures ei põhjenda ära, miks peame seda kõike neli korda kauem vaatama.
"Karistus" linastub 24. novembril kell 19.45 kinos Artis. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Suurt noosi" vaadates võib peaaegu tunda liisunud õlle lehka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suur noos" ("Hit Big")
Režissöör: J. P. Valkeapää
Enne Soome lavastaja J. P. Valkeapää uue filmiga "Suur noos" vaatamist peab iga vaataja endalt küsima: kas teile meeldib vaadata, kuidas umbjoobes parmud sihitult ringi kooserdavad ja lolli nalja viskavad? Kui ei meeldi, siis ajaks film teid ilmselt lootusetult närvi, sest ega ekraanilt suurt muud ei toimugi: kamp Soome joodikuid peavad Costa del Solis Soome-teemalist baari, mida tänaseks enam praktiliselt keegi ei külasta, kui mõned nokastanud turistid välja arvata, kellele pakutakse ka vaid veega pooleks õlut. Baaripidajad ise on seejuures samuti komatoosses seisundis, suudavad napilt püsti seista ning töötavadki reaalsuses vaid selleks, et igal hommikul end taas pildituks juua.
"Suur noos" ("Hit Big") Autor/allikas: Kaader filmist
Erinevalt tavalistest Eesti soost joodikutest, keda võime näha näiteks mõnel laupäeva õhtul Kolm Lõvi baaris, kus nad jorisevad karaokemasina taga mõnd 80ndate pophitti ja on lihtsalt rõvedad, siis "Suure noosi" tegelased on tõeline maa sool, destillaat kõigist kunagistest, praegustest ja tulevastest joodikutest: nad on mahlakad, naljakad ning oma rämeduses ka kuidagi veidralt süütud, seega hakkab vaataja neile isegi kaasa tundma. Ja noh, kui me naerame, siis küll nende üle, aga mitte pahatahtlikult, vaid soojalt, et küll sa oled ikka tore joodikunarts.
Kahjuks on filmi suurim probleem selles, kui Valkeapää arvates lihtsalt joodikute tuigerdamisest enam ei piisa ning sinna kõrvale lisatakse täiesti ebavajalik ning tühine krimilugu. Joodikud hakkavad taga ajama peidetud raha, mis nende baari põranda alla aastaid maetud oli, kuid selles loos peitub igasugune särts: absoluutselt ei huvita, kas nad selle raha kätte saavad või kellega seejuures kokku puutuvad. Ainus huvitav tegelane on Pääru Oja kehastatud traagiline kangelane, Eestist pärit transnaine Ninja: ta mängib tuhandekordselt üle võlli, kuid see on samuti kohati hüsteeriliselt naljakas.
Mõnus Soome eneseiroonia, kuid peate olema valmis veetma kaks tundi räpases ning seisnud õlle ja higi järgi haisevas Hispaania kuurordi allilmas. Ja võimalik, et film töötab ka omamoodi karkust propageeriva projektina, sest neid põhja käinud jorsse vaadates enam küll pitsi väga tõsta ei taha...
"Suur noos" linastub 24. novembril kell 18.15 Apollo Kino Solarises.
"Sparta"
Režissöör: Ulrich Seidl
PÖFF-i avapäevade üks enim kirgi kütnud linateoseid oli Ulrich Seidli värske linateos "Rimini", mis võlus totakate, aga oma jaburuses kuidagi südamlike ja armaste karakteritega. Vabalt võis filmi nimetada isegi süsimustaks absurdikomöödiaks, aga järjelugu "Sparta" on midagi hoopis-hoopis muud. Kui "Rimini" oli päike, siis "Sparta" on öö, mistõttu on filmi ka keeruline otseselt soovitada: vaatajad, kes kinosaali lähevad, peavad olema valmis, et Ulrich Seidl viib teid kinniseotud silmade mugavustsoonist välja ja kui silmaklapid ära võetakse, leiate end kohast, kus parimagi tahtmise juures olla ei taha. Sealt ühiskonna äärealadelt vaatajat enam minema ei juhatata, sealse reaalsusega tuleb kuidagi ise hakkama saada.
"Sparta" Autor/allikas: Kaader filmist
Mõnes mõttes algab "Sparta" täpselt samamoodi nagu "Rimini": peategelane on oma eluga ummikusse jooksnud ning otsib võimalusi, kuidas uuesti jalule saada. Selleks läheb ta aga naisest lahku ning kolib Rumeeniasse. Aga kes see mees on? Miks me teda üldse jälgima peame? Pikka aega jääbki mulje, et kõnnime ühe veidrikust introverdi sabas, kellel on probleeme sotsialiseerumisega ning ühiskonna kombestikku sobitumisega. Üsna ootamatult rebib aga Seidl kardinad eest ära ning näitab meile reaalsust: Ewald on kõige rõvedam, rämedam, ebamoraalsem ja vastikum pedofiil, keda te näinud olete.
Võite ju küsida, et miks ma reetsin selle filmi kõige olulisema võtmemomendi? Ma ei ole tegelikult kindel, kas seda peaks üldse vaatajate eest varjama, sest Seidl kõnnib sarnaselt paljude oma varasemate filmidega piiri peal ning pahaaimamatute vaatajate jaoks (noh, Ulrich Seidli nime peale võiks ikka mingi ettekujutus juba olla!) võib see olla liiga karm šokk. Üks on kindel: see, mida ekraanil näeme, ei meeldi meile, seda on kuradima raske vaadata ning tahaks läbi ekraani hüpata ja ise midagi ette võtta. Aga ei saa, peate käed rüpes seda vaatama ja vaikselt piinlema.
"Sparta" linastub 24. novembril kell 21.15 Tartu Elektriteatris.
"Karistus" ("El Castigo")
Režissöör: Matias Bize
PÖFF-i võistlusprogrammide puhul peab olema valmis üllatusteks, olgu need siis head või halvad, see sõltub paljuski konkreetsest vaatajast. Kuigi Tšiili mängufilmi "Karistus" puhul kasutatakse sisututvustuses sõnu "pinev" ja "istud tooli serval", siis potentsiaalse vaataja meelitamiseks – vaadake mind! – need töötavad väga hästi, tõde on seal aga paraku imevähe. "Karistus" on küll õrna trilleritolmuga kaetud, kuid fookus on ikkagi mujal: režissööri huvitab pigem mehe ja naine vaheline dünaamika, võimusuhted, emaks olemise ilu ja valu ning armastus selle kõige abstraktsemal ja sõnulseletamatumal kujul.
Film algab vähemasti huvitavast kohast: vaatajale avatakse uksed "Karistuse" maailma täpselt hetk pärast seda, kui on toimunud kogu tegevustikku käivitav sündmus. Vanemad saavad autosõidul naise vanemate juurde oma lollusi tegeva lapse peale pahaseks, mispeale jätavad nad ta üksinda metsa ning sõidavad minema. Vaatajale seda sündmust ennast ei näidata, näeme vaid selgelt endast väljas ema autoga sõitmas. Mehe mahitusel keeratakse mõni minut hiljem ots ring ja minnakse poega otsima.
"Karistus" ("El Castigo") Autor/allikas: Kaader filmist
Selles kirjelduses on kirge ja särtsu, kuid paraku mitte täispika filmi jagu: tehniliselt on tegemist ka nn ühe võtte filmiga, mis tõmbab aga "Karistuse" tempo veel täielikult miinimumini. Vaataja uitab koos peategelastega mööda metsa, umbes iga viie minuti tagant kuuleme ka mõne sügavama dialoogi, ülejäänud aja loksutakse lihtsalt üksikute fraaside ja tühiste lausekeste pinnalt.
Filmi algus- ja lõpp-punkti vahele jääb kahjuks minimaalset arengut, me võime ju asetada end ise tegelaste kingadesse ja ehk ongi filmitegija andnud vaatajale ruumi oma mõteteks, kuid see tühi ruum lõhub lõpuks ka filmi enda laiali. Umbes 20-minutilise lühiloona oleks see sama lugu imeliselt töötanud, võinuks kasutada ka samu võtteid ning pöördeid, lihtsalt mitte ükski element selle filmi juures ei põhjenda ära, miks peame seda kõike neli korda kauem vaatama.
"Karistus" linastub 24. novembril kell 19.45 kinos Artis.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Suurt noosi" vaadates võib peaaegu tunda liisunud õlle lehka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aparaaditehase valges kasvuhoones avatakse Ave Palmi ja Helle Ly Tombergi tsüanotüüpia tehnikas graafika näitus "Seest ja väljast ja seest". Aparaaditehase ühiskontoris Sofa Office avatakse Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna üliõpilaste tööde näitus "Loom minu sees". Koridorigaleriis avaneb Tiina Kraavi ristpiste tehnikas graafika näitus "Kaugel kui lind". Tartu poe valges galeriis avatakse Evi Tihemetsa näituse "Pühapäevapildid". Typa galeriis avaneb grupinäitus "Harjutused unistuste pidamiseks". Kogo galeriis avatakse Laura Põllu ja Andres Toltsi ühisnäitus "Ühised jooned, jääkaru ja elevant". Typa keskuses toimub näituse "Simple Machines" avamine ning samanimelise kõrgtrüki luuleajakirja teise väljaande esitlus
Lisaks galeriidele avavad oma uksed ka mitmed Aparaaditehase stuudiod: Stuudio 100, Taavi Novek stuudio, Dysaster Collective stuudio, Gerda Retter stuudio ja Paintbar stuudios. Tartu poes astub üles üheks õhtuks kokku tulnud Ukraina ansambel Tri Ukropa.
Samuti on võimalik osa saada mitmest tuurist. Giidi eesvedamisel käiakse läbi kõik Galeriide ööl toimuvad näitused. Madis Liplap näitab huvilistele, milline on Aparaaditehas just tema pilgu läbi ning koos Aparaaditehase programmijuhiga saab konnata mööda kunagise majakunstniku Mark Kalpini jälgi. | Galeriide ööl avatakse Aparaaditehases kaheksa uut näitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aparaaditehase valges kasvuhoones avatakse Ave Palmi ja Helle Ly Tombergi tsüanotüüpia tehnikas graafika näitus "Seest ja väljast ja seest". Aparaaditehase ühiskontoris Sofa Office avatakse Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna üliõpilaste tööde näitus "Loom minu sees". Koridorigaleriis avaneb Tiina Kraavi ristpiste tehnikas graafika näitus "Kaugel kui lind". Tartu poe valges galeriis avatakse Evi Tihemetsa näituse "Pühapäevapildid". Typa galeriis avaneb grupinäitus "Harjutused unistuste pidamiseks". Kogo galeriis avatakse Laura Põllu ja Andres Toltsi ühisnäitus "Ühised jooned, jääkaru ja elevant". Typa keskuses toimub näituse "Simple Machines" avamine ning samanimelise kõrgtrüki luuleajakirja teise väljaande esitlus
Lisaks galeriidele avavad oma uksed ka mitmed Aparaaditehase stuudiod: Stuudio 100, Taavi Novek stuudio, Dysaster Collective stuudio, Gerda Retter stuudio ja Paintbar stuudios. Tartu poes astub üles üheks õhtuks kokku tulnud Ukraina ansambel Tri Ukropa.
Samuti on võimalik osa saada mitmest tuurist. Giidi eesvedamisel käiakse läbi kõik Galeriide ööl toimuvad näitused. Madis Liplap näitab huvilistele, milline on Aparaaditehas just tema pilgu läbi ning koos Aparaaditehase programmijuhiga saab konnata mööda kunagise majakunstniku Mark Kalpini jälgi.
### Response:
Galeriide ööl avatakse Aparaaditehases kaheksa uut näitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinas kiireneb koroonaviiruse levik. Riigis registreeriti kolmapäeval ametlike andmete kohaselt 30 000 uut juhtu. See ületas viimase rekordi, kui aprillis levis viirus kiiresti Shanghai suurlinnas, vahendas The Wall Street Journal.
Majandusteadlaste sõnul võib kompartei taas võtta kasutusele karmid meetmed, mis võib riigis majanduskasvu aeglustada veelgi. Rohkem kui pooled uutest juhtudest registreeriti Pekingis, Guangdongi provintsis ja Chongqingi suurlinnas. Kokku moodustavad need piirkonnad umbes viiendiku Hiina majandusest.
Kompartei juba karmistab Pekingis piiranguid ja linnas testitakse massiliselt inimesi. Zhengzhou võimud teatasid, et sulgevad viieks päevaks kesklinna.
Konsultatsioonifirma Capital Economics teatas kolmapäeval, et enam kui 80 Hiina linna võitleb viiruse kiire levikuga. Need linnad moodustavad umbes poole Hiina majandusest ja annavad 90 protsenti riigi ekspordist.
Jaapani finantsfirma Nomura kärpis Hiina neljanda kvartali kasvuprognoosi 2,8 protsendilt 2,4 protsendile.
Hiina valitsus andis kolmapäeval märku, et pangad peavad reservis hoidma vähem raha, et finantsfirmad saaksid majanduse toetamiseks rohkem raha laenata.
"Tegelik takistus majanduse arengule seisneb pigem selles, et kohalikud ametnikud järgivad piirangute rakendamist liiga innukalt, mitte väheses laenurahas," ütles neljapäeval Nomura ökonomist Ting Lu. | Hiinas registreeriti rekordarv uusi nakkusjuhte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinas kiireneb koroonaviiruse levik. Riigis registreeriti kolmapäeval ametlike andmete kohaselt 30 000 uut juhtu. See ületas viimase rekordi, kui aprillis levis viirus kiiresti Shanghai suurlinnas, vahendas The Wall Street Journal.
Majandusteadlaste sõnul võib kompartei taas võtta kasutusele karmid meetmed, mis võib riigis majanduskasvu aeglustada veelgi. Rohkem kui pooled uutest juhtudest registreeriti Pekingis, Guangdongi provintsis ja Chongqingi suurlinnas. Kokku moodustavad need piirkonnad umbes viiendiku Hiina majandusest.
Kompartei juba karmistab Pekingis piiranguid ja linnas testitakse massiliselt inimesi. Zhengzhou võimud teatasid, et sulgevad viieks päevaks kesklinna.
Konsultatsioonifirma Capital Economics teatas kolmapäeval, et enam kui 80 Hiina linna võitleb viiruse kiire levikuga. Need linnad moodustavad umbes poole Hiina majandusest ja annavad 90 protsenti riigi ekspordist.
Jaapani finantsfirma Nomura kärpis Hiina neljanda kvartali kasvuprognoosi 2,8 protsendilt 2,4 protsendile.
Hiina valitsus andis kolmapäeval märku, et pangad peavad reservis hoidma vähem raha, et finantsfirmad saaksid majanduse toetamiseks rohkem raha laenata.
"Tegelik takistus majanduse arengule seisneb pigem selles, et kohalikud ametnikud järgivad piirangute rakendamist liiga innukalt, mitte väheses laenurahas," ütles neljapäeval Nomura ökonomist Ting Lu.
### Response:
Hiinas registreeriti rekordarv uusi nakkusjuhte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastane Allen võitis kvalifikatsiooni teises ringis viie partii peale vaid 42 punkti, aga 19-aastane Zhao tegi neli seeriat üle 50 punkti ja pääses edasi 32 parema hulka.
Esimeses ringis inglase Peter Linesi (WS 74.) 5:2 alistanud Allenil on olnud muidu suurepärane sügis: lisaks esikohale UK Championshipil võitis ta oktoobris ka Põhja-Iirimaa lahtised.
Hiinlane Zhao on varem ka proffide hulka kuulunud, aga kaotas tänavu oma profiturnee litsentsi.
Lisaks Allenile on Saksamaa Mastersil langenud konkurentsist ka neljakordne maailmameister Mark Selby (WS 2.). Maailma esinumber Ronnie O'Sullivan loobus turniirist. | Suurturniiri võitnud Mark Allen sai amatöörilt kuiva kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane Allen võitis kvalifikatsiooni teises ringis viie partii peale vaid 42 punkti, aga 19-aastane Zhao tegi neli seeriat üle 50 punkti ja pääses edasi 32 parema hulka.
Esimeses ringis inglase Peter Linesi (WS 74.) 5:2 alistanud Allenil on olnud muidu suurepärane sügis: lisaks esikohale UK Championshipil võitis ta oktoobris ka Põhja-Iirimaa lahtised.
Hiinlane Zhao on varem ka proffide hulka kuulunud, aga kaotas tänavu oma profiturnee litsentsi.
Lisaks Allenile on Saksamaa Mastersil langenud konkurentsist ka neljakordne maailmameister Mark Selby (WS 2.). Maailma esinumber Ronnie O'Sullivan loobus turniirist.
### Response:
Suurturniiri võitnud Mark Allen sai amatöörilt kuiva kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uudisteagentuur Reuters kirjutas neljapäeval, et liikmesriikide saadikud Brüsselis ei suutnud kolmapäeva hilisõhtuks saavutada kokkulepet G7 pakutud hinnalaes, mis jääks 65–70 dollari vahele barrelist.
"Eesti vaates on see hinnahorisont, arvestades ka konteksti, et Euroopa Liidus me ei ole suutnud saavutada ka kokkulepet üheksandas sanktsioonipaketis, liiga madala ambitsiooniga. See nafta hinnatase tundub olevat liiga kõrge," ütles Reinsalu neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
"See on küsimus nendes kriitilistes hetkedes, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne hääl sellises otsustusformaadis," lisas välisminister, viidates Euroopa Liidu reeglitele, kus välispoliitika küsimustes tuleb saavutada konsensus ehk igal riigil on vetoõigus.
"Kindlasti meil on põhjendatud, niisuguses elu ja surma küsimuses, nagu praegu sõjas on, oma seisukohta selgelt väljendada. Nii et need arutelud jätkuvad," ütles Reinsalu.
Reuters tõi neljapäeval välja, et nii kõrge hinnalae vastu on Poola ning Eesti ja Läti. Kuna Venemaa nafta omahind on umbes 20 dollarit barrelist, jätaks selline hinnalagi Moskvale ikkagi alles väga suure sissetuleku. Politico andmeil ja Reutersi teatel olevat Poola nõudnud 30-dollarilist hinnalage.
USA rahandusminister Janet Yellen olevat öelnud, et Vene nafta hinnalagi võiks olla 60 dollari tasemel, edastas Politico neljapäeval.
Politico teatel olevat enamik EL-i liikmesriike siiski nõus G7 pakutud hinnalaega.
Reutersi teatel peavad aga suure laevandussektoriga Kreeka, Küpros ja Malta, mis kaotaksid Vene naftaekspordi vähenemise korral enim, isegi praegu pakutud hinnalage liiga madalaks ning nõuavad endale kompensatsiooni või pikemat üleminekuaega.
Eesti soovi G7 pakutud hinnalage alla tuua kinnitas ka majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. "Kuuskümmend viis dollarit on ikkagi liiga palju, sest (sellise hinnatasemega – toim.) Venemaa saaks jätkuvalt rahastada oma sõjakuritegude sooritamist Ukrainas. Ma loodan, et see hind tuleb 65 dollarilt alla ja siis seda suudetakse jõustada üle maailma," rääkis Sikkut neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+". Sikkuti sõnul on samal seisukohal ka Läti, Leedu ja Poola.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles neljapäeval, et tema riik saab hinnalae suhtes erandi. Ministri sõnul on Euroopa Liidu pakkumine Ungarile, et hinnalagi ei puuduta riike, mis saavad oma nafta torujuhtmete kaudu, mis tähendaks, et hinnalagi, kui see heaks kiidetaks, Budapesti ei mõjuta.
G7 ettepanekul peaks hinnalagi hakkama Vene naftale kehtima 5. detsembril.
Euroopa Liidu riikide suursaadikute arutelud jätkuvad neljapäeva pärastlõunal.
Nafta maailmaturu Brenti indeksi hind kõigub praegu 85 dollari ümbruses. | Eesti ähvardab kasutada Vene nafta hinnalae vaidluses vetoõigust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudisteagentuur Reuters kirjutas neljapäeval, et liikmesriikide saadikud Brüsselis ei suutnud kolmapäeva hilisõhtuks saavutada kokkulepet G7 pakutud hinnalaes, mis jääks 65–70 dollari vahele barrelist.
"Eesti vaates on see hinnahorisont, arvestades ka konteksti, et Euroopa Liidus me ei ole suutnud saavutada ka kokkulepet üheksandas sanktsioonipaketis, liiga madala ambitsiooniga. See nafta hinnatase tundub olevat liiga kõrge," ütles Reinsalu neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
"See on küsimus nendes kriitilistes hetkedes, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne hääl sellises otsustusformaadis," lisas välisminister, viidates Euroopa Liidu reeglitele, kus välispoliitika küsimustes tuleb saavutada konsensus ehk igal riigil on vetoõigus.
"Kindlasti meil on põhjendatud, niisuguses elu ja surma küsimuses, nagu praegu sõjas on, oma seisukohta selgelt väljendada. Nii et need arutelud jätkuvad," ütles Reinsalu.
Reuters tõi neljapäeval välja, et nii kõrge hinnalae vastu on Poola ning Eesti ja Läti. Kuna Venemaa nafta omahind on umbes 20 dollarit barrelist, jätaks selline hinnalagi Moskvale ikkagi alles väga suure sissetuleku. Politico andmeil ja Reutersi teatel olevat Poola nõudnud 30-dollarilist hinnalage.
USA rahandusminister Janet Yellen olevat öelnud, et Vene nafta hinnalagi võiks olla 60 dollari tasemel, edastas Politico neljapäeval.
Politico teatel olevat enamik EL-i liikmesriike siiski nõus G7 pakutud hinnalaega.
Reutersi teatel peavad aga suure laevandussektoriga Kreeka, Küpros ja Malta, mis kaotaksid Vene naftaekspordi vähenemise korral enim, isegi praegu pakutud hinnalage liiga madalaks ning nõuavad endale kompensatsiooni või pikemat üleminekuaega.
Eesti soovi G7 pakutud hinnalage alla tuua kinnitas ka majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. "Kuuskümmend viis dollarit on ikkagi liiga palju, sest (sellise hinnatasemega – toim.) Venemaa saaks jätkuvalt rahastada oma sõjakuritegude sooritamist Ukrainas. Ma loodan, et see hind tuleb 65 dollarilt alla ja siis seda suudetakse jõustada üle maailma," rääkis Sikkut neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+". Sikkuti sõnul on samal seisukohal ka Läti, Leedu ja Poola.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles neljapäeval, et tema riik saab hinnalae suhtes erandi. Ministri sõnul on Euroopa Liidu pakkumine Ungarile, et hinnalagi ei puuduta riike, mis saavad oma nafta torujuhtmete kaudu, mis tähendaks, et hinnalagi, kui see heaks kiidetaks, Budapesti ei mõjuta.
G7 ettepanekul peaks hinnalagi hakkama Vene naftale kehtima 5. detsembril.
Euroopa Liidu riikide suursaadikute arutelud jätkuvad neljapäeva pärastlõunal.
Nafta maailmaturu Brenti indeksi hind kõigub praegu 85 dollari ümbruses.
### Response:
Eesti ähvardab kasutada Vene nafta hinnalae vaidluses vetoõigust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koos rahvusvahelise filmitööstuse juhtivate suhtekorraldajate sekka kuuluva ettevõttega DDA välja antava auhinna eesmärk on tuua rambivalgusesse oma tegevuse või loominguga filmitööstuse mitmekesisust ja vähemuste kaasamist edendanud autorid.
Taanis elav iraani režissöör Ali Abbasi pälvib tunnustuse oma viimase filmi "Püha ämblik" eest, milles naisajakirjanik hakkab uurima Iraani pühas linnas Mashhadis toimuvaid prostituutide mõrvu – mida lähemale ta õigluse jaluleseadmisele jõuab, seda keerulisemaks see muutub, sest mõrvariks on sõjaveteran, keda peetakse kangelaseks. Filmi aluseks on tõestisündinud lugu: aastatel 2000–2001 tapeti samas linnas 16 naist ja tapja väitis end täitvat jumala käsku.
USA filmitegija Sarah Polley saab auhinna filmi "Naised räägivad" eest, mis jutustab religioosses kogukonnas elavatest naistest, keda on pikka aega seksuaalselt väärkoheldud ja kes otsustavad sellele lõpuks vastu astuda.
Auhinna saavad laureaatide esindajad kätte laupäeval toimuval PÖFF-i lõputseremoonial, kus osaleb ka DDA asutaja ja juht Dennis Davidson. | PÖFF-i mitmekesisuse edendamise auhinna pälvivad Ali Abbasi ja Sarah Polley | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koos rahvusvahelise filmitööstuse juhtivate suhtekorraldajate sekka kuuluva ettevõttega DDA välja antava auhinna eesmärk on tuua rambivalgusesse oma tegevuse või loominguga filmitööstuse mitmekesisust ja vähemuste kaasamist edendanud autorid.
Taanis elav iraani režissöör Ali Abbasi pälvib tunnustuse oma viimase filmi "Püha ämblik" eest, milles naisajakirjanik hakkab uurima Iraani pühas linnas Mashhadis toimuvaid prostituutide mõrvu – mida lähemale ta õigluse jaluleseadmisele jõuab, seda keerulisemaks see muutub, sest mõrvariks on sõjaveteran, keda peetakse kangelaseks. Filmi aluseks on tõestisündinud lugu: aastatel 2000–2001 tapeti samas linnas 16 naist ja tapja väitis end täitvat jumala käsku.
USA filmitegija Sarah Polley saab auhinna filmi "Naised räägivad" eest, mis jutustab religioosses kogukonnas elavatest naistest, keda on pikka aega seksuaalselt väärkoheldud ja kes otsustavad sellele lõpuks vastu astuda.
Auhinna saavad laureaatide esindajad kätte laupäeval toimuval PÖFF-i lõputseremoonial, kus osaleb ka DDA asutaja ja juht Dennis Davidson.
### Response:
PÖFF-i mitmekesisuse edendamise auhinna pälvivad Ali Abbasi ja Sarah Polley |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Registriandmed näitavad Jolleri erakonda astumise kuupäevaks 23. novembrit.
Joller kandideerib märtsis riigikokku Tallinnas Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe valimispiirkonnas.
Reformierakond on lubanud reedel avaldada oma riigikogu valimisnimekirja ringkondade esinumbrid.
Karmen Joller on Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, 2017. aastal pärjati ta aasta arsti tiitliga. | Karmen Joller liitus Reformierakonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Registriandmed näitavad Jolleri erakonda astumise kuupäevaks 23. novembrit.
Joller kandideerib märtsis riigikokku Tallinnas Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe valimispiirkonnas.
Reformierakond on lubanud reedel avaldada oma riigikogu valimisnimekirja ringkondade esinumbrid.
Karmen Joller on Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, 2017. aastal pärjati ta aasta arsti tiitliga.
### Response:
Karmen Joller liitus Reformierakonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine Eesti ja Leedu vahel oli pingeline ja tasavägine. Neljandas voorus röövis Leedu kolm punkti ja saavutas eduseisu 5:2. Eestlannadel õnnestus kindla mänguga kaotusseisust välja tulla ning kaheksandas voorus oli seis viigis 8:8. Üheksandas voorus sundis Eesti naiskond vastast vaatamata viimase kivi eelisele võtma ühte punkti ja enne lõppvooru oli seis 9:8 Leedu kasuks. Mängu tulemuse otsustas kümnes voor, kus eestlannad võtsid kaks otsustavat punkti, võites seega 10:9.
B-divisjoni edetabelis sai Eesti kaheksa võidu ja ühe kaotusega teise koha ning Leedu naiskond sai seitsme võidu ja kahe kaotusega kolmanda koha. Eesti ja Leedu esindused kohtuvad omavahel reedeses poolfinaalis. Teises poolfinaalis hakkavad mõõtu võtma alagrupifaasi esikohal lõpetanud Tšehhi ja neljanda koha saanud Sloveenia.
Eesti kurlingunaiskonna eesmärgiks on jõuda kahe parema sekka ning selleks tuleb kindlasti võita poolfinaal. B-divisjoni kaks paremat võistkonda saavad järgmisel aastal võistelda Euroopa meistrivõistluste A-divisjonis ehk Euroopa kümne tugevama võistkonna hulgas.
Eesti naiskonnas mängivad EM-il kapten Marie Kaldvee, Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike. Eesti esindusvõistkond on tiitlivõistluseks treeninud šotlasest tipptreeneri Derek Brown juhendamisel, kes abistab naiskonda kogu võistluse vältel. | Eesti kurlingunaiskond kohtub EM-i poolfinaalis Leeduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine Eesti ja Leedu vahel oli pingeline ja tasavägine. Neljandas voorus röövis Leedu kolm punkti ja saavutas eduseisu 5:2. Eestlannadel õnnestus kindla mänguga kaotusseisust välja tulla ning kaheksandas voorus oli seis viigis 8:8. Üheksandas voorus sundis Eesti naiskond vastast vaatamata viimase kivi eelisele võtma ühte punkti ja enne lõppvooru oli seis 9:8 Leedu kasuks. Mängu tulemuse otsustas kümnes voor, kus eestlannad võtsid kaks otsustavat punkti, võites seega 10:9.
B-divisjoni edetabelis sai Eesti kaheksa võidu ja ühe kaotusega teise koha ning Leedu naiskond sai seitsme võidu ja kahe kaotusega kolmanda koha. Eesti ja Leedu esindused kohtuvad omavahel reedeses poolfinaalis. Teises poolfinaalis hakkavad mõõtu võtma alagrupifaasi esikohal lõpetanud Tšehhi ja neljanda koha saanud Sloveenia.
Eesti kurlingunaiskonna eesmärgiks on jõuda kahe parema sekka ning selleks tuleb kindlasti võita poolfinaal. B-divisjoni kaks paremat võistkonda saavad järgmisel aastal võistelda Euroopa meistrivõistluste A-divisjonis ehk Euroopa kümne tugevama võistkonna hulgas.
Eesti naiskonnas mängivad EM-il kapten Marie Kaldvee, Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike. Eesti esindusvõistkond on tiitlivõistluseks treeninud šotlasest tipptreeneri Derek Brown juhendamisel, kes abistab naiskonda kogu võistluse vältel.
### Response:
Eesti kurlingunaiskond kohtub EM-i poolfinaalis Leeduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Edu teile MM-finaalturniiril! Usume teie edusse, vennad!" seisis Venemaa koondise Twitteri postituses, kuhu soovi järele oli pandud Serbia lipp, süda ja selle järel Venemaa lipp.
Venemaa eemaldati kevadel pärast Ukrainasse tungimist MM-valiksarjast ning seetõttu polnud neil võimalust ka MM-finaalturniirile pääseda.
Venemaal ja Serbial on olnud soojad suhted, väidetavalt plaanivad mõned Serbia fännid Kataris staadionile tulla Venemaa lippudega. Reutersi teatel kontrollitakse Kataris kõiki lippe hoolikalt, reeglite kohaselt pole kellelgi keelatud Venemaa lippudega tribüünile tulla, kuid seda tingimusel, et lipul pole ühtegi Venemaa sõjaväe sümbolit.
Serbia kuulub MM-finaalturniiril G-alagruppi, kus lisaks neile ja Brasiiliale on veel ka Šveits ja Kamerun.
Срећно на Светском првенству! Верујемо у ваш успех браћо ❤️ #FIFAWorldCup #SRB pic.twitter.com/UHROmYQfAS
— Сборная России (@TeamRussia) November 24, 2022 | Venemaa jalgpallikoondis Serbiale: usume teie edusse, vennad! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Edu teile MM-finaalturniiril! Usume teie edusse, vennad!" seisis Venemaa koondise Twitteri postituses, kuhu soovi järele oli pandud Serbia lipp, süda ja selle järel Venemaa lipp.
Venemaa eemaldati kevadel pärast Ukrainasse tungimist MM-valiksarjast ning seetõttu polnud neil võimalust ka MM-finaalturniirile pääseda.
Venemaal ja Serbial on olnud soojad suhted, väidetavalt plaanivad mõned Serbia fännid Kataris staadionile tulla Venemaa lippudega. Reutersi teatel kontrollitakse Kataris kõiki lippe hoolikalt, reeglite kohaselt pole kellelgi keelatud Venemaa lippudega tribüünile tulla, kuid seda tingimusel, et lipul pole ühtegi Venemaa sõjaväe sümbolit.
Serbia kuulub MM-finaalturniiril G-alagruppi, kus lisaks neile ja Brasiiliale on veel ka Šveits ja Kamerun.
Срећно на Светском првенству! Верујемо у ваш успех браћо ❤️ #FIFAWorldCup #SRB pic.twitter.com/UHROmYQfAS
— Сборная России (@TeamRussia) November 24, 2022
### Response:
Venemaa jalgpallikoondis Serbiale: usume teie edusse, vennad! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu valmis koos tuntud produtsendi ja laulukirjutaja Sander Sadamiga. Noormeeste enda sõnul on see üks tugevamaid ja kaasahaaravamaid laule, mis nad Stevenile kunagi kirjutanud on.
"Kesköösel korra" pakub inimestele elulistest olukordadest palju äratundmisrõõmu ning on tugevalt mõjutatud briti indie- popist. Lugu viib kuulajad suvisest energiast pakatavale audiorännakule.
"See pala pole lihtlabane laul armuvalust, vaid räägib, kuidas mõndasid otsuseid võetakse liiga kergekäeliselt vastu ja kuidas vahepeal tundub su elu kesköösel täiesti pahupidi olevat", kommenteeris Ilves oma uut singlit. | Steven Ilves avaldas uue singli "Kesköösel korra" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu valmis koos tuntud produtsendi ja laulukirjutaja Sander Sadamiga. Noormeeste enda sõnul on see üks tugevamaid ja kaasahaaravamaid laule, mis nad Stevenile kunagi kirjutanud on.
"Kesköösel korra" pakub inimestele elulistest olukordadest palju äratundmisrõõmu ning on tugevalt mõjutatud briti indie- popist. Lugu viib kuulajad suvisest energiast pakatavale audiorännakule.
"See pala pole lihtlabane laul armuvalust, vaid räägib, kuidas mõndasid otsuseid võetakse liiga kergekäeliselt vastu ja kuidas vahepeal tundub su elu kesköösel täiesti pahupidi olevat", kommenteeris Ilves oma uut singlit.
### Response:
Steven Ilves avaldas uue singli "Kesköösel korra" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiro Kone looming toetub rütmidele, mürale ja meloodiale, mis on loodud analoogmasinaid, sünte ning väljasalvestisi kasutades. Kone loomingus saavad ühtaegu kokku tumedad ambient -maastikud, filmilikkus ja motiivid, mida saadavad muu hulgas killud spoken word 'ist, neoklassikast ning teknost.
Kone viimane album, 2021. aastal ilmunud "Silvercoat the Throng" valmis pandeemia ajal, kui kogu maailm oli sunnitud nelja seina vahele, ning kannab endas ideed aja käest libisevast olemusest, selle tähenduse muutumisest ning inimliku kasvamise võimalusest piiratud tingimustes.
Kone on koostööd teinud ka mitmete muusikute ja kunstnikega, nagu Little Annie, travis, DeForrest Brown Jr, Muqata'a, Roxy Farman ja Drew McDowall (Coil). Viimasega koos valminud albumi "The Ghost of Georges Bataille" nimi on ajendatud nende ühise sõbra loost, kes ouija -laua abil prantsuse filosoofi ja kirjanikuga suhelda üritas.
Kone etteaste juhatab sisse Hele, kes tegutseb üheaegselt nii Riias kui ka Tallinnas. Ta on töötanud peamiselt väljasalvestiste ja helide loomisega erinevatele kunstiprojektidele, kuid tegutseb sellest aastast alates ka live -artistina. Oma helis rakendab ta ümbritseva keskkonna ja sisemaailma tõlgendamiseks meditatiivse kõlaga instrumente, välisalvestisi ja elektroonilisi vibratsioone ning kasutab ühe keskse sümbolina loodust.
Pärast live 'sid hoolitsevad muusika eest DJ-d Heivi Saaremets ja Jasperino.
Üritus toimub neljapäeval, 24. novembril algusega kell 19.00 Sveta Baaris (Telliskivi 62).
Silvercoat the throng by Hiro Kone | Sveta Baaris esineb New Yorgi helikunstnik Hiro Kone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiro Kone looming toetub rütmidele, mürale ja meloodiale, mis on loodud analoogmasinaid, sünte ning väljasalvestisi kasutades. Kone loomingus saavad ühtaegu kokku tumedad ambient -maastikud, filmilikkus ja motiivid, mida saadavad muu hulgas killud spoken word 'ist, neoklassikast ning teknost.
Kone viimane album, 2021. aastal ilmunud "Silvercoat the Throng" valmis pandeemia ajal, kui kogu maailm oli sunnitud nelja seina vahele, ning kannab endas ideed aja käest libisevast olemusest, selle tähenduse muutumisest ning inimliku kasvamise võimalusest piiratud tingimustes.
Kone on koostööd teinud ka mitmete muusikute ja kunstnikega, nagu Little Annie, travis, DeForrest Brown Jr, Muqata'a, Roxy Farman ja Drew McDowall (Coil). Viimasega koos valminud albumi "The Ghost of Georges Bataille" nimi on ajendatud nende ühise sõbra loost, kes ouija -laua abil prantsuse filosoofi ja kirjanikuga suhelda üritas.
Kone etteaste juhatab sisse Hele, kes tegutseb üheaegselt nii Riias kui ka Tallinnas. Ta on töötanud peamiselt väljasalvestiste ja helide loomisega erinevatele kunstiprojektidele, kuid tegutseb sellest aastast alates ka live -artistina. Oma helis rakendab ta ümbritseva keskkonna ja sisemaailma tõlgendamiseks meditatiivse kõlaga instrumente, välisalvestisi ja elektroonilisi vibratsioone ning kasutab ühe keskse sümbolina loodust.
Pärast live 'sid hoolitsevad muusika eest DJ-d Heivi Saaremets ja Jasperino.
Üritus toimub neljapäeval, 24. novembril algusega kell 19.00 Sveta Baaris (Telliskivi 62).
Silvercoat the throng by Hiro Kone
### Response:
Sveta Baaris esineb New Yorgi helikunstnik Hiro Kone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis sai Nuudi 6:0, 3:6, 6:2 jagu läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud hollandlanna Bibiane Schoofsist (WTA 968.).
Teises ringis aga pidi Nuudi pisut üle tunni kestnud kohtumises tunnistama neljandana asetatud belglanna Magali Kempeni (WTA 241.) 6:1, 6:3 paremust.
Nuudi servis kaks ässa ja tegi ühe topeltvea, Kempen sai kirja nii kolm ässa kui kolm topeltviga. Eestlanna realiseeris kahest murdevõimalusest ühe, Kempenil oli kaheksa murdepalli, millest ta suutis ära kasutada viis. Mängitud punktidest võitis Kempen 57 ja Nuudi 32. | Nuudi sai Luksemburgis võidu ja kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis sai Nuudi 6:0, 3:6, 6:2 jagu läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud hollandlanna Bibiane Schoofsist (WTA 968.).
Teises ringis aga pidi Nuudi pisut üle tunni kestnud kohtumises tunnistama neljandana asetatud belglanna Magali Kempeni (WTA 241.) 6:1, 6:3 paremust.
Nuudi servis kaks ässa ja tegi ühe topeltvea, Kempen sai kirja nii kolm ässa kui kolm topeltviga. Eestlanna realiseeris kahest murdevõimalusest ühe, Kempenil oli kaheksa murdepalli, millest ta suutis ära kasutada viis. Mängitud punktidest võitis Kempen 57 ja Nuudi 32.
### Response:
Nuudi sai Luksemburgis võidu ja kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Julia Mozer ja Dario La Nasa, kes vastutasid Twitteri digipoliitika eest Euroopas, lahkusid eelmisel nädalal ettevõttest," ütlesid asjaga kursis inimesed.
Teised Twitteri töötajad Brüsseli kontorist lahkusid novembri alguses, kui Elon Musk vallandas pooled firma töötajad. Pole veel selge, kas Mozer ja La Nasa lahkusid vabatahtlikult või nad koondati, vahendas Financial Times.
Ka teistes riikides panevad Twitteri töötajad ameti maha. Twitteri juhid suhtlevad seal aga valitsusametnikega. See tekitab riikides muret, kas Twitteril jätkub töötajaid, et järgida seal veebisisu kontrollimisega seotud seadusi.
"Olen mures uudiste pärast, et paljud Euroopas asuvad Twitteri töötajad on vallandatud. Kui tahetakse propagandat tõhusalt tuvastada ja võidelda libainformatsiooni vastu, siis on selleks vaja ressursse," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova.
"Eeldan, et Twitter austab täielikult EL-i seadusi ja täidab oma kohustusi. Twitter on olnud väga kasulik partner võitluses desinformatsiooni ja ebaseadusliku vihakõne vastu ning see ei tohi muutuda," lisas Jourova.
Elon Musk väidab samas, et tahab platvormil suurendada sõnavabadust, kriitikud kardavad aga, et kontrolli nõrgendamine sisu üle suurendab vihakõne ja valede levikut. Mitmed suurettevõtted on selliste hirmude tõttu reklaamimise Twitteris ajutiselt peatanud.
"Euroopa Komisjon avaldab neljapäeval andmed, mis näitavad, et Twitter järgib üha vähem desinformatsiooni seadust. Andmed näitavad, et viimase aasta jooksul vähenes platvormil vihakõne eemaldamine viie protsendi võrra," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele Financial Times. | Twitter saatis oma Brüsseli kontori laiali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Julia Mozer ja Dario La Nasa, kes vastutasid Twitteri digipoliitika eest Euroopas, lahkusid eelmisel nädalal ettevõttest," ütlesid asjaga kursis inimesed.
Teised Twitteri töötajad Brüsseli kontorist lahkusid novembri alguses, kui Elon Musk vallandas pooled firma töötajad. Pole veel selge, kas Mozer ja La Nasa lahkusid vabatahtlikult või nad koondati, vahendas Financial Times.
Ka teistes riikides panevad Twitteri töötajad ameti maha. Twitteri juhid suhtlevad seal aga valitsusametnikega. See tekitab riikides muret, kas Twitteril jätkub töötajaid, et järgida seal veebisisu kontrollimisega seotud seadusi.
"Olen mures uudiste pärast, et paljud Euroopas asuvad Twitteri töötajad on vallandatud. Kui tahetakse propagandat tõhusalt tuvastada ja võidelda libainformatsiooni vastu, siis on selleks vaja ressursse," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova.
"Eeldan, et Twitter austab täielikult EL-i seadusi ja täidab oma kohustusi. Twitter on olnud väga kasulik partner võitluses desinformatsiooni ja ebaseadusliku vihakõne vastu ning see ei tohi muutuda," lisas Jourova.
Elon Musk väidab samas, et tahab platvormil suurendada sõnavabadust, kriitikud kardavad aga, et kontrolli nõrgendamine sisu üle suurendab vihakõne ja valede levikut. Mitmed suurettevõtted on selliste hirmude tõttu reklaamimise Twitteris ajutiselt peatanud.
"Euroopa Komisjon avaldab neljapäeval andmed, mis näitavad, et Twitter järgib üha vähem desinformatsiooni seadust. Andmed näitavad, et viimase aasta jooksul vähenes platvormil vihakõne eemaldamine viie protsendi võrra," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele Financial Times.
### Response:
Twitter saatis oma Brüsseli kontori laiali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avapoolaeg kulges rahulikus tempos, kumbki meeskond ohtlikke väravamomente ei loonud. Sündmustevaene vastasseis sai teise poolaja alguses põnevust juurde, kui 48. minutil viis Breel Embolo Xherdan Shaqiri ja Remo Freuleri suurepärase eeltöö tulemusena Šveitsi 1:0 juhtima.
Kamerun ei leidnud järelejäänud aja jooksul Šveitsi tabamusele vastust ning Euroopa koondis teenis MM-il esimesed punktid. Kell 21.00 lähevad G-alagrupi teises kohtumises vastamisi viiekordne maailmameister Brasiilia ja Serbia. Otseülekannet näeb ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
G-alagrupp
90:00
Šveits
1
48' Embolo
1
:
0
0
Kamerun
Šveits
48' Embolo
Kamerun
Enne mängu:
Šveits mängib viiendal järjestikusel MM-il, neist kahel viimasel jõudsid nad kaheksandikfinaali, kus pidid mõlemal korral tunnistama vastaste 1:0 paremust.
Tänavune suurturniir on esimeseks Šveitsi peatreenerile Murat Yakinile, kes võttis Vladmir Petkovicilt ametiposti üle eelmise aasta augustis. Yakini käe all võideti valiksarja C-alagrupp valitseva Euroopa meistri Itaalia ees ning Rahvuste liigas säilitati A-liiga koht, kui pärast kolme järjestikust kaotust alistati Portugal, Hispaania ja Tšehhi.
Šveitsi põhimängijateks on Londoni Arsenali poolkaitsja Granit Xhaka, Mönchengladbachi puurilukk Yann Sommer ja Monaco ründaja Breel Embolo, kes oli valiksarjas koondise parim väravakütt. Kaitseliinis patrullivad Manchester City keskkaitsja Manuel Akanji ja Newcastle Unitedi eest suurepärast hooaega tegev Fabian Schär. Koondise kõige kogenumaks mängijaks on "Alpi-Messi" hüüdnime all tuntud Xherdan Shaqiri, kes on üheksa mängu kaugusel Šveitsi rekordinternatsionaaliks saamisest.
Šveits alustab finaalturniiri Kameruni vastu, kes on MM-il korra veerandfinaali jõudnud. Viimati mängis Kamerun MM-il kaheksa aastat tagasi. Käimasoleva aasta alguses jõudis Kamerun Aafrika rahvaste karikavõistluste poolfinaali, kus nad jäid penaltiseeria järel alla Egiptusele. Lohutuseks alistati pronksimatšis pärast tulist lahingut Burkina Faso.
Kameruni tugevuseks võib pidada ründeliini. Peatreener Rigobert Song saab lisaks koondise kaptenile Vincent Aboubakarile toetuda ka Müncheni Bayernis pallivale Eric Maxim Choupo-Motingile või Lyoni mängumehele Karl Toko Ekambile. Keskväljal takistab vastaste tegutsemist Napoli lõhkuv poolkaitsja André-Frank Zambo Anguissa ning kaitseliini turvamise eest vastutavad kogenud koondislased Nicolas Nkoulou ja Collins Fai.
Lisaks Šveitsile ja Kamerunile kuuluvad G-alagruppi ka Brasiilia ja Serbia, kelle mängust algab ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne kell 20.30. | Šveits alustas MM-i minimaalse võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avapoolaeg kulges rahulikus tempos, kumbki meeskond ohtlikke väravamomente ei loonud. Sündmustevaene vastasseis sai teise poolaja alguses põnevust juurde, kui 48. minutil viis Breel Embolo Xherdan Shaqiri ja Remo Freuleri suurepärase eeltöö tulemusena Šveitsi 1:0 juhtima.
Kamerun ei leidnud järelejäänud aja jooksul Šveitsi tabamusele vastust ning Euroopa koondis teenis MM-il esimesed punktid. Kell 21.00 lähevad G-alagrupi teises kohtumises vastamisi viiekordne maailmameister Brasiilia ja Serbia. Otseülekannet näeb ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
G-alagrupp
90:00
Šveits
1
48' Embolo
1
:
0
0
Kamerun
Šveits
48' Embolo
Kamerun
Enne mängu:
Šveits mängib viiendal järjestikusel MM-il, neist kahel viimasel jõudsid nad kaheksandikfinaali, kus pidid mõlemal korral tunnistama vastaste 1:0 paremust.
Tänavune suurturniir on esimeseks Šveitsi peatreenerile Murat Yakinile, kes võttis Vladmir Petkovicilt ametiposti üle eelmise aasta augustis. Yakini käe all võideti valiksarja C-alagrupp valitseva Euroopa meistri Itaalia ees ning Rahvuste liigas säilitati A-liiga koht, kui pärast kolme järjestikust kaotust alistati Portugal, Hispaania ja Tšehhi.
Šveitsi põhimängijateks on Londoni Arsenali poolkaitsja Granit Xhaka, Mönchengladbachi puurilukk Yann Sommer ja Monaco ründaja Breel Embolo, kes oli valiksarjas koondise parim väravakütt. Kaitseliinis patrullivad Manchester City keskkaitsja Manuel Akanji ja Newcastle Unitedi eest suurepärast hooaega tegev Fabian Schär. Koondise kõige kogenumaks mängijaks on "Alpi-Messi" hüüdnime all tuntud Xherdan Shaqiri, kes on üheksa mängu kaugusel Šveitsi rekordinternatsionaaliks saamisest.
Šveits alustab finaalturniiri Kameruni vastu, kes on MM-il korra veerandfinaali jõudnud. Viimati mängis Kamerun MM-il kaheksa aastat tagasi. Käimasoleva aasta alguses jõudis Kamerun Aafrika rahvaste karikavõistluste poolfinaali, kus nad jäid penaltiseeria järel alla Egiptusele. Lohutuseks alistati pronksimatšis pärast tulist lahingut Burkina Faso.
Kameruni tugevuseks võib pidada ründeliini. Peatreener Rigobert Song saab lisaks koondise kaptenile Vincent Aboubakarile toetuda ka Müncheni Bayernis pallivale Eric Maxim Choupo-Motingile või Lyoni mängumehele Karl Toko Ekambile. Keskväljal takistab vastaste tegutsemist Napoli lõhkuv poolkaitsja André-Frank Zambo Anguissa ning kaitseliini turvamise eest vastutavad kogenud koondislased Nicolas Nkoulou ja Collins Fai.
Lisaks Šveitsile ja Kamerunile kuuluvad G-alagruppi ka Brasiilia ja Serbia, kelle mängust algab ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne kell 20.30.
### Response:
Šveits alustas MM-i minimaalse võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal ületas inimkonna rahvaarv kaheksa miljardi piiri. Nii palju pole inimesi kunagi varem maailmas olnud. Tundub loogiline, et maailma laastavad keskkonnakriisid tulenevad sellest, et inimesi on lihtsalt liiga palju. Kas see tegelikult vastab ka tõele?
Kes koormab planeeti?
Sel aastal tarbis inimkond 28. juuliks ära kõik ressursid, mida Maa jõuab kogu käesoleva aastaga taastada: puhta vee, õhu, viljaka mulla ja palju muud. Alates 29. juulist oleme elanud võlgu järgmiste aastate arvelt.
Juuli lõpus asub aga üksnes maailma keskmine ületarbimise päev, riikide ja piirkondade lõikes ületab tarbimine Maa taastumisvõime erineval ajal. Eesti on koos teiste, peamiselt rikaste riikidega tabeli kehvemas otsas: meie ületarbimispäev saabus emakeelepäeval, 14. märtsil. See tähendab, et kui kogu maailm elaks nagu eestlased, kasutaksime juba alates kevade algusest ära järgmiste aastate ressursse. Meist raiskavamad on ainult seitse riiki kogu maailmas.
Poolesajal riigil seevastu ei olegi oma ületarbimise päeva, sest Maa jõuab taastada rohkem ressursse, kui nende riikide elanikud kulutavad. Enamik neist riikidest on sealjuures väga rahvarikkad. Seega kasutab suur osa maailma inimestest palju vähem ressursse, kui on looduse taluvuspiir. Aga meie kuulume just nende hulka, kelle tarbimine looduse taluvust ületab.
Süsinikuheite vähendamisest kõneldes lüüakse sageli lauale argument, et me ei pea enda saastet vähendama, kuna Hiina ja India niikuinii saastavad meist rohkem. Võttes arvesse nende riikide suurt rahvaarvu, on see ju ka loogiline. Kui India riigi keskkonnasaaste oleks Eesti riigi omast väiksem, peaks üks India inimene elama tuhat korda säästlikumalt kui üks eestlane, sest Indias elab tuhat korda rohkem inimesi kui Eestis.
"Kui tahta aga hoopis Hiinale nende suure saaste pärast etteheitvat märkust teha, peaksime tegema seda sama iseendale."
Vaadates keskkonnamõju elaniku kohta teebki India meile silmad ette. Keskmine indialane tekitas eelmisel aastal 1,9 tonni süsinikuheidet, keskmine eestlane aga üle nelja korra rohkem – 7,9 tonni. Kui tahta aga hoopis Hiinale nende suure saaste pärast etteheitvat märkust teha, peaksime tegema seda sama iseendale. Hiina süsinikuheide eelmisel aastal oli kaheksa tonni inimese kohta ehk üsna täpselt sama suur kui Eestis. Selleks, et hoida kliima soojenemist elamiskõlblikes piirides, peavad just suure heitega riigid – nagu Eesti – esimesena muutuma.
Kuigi Eesti osa maailma süsinikuheitest on pisike, on see aja jooksul siiski suurenenud üle kümne korra. 1900. aastal tekitasime 0,02 protsenti maailma süsinikuheitest, eelmisel aastal aga 0,11 protsenti. Tühiselt väike osa, kas pole? Kui aga võtta arvesse, et Eesti elanikud moodustavad kõigist maailma inimestest vähem kui 0,02 protsenti, siis on selge, et me tekitame üle kuue korra rohkem süsinikuheidet, kui oleks meie õiglane osa.
Sama suure süsinikuheite kui Eesti paiskas eelmisel aastal atmosfääri näiteks Bangladesh, kus elab meist üle saja korra rohkem inimesi.
Kes on ajalooliselt keskkonnakriisid põhjustanud?
Pilk ajalukku näitab, et erinevad riigid ja piirkonnad on looduskeskkonda aja jooksul erineval määral hävitanud. Euroopa Liit ja Suurbritannia vastutavad peaaegu veerandi kogu inimkonna süsinikuheite eest, mis on kunagi atmosfääri paisatud. Ligikaudu sama suur on USA ajalooline panus. Kogu Aafrika manner on aga tekitanud üksnes kolm protsenti inimkonna kasvuhoonegaasidest.
Tänu fossiilkütuste rohkele kasutamisele on Euroopa ja USA ajanud kokku oma tohutu jõukuse ning ehitanud valmis ulatusliku taristu – koolid, haiglad, teed, elektrivõrgud –, millest paljud inimesed mujal puudust tunnevad. Need piirkonnad, mille panus on kliimamuutuste põhjustamisesse olnud kõige väiksem, kannatavad nende tagajärgede käes juba praegu enim.
Sel suvel jäi kolmandik Pakistanist erakordsete üleujutuste tõttu vee alla, Somaali poolsaare elaniku surevad aga veepuudusesse, sest juba neljas vihmahooaeg on ära jäänud. Kuna nemad põhjustavad oma tegevusega kliimamuutuseid väga vähe, ei ole neil peaaegu võimalik muuta kliimamuutuste kurssi. See võim on ikkagi suurte saastajate, sh Euroopa riikide käes.
Elustiil loeb rohkem kui inimeste hulk
Inimeste arv iseenesest ei ole tänapäevaste keskkonnaprobleemide peamine põhjus. Muidugi on oluline parandada hariduse kättesaadavust, eriti tüdrukute jaoks, ja ligipääsu pereplaneerimise vahenditele.
Inimeste arvust tähtsam on elustiil: väike hulk inimesi, kes kasutavad rohkelt ressursse ja saastavad palju, mõjuvad keskkonnale palju laastavamalt kui suur hulk kokkuhoidlikke inimesi.
Seega peame esmajoones keskkonnaprobleemide leevendamiseks muutma oma elustiili meie, suhteliselt jõukad inimesed. Mõjukamad valikud selleks on lennureiside vältimine, sõiduautoga vähem sõitmine ja valimistel keskkonnahoidlike poliitikute poolt hääletamine. Kui me ei suuda oma suurt keskkonnamõju vähendada, siis mis annab meile õiguse nõuda seda nendelt, kelle keskkonnamõju on meist väiksem?
Andmed riikide praeguse ja ajaloolise süsinikuheite kohta pärinevad veebiväljaandest Our World in Data. | Kertu Birgit Anton: 8 miljardit inimest pole keskkonnakriisi peamine põhjus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal ületas inimkonna rahvaarv kaheksa miljardi piiri. Nii palju pole inimesi kunagi varem maailmas olnud. Tundub loogiline, et maailma laastavad keskkonnakriisid tulenevad sellest, et inimesi on lihtsalt liiga palju. Kas see tegelikult vastab ka tõele?
Kes koormab planeeti?
Sel aastal tarbis inimkond 28. juuliks ära kõik ressursid, mida Maa jõuab kogu käesoleva aastaga taastada: puhta vee, õhu, viljaka mulla ja palju muud. Alates 29. juulist oleme elanud võlgu järgmiste aastate arvelt.
Juuli lõpus asub aga üksnes maailma keskmine ületarbimise päev, riikide ja piirkondade lõikes ületab tarbimine Maa taastumisvõime erineval ajal. Eesti on koos teiste, peamiselt rikaste riikidega tabeli kehvemas otsas: meie ületarbimispäev saabus emakeelepäeval, 14. märtsil. See tähendab, et kui kogu maailm elaks nagu eestlased, kasutaksime juba alates kevade algusest ära järgmiste aastate ressursse. Meist raiskavamad on ainult seitse riiki kogu maailmas.
Poolesajal riigil seevastu ei olegi oma ületarbimise päeva, sest Maa jõuab taastada rohkem ressursse, kui nende riikide elanikud kulutavad. Enamik neist riikidest on sealjuures väga rahvarikkad. Seega kasutab suur osa maailma inimestest palju vähem ressursse, kui on looduse taluvuspiir. Aga meie kuulume just nende hulka, kelle tarbimine looduse taluvust ületab.
Süsinikuheite vähendamisest kõneldes lüüakse sageli lauale argument, et me ei pea enda saastet vähendama, kuna Hiina ja India niikuinii saastavad meist rohkem. Võttes arvesse nende riikide suurt rahvaarvu, on see ju ka loogiline. Kui India riigi keskkonnasaaste oleks Eesti riigi omast väiksem, peaks üks India inimene elama tuhat korda säästlikumalt kui üks eestlane, sest Indias elab tuhat korda rohkem inimesi kui Eestis.
"Kui tahta aga hoopis Hiinale nende suure saaste pärast etteheitvat märkust teha, peaksime tegema seda sama iseendale."
Vaadates keskkonnamõju elaniku kohta teebki India meile silmad ette. Keskmine indialane tekitas eelmisel aastal 1,9 tonni süsinikuheidet, keskmine eestlane aga üle nelja korra rohkem – 7,9 tonni. Kui tahta aga hoopis Hiinale nende suure saaste pärast etteheitvat märkust teha, peaksime tegema seda sama iseendale. Hiina süsinikuheide eelmisel aastal oli kaheksa tonni inimese kohta ehk üsna täpselt sama suur kui Eestis. Selleks, et hoida kliima soojenemist elamiskõlblikes piirides, peavad just suure heitega riigid – nagu Eesti – esimesena muutuma.
Kuigi Eesti osa maailma süsinikuheitest on pisike, on see aja jooksul siiski suurenenud üle kümne korra. 1900. aastal tekitasime 0,02 protsenti maailma süsinikuheitest, eelmisel aastal aga 0,11 protsenti. Tühiselt väike osa, kas pole? Kui aga võtta arvesse, et Eesti elanikud moodustavad kõigist maailma inimestest vähem kui 0,02 protsenti, siis on selge, et me tekitame üle kuue korra rohkem süsinikuheidet, kui oleks meie õiglane osa.
Sama suure süsinikuheite kui Eesti paiskas eelmisel aastal atmosfääri näiteks Bangladesh, kus elab meist üle saja korra rohkem inimesi.
Kes on ajalooliselt keskkonnakriisid põhjustanud?
Pilk ajalukku näitab, et erinevad riigid ja piirkonnad on looduskeskkonda aja jooksul erineval määral hävitanud. Euroopa Liit ja Suurbritannia vastutavad peaaegu veerandi kogu inimkonna süsinikuheite eest, mis on kunagi atmosfääri paisatud. Ligikaudu sama suur on USA ajalooline panus. Kogu Aafrika manner on aga tekitanud üksnes kolm protsenti inimkonna kasvuhoonegaasidest.
Tänu fossiilkütuste rohkele kasutamisele on Euroopa ja USA ajanud kokku oma tohutu jõukuse ning ehitanud valmis ulatusliku taristu – koolid, haiglad, teed, elektrivõrgud –, millest paljud inimesed mujal puudust tunnevad. Need piirkonnad, mille panus on kliimamuutuste põhjustamisesse olnud kõige väiksem, kannatavad nende tagajärgede käes juba praegu enim.
Sel suvel jäi kolmandik Pakistanist erakordsete üleujutuste tõttu vee alla, Somaali poolsaare elaniku surevad aga veepuudusesse, sest juba neljas vihmahooaeg on ära jäänud. Kuna nemad põhjustavad oma tegevusega kliimamuutuseid väga vähe, ei ole neil peaaegu võimalik muuta kliimamuutuste kurssi. See võim on ikkagi suurte saastajate, sh Euroopa riikide käes.
Elustiil loeb rohkem kui inimeste hulk
Inimeste arv iseenesest ei ole tänapäevaste keskkonnaprobleemide peamine põhjus. Muidugi on oluline parandada hariduse kättesaadavust, eriti tüdrukute jaoks, ja ligipääsu pereplaneerimise vahenditele.
Inimeste arvust tähtsam on elustiil: väike hulk inimesi, kes kasutavad rohkelt ressursse ja saastavad palju, mõjuvad keskkonnale palju laastavamalt kui suur hulk kokkuhoidlikke inimesi.
Seega peame esmajoones keskkonnaprobleemide leevendamiseks muutma oma elustiili meie, suhteliselt jõukad inimesed. Mõjukamad valikud selleks on lennureiside vältimine, sõiduautoga vähem sõitmine ja valimistel keskkonnahoidlike poliitikute poolt hääletamine. Kui me ei suuda oma suurt keskkonnamõju vähendada, siis mis annab meile õiguse nõuda seda nendelt, kelle keskkonnamõju on meist väiksem?
Andmed riikide praeguse ja ajaloolise süsinikuheite kohta pärinevad veebiväljaandest Our World in Data.
### Response:
Kertu Birgit Anton: 8 miljardit inimest pole keskkonnakriisi peamine põhjus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui sellele loole sõnu kirjutasin, siis mõtlesin pidevalt inimeste peale, kes aina otsivad ja raiskavad aega, et leida seda miskit, kuigi "vastus" on neil terve aja nina ees olnud," selgitas trummar Jon Mikiver.
"Kuigi peategelane on selles videos bassimängija Rain Joona, oleks peategelast võinud meist mängida ükskõik kes. Me oleme kõik olnud erinevates eluetappides elus veidi eksinud ning video sõnum on selge – rokk päästab päeva ja me ei jäta kedagi maha."
Mikiveri sõnul on see üks neid lugusid, millest ka nende Grammy ja Oscariga auhinnatud miksija Brendan Dekora sound 'i tõttu täiesti vaimustusse sattus. "Põhjusega, sest see kõlab väga mammult," sõnas ta.
Video filmis Joosep Jürisson, monteeris Sven Olters, valguskunstnik Jaakoo Rautaua.
Elephants From Neptune'i uue albumi "Boogieland" esitlustuur sai alguse 18. novembril kontserdiga Tallinnas Kinomajas ning jõuab juba reedel, 25. novembril Pärnusse Wunderbaari ja 2. detsembril Tartusse Genialistide klubisse. | Elephants From Neptune avaldas muusikavideo loole "The Answer" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui sellele loole sõnu kirjutasin, siis mõtlesin pidevalt inimeste peale, kes aina otsivad ja raiskavad aega, et leida seda miskit, kuigi "vastus" on neil terve aja nina ees olnud," selgitas trummar Jon Mikiver.
"Kuigi peategelane on selles videos bassimängija Rain Joona, oleks peategelast võinud meist mängida ükskõik kes. Me oleme kõik olnud erinevates eluetappides elus veidi eksinud ning video sõnum on selge – rokk päästab päeva ja me ei jäta kedagi maha."
Mikiveri sõnul on see üks neid lugusid, millest ka nende Grammy ja Oscariga auhinnatud miksija Brendan Dekora sound 'i tõttu täiesti vaimustusse sattus. "Põhjusega, sest see kõlab väga mammult," sõnas ta.
Video filmis Joosep Jürisson, monteeris Sven Olters, valguskunstnik Jaakoo Rautaua.
Elephants From Neptune'i uue albumi "Boogieland" esitlustuur sai alguse 18. novembril kontserdiga Tallinnas Kinomajas ning jõuab juba reedel, 25. novembril Pärnusse Wunderbaari ja 2. detsembril Tartusse Genialistide klubisse.
### Response:
Elephants From Neptune avaldas muusikavideo loole "The Answer" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Virumaal läks varem jagamisele seitse mandaati, kuid 5. märtsil toimuvatel valimistel suure tõenäosusega vaid kuus, sest valimiste vahel toimunud rahvastikuprotsesside tõttu saab Ida-Viru arvelt ühe mandaadi juurde Harju- ja Raplamaa valimisringkond.
Keskerakond läheb valimistele haavatavas seisus
Ajalooliselt on valdavalt venekeelse elanikkonnaga Ida-Virumaal olnud valimiste kindel võitja Keskerakond. Tõsi, eelmistel valimistel oli nende häältesaak kehvem - 2019. aastal võeti küll kindel valimisvõit 50 protsendiga, kuid neli aastat varem saadi 59 protsenti. Isikumandaadi sai eelmisel korral Ida-Virumaal Yana Toom 6195 häälega, kuid neli aastat varem oli ta häältesaak 11 573. Põhjuseks on arvatud, et just Keskerakonna valijad ei tulnud valimistele nii aktiivselt välja.
Ukraina sõja ja Narva tanki eemaldamise tõttu on Keskerakonna seis eelseisvatel valimistel veelgi keerulisem. Vene valija on segaduses. Keskerakonna esimees Jüri Ratas on kaitsnud näiteks Narva tanki teisaldamist, ehkki kohalikud keskerakondlased soovisid selle jäämist. Keskerakond on suurtest parteidest pärast Ukraina sõja puhkemist enim toetajaid kaotanud.
Kaido Höövelson. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Keskerakonna Ida-Viru esinumbriks saab mõningase üllatusena riigikogu liige Kaido Höövelson. Üllatusena selles mõttes, et kahtedel viimastel valimistel seal esinumbrina kandideerinud Yana Toom teatas alul, et kandideerib Tallinnas. Nüüd on selge, et Toom kandideerib ikka Ida-Virumaal, aga teise numbrina. Ehk läheb erakonnale hääli tooma. Keskerakonna nimekirjas ei näe me kandideerimas neile eelmisel korral 2653 häält toonud ja ringkonnamandaadi saanud Mihhail Stalnuhhinit. Nagu ka mitte 976 häält toonud Martin Repinskit.
Kas Höövelson suudab esinumbrina venekeelset valijat piisavalt kõnetada, kuigi ta valdab enda sõnul vabalt vene keelt ja omab Ida-Virumaal suvilat, on suur küsimärk. Eelmisel korral kandideeris endine sumomaadleja Eesti suurimas valimisiringkonnas Harju- ja Raplamaal, kus piirdus 642 häälega.
Höövelsoni ja Toomi kõrval on arvatav kolmas häältetooja Keskerakonnale Narva linnavolikogu liige ja endine Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Eelmiste valimiste tulemuse (kokku 13 700 häält) kordamine läheb Keskerakonnale raskeks.
EKRE - kas nimed kannavad erakonna populaarsuse välja?
EKRE on ainus erakond, kes selle artikli ilmumise ajaks on oma valimisnimekirja lõplikult paika pannud ja avalikustanud. Ida-Virumaal on EKRE esinumber varem maaeluministri ametit pidanud ja erakonna kohalikku piirkonda juhtiv Arvo Aller.
Talle järgnevad riigikogu liige Riho Breivel, Alleri nõunikuna ministriametis oleku ajal töötanud Andrus Toss (piirkonna aseesimees) ja mõningase üllatusena varem Reformierakonda kuulunud Ants Liimets.
Üleriigilistes küsitlustes on just EKRE-l õnnestunud sel aastal oma toetust ju venekeelsete valijate seas enim tõsta, millega on tõustud Keskerakonna järel vene valijate jaoks teiseks valikuks. Iseküsimus on, kas konkreetsed kandidaadid kannavad erakonna brändi populaarsuse välja. Viimastel kohalikel valimistel ei kandnud. Tugeva vene nime puudumine võib saada ka riigikogu valimistel takistuseks. Ehk kas osa Keskerakonnas pettunud vene valijaid valib EKRE-t või jätab üldse valimistele minemata?
Arvo Aller. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Eelmistel riigikogu valimistel oli EKRE esinumber Ida-Virus Breivel, kes sai 979 häält ja kompensatsioonimandaadi. Uus esinumber Aller sai nelja aasta eest 283 häält, millega jäi alla ka Kersti Krachtile (373).
Reformierakond panustab endisele kaitseliidu ülemale
Reformierakond seab esinumbriks kauaaegse kaitseliidu ülema, kindralmajor reservis Meelis Kiili. Kiili liitus Reformierakonnaga 2. novembril.
Lisaks temale kandideerivad peaministripartei ridades Jõhvi vallavanem Maris Toomel ja endine Jõhvi endine vallavanem Aivar Surva. Samuti võib kandidaatide ridadesse tulla töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.
Meelis Kiili. Autor/allikas: Reformierakond
Eelmistel valimistel oli Reformierakonna esinumber Ida-Virumaal Eerik-Niiles Kross, kes sai 1110 häälega ringkonnamandaadi. Partei kogus siis kokku 3769 häält. Sellest palju üle või alla pole ilmselt ka eelseisvatel valimistel oodata.
Partei esindajad ise on varem ERR-ile öelnud, et lähevad püüdma kahte mandaati.
Eesti 200 - kas väikelinna meer kõnetab ka suuremaid linnu
Eesti 200 esinumbriks saab Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin. Mees on Põhjarannikule tunnistanud, et kosilasi oli ta ukse tagasi teisigi - ka Keskerakond ja sotsid. Aga vaid Eesti 200 sai talle pakkuda nimekirja esinumbri kohta.
Maksim Iljin. Autor/allikas: SCANPIX/EKSPRESS MEEDIA/PRIIT SIMSON
Iljin on Narva-Jõesuus küll populaarne, aga kas linnapea suudab võtta hääli ka Ida-Viru suurematest linnadest, on valimiste eel suur küsimärk.
Temaga koos kandideerib ka Eesti 200 Narva piirkonna esimees ja Narva linnavolikogu aseesimees Denis Larchenko.
Eesti 200 juht Lauri Hussar ütles ERR-ile, et erakonnal on läbirääkimised pooleli veel mõnede inimestega, kelle kohta ta praegu avalikult midagi öelda ei taha.
Sotsid kaotasid Raiki ja ilmselt mandaadi
Sotsiaaldemokraatlik Erakond väga lootis, et Ida-Virumaal tuleb kasvõi erakonnale hääli koguma populaarne Narva linnapea Katri Raik. Sel esmaspäeval teatas aga Raik, et ta ei kandideeri. Ka mitte n-ö peibutuspardina. See oli sotsidele suur tagasilöök ja võib maksta erakonnale ühe parlamendikoha, aga halvimast halvimal juhul ka valimiskünnise ületamise.
Raik tõi eelmistel riigikogu valimistel SDE Ida-Virumaa 4008 häälest enam kui pooled ehk 2112. Viimastel kohalikel valimistel sai ta Narva linnas juba 4512 häält.
Piret Hartman. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Erakonna esinumbriks saab Ida-Virumaal kultuuriminister Piret Hartman. Ta on küll Ida-Virumaalt Püssist pärit ja aastaid integratsiooni teemaga tegelenud, aga pole varem kandideerinud. Ka ei suuda ta vene keelt sel tasemel rääkida, et suudaks venekeelsetes debattides osaleda, mis ahendab tema võimalusi end venekeelsete valijate seas tutvustada. Samas tema puhul pealehakkamise taha asi ei jää, mis nii mõnegi muidu tuntud sotsi puhul püsivalt probleemiks on.
Hartmani kõrval kandideerib Ida-Virus kindlasti ka SDE peasekretär Eduard Odinets, kes eelmine kord sai 573 häält.
Isamaa hädas esinumbri leidmisega
Sarnaselt Reformierakonnale on ka Isamaa aastaid toonud Ida-Virumaale kandideerima inimesi väljast. 2019. aastal oli selleks Siim Kiisler (379 häält), 2015. aastal Anvar Samost (761 häält), 2011. aastal Erki Nool (1397 häält).
Ka nüüd lähetab Isamaa suure tõenäosusega Ida-Virumaale esikandidaadi väljast, kuid kelle, seda erakond ise veel ka ei tea. Üks Isamaa esindaja ütleb omavahelises vestluses, et oodata on üllatusnime. Teine, et kõik on veel lahtine. Kolmas, et häid valikuid tegelikult üldse pole.
Kindlasti kandideerib Isamaa nimekirjas Lüganuse vallavanem Marja-Liisa Veiser, kes oli eelmistel riigikogu valimistel Isamaale edukaim häältetooja 448 häälega. Isamaa tahaks kandideerimas näha ka Virve Linderit, kellest viimastel nädalatel oli palju meedias juttu kui võimalikust uuest Kohtla-Järve linnapeast. Kindlasti kandideerib aga Isamaa Ida-Virumaa piirkonna juhatuse esimees Aivo Tamm.
Parempoolsed ja Rohelised
Roheliste juht Johanna Maria Tõugu ütles ERR-ile, et nendel käivad läbirääkimised Vladimir Žavoronkoviga, kes on Narva volikogu esimees. "Samuti suhtleme Ivan Sergejeviga," ütles ta.
Roheliste aseesimees Timur Sagitov ütles ERR-ile hiljem, et mõlemad siiski loobusid pakutud kandideerimisvõimalusest.
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Ida-Viru valijatest hääletada EKRE poolt 29, Keskerakonna poolt 26 ja Reformierakonna poolt 21 protsenti. Eesti 200 ja SDE toetus Ida-Virus oli üheksa, Isamaal kolm protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele. | Ühe mandaadi kaotanud Ida-Virumaa: kas vene valija teab Höövelsoni? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Virumaal läks varem jagamisele seitse mandaati, kuid 5. märtsil toimuvatel valimistel suure tõenäosusega vaid kuus, sest valimiste vahel toimunud rahvastikuprotsesside tõttu saab Ida-Viru arvelt ühe mandaadi juurde Harju- ja Raplamaa valimisringkond.
Keskerakond läheb valimistele haavatavas seisus
Ajalooliselt on valdavalt venekeelse elanikkonnaga Ida-Virumaal olnud valimiste kindel võitja Keskerakond. Tõsi, eelmistel valimistel oli nende häältesaak kehvem - 2019. aastal võeti küll kindel valimisvõit 50 protsendiga, kuid neli aastat varem saadi 59 protsenti. Isikumandaadi sai eelmisel korral Ida-Virumaal Yana Toom 6195 häälega, kuid neli aastat varem oli ta häältesaak 11 573. Põhjuseks on arvatud, et just Keskerakonna valijad ei tulnud valimistele nii aktiivselt välja.
Ukraina sõja ja Narva tanki eemaldamise tõttu on Keskerakonna seis eelseisvatel valimistel veelgi keerulisem. Vene valija on segaduses. Keskerakonna esimees Jüri Ratas on kaitsnud näiteks Narva tanki teisaldamist, ehkki kohalikud keskerakondlased soovisid selle jäämist. Keskerakond on suurtest parteidest pärast Ukraina sõja puhkemist enim toetajaid kaotanud.
Kaido Höövelson. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Keskerakonna Ida-Viru esinumbriks saab mõningase üllatusena riigikogu liige Kaido Höövelson. Üllatusena selles mõttes, et kahtedel viimastel valimistel seal esinumbrina kandideerinud Yana Toom teatas alul, et kandideerib Tallinnas. Nüüd on selge, et Toom kandideerib ikka Ida-Virumaal, aga teise numbrina. Ehk läheb erakonnale hääli tooma. Keskerakonna nimekirjas ei näe me kandideerimas neile eelmisel korral 2653 häält toonud ja ringkonnamandaadi saanud Mihhail Stalnuhhinit. Nagu ka mitte 976 häält toonud Martin Repinskit.
Kas Höövelson suudab esinumbrina venekeelset valijat piisavalt kõnetada, kuigi ta valdab enda sõnul vabalt vene keelt ja omab Ida-Virumaal suvilat, on suur küsimärk. Eelmisel korral kandideeris endine sumomaadleja Eesti suurimas valimisiringkonnas Harju- ja Raplamaal, kus piirdus 642 häälega.
Höövelsoni ja Toomi kõrval on arvatav kolmas häältetooja Keskerakonnale Narva linnavolikogu liige ja endine Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Eelmiste valimiste tulemuse (kokku 13 700 häält) kordamine läheb Keskerakonnale raskeks.
EKRE - kas nimed kannavad erakonna populaarsuse välja?
EKRE on ainus erakond, kes selle artikli ilmumise ajaks on oma valimisnimekirja lõplikult paika pannud ja avalikustanud. Ida-Virumaal on EKRE esinumber varem maaeluministri ametit pidanud ja erakonna kohalikku piirkonda juhtiv Arvo Aller.
Talle järgnevad riigikogu liige Riho Breivel, Alleri nõunikuna ministriametis oleku ajal töötanud Andrus Toss (piirkonna aseesimees) ja mõningase üllatusena varem Reformierakonda kuulunud Ants Liimets.
Üleriigilistes küsitlustes on just EKRE-l õnnestunud sel aastal oma toetust ju venekeelsete valijate seas enim tõsta, millega on tõustud Keskerakonna järel vene valijate jaoks teiseks valikuks. Iseküsimus on, kas konkreetsed kandidaadid kannavad erakonna brändi populaarsuse välja. Viimastel kohalikel valimistel ei kandnud. Tugeva vene nime puudumine võib saada ka riigikogu valimistel takistuseks. Ehk kas osa Keskerakonnas pettunud vene valijaid valib EKRE-t või jätab üldse valimistele minemata?
Arvo Aller. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Eelmistel riigikogu valimistel oli EKRE esinumber Ida-Virus Breivel, kes sai 979 häält ja kompensatsioonimandaadi. Uus esinumber Aller sai nelja aasta eest 283 häält, millega jäi alla ka Kersti Krachtile (373).
Reformierakond panustab endisele kaitseliidu ülemale
Reformierakond seab esinumbriks kauaaegse kaitseliidu ülema, kindralmajor reservis Meelis Kiili. Kiili liitus Reformierakonnaga 2. novembril.
Lisaks temale kandideerivad peaministripartei ridades Jõhvi vallavanem Maris Toomel ja endine Jõhvi endine vallavanem Aivar Surva. Samuti võib kandidaatide ridadesse tulla töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.
Meelis Kiili. Autor/allikas: Reformierakond
Eelmistel valimistel oli Reformierakonna esinumber Ida-Virumaal Eerik-Niiles Kross, kes sai 1110 häälega ringkonnamandaadi. Partei kogus siis kokku 3769 häält. Sellest palju üle või alla pole ilmselt ka eelseisvatel valimistel oodata.
Partei esindajad ise on varem ERR-ile öelnud, et lähevad püüdma kahte mandaati.
Eesti 200 - kas väikelinna meer kõnetab ka suuremaid linnu
Eesti 200 esinumbriks saab Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin. Mees on Põhjarannikule tunnistanud, et kosilasi oli ta ukse tagasi teisigi - ka Keskerakond ja sotsid. Aga vaid Eesti 200 sai talle pakkuda nimekirja esinumbri kohta.
Maksim Iljin. Autor/allikas: SCANPIX/EKSPRESS MEEDIA/PRIIT SIMSON
Iljin on Narva-Jõesuus küll populaarne, aga kas linnapea suudab võtta hääli ka Ida-Viru suurematest linnadest, on valimiste eel suur küsimärk.
Temaga koos kandideerib ka Eesti 200 Narva piirkonna esimees ja Narva linnavolikogu aseesimees Denis Larchenko.
Eesti 200 juht Lauri Hussar ütles ERR-ile, et erakonnal on läbirääkimised pooleli veel mõnede inimestega, kelle kohta ta praegu avalikult midagi öelda ei taha.
Sotsid kaotasid Raiki ja ilmselt mandaadi
Sotsiaaldemokraatlik Erakond väga lootis, et Ida-Virumaal tuleb kasvõi erakonnale hääli koguma populaarne Narva linnapea Katri Raik. Sel esmaspäeval teatas aga Raik, et ta ei kandideeri. Ka mitte n-ö peibutuspardina. See oli sotsidele suur tagasilöök ja võib maksta erakonnale ühe parlamendikoha, aga halvimast halvimal juhul ka valimiskünnise ületamise.
Raik tõi eelmistel riigikogu valimistel SDE Ida-Virumaa 4008 häälest enam kui pooled ehk 2112. Viimastel kohalikel valimistel sai ta Narva linnas juba 4512 häält.
Piret Hartman. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Erakonna esinumbriks saab Ida-Virumaal kultuuriminister Piret Hartman. Ta on küll Ida-Virumaalt Püssist pärit ja aastaid integratsiooni teemaga tegelenud, aga pole varem kandideerinud. Ka ei suuda ta vene keelt sel tasemel rääkida, et suudaks venekeelsetes debattides osaleda, mis ahendab tema võimalusi end venekeelsete valijate seas tutvustada. Samas tema puhul pealehakkamise taha asi ei jää, mis nii mõnegi muidu tuntud sotsi puhul püsivalt probleemiks on.
Hartmani kõrval kandideerib Ida-Virus kindlasti ka SDE peasekretär Eduard Odinets, kes eelmine kord sai 573 häält.
Isamaa hädas esinumbri leidmisega
Sarnaselt Reformierakonnale on ka Isamaa aastaid toonud Ida-Virumaale kandideerima inimesi väljast. 2019. aastal oli selleks Siim Kiisler (379 häält), 2015. aastal Anvar Samost (761 häält), 2011. aastal Erki Nool (1397 häält).
Ka nüüd lähetab Isamaa suure tõenäosusega Ida-Virumaale esikandidaadi väljast, kuid kelle, seda erakond ise veel ka ei tea. Üks Isamaa esindaja ütleb omavahelises vestluses, et oodata on üllatusnime. Teine, et kõik on veel lahtine. Kolmas, et häid valikuid tegelikult üldse pole.
Kindlasti kandideerib Isamaa nimekirjas Lüganuse vallavanem Marja-Liisa Veiser, kes oli eelmistel riigikogu valimistel Isamaale edukaim häältetooja 448 häälega. Isamaa tahaks kandideerimas näha ka Virve Linderit, kellest viimastel nädalatel oli palju meedias juttu kui võimalikust uuest Kohtla-Järve linnapeast. Kindlasti kandideerib aga Isamaa Ida-Virumaa piirkonna juhatuse esimees Aivo Tamm.
Parempoolsed ja Rohelised
Roheliste juht Johanna Maria Tõugu ütles ERR-ile, et nendel käivad läbirääkimised Vladimir Žavoronkoviga, kes on Narva volikogu esimees. "Samuti suhtleme Ivan Sergejeviga," ütles ta.
Roheliste aseesimees Timur Sagitov ütles ERR-ile hiljem, et mõlemad siiski loobusid pakutud kandideerimisvõimalusest.
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Ida-Viru valijatest hääletada EKRE poolt 29, Keskerakonna poolt 26 ja Reformierakonna poolt 21 protsenti. Eesti 200 ja SDE toetus Ida-Virus oli üheksa, Isamaal kolm protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Ühe mandaadi kaotanud Ida-Virumaa: kas vene valija teab Höövelsoni? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarja avasaate jõujooned kulgevad eesti kirjanduse lähimineviku, täpsemalt 1990. aastate, ja kaasaja vahel. Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste kaardistab murranguid ja stagnatsiooni eesti kirjanduses 1990ndatel ning analüüsib, millise nähtusena meie kirjandusloo kontekstis vaadelda Loomingut nii eelmainitud perioodil kui laiemas pildis.
"Kujutame ette, et sellist ajakirja nagu Looming lihtsalt poleks olnud, ma arvan, et eesti kirjandus oleks olnud väga oluliselt teistsugune," ütleb Tiit Hennoste.
Saatekülalised on Hasso Krull ja Triin Soomets, kes mõtestavad oma loomingulisi kulgemisi kolmkümmend aastat tagasi ja loevad luulet äsjailmunud ajakirjast Looming.
Ajakirja peatoimetaja Indrek Mesikepp on Looming toimetuses töötanud 2000. aastast. Saates teeb ta ülevaate novembris ilmunud ajakirjast ning heidab veidi valgust ka järgmisele väljaandenumbrile.
Saade "Loomingu Raadio" sünnib Klassikaraadio ja ajakirja Looming koostöös. Saatejuht on Maria Lee Liivak, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Helioperaator Helle Paas, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
"Loomingu Raadio" esimene episood on eetris 27. novembril kell 13. | Klassikaraadio uus saatesari "Loomingu Raadio" tähistab kirjandusajakirja 100. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarja avasaate jõujooned kulgevad eesti kirjanduse lähimineviku, täpsemalt 1990. aastate, ja kaasaja vahel. Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste kaardistab murranguid ja stagnatsiooni eesti kirjanduses 1990ndatel ning analüüsib, millise nähtusena meie kirjandusloo kontekstis vaadelda Loomingut nii eelmainitud perioodil kui laiemas pildis.
"Kujutame ette, et sellist ajakirja nagu Looming lihtsalt poleks olnud, ma arvan, et eesti kirjandus oleks olnud väga oluliselt teistsugune," ütleb Tiit Hennoste.
Saatekülalised on Hasso Krull ja Triin Soomets, kes mõtestavad oma loomingulisi kulgemisi kolmkümmend aastat tagasi ja loevad luulet äsjailmunud ajakirjast Looming.
Ajakirja peatoimetaja Indrek Mesikepp on Looming toimetuses töötanud 2000. aastast. Saates teeb ta ülevaate novembris ilmunud ajakirjast ning heidab veidi valgust ka järgmisele väljaandenumbrile.
Saade "Loomingu Raadio" sünnib Klassikaraadio ja ajakirja Looming koostöös. Saatejuht on Maria Lee Liivak, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Helioperaator Helle Paas, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
"Loomingu Raadio" esimene episood on eetris 27. novembril kell 13.
### Response:
Klassikaraadio uus saatesari "Loomingu Raadio" tähistab kirjandusajakirja 100. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) ühiselt avaldatud raportis seisab, et vaktsineeritud laste hulga vähenemine takistab tõsiselt leetrite väljajuurimist, vahendab ScienceAlert.
Haigust saab vaktsineerides pea täielikult ennetada. Kuna leetrid on väga nakkavad, peab nende leviku tõkestamiseks olema aga vaktsineeritud kahe või enama doosiga hinnanguliselt 95 protsenti elanikkonnast.
Raporti andmetel jäi mullu 25 miljonil lapsel saamata esimene leetrivaktsiini doos. Veel 14,7 miljonil lapselt jäi saamata teine doos. See tähendab, et möödunud aastal said ainult 81 protsenti maailma lastest esimese ja 71 protsenti teise doosi.
Tegu on väikseima esimeste dooside arvuga alates 2008. aastast. Kõige rohkem jäi väikelapsi leetrite vastu vaktsineerimata Nigeerias, Indias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Etioopias ja Indoneesias.
Üheski WHO piirkonnas pole suudetud leetritest täielikult vabaneda ja viirus võib levida kiiresti üle riigipiiride. Alates 2016. aastast on kümnes varem leetrivabaks kuulutatud riigis täheldatud leetrite puhanguid ja uut levikut.
Leetrihaigetel on kõrge palavik ja tekib lööve. Osalt on leetrid ohtlikud just seetõttu, et haigestunud inimene võib nakkust levitada mitu päeva enne, kui tal lööve tekib.
Leetrite tagajärjel võib tüsistusena ette tulla kopsupõletikku ja ajuturset – see võib tekitada aga inimesele püsiva puude. Tuhandest lapsest sureb 1–3 last just hingamisteede ja neuroloogiliste haiguste tüsistuste tõttu.
Eestis 2021. ja 2020. aastal terviseameti andmetel leetrite haigusjuhte ei registreeritud. Aastal 2019. registreeriti Eestis 27 leetrijuhtumit.
WHO juhataja Tedros Adhanom Ghebreyesuse sõnul on olukord mõneti irooniline. Kui Covid-19 vastu loodi ja toodi vaktsiinid turule rekordkiirusel, siis tavapärased immuniseerimisprogrammid said pandeemialt tugeva hoobi. See seab Ghebreyesuse sõnul miljonite inimeste tervise ohtu.
Ta märkis, et on äärmiselt oluline immuniseerimisprogrammid jälle ree peale saada. Iga raportis esitatud statistilise näitaja taga on tema sõnul laps, kes võib nakatuda välditavasse haigusesse. | Möödunud aastal jäi leetrivaktsiinita rekordiline hulk lapsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) ühiselt avaldatud raportis seisab, et vaktsineeritud laste hulga vähenemine takistab tõsiselt leetrite väljajuurimist, vahendab ScienceAlert.
Haigust saab vaktsineerides pea täielikult ennetada. Kuna leetrid on väga nakkavad, peab nende leviku tõkestamiseks olema aga vaktsineeritud kahe või enama doosiga hinnanguliselt 95 protsenti elanikkonnast.
Raporti andmetel jäi mullu 25 miljonil lapsel saamata esimene leetrivaktsiini doos. Veel 14,7 miljonil lapselt jäi saamata teine doos. See tähendab, et möödunud aastal said ainult 81 protsenti maailma lastest esimese ja 71 protsenti teise doosi.
Tegu on väikseima esimeste dooside arvuga alates 2008. aastast. Kõige rohkem jäi väikelapsi leetrite vastu vaktsineerimata Nigeerias, Indias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Etioopias ja Indoneesias.
Üheski WHO piirkonnas pole suudetud leetritest täielikult vabaneda ja viirus võib levida kiiresti üle riigipiiride. Alates 2016. aastast on kümnes varem leetrivabaks kuulutatud riigis täheldatud leetrite puhanguid ja uut levikut.
Leetrihaigetel on kõrge palavik ja tekib lööve. Osalt on leetrid ohtlikud just seetõttu, et haigestunud inimene võib nakkust levitada mitu päeva enne, kui tal lööve tekib.
Leetrite tagajärjel võib tüsistusena ette tulla kopsupõletikku ja ajuturset – see võib tekitada aga inimesele püsiva puude. Tuhandest lapsest sureb 1–3 last just hingamisteede ja neuroloogiliste haiguste tüsistuste tõttu.
Eestis 2021. ja 2020. aastal terviseameti andmetel leetrite haigusjuhte ei registreeritud. Aastal 2019. registreeriti Eestis 27 leetrijuhtumit.
WHO juhataja Tedros Adhanom Ghebreyesuse sõnul on olukord mõneti irooniline. Kui Covid-19 vastu loodi ja toodi vaktsiinid turule rekordkiirusel, siis tavapärased immuniseerimisprogrammid said pandeemialt tugeva hoobi. See seab Ghebreyesuse sõnul miljonite inimeste tervise ohtu.
Ta märkis, et on äärmiselt oluline immuniseerimisprogrammid jälle ree peale saada. Iga raportis esitatud statistilise näitaja taga on tema sõnul laps, kes võib nakatuda välditavasse haigusesse.
### Response:
Möödunud aastal jäi leetrivaktsiinita rekordiline hulk lapsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahtsime jälile saada teguritele, mis taastoodavad hariduslikku ebavõrdsust. Keskendusime sellele, kuidas lapsevanemate hariduslik ja kultuuriline taust mõjutab lapse võimalusi omandada kõrgharidust," ütles uuringu üks autoritest Triin Lauri, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent ja järeldoktor Konstanzi Ülikoolis.
Uurijaid analüüsisid ebavõrdsuse edasikandumist kuues riigis: Eestis, Tšehhis, Itaalias, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Konkreetsemalt võeti fookusse noored, kellel on kolm olulist õppimist soodustavat taustanäitajat: kõrgharitud ema, kõrgharitud isa ja suur kodune raamatukogu. Seda gruppi võrreldi nendega, kellel on kolmest näitajast vaid üks.
Selgus, et perekondade hulk, kus kõik kolm taustingimust on täidetud, ajas küll suureneb, kuid nende positiivne mõju edasiõppimisele pigem väheneb. Samas soodsate taustatingimuste puudumise negatiivne mõju edasistele õpingutele on kasvanud.
"Kui mõlemal lapsevanemal puudub kõrgharidus ja kodus on vähe raamatuid, siis on enamikus võrreldud riikides peaaegu 100 protsendiline tõenäosus, et sellest perest pärit laps ei jõua kõrghariduse omandamiseni."
"Kui mõlemal lapsevanemal puudub kõrgharidus ja kodus on vähe raamatuid, siis on enamikus võrreldud riikides peaaegu 100 protsendiline tõenäosus, et sellest perest pärit laps ei jõua kõrghariduse omandamiseni," märkis uuringu teine autor, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor Ellu Saar.
Eesti teiste riikide võrdluses
Toetavate taustatingimuste puudumise negatiivne mõju oli kõrge kõikides analüüsitud riikides, kuid iseäranis tuli see välja Eesti ja Tšehhi puhul. See on kooskõlas ka varasemate uuringutega. "Eesti laste haridustulemuste erinevustes on ema kõrgharidus ja raamatute hulk kodus alati olulist seletavat jõudu omanud," kommenteeris Triin Lauri. Ta lisas, et siiski oli mõnevõrra üllatav, kuidas vanemate madalama hariduse ja kesise raamatuvaliku ühismõju edasiõppimisele nii selgelt välja joonistus.
"Eesti laste haridustulemuste erinevustes on ema kõrgharidus ja raamatute hulk kodus alati olulist seletavat jõudu omanud."
Teiste riikide seas paistis silma Rootsi, kus lapsevanemate kõrghariduse puudumine ja raamatute vähesus ei omanud nii suurt rolli lapse edasiõppimise soodustamisel ega ka takistamisel. Seejuures on Rootsis aastate võrdluses taustaingimuste puudumise negatiivne mõju vähenenud. See erineb oluliselt teiste vaadeldud riikide haridusliku ebavõrdsuse mudelist.
Saksamaa oli pigem Eestiga sarnane, sest soodsad taustatingimused mõjutavad seal järgmise põlvkonna haridusteed pigem vähem, kuid ebasoodsad takistavad edasiõppimist oluliselt. Suurbritannia puhul ilmnes aga vastupidine trend. Võrreldes teiste riikidega piiras seal ebasoodne taust kõrghariduse omandamise võimalusi vähem.
Raamatud kujundavad kasvukeskkonda
Uurimus tugines täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC-i andmetele, milles osalenud inimesed pidid muu hulgas kirjeldama kodust raamatute hulka skaalal 0-500. "Kuigi see meetod on saanud ka kriitikat, võib siiski ütelda, et tegemist adekvaatse ja levinud mõõdupuuga kultuurilise kapitali hindamiseks," ütles Lauri. Eestist osales uuringus ligikaudu 5000 inimest.
"Ka varasemad uuringud on näidanud, et raamatute olemasolu on tähtsam, kui nende lugemine."
Andmed ei sisaldanud infot selle kohta, kas lapsed raamatuid päriselt lugesid. "Ka varasemad uuringud on näidanud, et raamatute olemasolu on tähtsam, kui nende lugemine," märkis Ellu Saar. Ta lisas, et võrreldes mitmete teiste riikidega on eestlaste kodudes raamatuid keskmisest rohkem.
Uurijate sõnul viitab raamatute rohkus lapsepõlvekodus teatud tüüpi lapsevanematele ja nende loodud kodusele keskkonnale, millel on positiivne mõju lapse õpingutele ja üldisele arengule. Varasemad uuringud on kinnitanud, et raamatute arv kodus toimib haridustulemuslikkust tõstvana ka eraldiseisva kapitalina.
Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Comparative Sociology. | Uuring: koduse raamatukogu suurus mõjutab lapse jõudmist ülikooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahtsime jälile saada teguritele, mis taastoodavad hariduslikku ebavõrdsust. Keskendusime sellele, kuidas lapsevanemate hariduslik ja kultuuriline taust mõjutab lapse võimalusi omandada kõrgharidust," ütles uuringu üks autoritest Triin Lauri, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent ja järeldoktor Konstanzi Ülikoolis.
Uurijaid analüüsisid ebavõrdsuse edasikandumist kuues riigis: Eestis, Tšehhis, Itaalias, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Konkreetsemalt võeti fookusse noored, kellel on kolm olulist õppimist soodustavat taustanäitajat: kõrgharitud ema, kõrgharitud isa ja suur kodune raamatukogu. Seda gruppi võrreldi nendega, kellel on kolmest näitajast vaid üks.
Selgus, et perekondade hulk, kus kõik kolm taustingimust on täidetud, ajas küll suureneb, kuid nende positiivne mõju edasiõppimisele pigem väheneb. Samas soodsate taustatingimuste puudumise negatiivne mõju edasistele õpingutele on kasvanud.
"Kui mõlemal lapsevanemal puudub kõrgharidus ja kodus on vähe raamatuid, siis on enamikus võrreldud riikides peaaegu 100 protsendiline tõenäosus, et sellest perest pärit laps ei jõua kõrghariduse omandamiseni."
"Kui mõlemal lapsevanemal puudub kõrgharidus ja kodus on vähe raamatuid, siis on enamikus võrreldud riikides peaaegu 100 protsendiline tõenäosus, et sellest perest pärit laps ei jõua kõrghariduse omandamiseni," märkis uuringu teine autor, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor Ellu Saar.
Eesti teiste riikide võrdluses
Toetavate taustatingimuste puudumise negatiivne mõju oli kõrge kõikides analüüsitud riikides, kuid iseäranis tuli see välja Eesti ja Tšehhi puhul. See on kooskõlas ka varasemate uuringutega. "Eesti laste haridustulemuste erinevustes on ema kõrgharidus ja raamatute hulk kodus alati olulist seletavat jõudu omanud," kommenteeris Triin Lauri. Ta lisas, et siiski oli mõnevõrra üllatav, kuidas vanemate madalama hariduse ja kesise raamatuvaliku ühismõju edasiõppimisele nii selgelt välja joonistus.
"Eesti laste haridustulemuste erinevustes on ema kõrgharidus ja raamatute hulk kodus alati olulist seletavat jõudu omanud."
Teiste riikide seas paistis silma Rootsi, kus lapsevanemate kõrghariduse puudumine ja raamatute vähesus ei omanud nii suurt rolli lapse edasiõppimise soodustamisel ega ka takistamisel. Seejuures on Rootsis aastate võrdluses taustaingimuste puudumise negatiivne mõju vähenenud. See erineb oluliselt teiste vaadeldud riikide haridusliku ebavõrdsuse mudelist.
Saksamaa oli pigem Eestiga sarnane, sest soodsad taustatingimused mõjutavad seal järgmise põlvkonna haridusteed pigem vähem, kuid ebasoodsad takistavad edasiõppimist oluliselt. Suurbritannia puhul ilmnes aga vastupidine trend. Võrreldes teiste riikidega piiras seal ebasoodne taust kõrghariduse omandamise võimalusi vähem.
Raamatud kujundavad kasvukeskkonda
Uurimus tugines täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC-i andmetele, milles osalenud inimesed pidid muu hulgas kirjeldama kodust raamatute hulka skaalal 0-500. "Kuigi see meetod on saanud ka kriitikat, võib siiski ütelda, et tegemist adekvaatse ja levinud mõõdupuuga kultuurilise kapitali hindamiseks," ütles Lauri. Eestist osales uuringus ligikaudu 5000 inimest.
"Ka varasemad uuringud on näidanud, et raamatute olemasolu on tähtsam, kui nende lugemine."
Andmed ei sisaldanud infot selle kohta, kas lapsed raamatuid päriselt lugesid. "Ka varasemad uuringud on näidanud, et raamatute olemasolu on tähtsam, kui nende lugemine," märkis Ellu Saar. Ta lisas, et võrreldes mitmete teiste riikidega on eestlaste kodudes raamatuid keskmisest rohkem.
Uurijate sõnul viitab raamatute rohkus lapsepõlvekodus teatud tüüpi lapsevanematele ja nende loodud kodusele keskkonnale, millel on positiivne mõju lapse õpingutele ja üldisele arengule. Varasemad uuringud on kinnitanud, et raamatute arv kodus toimib haridustulemuslikkust tõstvana ka eraldiseisva kapitalina.
Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Comparative Sociology.
### Response:
Uuring: koduse raamatukogu suurus mõjutab lapse jõudmist ülikooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kampaania kannab nime "Victory is a State of Mind" ehk "Võit on meeleseisund". Kiiresti levima hakanud foto tegi maailmakuulus fotograaf Annie Leibovitz. Fotol kujutatakse kangeid rivaale omavahel malet mängimas, kuid tegelikult poseerisid mõlemad eraldi ja seejärel pandi pildid kokku.
Malesõbrad märkasid kiirelt, et malenupud olid lauale asetatud ühe kindla partii järgi – viiekordse maailmameistri Magnus Carlseni ja jaapanlase Hikaru Nakamura 2017. aasta matšist Norra maletuuril.
"Mõtlesingi, miks see nuppude asetus nii tuttav tundus," kirjutas Nakamura sotsiaalmeedias.
"Aegade paremuselt teine rivaliteet imiteerib parimat," torkas Carlsen Twitteris.
Louis Vuitton avaldas, et see partii polnud sugugi juhuslikult valitud – nupud on malelaual sedasi, et kumbki mängijaist ei saa võita. Toonane Carlseni ja Nakamura matš lõppes viigiga. Ronaldo ja Messi on aastaid heidelnud selle nimel, kumb on edukaim ja kumba võiks pidada kõigi aegade parimaks. Moemaja aga ei tahtnud selles osas kummalegi eelist anda. "Meid abistas võttel maleekspert Bruce Pandolfini, kes oli seotud ka Netflixi sarja "Lipugambiit" filmimisega. Ta hoolitses selle eest, et nupud oleksid niimoodi, et ei Ronaldo ega Messi saaks võita," selgitas Louis Vuittoni pressiesindaja Ewan Lawson Norra rahvusringhäälingule.
Malenupud on asetatud Louis Vuittoni kohvrile ning ka sellest on paljud lugenud välja varjatud sõnumit. Nimelt toodi eelmisel MM-il 2018. aastal võidukarikas staadionile Louis Vuittoni kohvris. Seda peetakse kõnekaks sümboliks, sest MM-i eel on palju olnud juttu sellest, et see on nii Ronaldole kui Messile viimane võimalus MM-tiitlit püüda. | Ronaldo ja Messi pildil kopeeriti teadlikult Carlseni partiid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kampaania kannab nime "Victory is a State of Mind" ehk "Võit on meeleseisund". Kiiresti levima hakanud foto tegi maailmakuulus fotograaf Annie Leibovitz. Fotol kujutatakse kangeid rivaale omavahel malet mängimas, kuid tegelikult poseerisid mõlemad eraldi ja seejärel pandi pildid kokku.
Malesõbrad märkasid kiirelt, et malenupud olid lauale asetatud ühe kindla partii järgi – viiekordse maailmameistri Magnus Carlseni ja jaapanlase Hikaru Nakamura 2017. aasta matšist Norra maletuuril.
"Mõtlesingi, miks see nuppude asetus nii tuttav tundus," kirjutas Nakamura sotsiaalmeedias.
"Aegade paremuselt teine rivaliteet imiteerib parimat," torkas Carlsen Twitteris.
Louis Vuitton avaldas, et see partii polnud sugugi juhuslikult valitud – nupud on malelaual sedasi, et kumbki mängijaist ei saa võita. Toonane Carlseni ja Nakamura matš lõppes viigiga. Ronaldo ja Messi on aastaid heidelnud selle nimel, kumb on edukaim ja kumba võiks pidada kõigi aegade parimaks. Moemaja aga ei tahtnud selles osas kummalegi eelist anda. "Meid abistas võttel maleekspert Bruce Pandolfini, kes oli seotud ka Netflixi sarja "Lipugambiit" filmimisega. Ta hoolitses selle eest, et nupud oleksid niimoodi, et ei Ronaldo ega Messi saaks võita," selgitas Louis Vuittoni pressiesindaja Ewan Lawson Norra rahvusringhäälingule.
Malenupud on asetatud Louis Vuittoni kohvrile ning ka sellest on paljud lugenud välja varjatud sõnumit. Nimelt toodi eelmisel MM-il 2018. aastal võidukarikas staadionile Louis Vuittoni kohvris. Seda peetakse kõnekaks sümboliks, sest MM-i eel on palju olnud juttu sellest, et see on nii Ronaldole kui Messile viimane võimalus MM-tiitlit püüda.
### Response:
Ronaldo ja Messi pildil kopeeriti teadlikult Carlseni partiid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuleval suvel 30 aasta juubelit tähistav Viljandi pärimusmuusika festival korraldas üle aastate taas tunnuskujunduse konkursi, kuhu laekus töid 50 autorilt ning kokku esitati 69 plakatit. Festivali tunnuskujunduskonkursi esimese koha stipendiumi võitis Kaia Rähn. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Lii Ranniku ning Janno Preesalu.
Juubelifestival on pühendatud päikeselisele pidutsemisele, peokommetele ja helgele tulevikulootusele ning festivali teema on "Kõlagu!".
Kujunduskonkursi žürii liikme, Viljandi linnakunstniku Kristi Kangilaski sõnul pidid disainerid sel korral oma töödega mitmesse väravasse korraga lööma. "On juubel, mis peab olema kuidagi näha. On pidu, on "Kõlagu!" – mismoodi seda kõike plakatile tuua?" arutles ta.
Kangilaski sõnul jäi konkursil silma, et kujundajatel ja illustraatoritel on olnud hea ligipääs kujundusprogrammidele. "See on ühest küljest hea, sest tööd on professionaalsed ja nendega on festivalil hiljem kergem edasi liikuda. Samas loob see mingisuguse eelduse visuaalse keele ühesarnaseks muutumiseks," märkis linnakunstnik.
Kangilaski pilgu läbi tõstis esikolmiku teistest ettepoole see, et need suutsid kohe silma jääda. "Plakati eesmärk on silma hakata. Vaatad üle välja, kus on äärmiselt palju infot, ja midagi sealt püüab su pilgu. Nende tugevus oligi see, et nad suutsid silma hakata," kirjeldas Kangilaski.
Žüriisse kuulusid lisaks Kristi Kangilaskile veel festivali kunstnik Triin Amur ning festivali korraldusmeeskond.
Viljandi pärimusmuusika festivali juubelikujundus Autor/allikas: Kaia Rähn | Viljandi folgi juubelipeo kujunduse autor on Kaia Rähn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuleval suvel 30 aasta juubelit tähistav Viljandi pärimusmuusika festival korraldas üle aastate taas tunnuskujunduse konkursi, kuhu laekus töid 50 autorilt ning kokku esitati 69 plakatit. Festivali tunnuskujunduskonkursi esimese koha stipendiumi võitis Kaia Rähn. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Lii Ranniku ning Janno Preesalu.
Juubelifestival on pühendatud päikeselisele pidutsemisele, peokommetele ja helgele tulevikulootusele ning festivali teema on "Kõlagu!".
Kujunduskonkursi žürii liikme, Viljandi linnakunstniku Kristi Kangilaski sõnul pidid disainerid sel korral oma töödega mitmesse väravasse korraga lööma. "On juubel, mis peab olema kuidagi näha. On pidu, on "Kõlagu!" – mismoodi seda kõike plakatile tuua?" arutles ta.
Kangilaski sõnul jäi konkursil silma, et kujundajatel ja illustraatoritel on olnud hea ligipääs kujundusprogrammidele. "See on ühest küljest hea, sest tööd on professionaalsed ja nendega on festivalil hiljem kergem edasi liikuda. Samas loob see mingisuguse eelduse visuaalse keele ühesarnaseks muutumiseks," märkis linnakunstnik.
Kangilaski pilgu läbi tõstis esikolmiku teistest ettepoole see, et need suutsid kohe silma jääda. "Plakati eesmärk on silma hakata. Vaatad üle välja, kus on äärmiselt palju infot, ja midagi sealt püüab su pilgu. Nende tugevus oligi see, et nad suutsid silma hakata," kirjeldas Kangilaski.
Žüriisse kuulusid lisaks Kristi Kangilaskile veel festivali kunstnik Triin Amur ning festivali korraldusmeeskond.
Viljandi pärimusmuusika festivali juubelikujundus Autor/allikas: Kaia Rähn
### Response:
Viljandi folgi juubelipeo kujunduse autor on Kaia Rähn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu fraktsioonid jagasid äsja tuleva aasta regionaalseid investeeringuid ehk niinimetatud katuseraha ning ehkki selles nimekirjas oli ohtralt usuühendusi, siis Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirikule suunas raha ainult Martin Repinski, kes toetas Jõhvi Jumalailmumise kogudust 25 000 euroga.
Lisaks toetas Keskerakond 5000 euroga MTÜ-d Püha Jüri Selts, mis tegeleb õigeusu väärtuste eest seismisega ja toetab MPEÕK heategevusprojekte.
Repinski ettepanekul sai 10 000 eurot ka jalgpalliklubi FC Phoenix MTÜ.
Repinski ütles ERR-ile, et ta on sama kogudust ka varem "katuserahast" toetanud, üle-eelmisel aastal näiteks 75 000 euroga ning toetusesaaja valikul lähtub ta sellest, kellel on äärmiselt keeruline muude meetmete kaudu riigieelarvest raha saada. Jõhvi koguduse puhul on raha mõeldud pühapäevakooli ehituseks.
"See on suhteliselt pikaajaline projekt. Kiriku eestvedajal oli see idee juba 10-12 aastat või isegi veidi rohkem aega tagasi. Kogu planeerimine ja lubade taotlemine võttis aega ja kui lõpuks hakati ehitama, osutus see projekt päris mahukaks, kuna see on suhteliselt suur hoone," rääkis ta.
Repinski sõnul on pühapäevakool praeguseks peaaegu valmis ja viimase tööna on jäänud teha välisviimistlus.
"See on mulle tähtis peamiselt kahes aspektis: üks on see, et seal koolis käivad reaalselt Jõhvi lapsed, kes selle kaudu vaimselt arenevad. Mulle on väga tähtis, et lapsed ei peaks kogu aeg telefonis istuma või mingeid asju tegema, mis pole head, vaid saavad ka vaimset õpetust. Isegi religioon ei ole nii tähtis, vaid see, et lapsed saavad teisest vaatenurgast areneda," põhjendas ta.
Teise aspektina nimetas ta seda, et Jõhvi õigeusu kirik on linna üks ilusamaid objekte ja asub kesklinnas, nii et sinna tekib ilus ja väga kasulik hoone, mis teeb rõõmu nii kohalikele elanikele kui ka külalistele.
Moskva õigeusu kirik on õigustanud Venemaa sõda Ukrainas ja Repinski möönis, et see on tundlik teema, mistõttu paljud kardavad ilmselt MPEÕK kogudusi toetada. Temagi sai kolmapäeval, kui "katuserahade" nimekiri avalikuks tehti, sel teemal juba palju kriitikat.
Repinski sõnul teab ta aga isiklikult neid inimesi, kes seal kirikus juba aastaid on toimetanud ning kiriku juht isa Andrei on oma asjale pühendunud inimene, kes ei hakkaks kindlasti kuidagi sõjategevust õigustama ega teisi inimesi õpetama, et nad peaksid seda tegema.
"Selles mõttes on need minu jaoks täitsa eraldi asjad. Mis toimub Venemaal, see toimub Venemaal, aga mis toimub Ida-Virumaal selles maakonnakeskuses ja konkreetselt selles kirikus, on hoopis teine asi ja ma tean, et seda raha kasutatakse kindlasti õigesti," ütles riigikogu saadik.
Tänavu märtsis riigikogu kuluhüvitiste kasutamise asjus palju kriitikat saanud Repinski teatas toona, et ei kandideeri järgmise aasta riigikogu valimistel. Ta kinnitas nüüd, et ei ole oma otsust muutnud ja kandidaatide seas teda ei näe. | Vene kirikule "katuseraha" andnud Repinski: Venemaal toimuv on eraldiseisev asi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu fraktsioonid jagasid äsja tuleva aasta regionaalseid investeeringuid ehk niinimetatud katuseraha ning ehkki selles nimekirjas oli ohtralt usuühendusi, siis Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirikule suunas raha ainult Martin Repinski, kes toetas Jõhvi Jumalailmumise kogudust 25 000 euroga.
Lisaks toetas Keskerakond 5000 euroga MTÜ-d Püha Jüri Selts, mis tegeleb õigeusu väärtuste eest seismisega ja toetab MPEÕK heategevusprojekte.
Repinski ettepanekul sai 10 000 eurot ka jalgpalliklubi FC Phoenix MTÜ.
Repinski ütles ERR-ile, et ta on sama kogudust ka varem "katuserahast" toetanud, üle-eelmisel aastal näiteks 75 000 euroga ning toetusesaaja valikul lähtub ta sellest, kellel on äärmiselt keeruline muude meetmete kaudu riigieelarvest raha saada. Jõhvi koguduse puhul on raha mõeldud pühapäevakooli ehituseks.
"See on suhteliselt pikaajaline projekt. Kiriku eestvedajal oli see idee juba 10-12 aastat või isegi veidi rohkem aega tagasi. Kogu planeerimine ja lubade taotlemine võttis aega ja kui lõpuks hakati ehitama, osutus see projekt päris mahukaks, kuna see on suhteliselt suur hoone," rääkis ta.
Repinski sõnul on pühapäevakool praeguseks peaaegu valmis ja viimase tööna on jäänud teha välisviimistlus.
"See on mulle tähtis peamiselt kahes aspektis: üks on see, et seal koolis käivad reaalselt Jõhvi lapsed, kes selle kaudu vaimselt arenevad. Mulle on väga tähtis, et lapsed ei peaks kogu aeg telefonis istuma või mingeid asju tegema, mis pole head, vaid saavad ka vaimset õpetust. Isegi religioon ei ole nii tähtis, vaid see, et lapsed saavad teisest vaatenurgast areneda," põhjendas ta.
Teise aspektina nimetas ta seda, et Jõhvi õigeusu kirik on linna üks ilusamaid objekte ja asub kesklinnas, nii et sinna tekib ilus ja väga kasulik hoone, mis teeb rõõmu nii kohalikele elanikele kui ka külalistele.
Moskva õigeusu kirik on õigustanud Venemaa sõda Ukrainas ja Repinski möönis, et see on tundlik teema, mistõttu paljud kardavad ilmselt MPEÕK kogudusi toetada. Temagi sai kolmapäeval, kui "katuserahade" nimekiri avalikuks tehti, sel teemal juba palju kriitikat.
Repinski sõnul teab ta aga isiklikult neid inimesi, kes seal kirikus juba aastaid on toimetanud ning kiriku juht isa Andrei on oma asjale pühendunud inimene, kes ei hakkaks kindlasti kuidagi sõjategevust õigustama ega teisi inimesi õpetama, et nad peaksid seda tegema.
"Selles mõttes on need minu jaoks täitsa eraldi asjad. Mis toimub Venemaal, see toimub Venemaal, aga mis toimub Ida-Virumaal selles maakonnakeskuses ja konkreetselt selles kirikus, on hoopis teine asi ja ma tean, et seda raha kasutatakse kindlasti õigesti," ütles riigikogu saadik.
Tänavu märtsis riigikogu kuluhüvitiste kasutamise asjus palju kriitikat saanud Repinski teatas toona, et ei kandideeri järgmise aasta riigikogu valimistel. Ta kinnitas nüüd, et ei ole oma otsust muutnud ja kandidaatide seas teda ei näe.
### Response:
Vene kirikule "katuseraha" andnud Repinski: Venemaal toimuv on eraldiseisev asi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rohelised avalikustavad programmi detsembris ja nimekirja jaanuaris, ütles erakonna kaasjuht Johanna Maria Tõugu.
Eesti 200 samuti enne detsembrit nimekirja ja peamiseid sõnumeid ei avalda, sõnas erakonna pressiesindaja Rauno Veri.
Reformierakond avalikustab riigikogu valimiste esinumbrid kõigis kaheteistkümnes valimisringkonnas reedel kell 9.30, ütles Reformierakonna pressiesindaja Kajar Kase.
2. detsembril teeb Reformierakond avalikuks piirkondade valimisnimekirjad. Üldnimekiri selgub peale 9.-14. detsembril toimuvat sisevalimiste teist vooru.
"Programmi peatükke vaatab juhatus ühekaupa läbi ja neid saadame järjest välja," ütles Kase. Programmi kinnitab lõplikult volikogu 14. jaanuaril ja avaldab samal päeval või päev varem. Volikogul kinnitatakse lõplikult ka valmisnimekiri.
Isamaa erakond avalikustab kandidaatide nimekirja 13. detsembril. Programmi terviktekst saab avalikuks jaanuaris, sõnas pressijuht Karl Sander Kase.
"Erakond Parempoolsed alustab programmi seisukohtade tutvustamisega ilmselt juba järgmisel nädalal ning avaldab infot nii kandidaatide kui ka platvormi kohta jooksvalt detsembrikuu vältel. Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks jaanuarikuus, vahetult enne valimisnimekirjade ametlikku kinnitamist," ütles erakonna pressiesindaja Põim Kama.
Keskerakond avaldab ringkonnanimekirju järk-järgult detsembri jooksul, sõnas Keskerakonna riigikogu fraktsiooni pressiesindaja Andres Kalvik. Mõned esinumbrid on Keskerakond juba avaldanud: näiteks on Kaido Höövelson erakonna esinumber Ida-Virumaal ja Jaanus Karilaid Hiiu-, Saare- ja Läänemaal.
Üldnimekirja kinnitab Keskerakonna volikogu jaanuaris, samal istungil kinnitatakse ka platvorm. Volikogu toimumise täpne kuupäev pole veel paigas.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond avalikustas nimekirjad ja valimisloosungi 20. novembril. | Erakonnad avaldavad kandidaatide nimekirjad lähikuudel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rohelised avalikustavad programmi detsembris ja nimekirja jaanuaris, ütles erakonna kaasjuht Johanna Maria Tõugu.
Eesti 200 samuti enne detsembrit nimekirja ja peamiseid sõnumeid ei avalda, sõnas erakonna pressiesindaja Rauno Veri.
Reformierakond avalikustab riigikogu valimiste esinumbrid kõigis kaheteistkümnes valimisringkonnas reedel kell 9.30, ütles Reformierakonna pressiesindaja Kajar Kase.
2. detsembril teeb Reformierakond avalikuks piirkondade valimisnimekirjad. Üldnimekiri selgub peale 9.-14. detsembril toimuvat sisevalimiste teist vooru.
"Programmi peatükke vaatab juhatus ühekaupa läbi ja neid saadame järjest välja," ütles Kase. Programmi kinnitab lõplikult volikogu 14. jaanuaril ja avaldab samal päeval või päev varem. Volikogul kinnitatakse lõplikult ka valmisnimekiri.
Isamaa erakond avalikustab kandidaatide nimekirja 13. detsembril. Programmi terviktekst saab avalikuks jaanuaris, sõnas pressijuht Karl Sander Kase.
"Erakond Parempoolsed alustab programmi seisukohtade tutvustamisega ilmselt juba järgmisel nädalal ning avaldab infot nii kandidaatide kui ka platvormi kohta jooksvalt detsembrikuu vältel. Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks jaanuarikuus, vahetult enne valimisnimekirjade ametlikku kinnitamist," ütles erakonna pressiesindaja Põim Kama.
Keskerakond avaldab ringkonnanimekirju järk-järgult detsembri jooksul, sõnas Keskerakonna riigikogu fraktsiooni pressiesindaja Andres Kalvik. Mõned esinumbrid on Keskerakond juba avaldanud: näiteks on Kaido Höövelson erakonna esinumber Ida-Virumaal ja Jaanus Karilaid Hiiu-, Saare- ja Läänemaal.
Üldnimekirja kinnitab Keskerakonna volikogu jaanuaris, samal istungil kinnitatakse ka platvorm. Volikogu toimumise täpne kuupäev pole veel paigas.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond avalikustas nimekirjad ja valimisloosungi 20. novembril.
### Response:
Erakonnad avaldavad kandidaatide nimekirjad lähikuudel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Süvaluule edasijõudnutele," ütleb Merle Goodreadsis. 1"Hüva," mõtlen ma, "võib ju küll," ja ootan, et "Kõik linnud valgusele" avaks akna ajatusse valgusküllasesse luuleilma. Noh, et "valgus ei saagi vanaks" ja muu selline. Kuid otse vastuoksa – valgus on kogus perifeerne kujund – juba luulekogu kaanel paiknevast siniseks toonitud autori portreefotost saab alguse põhjatu tundemeri. Meri, mis sõidutab üle õnnetu mälestustevoo, mille kohal kahiseb igavese tagasituleku kohutav vari. Erinevalt Vilu eelmisest luulekogust ei moodusta "Kõik linnud valgusele" ühtset lugu, ometi on selles korduvad kujundid ja episoodid, mis tekitavad sidusa terviku.
Ühe lugemisfookusena torkab silma eriline ajakasutus, millele on Vilu varasemat loomingut uurides osutanud juba Jaak Tomberg, kelle järgi on "Ilmas" esil "olevikuline hangumus ja sündmusetus" 2, ka Hasso Krull väidab, et "Ilma" aeg erineb harjumuspärasest lüürilisest ajast: "Lüüriline aeg koondab endasse minevikku ja tulevikku, esitades seda mälestuse, igatsuse, lootuse või ängistuse vormis, nii et sünnib teatav igavikuline seisund; modernistlik antilüürika võib seda küll eitada, aga ta on ikka seotud sama ajakäsitusega, taandades mineviku ja tuleviku lihtsalt subjekti funktsioonideks. Vilu teoses aga ilmub teistsugune aeg, mis pole päriselt lüüriline ega antilüüriline, ehkki kannab mõlema jälgi; kokkusurutud vorm tekitab tunde, et see võib olla hoopis jutustuse aeg, siia on peidetud mingi jutustus. Ja miks mitte? Miks ei peaks me sellist jutustust oletama?" 3 Ka "Kõik linnud valgusele" põhiline tonaalsus on aina tagasitulev seisund, kuid sellest kõlab läbi helgemaid noote ja puhastumislootust, mis kogu lõpupoole saab lausa taassünni nimetuse. Kui selles teoses on mingi lugu, siis on see toimunud ammu enne jutustuse aega.
"Kõik linnud valgusele" lausujahääl küsib: "kas minusugune üldse võibki midagi / öelda aja kohta või ajataguse et tegelikult polegi miskit / juhtunud vaid et juhtumine ise on miski liiga vara on miski / liiga vara on mõõnaga paljastunud tume veepiir mererahnu / servas sa läksid liiga vara" (lk 49). Kogu läbiva kirjavahemärgistamata, suurtähestamata ja siirdelise stiili kõrval märkame katkendis veel midagi – see osutab sündmusele minevikus. Samas muudab täpsete lausepiiride puudumine sõnade voo ebakindlaks ja pidetuks. Kes läks, kuhu läks? Selget vastust luulekogu ei anna, ometi hakkavad mingid niidid hargnema. Lausuja kõrval on kogus ka "teine", kellest mina suuremat sorti puudust tunneb. Kogu teine luuletus lausub: "seisin siinsamas rannas kümme / aastat tagasi" (lk 6) ning ka lehekülg 18 sõnab "juba kümme aastat", seega paikneb käsitletav sündmus just selles kauguses lausumishetkest. SEE tabas lausujat kuskil alevikuserval koolipingis, kuhu saabus uudis Sina enesetapust: "õpetaja ei mõelnud midagi halba mis üldse viib inimese selleni / argus või julgus seisis tahvlil kirjas klass oli läbilaskmatult / vaikne surm lõikas esimese pingi tüdruku juukseid" (lk 53).
Ometi on kangastuvast sündmusest võimalik ka teine versioon, kus "mees tumerohelises villises valvab et kõik pilved / saaksid kivideks"(lk 44), kus tiksub kuum autometall, kus on "mustal peegelsiledal kivil ühe poisi nimi kriimuliseks riisutud / liiv ja õide puhkenud plastlilled just täpselt emadepäevaks". Too "pikk näotu mees" seisab villise kõrval ka leheküljel 34 ja "sõidab mööda lumevallist" leheküljel 70. Viiteid surmaga lõppenud autoõnnetusele leidub ka mujal, näiteks "öisel maanteel koju / tuigerdav noor isa käsi tõstetud otse tema suunas kihutava auto / esitulede vastu" (lk 75), kuid oli, mis ta oli – kindel on see, et "alles nüüd näeme seda justkui esiistmelt rool / on auk peegel on auk inimene meie kõrval on auk" (samas). Kohati lausuja justkui sukelduks mälestusse: "poisid kimavad vana jawaga tagaküla tolmuvalgel teel otse / musta auku sinna saab ainult tulla õnne kese on alati olnud / seal" (lk 21).
Luulekogu läbiv teema ongi õnneotsing, mida takistab möödunud aeg. Ikka ja jälle naaseb sõnadesse häire, takistus – olgu see siis pilve, vareste või raagus puu kujul. Näiteks: "et endasse pääseda pean nüüd ikka ja / jälle olema selline" (lk 11), "alustan ikka sellesama häirega sama / varesega nendesamade pilvede ja raagus puuvõradega" (lk 15), "iga päev mustad kobrutavad pilved [—] näed seda juhtumas ikka ja jälle" (lk 33), " ei pääse jälle / kohtumast selle oksteta surnud männiga" (lk 50), " ei pääse kõrgemale kui eelmise kevade tagasitulek" (lk 54) ning "illi jõkke visatud teise jõe ringjas vari" (lk 55). Nendes näidetes on lüürilisse aega sekkunud kujunditesse pakitud jutustus. Lausuja hääl on olekus, kus "kurbuse / eest tuleb olla tänulik ja õnn on trauma" (lk 74).
Ometi ei jää minahääl täiesti trööstitusse seisundisse. Lehekülg 74 jätkub: "et oma haigust / mõista libastun libastumise sees imekombel väikestviisi / õigetpidi" ning teisal "on ring ja ringi kohal on ring on spiraal" (lk 57). Ringist loksutab välja ka vanaema, kes lausujat tervikuna armastab, kuni too lausa lauriräpiliku pehmusega nendib "kui sa / ei saa olla õnnelik siis ole vähemalt leebe" (lk 46).
Teisal nimetatakse puhastumist ka taassünniks, mis loob pääsemisele juba religioosse värvingu. Usku on mainitud vaid ühes tekstis, kuid see on tähtis, sest loob ühenduse rohelises villises mehega, kes (tuletan meelde) "valvab et kõik pilved / saaksid kivideks" (lk 44). Teose lõpupoole aga "üks hetk on kätes linnud siis / aga kivid okstel istuvad kivid ja linnud on maa sees suurel / reedel olen taas silmitsi usuga" (lk 68). (Haua)kivide ja (hinge)lindude vastandamine toob esile teoses pidevalt pakitseva surma kohalolu, sest ennekõike tegeleb luulekogu siiski leinakogemusega. Ka nimiluuletus sõnab "olen linnumaja vari [—] olen sama / kerge kui on kaotada kõik kõik linnud valgusele" (lk 73). Teoses nii vähe aimatav valgus annab ometi lootuse taassünnile.
Lisaks valgusele seostub puhastumine ka muusikaga: "põrandal on mustad ketsijooned osa puhastumisest on minu / eest juba ära tehtud kuulen muusikat neis joontes nagu oleks / keegi tõmmanud ennast kui suurt ja rasket klaverit läbi ühe / lihtsa kodu aleviku serval" (lk 29). Just musikaalsus ehk rütm on see, mis hoiab kogu koos ja takistab lausujat merepõhja vajumast.
Minahääle seotust muusikaga iseloomustab ka soov "olla nähtamatu rahmaninovi teine .. kõige ilusam lugu maailmas üldse" (lk 76), mis toob sisse luulekogu järgmise olulise omaduse. Kogu on seotud konkreetsete kohtade ja nimedega. Kord on mina Soome lahe ääres, kord Hurda pargi tiigi ääres, rongis Tartu ja Kiltsi vahel, Kassitoomel, Ungari veinikeldris, Pauluse kiriku juures, Strasbourgis ja Illi jõe ääres, Lahemaal, Äntus ja Lurichi kevadjooksul. Kõik need väiketähtedes vahelepikitud paigad toovad kogu mõttelise keskme siiski Tartu lähedale ja kui seda kogemust võtta
kuidagi kaante vahele paistavad linnud mu
kammitud peas veel kuskilt pihelga varjust mihkelsoni
tagant valgusest kividest iseenesest
omanäolise läikega
1 Vt www.goodreads.com/review/show/46641-72076.
2 Jaak Tomberg. "Keel pärast ilma" – Vikerkaar, nr 10–11, 2014, lk 176–178.
3 Hasso Krull. "Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg." – Vikerkaar, nr 9, 2016, lk 100–108. | Arvustus. Tõnis Vilu "Kõik linnud valgusele": on ring ja ringi kohal on ring on spiraal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Süvaluule edasijõudnutele," ütleb Merle Goodreadsis. 1"Hüva," mõtlen ma, "võib ju küll," ja ootan, et "Kõik linnud valgusele" avaks akna ajatusse valgusküllasesse luuleilma. Noh, et "valgus ei saagi vanaks" ja muu selline. Kuid otse vastuoksa – valgus on kogus perifeerne kujund – juba luulekogu kaanel paiknevast siniseks toonitud autori portreefotost saab alguse põhjatu tundemeri. Meri, mis sõidutab üle õnnetu mälestustevoo, mille kohal kahiseb igavese tagasituleku kohutav vari. Erinevalt Vilu eelmisest luulekogust ei moodusta "Kõik linnud valgusele" ühtset lugu, ometi on selles korduvad kujundid ja episoodid, mis tekitavad sidusa terviku.
Ühe lugemisfookusena torkab silma eriline ajakasutus, millele on Vilu varasemat loomingut uurides osutanud juba Jaak Tomberg, kelle järgi on "Ilmas" esil "olevikuline hangumus ja sündmusetus" 2, ka Hasso Krull väidab, et "Ilma" aeg erineb harjumuspärasest lüürilisest ajast: "Lüüriline aeg koondab endasse minevikku ja tulevikku, esitades seda mälestuse, igatsuse, lootuse või ängistuse vormis, nii et sünnib teatav igavikuline seisund; modernistlik antilüürika võib seda küll eitada, aga ta on ikka seotud sama ajakäsitusega, taandades mineviku ja tuleviku lihtsalt subjekti funktsioonideks. Vilu teoses aga ilmub teistsugune aeg, mis pole päriselt lüüriline ega antilüüriline, ehkki kannab mõlema jälgi; kokkusurutud vorm tekitab tunde, et see võib olla hoopis jutustuse aeg, siia on peidetud mingi jutustus. Ja miks mitte? Miks ei peaks me sellist jutustust oletama?" 3 Ka "Kõik linnud valgusele" põhiline tonaalsus on aina tagasitulev seisund, kuid sellest kõlab läbi helgemaid noote ja puhastumislootust, mis kogu lõpupoole saab lausa taassünni nimetuse. Kui selles teoses on mingi lugu, siis on see toimunud ammu enne jutustuse aega.
"Kõik linnud valgusele" lausujahääl küsib: "kas minusugune üldse võibki midagi / öelda aja kohta või ajataguse et tegelikult polegi miskit / juhtunud vaid et juhtumine ise on miski liiga vara on miski / liiga vara on mõõnaga paljastunud tume veepiir mererahnu / servas sa läksid liiga vara" (lk 49). Kogu läbiva kirjavahemärgistamata, suurtähestamata ja siirdelise stiili kõrval märkame katkendis veel midagi – see osutab sündmusele minevikus. Samas muudab täpsete lausepiiride puudumine sõnade voo ebakindlaks ja pidetuks. Kes läks, kuhu läks? Selget vastust luulekogu ei anna, ometi hakkavad mingid niidid hargnema. Lausuja kõrval on kogus ka "teine", kellest mina suuremat sorti puudust tunneb. Kogu teine luuletus lausub: "seisin siinsamas rannas kümme / aastat tagasi" (lk 6) ning ka lehekülg 18 sõnab "juba kümme aastat", seega paikneb käsitletav sündmus just selles kauguses lausumishetkest. SEE tabas lausujat kuskil alevikuserval koolipingis, kuhu saabus uudis Sina enesetapust: "õpetaja ei mõelnud midagi halba mis üldse viib inimese selleni / argus või julgus seisis tahvlil kirjas klass oli läbilaskmatult / vaikne surm lõikas esimese pingi tüdruku juukseid" (lk 53).
Ometi on kangastuvast sündmusest võimalik ka teine versioon, kus "mees tumerohelises villises valvab et kõik pilved / saaksid kivideks"(lk 44), kus tiksub kuum autometall, kus on "mustal peegelsiledal kivil ühe poisi nimi kriimuliseks riisutud / liiv ja õide puhkenud plastlilled just täpselt emadepäevaks". Too "pikk näotu mees" seisab villise kõrval ka leheküljel 34 ja "sõidab mööda lumevallist" leheküljel 70. Viiteid surmaga lõppenud autoõnnetusele leidub ka mujal, näiteks "öisel maanteel koju / tuigerdav noor isa käsi tõstetud otse tema suunas kihutava auto / esitulede vastu" (lk 75), kuid oli, mis ta oli – kindel on see, et "alles nüüd näeme seda justkui esiistmelt rool / on auk peegel on auk inimene meie kõrval on auk" (samas). Kohati lausuja justkui sukelduks mälestusse: "poisid kimavad vana jawaga tagaküla tolmuvalgel teel otse / musta auku sinna saab ainult tulla õnne kese on alati olnud / seal" (lk 21).
Luulekogu läbiv teema ongi õnneotsing, mida takistab möödunud aeg. Ikka ja jälle naaseb sõnadesse häire, takistus – olgu see siis pilve, vareste või raagus puu kujul. Näiteks: "et endasse pääseda pean nüüd ikka ja / jälle olema selline" (lk 11), "alustan ikka sellesama häirega sama / varesega nendesamade pilvede ja raagus puuvõradega" (lk 15), "iga päev mustad kobrutavad pilved [—] näed seda juhtumas ikka ja jälle" (lk 33), " ei pääse jälle / kohtumast selle oksteta surnud männiga" (lk 50), " ei pääse kõrgemale kui eelmise kevade tagasitulek" (lk 54) ning "illi jõkke visatud teise jõe ringjas vari" (lk 55). Nendes näidetes on lüürilisse aega sekkunud kujunditesse pakitud jutustus. Lausuja hääl on olekus, kus "kurbuse / eest tuleb olla tänulik ja õnn on trauma" (lk 74).
Ometi ei jää minahääl täiesti trööstitusse seisundisse. Lehekülg 74 jätkub: "et oma haigust / mõista libastun libastumise sees imekombel väikestviisi / õigetpidi" ning teisal "on ring ja ringi kohal on ring on spiraal" (lk 57). Ringist loksutab välja ka vanaema, kes lausujat tervikuna armastab, kuni too lausa lauriräpiliku pehmusega nendib "kui sa / ei saa olla õnnelik siis ole vähemalt leebe" (lk 46).
Teisal nimetatakse puhastumist ka taassünniks, mis loob pääsemisele juba religioosse värvingu. Usku on mainitud vaid ühes tekstis, kuid see on tähtis, sest loob ühenduse rohelises villises mehega, kes (tuletan meelde) "valvab et kõik pilved / saaksid kivideks" (lk 44). Teose lõpupoole aga "üks hetk on kätes linnud siis / aga kivid okstel istuvad kivid ja linnud on maa sees suurel / reedel olen taas silmitsi usuga" (lk 68). (Haua)kivide ja (hinge)lindude vastandamine toob esile teoses pidevalt pakitseva surma kohalolu, sest ennekõike tegeleb luulekogu siiski leinakogemusega. Ka nimiluuletus sõnab "olen linnumaja vari [—] olen sama / kerge kui on kaotada kõik kõik linnud valgusele" (lk 73). Teoses nii vähe aimatav valgus annab ometi lootuse taassünnile.
Lisaks valgusele seostub puhastumine ka muusikaga: "põrandal on mustad ketsijooned osa puhastumisest on minu / eest juba ära tehtud kuulen muusikat neis joontes nagu oleks / keegi tõmmanud ennast kui suurt ja rasket klaverit läbi ühe / lihtsa kodu aleviku serval" (lk 29). Just musikaalsus ehk rütm on see, mis hoiab kogu koos ja takistab lausujat merepõhja vajumast.
Minahääle seotust muusikaga iseloomustab ka soov "olla nähtamatu rahmaninovi teine .. kõige ilusam lugu maailmas üldse" (lk 76), mis toob sisse luulekogu järgmise olulise omaduse. Kogu on seotud konkreetsete kohtade ja nimedega. Kord on mina Soome lahe ääres, kord Hurda pargi tiigi ääres, rongis Tartu ja Kiltsi vahel, Kassitoomel, Ungari veinikeldris, Pauluse kiriku juures, Strasbourgis ja Illi jõe ääres, Lahemaal, Äntus ja Lurichi kevadjooksul. Kõik need väiketähtedes vahelepikitud paigad toovad kogu mõttelise keskme siiski Tartu lähedale ja kui seda kogemust võtta
kuidagi kaante vahele paistavad linnud mu
kammitud peas veel kuskilt pihelga varjust mihkelsoni
tagant valgusest kividest iseenesest
omanäolise läikega
1 Vt www.goodreads.com/review/show/46641-72076.
2 Jaak Tomberg. "Keel pärast ilma" – Vikerkaar, nr 10–11, 2014, lk 176–178.
3 Hasso Krull. "Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg." – Vikerkaar, nr 9, 2016, lk 100–108.
### Response:
Arvustus. Tõnis Vilu "Kõik linnud valgusele": on ring ja ringi kohal on ring on spiraal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politico toob välja, et samal ajal, kui Euroopa Liidus on intensiivne arutelu võimaliku maagaasi hinnalae suhtes, siis ei ole pööratud tähelepanu Euroopa ettevõtetele, kes odavat USA veeldatud maagaasi Euroopasse müües teenivad suuri kasumeid.
USA veeldatud maagaas maksab Euroopas ligi neli korda rohkem kui Ameerika Ühendriikides.
Suurim LNG eksportimisega tegelev USA ettevõtte Cheniere Energy asepresident Corey Grindal tõi Politicole välja, et 90 protsenti nende toodangust müüakse kolmandatele osalistele – Enels, Endesas, Naturgys, Centricas, Engies. Need on Euroopa päritolu ettevõtted.
Näiteks Cheniere, kes põhinedes USA Henry Hub LNG hindadel ostab USA-st maagaasi hinnaga 33 eurot megavatt-tund. Samas Euroopa TTF gaasiturul on hinnaks määratud 119 eurot megavatt-tunni eest. Vaheltkasu saab ettevõte endale.
Grindal kinnitas Politicole, et Euroopa Liidu gaasi hinnalagi ei mõjutaks nende ettevõtte ärisuhted vahendajatega, kuna tarnelepingud on pikaajalised.
Asjaolu, et USA veeldatud maagaas on eurooplastele kallim, on pälvinud mitme olulise Euroopa poliitiku kriitika. Näiteks pidas hiljuti USA ja Euroopa Liidu LNG hinna vahet ebasõbralikuks Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Samas on Prantsuse ettevõte TotalEnergies Euroopas kõige suuremas mahus kaetud USA pikaajaliste gaasilepingutega.
Hispaania ettevõte Naturgy on samal ajal sel aastal teeninud gaasikauplemisega peaaegu viis korda rohkem võrrelduna 2021. aastaga tulenevalt USA LNG ja Euroopa TTF gaasituru hinnataseme erinevusest.
Siiski ei pruugi pikaajalised lepingud olla alati kasumlikud. Näiteks vahemikus 2016–2018 kaotasid USA LNG-ostjad fikseeritud lepingutega raha, mitte ei teeninud suuri kasumeid.
2019. aastal pantis Hispaania ettevõte Iberdrola oma 20-aastase Cheniere lepingu Aasia ettevõttele Pavilion Energy, kes saab nüüd kõrgete gaasihindade tõttu ise hoopis tulu. | Odava USA LNG muudavad kalliks Euroopa vahendajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politico toob välja, et samal ajal, kui Euroopa Liidus on intensiivne arutelu võimaliku maagaasi hinnalae suhtes, siis ei ole pööratud tähelepanu Euroopa ettevõtetele, kes odavat USA veeldatud maagaasi Euroopasse müües teenivad suuri kasumeid.
USA veeldatud maagaas maksab Euroopas ligi neli korda rohkem kui Ameerika Ühendriikides.
Suurim LNG eksportimisega tegelev USA ettevõtte Cheniere Energy asepresident Corey Grindal tõi Politicole välja, et 90 protsenti nende toodangust müüakse kolmandatele osalistele – Enels, Endesas, Naturgys, Centricas, Engies. Need on Euroopa päritolu ettevõtted.
Näiteks Cheniere, kes põhinedes USA Henry Hub LNG hindadel ostab USA-st maagaasi hinnaga 33 eurot megavatt-tund. Samas Euroopa TTF gaasiturul on hinnaks määratud 119 eurot megavatt-tunni eest. Vaheltkasu saab ettevõte endale.
Grindal kinnitas Politicole, et Euroopa Liidu gaasi hinnalagi ei mõjutaks nende ettevõtte ärisuhted vahendajatega, kuna tarnelepingud on pikaajalised.
Asjaolu, et USA veeldatud maagaas on eurooplastele kallim, on pälvinud mitme olulise Euroopa poliitiku kriitika. Näiteks pidas hiljuti USA ja Euroopa Liidu LNG hinna vahet ebasõbralikuks Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Samas on Prantsuse ettevõte TotalEnergies Euroopas kõige suuremas mahus kaetud USA pikaajaliste gaasilepingutega.
Hispaania ettevõte Naturgy on samal ajal sel aastal teeninud gaasikauplemisega peaaegu viis korda rohkem võrrelduna 2021. aastaga tulenevalt USA LNG ja Euroopa TTF gaasituru hinnataseme erinevusest.
Siiski ei pruugi pikaajalised lepingud olla alati kasumlikud. Näiteks vahemikus 2016–2018 kaotasid USA LNG-ostjad fikseeritud lepingutega raha, mitte ei teeninud suuri kasumeid.
2019. aastal pantis Hispaania ettevõte Iberdrola oma 20-aastase Cheniere lepingu Aasia ettevõttele Pavilion Energy, kes saab nüüd kõrgete gaasihindade tõttu ise hoopis tulu.
### Response:
Odava USA LNG muudavad kalliks Euroopa vahendajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna elektrikatkestus oli režiipuldis, polnud lisaks kommentaaridele võimalik ka mängugraafikat – seisu ja mängukella – ekraanil kuvada.
ETV ülekanne oli kommentaarita 27 minutit, seejärel rike kõrvaldati.
ERR palub vaatajatelt vabandust. | Elektrikatkestuse tõttu puuduvad jalgpalli MM-i ülekandel kommentaarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna elektrikatkestus oli režiipuldis, polnud lisaks kommentaaridele võimalik ka mängugraafikat – seisu ja mängukella – ekraanil kuvada.
ETV ülekanne oli kommentaarita 27 minutit, seejärel rike kõrvaldati.
ERR palub vaatajatelt vabandust.
### Response:
Elektrikatkestuse tõttu puuduvad jalgpalli MM-i ülekandel kommentaarid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Legion tegi kiiresti sotid selgeks, kui Erko Jonne Tõugjas, Markus Vaherna ja Nikita Ivanov viisid nad juba vaheajaks 3:0 juhtima, vahendab Soccernet.ee.
Pealinnas peetava kordusmängu eel jääb Legion seega ülisuureks soosikuks, et kõrgliigakoht säilitada. Legion võõrustab Elvat pühapäeval kell 13 Sportland Arenal. | Legion astus Elvas suure sammu Premium liiga koha säilitamise suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Legion tegi kiiresti sotid selgeks, kui Erko Jonne Tõugjas, Markus Vaherna ja Nikita Ivanov viisid nad juba vaheajaks 3:0 juhtima, vahendab Soccernet.ee.
Pealinnas peetava kordusmängu eel jääb Legion seega ülisuureks soosikuks, et kõrgliigakoht säilitada. Legion võõrustab Elvat pühapäeval kell 13 Sportland Arenal.
### Response:
Legion astus Elvas suure sammu Premium liiga koha säilitamise suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matš otsustati juba üksikmängudega. Esmalt alistas Borna Coric (ATP 26.) 6:4, 7:6 (4) Roberto Bautista Aguti (ATP 21.) ning seejärel sai maratonmatšis võidu Marin Cilic (ATP 17.).
Cilic alistas kolm tundi ja 16 minutit kestnud kohtumises 5:7, 6:3, 7:6 (5) Pablo Carreno Busta (ATP 13.). Otsustavas setis läks Cilic murdega 4:2 ette, aga Carreno Busta viigistas 4:4-le. Kiires lõppmängus pääses hispaanlane 4:1 juhtima, aga Cilic viigistas ja jäi lõpuks peale 7:5.
Kuna üksikmängude järel oli võitja selge, siis paarismängu ei mängitudki.
Poolfinaalis läheb Horvaatia vastamisi Austraaliaga. Horvaatia on varem poolfinaalis vaid korra kaotanud, neljal korral on jõutud finaali ja kahel korral võidetud. Viimati võitis Horvaatia Davise karikasarja 2018.
Ülejäänud veerandfinaalmatšid peetakse neljapäeval, kui Itaalia läheb vastamisi USA-ga ja Saksamaa Kanadaga.
Eelmisel aastal võitis Davise karikasarja Venemaa meeskond, keda tänavusele võistlusele Ukraina sõja tõttu mängima ei lubatud. | Hispaania alistanud Horvaatia jõudis Davis Cupil poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matš otsustati juba üksikmängudega. Esmalt alistas Borna Coric (ATP 26.) 6:4, 7:6 (4) Roberto Bautista Aguti (ATP 21.) ning seejärel sai maratonmatšis võidu Marin Cilic (ATP 17.).
Cilic alistas kolm tundi ja 16 minutit kestnud kohtumises 5:7, 6:3, 7:6 (5) Pablo Carreno Busta (ATP 13.). Otsustavas setis läks Cilic murdega 4:2 ette, aga Carreno Busta viigistas 4:4-le. Kiires lõppmängus pääses hispaanlane 4:1 juhtima, aga Cilic viigistas ja jäi lõpuks peale 7:5.
Kuna üksikmängude järel oli võitja selge, siis paarismängu ei mängitudki.
Poolfinaalis läheb Horvaatia vastamisi Austraaliaga. Horvaatia on varem poolfinaalis vaid korra kaotanud, neljal korral on jõutud finaali ja kahel korral võidetud. Viimati võitis Horvaatia Davise karikasarja 2018.
Ülejäänud veerandfinaalmatšid peetakse neljapäeval, kui Itaalia läheb vastamisi USA-ga ja Saksamaa Kanadaga.
Eelmisel aastal võitis Davise karikasarja Venemaa meeskond, keda tänavusele võistlusele Ukraina sõja tõttu mängima ei lubatud.
### Response:
Hispaania alistanud Horvaatia jõudis Davis Cupil poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sisserände piirarv jaotatakse siseministri määruse alusel elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi vastavalt valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekutele.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on Eesti avatud neile välismaalastele, kes toetavad Eesti majanduse ja ühiskonna arengut. "Sisserände piirarvu sätestades soovime pakkuda tööjõu osas leevendust valdkondades, kus tööjõunappus on hetkel kõige põletavam ning pärsib seega ettevõtete kasvu ja arengut. Siin võtame aluseks eelmiste aastate elamislubade ning lühiajalise töötamise registreerimiste statistika," selgitas Läänemets.
Lisaks eraldatakse kindel osa piirarvust loomingulistele töötajatele ja sportlastele, ajakirjanikele ning välismaalastele, kes asuvad Eestisse elama välislepingu alusel.
Ministeeriumide taotluste alusel kujunenud jaotuse tulemusena on tuleval aastal võimalik anda 600 tähtajalist elamisluba töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas; 200 tähtajalist elamisluba töötamiseks ehituse valdkonnas; 100 tähtajalist elamisluba töötamiseks veonduse ja laondus valdkonnas; viis tähtajalist elamisluba ettevõtluseks; viis tähtajalist elamisluba välislepingu alusel; 19 tähtajalist elamisluba töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ning 30 tähtajalist elamisluba erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel.
Ülejäänud osa 2023. aasta sisserände piirarvust ehk 313 jääb vabalt jaotamiseks.
Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse. | Valitsus kehtestas sisserände piirarvu maksimummääras | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sisserände piirarv jaotatakse siseministri määruse alusel elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi vastavalt valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekutele.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on Eesti avatud neile välismaalastele, kes toetavad Eesti majanduse ja ühiskonna arengut. "Sisserände piirarvu sätestades soovime pakkuda tööjõu osas leevendust valdkondades, kus tööjõunappus on hetkel kõige põletavam ning pärsib seega ettevõtete kasvu ja arengut. Siin võtame aluseks eelmiste aastate elamislubade ning lühiajalise töötamise registreerimiste statistika," selgitas Läänemets.
Lisaks eraldatakse kindel osa piirarvust loomingulistele töötajatele ja sportlastele, ajakirjanikele ning välismaalastele, kes asuvad Eestisse elama välislepingu alusel.
Ministeeriumide taotluste alusel kujunenud jaotuse tulemusena on tuleval aastal võimalik anda 600 tähtajalist elamisluba töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas; 200 tähtajalist elamisluba töötamiseks ehituse valdkonnas; 100 tähtajalist elamisluba töötamiseks veonduse ja laondus valdkonnas; viis tähtajalist elamisluba ettevõtluseks; viis tähtajalist elamisluba välislepingu alusel; 19 tähtajalist elamisluba töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ning 30 tähtajalist elamisluba erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel.
Ülejäänud osa 2023. aasta sisserände piirarvust ehk 313 jääb vabalt jaotamiseks.
Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse.
### Response:
Valitsus kehtestas sisserände piirarvu maksimummääras |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.