src_lang stringclasses 1
value | tgt_lang stringclasses 1
value | src_segm stringlengths 1 14k | tgt_segm stringlengths 1 15.9k | COMET float64 0.12 0.93 | task stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|---|---|
Estonian, synth | English | 30. Sotsiaalkaitsesüsteemide kasutuselevõtmise, laiendamise ja tugevdamise või reformimise ulatus on praegu paljudes riikides, sealhulgas finantskriisist kõige rängemalt mõjutatud riikides, peamine aruteluteema. Asjakohane oleks arutada sotsiaalkaitse standardeid ning sotsiaalkaitse sisseseadmise ja juhtimise strateegi... | 30. The scope for introducing, expanding, and strengthening or reforming social protection systems is a major topic of debate in many countries at present, including those most severely affected by the financial crisis. Discussion of standards for social protection and of strategies for the introduction and management ... | 0.906738 | translate |
Estonian, synth | English | 31. Üleminekujärgus majandusega riikide jaoks on liikumine turustruktuuri suunas osutunud palju raskemaks ja valusamaks, kui algselt arvati. Üleminekumustrid on väga erinevad ning mõnedel riikidel läks toodangu vähenemise peatamisel ja kodanike heaolu kaitsmisel paremini kui teistel. Enamikus üleminekumajandusega riiki... | 31. For economies in transition, the process of movement towards a market structure has turned out to be much more difficult and painful than was originally anticipated. The patterns of transition vary substantially and some countries fared better than others in arresting the decline of output and in protecting the wel... | 0.884277 | translate |
Estonian, synth | English | 32. Tööhõive kasv on muutunud riikliku ja rahvusvahelise majandus- ja sotsiaalpoliitika kõrgeimaks prioriteediks. See aitab rohkem kui ükski teine majanduslik või sotsiaalne saavutus suurendada isiklikku ja riiklikku majanduslikku julgeolekut, vähendada jäätmeid, suurendada tõhusust, parandada võrdsust, vähendada vaesu... | 32. Growth of employment has become the highest priority for national and international economic and social policy. It will contribute more than any other economic or social achievement to increasing personal and national economic security, to reducing waste, to increasing efficiency, to improving equity, to reducing p... | 0.90918 | translate |
Estonian, synth | English | 33. Enamikus riikides on tööpuudus ja vaeghõive siiski suur. Seetõttu võiks eriistungi põhifookuseks saada tööhõive kasv - sissetulekuid teenivate töövõimaluste kasv. Tööhõivekeskne majandus- ja sotsiaalpoliitika mitte ainult ei suurenda töövõimalusi, vaid soodustab ka algatusvõimet, vähendab vaesust ja võib aidata kaa... | 33. Yet, in most countries unemployment and underemployment are high. Growth of employment — of income-generating opportunities for work — could therefore well become the principal focus of the special session. Employment-centred economic and social policy not only increases opportunities for work but also encourages i... | 0.889648 | translate |
Estonian, synth | English | 35. See hõlmab makromajanduspoliitika ümbersuunamist ja muutmist. Üks kogu tippkohtumise keskseid küsimusi oli majandus- ja sotsiaalpoliitika tõhusam integreerimine. Üks peamisi valdkondi, kus see on oluline, on makromajanduspoliitika. Tänapäevasem rahvusvaheline arutelu selle üle, kuidas saavutada tasakaalustatud lähe... | 35. This involves refocusing and modifying macroeconomic policies. One of the issues that was central to the whole Summit was the importance of integrating economic and social policy more effectively. One of the principal areas where this is vital is in relation to macroeconomic policy. More contemporary international ... | 0.894043 | translate |
Estonian, synth | English | 36. Majanduseesmärkide keerulisem tasakaal on võimalik, sealhulgas töötuse ja madala inflatsiooni samaaegne vähendamine. Globaliseerumise üheks eeliseks on see, et rahvusvahelise konkurentsi tihenemine kõrvaldab või vähendab ettevõtete suutlikkust hindu hallata ning vähendab seeläbi inflatsioonisurvet. Palgatõusu surve... | 36. A more sophisticated balance of economic goals is possible, including aiming for simultaneous reduction of unemployment and low inflation. One of the benefits of globalization is that intensifying international competition removes or reduces the capacity of enterprises to administer prices and so reduces inflationa... | 0.897461 | translate |
Estonian, synth | English | 37. Poliitiline vahend, mis ühendab võrdsuse majandusliku vastutusega, kuid mis mõnikord ununeb, seisneb üksmeelsete ja õiglaste lähenemisviiside edendamises sissetulekute kindlaksmääramisel kolmepoolsete läbirääkimiste teel hindade ja sissetulekute poliitika üle - mida mõnikord nimetatakse sotsiaalpaktideks - valitsus... | 37. A policy instrument that combines equity with economic responsibility but that is sometimes forgotten consists in promoting consensual, equitable approaches to income determination through tripartite negotiation of prices and incomes policies — sometimes called social pacts — by government, trade unions and busines... | 0.89502 | translate |
Estonian, synth | English | 38. Paljude arengumaade jaoks on põhiküsimuseks arengustrateegia: kuidas tugevdada tööhõivet loovat ja tootlikkust suurendavat inimarengut. Enamiku arengumaade jaoks peab maaelu areng olema riikliku tööhõivestrateegia põhielement. Olulised nõuded on üldtuntud ning nende hulka kuulub alg-, kesk-, tehnika- ja kutseharidu... | 38. For many developing countries, the principal issue is development strategy: how to strengthen employment-generating, productivity-increasing human development. For most developing countries, rural development must be the main element in the national employment strategy. Crucial requirements are well known and inclu... | 0.903809 | translate |
Estonian, synth | English | 39. Poliitikate kasutamine kõigis riikides, mis samaaegselt parandavad nii tõhusust kui ka võrdsust, on täiesti teostatav. Näidetena võib tuua väikeettevõtete loomise ja laiendamise võimaluste maksimeerimise, suurendades krediidi, sealhulgas mikrokrediidi kättesaadavust, minimeerides intressimäärasid, parandades infras... | 39. The use of policies in all countries that simultaneously improve both efficiency and equity is quite feasible. Examples include maximizing opportunities for establishment and expansion of small business by increasing the availability of credit, including microcredit, minimizing interest rates, improving infrastruct... | 0.905273 | translate |
Estonian, synth | English | 40. Teine oluline näide poliitikast, mis parandab nii tõhusust kui ka võrdsust, on inimteenuste parandamine. Kõikides riikides ei ole nõudlus teenuste järele rahuldav. Haridus-, tervishoiu-, hoolekande- ja teabeteenuseid tuleb laiendada või parandada, saastet vähendada, keskkonda paremini hallata ja kunsti edendada. Si... | 40. Another important example of policy that improves both efficiency and equity is improvements in human services. In all countries, there is no satiation of the demand for services. Education, health, welfare and information services need to be extended or improved, pollution reduced, the environment better managed a... | 0.896973 | translate |
Estonian, synth | English | 41. Esimese teenuserühma võrdse kättesaadavuse saab tagada ainult siis, kui seda osutatakse peamiselt avalikult. Kõikides arengu- ja üleminekuriikides ning isegi paljudes arenenud riikides on nende avalike hüvede tarnetes tõsiseid puudujääke. Need riigid võivad soovida püüelda rahvusvahelise hea tava poole oma inimeste... | 41. The equitable availability of the first group of services can only be assured if they are principally supplied publicly. There are serious shortfalls in supplies of these public goods in all developing and transition countries and even in many developed countries. That countries might well want to aspire to interna... | 0.867676 | translate |
Estonian, synth | English | 42. Avaliku sektori toetuse suurendamine mittetulunduslikule kogukonnale on veel üks kulutõhus vahend nii töömahukate teenuste kättesaadavuse kui ka (seega) tööhõive suurendamiseks. Osalise tööajaga ja vabatahtlik töö võib olla eriti oluline erivajadustega rühmadele teenuste osutamisel. Põhitoetuse andmine valitsuse po... | 42. Increasing public support for the non-profit community sector is another cost-effective means of increasing both the availability of labour-intensive services and (thus) employment. Part-time and voluntary work can be particularly important in the provision of services to groups with special needs. The provision of... | 0.906738 | translate |
Estonian, synth | English | 43. Pikaajaliste töötute tööalase konkurentsivõime suurendamiseks erinevates riikides on osutunud kasulikuks eri tüüpi töökogemus ja töökohal toimuva koolituse programmid. Mitmesuguste skeemide hulgas on mõned, mis hõlmavad palgatoetusi tööandjatele, teised, mis on lühiajalised koolitusprogrammid, ja teised, mis hõlmav... | 43. Various types of employment experience and on-the-job training programmes have been found to be useful means of increasing the employability of the long-term unemployed in various countries. Among a great diversity of schemes are some that involve wage subsidies to employers; others that are short-term training pro... | 0.901855 | translate |
Estonian, synth | English | 44. Tööturuasutuste nõrkus arengumaades on osutunud tõsiseks takistuseks majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega tegelemisel ja suurenenud tööhõive ümberkorraldamisel, mis on seotud suurema integreerumisega maailmamajandusse. Seetõttu on oluline tugevdada töötajate ja tööandjate organisatsioone ning kollektiivläbirää... | 44. The weakness of labour-market institutions in developing countries has proved to be a severe handicap in dealing with the social consequences of economic crises and with the increased employment restructuring associated with greater integration into the global economy. It is therefore important to strengthen worker... | 0.905273 | translate |
Estonian, synth | English | 45. Komisjon tunnistas, et enamikus arengumaades on mitteametlik (reguleerimata) sektor peamine valdkond, kus on vähe võimalusi teenida tulu, see tähendab jätkusuutlikke elatusvahendeid. Seetõttu on eluliselt tähtis suurendada tootlikkust maa- ja linnavabades sektorites - parandades võrdset juurdepääsu laenudele, vilja... | 45. The Commission recognized that in most developing countries the informal (unregulated) sector is a major area of low productivity income-earning opportunity, that is to say, of sustainable livelihoods. Therefore, increasing productivity in rural and urban informal sectors — through improving the equity of access to... | 0.898438 | translate |
Estonian, synth | English | 46. Üks nõue nii väikeettevõtete kui ka mitteametliku sektori kasvuks on asjakohane regulatiivne struktuur, mis tasakaalustab kogukonna iga sektori huvid uuenduslike väikeettevõtjate huvidega. Selle tasakaalu otsimine on iga riigi jaoks probleem, kuid kogemuste vahetamine võiks aidata kaasa tõhusamale poliitikale. | 46. One requirement for growth of both small business and the informal sector is an appropriate regulatory structure, which balances the interests of each sector of the community with those of innovative small entrepreneurs. Seeking that balance is an issue for each country, but sharing of experience could well contrib... | 0.916992 | translate |
Estonian, synth | English | 47. Uuenduslikke lähenemisviise tööhõive suurendamisele soovitati uuenduslikke tööhõivealgatusi käsitleval rahvusvahelisel ekspertide kohtumisel, mille korraldas Austria valitsus 1998. aasta veebruaris (vt dokument A/53/350, lisa). Kohtumise aruanne sisaldab mitmeid soovitusi, mida eriistungjärk võiks kaaluda, näiteks ... | 47. Innovative approaches to increasing employment were recommended at the International Expert Meeting on Innovative Employment Initiatives, hosted by the Austrian Government in February 1998 (see document A/53/350, annex). The report of the meeting contains a number of recommendations that the special session may wis... | 0.907227 | translate |
Estonian, synth | English | 48. Paindlikku tööajakorraldust, sealhulgas osalise tööajaga töötamist, tööaja aastaseks muutmist ning igapäevase ja iganädalase tööaja muutuvaid mustreid, saab korraldada nii töötajatele kui ka tööandjatele sobival viisil, kui nendega õiglaselt läbi räägitakse. Töökorralduse struktuuride muutmine, näiteks lepingute sõ... | 48. Flexible working time arrangements including part-time work, annualizing working time and changing patterns of daily and weekly working time can be organized in ways that suit both employees and employers if they are fairly negotiated. Changing structures for work organization, such as through the growth of contrac... | 0.893555 | translate |
Estonian, synth | English | 49. Eriti oluline areng oli Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö aluspõhimõtteid ja -õigusi käsitleva deklaratsiooni ja selle järelmeetmete vastuvõtmine rahvusvahelisel töökonverentsil oma kaheksakümne kuuendal istungjärgul 18. juunil 1998. See on oluline samm Kopenhaagenis vastu võetud kohustuse 3 (i) täitmise ... | 49. A particularly significant development was the adoption by the International Labour Conference at its eighty-sixth session on 18 June 1998 of the International Labour Organization (ILO) Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work and its Follow-up. This is a significant step towards fulfilling commitme... | 0.902832 | translate |
Estonian, synth | English | 50. Terviklik riiklik tööhõivestrateegia peab sisaldama ka selgesõnalist väljendust puuetega inimeste ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade, nagu põlisrahvaste, rändajate ja etniliste vähemuste õiguse kohta tööle võtta, ning programme nende tööturule kaasamise soodustamiseks. Riikides, kus nad saavad seda enda... | 50. A comprehensive national employment strategy must also include explicit expression of the right to employment of the disabled and other disadvantaged groups such as indigenous people, migrants and ethnic minorities, and programmes for encouraging their inclusion in the workforce. In countries that can afford them, ... | 0.905762 | translate |
Estonian, synth | English | 51. Noorte tööpuuduse vähendamise strateegiaid arutati Portugalis toimunud noorte eest vastutavate ministrite maailmakonverentsil ja Portugalis Bragas toimunud ÜRO süsteemi kolmandal ülemaailmsel noortefoorumil, mis toimus mõlemad 1998. aasta augustis; Lissaboni deklaratsioon noortepoliitika ja -programmide kohta8 ning... | 51. Strategies for reducing youth unemployment were discussed at the World Conference of Ministers Responsible for Youth in Portugal, and at the third World Youth Forum of the United Nations System in Braga, Portugal, both held in August 1998; the Lisbon Declaration on Youth Policies and Programmes8 and the Braga Youth... | 0.913086 | translate |
Estonian, synth | English | 52. Mõned arutelud rahvusvahelise eakate aasta jooksul pakuvad ka kasulikku materjali. Olulised on sellised küsimused nagu pensioniiga, vanemaealiste osalise tööajaga töötamine, vanemate inimeste ettevõtlus ning sotsiaalkindlustus- ja pensionikorraldus. | 52. Some of the discussion during the International Year of Older Persons also provides useful material. Such issues as retirement ages, part-time work for older people, entrepreneurship among older persons and social security and pension arrangements are all important. | 0.914063 | translate |
Estonian, synth | English | 53. Puuetega inimeste töövõimaluste eesmärke on hästi käsitletud puuetega inimeste võimaluste võrdsustamise standardeeskirjades.10 Küsimus on selles, kas on muid uuenduslikke viise eriistungil kokkulepitavate eeskirjade kohaldamise julgustamiseks. | 53. The goals of employment opportunities for persons with disabilities are well addressed in the Standard Rules on the Equalization of Opportunities for Persons with Disabilities.10 The question is whether there are any other innovative ways of encouraging application of the Rules on which the special session could ag... | 0.900391 | translate |
Estonian, synth | English | 54. Kokkulepitud järeldused sotsiaalse integratsiooni ja kõigi inimeste, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate rühmade ja isikute osalemise edendamise kohta, mille võttis vastu sotsiaalarengu komisjon oma kolmekümne kuuendal istungjärgul,11 koos 29. septembrist kuni 3. oktoobrini 1997 Londonis toimunud... | 54. The agreed conclusions on promoting social integration and participation of all people, including disadvantaged and vulnerable groups and persons, adopted by the Commission for Social Development at its thirty-sixth session,11 together with the report of the Expert Workshop on Participation and Social Justice, held... | 0.880859 | translate |
Estonian, synth | English | 55. Küsimused, mida mainiti komisjoni kokkulepitud järeldustes või organisatoorse istungi käigus peetud aruteludes ja mida võiks eriistungjärgu päevakorda lisada, hõlmavad reageerivat valitsust, osalemist, kohtusüsteeme, kodanikuühiskonda ja vabatahtlikku tegevust, perekonna rolli tähtsust, teabele juurdepääsu tugevdam... | 55. Issues that were mentioned in the agreed conclusions of the Commission or in debates during the organizational session, and that could possibly be included in the agenda of the special session include responsive government; participation; justice systems; civil society and voluntary activities; the importance of th... | 0.905762 | translate |
Estonian, synth | English | 56. Üks elujõulise jätkusuutliku ühiskonna nõudeid on üldtunnustatud arusaam, et see on õiglane. Inimesed vajavad kindlust, et õiglus valitseb üldiselt. See hõlmab nii õigusriiki ja õiglasi kohtumenetlusi kui ka sotsiaalset õiglust. Ebavõrdsus kõigis selle vormides - poliitiline, sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline - o... | 56. One of the requirements for a viable sustainable society is the generally held sense that it is fair. People need confidence that justice will generally prevail. This involves both the rule of law and fair judicial procedures as well as social justice. Inequity in all its forms — political, socio-economic and cultu... | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | 57. Tugev kodanikuühiskond on valitsuse osalusvormide eeltingimus ja eduka demokraatliku arengu alus. Tõhusad kogukonnaorganisatsioonid on olulised ka valitsuse vastutuse ja läbipaistvuse tugevdamisel. Hästi toimiva ühiskonna aluseks on lai valik demokraatlikus valitsusvormis tegutsevaid valitsusväliseid institutsioone... | 57. A robust civil society is a prerequisite of participatory forms of government and a foundation for successful democratic development. Effective community organizations are also important in strengthening government accountability and transparency. A wide range of active non-government institutions within a democrat... | 0.905762 | translate |
Estonian, synth | English | 58. Milliseid konkreetseid meetmeid saavad valitsused ja teised sotsiaalsed osalejad võtta, et tagada sidus ja pidev jõupingutus sotsiaalse tõrjutuse ületamiseks eri valdkondades? Kuidas saab suurendada selliste kodanikuühiskonna institutsioonide kui valitsusväliste organisatsioonide tegevusruumi, tagades samal ajal tõ... | 58. What specific actions can Governments and other social actors undertake to ensure a coherent and continuous effort aimed at overcoming social exclusion in different fields? How may the operational space of such institutions of civil society as non-governmental organizations be increased, while ensuring at the same ... | 0.911133 | translate |
Estonian, synth | English | 59. Juurdepääs teabele on osutunud äärmiselt oluliseks osaluskultuuri loomisel ja säilitamisel riiklikul tasandil. Kuigi puuduvad valmis kavad osalemise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks, on teabe roll poliitilise dialoogi ja avatud poliitilise diskursuse edendamisel otsustava tähtsusega. Parem teabevahetus või... | 59. Access to information has proved to be extremely important in establishing and maintaining a participatory culture at the national level. Although there are no ready-made schemes for promoting participation and social integration, the role of information is crucial in fostering policy dialogue and open political di... | 0.899414 | translate |
Estonian, synth | English | 60. Paljudes riikides on kogukonnapõhised organisatsioonid aidanud kaasa vastastikkuse võrgustike tugevdamisele ning usalduse ja vastastikuse toetuse õhkkonna loomisele. See sotsiaalne kapital on nüüd tunnistatud ühiskonna oluliseks varaks, mille väärtus on eriti selge majandusšokkide ja ebasoodsate majandustingimuste ... | 60. In many countries, the community-based organizations have been instrumental in strengthening the reciprocity networks and creating an atmosphere of trust and mutual support. This social capital is now recognized to be a crucial asset of society, the value of which is particularly clear when there are economic shock... | 0.904297 | translate |
Estonian, synth | English | 61. Vaba, avatud ja professionaalne meedia, mis põhineb omandi ja kontrolli mitmekesisusel, on tõhusa osalusjuhtimise oluline tegur. Demokraatliku arengu toetaja ja kaitsja, vaba massiteabevahenditel on asendamatu roll ühiskonna mitmekesisuse ja võrdsete võimaluste tagamisel. Demokraatlikus kontekstis, kus õigusriiki t... | 61. A free, open and professional media based on diversity of ownership and control is a crucial factor in effective participatory governance. A linchpin and safeguard of democratic development, a free mass communications media plays an indispensable role in ensuring diversity in society and equality of opportunity. In... | 0.897461 | translate |
Estonian, synth | English | 62. Mõnes riigis on kasvav mure olnud massimeedia roll haavatavate laste ja noorte antisotsiaalse käitumise julgustamisel ning pere mõju vähendamisel laste sotsialiseerumisel. Oluline ja hiljutine mure on olnud riikidevahelise infotehnoloogia ja massimeedia mõju inimeste arusaamadele ja ootustele, kuna need viivad või ... | 62. A growing concern in some countries has been the role of mass media in encouraging antisocial behaviour among vulnerable children and youth and in eroding the family influence in the socialization of children. An important and recent concern has been the impact of transnational informational technology and mass med... | 0.904297 | translate |
Estonian, synth | English | 64. Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna kui terviku probleem. Arvestades soolise mõõtme mõju terviklikkust, võib eriistungjärgu kõige olulisem panus soolise võrdõiguslikkuse tagamisse olla selle küsimuse käsitlemine seoses iga Kopenhaageni deklaratsioonis välja toodud kohustusega - teisisõnu tagada soo süvalaiendamine... | 64. Gender equality is an issue for societies as a whole. Given the comprehensiveness of the implications of the gender dimension, the most important contribution of the special session to gender equality may well be to ensure that the issue is considered in relation to each commitment outlined in the Copenhagen Declar... | 0.89502 | translate |
Estonian, synth | English | 65. Poliitikakujundajad tunnistavad üha enam, et soolise ebavõrdsuse korvamiseks on vaja teha olulisi muudatusi lähenemisviisis poliitika kujundamisele, sealhulgas arenguprojektidele ja -programmidele, eelkõige sooliste tegurite kindlakstegemise ja tunnustamise kaudu poliitika ja programmide kujundamisel ning seejärel ... | 65. There is a growing recognition among policy makers that redressing gender inequalities requires substantial changes in approaches to the formulation of policy, including development projects and programmes, specifically through the identification and recognition of gender factors in policy and programme design as w... | 0.901855 | translate |
Estonian, synth | English | 66. Vaatamata mõningatele edusammudele esineb paljudes riikides endiselt soolist diskrimineerimist, eriti kõigil otsustustasanditel. Lisaks ei ole ilma sootundliku poliitikata võimalik vaesuse leevendamist saavutada, sest vaesusel on märkimisväärne sooline mõõde, sest vaesuse põhjused ja kogemused võivad olla naiste ja... | 66. Despite some progress, there is still gender-related discrimination in many countries, particularly at all levels of decision-making. Furthermore, without gender-sensitive policies, it is hardly possible to achieve alleviation of poverty because poverty has significant gender dimensions, for the causes and experien... | 0.90625 | translate |
Estonian, synth | English | 67. Kuna peaassamblee eriistungjärk toimub ka Pekingi neljanda naiste maailmakonverentsi järelmeetmete teemal 2000. aasta juuni alguses pealkirjaga "Naised 2000: sooline võrdõiguslikkus, areng ja rahu kahekümne esimesel sajandil", tuleks tippkohtumise järelmeetmete eriistungi kavandamisel käsitleda küsimust, milliseid ... | 67. Since there will also be a special session of the General Assembly on follow-up to the Beijing Fourth World Conference on Women at the beginning of June 2000, entitled “Women 2000: gender equality, development and peace for the twenty-first century”, the question to be addressed in the planning for the special sess... | 0.896484 | translate |
Estonian, synth | English | 68. Sotsiaalteenuste piisav osutamine on inimarengu ja elukvaliteedi parandamise oluline eeltingimus, mis omakorda on tihedalt seotud majanduskasvuga. Inimarengu kasu tootlikkuse ja sissetuleku suurendamisel on laialdaselt tunnustatud ning intuitiivselt ja empiiriliselt on selge, et ühiskonnad tervikuna võidavad tohutu... | 68. Adequate provision of social services is an essential requirement for human development and improvement in the quality of life, and these in turn are closely linked with economic growth. The benefits of human development in terms of enhanced productivity and income are widely recognized, and it is intuitively and e... | 0.908203 | translate |
Estonian, synth | English | 69. Soovitused ja soovitused sotsiaalteenuseid käsitlevate tippkohtumise ettepanekute rakendamiseks on esitatud peasekretäri eraldi aruandes, et komisjon saaks neid arutada oma käesoleval, kolmekümne seitsmendal istungjärgul (vt E/CN.5/1999/2). | 69. Suggestions and recommendations for implementing Summit proposals in respect of social services are set out in a separate report of the Secretary-General for the consideration of the Commission at its current, thirty-seventh session (see E/CN.5/1999/2). | 0.890137 | translate |
Estonian, synth | English | 70. Investeeringud inimarengusse on kriitilise tähtsusega. Riiklike kulutuste suunamine suundadesse, mis maksimeerivad majanduslikku ja sotsiaalset arengut, tööhõive kasvu ja inimeste mõjuvõimu suurendamist, väärib suurimat prioriteeti. Avaliku sektori kulutuste suurendamine haridusele, tervishoiule ja muudele sotsiaal... | 70. Investment in human development is of critical importance. Orientation of public expenditures in directions that will maximize the benefit to economic and social development, employment growth and empowerment of people deserves the highest priority. Increasing public expenditure on education, health and other socia... | 0.910156 | translate |
Estonian, synth | English | 71. Võiks kaaluda vahendeid hariduse ja inimarengu tsentraalsuse tunnustamiseks - isikliku arengu, tööhõive ja sotsiaalse vastutuse suurendamiseks. Kõikides riikides enne 2015. aastat üldise alghariduse saavutamise eesmärki saaks veelgi kiirendada vajalike rahaliste vahendite ja inimressursside tagamise strateegia ette... | 71. Means for strengthening recognition of the centrality of education to human development — for personal development, employment and building social responsibility — could be considered. The target for achieving universal primary education in all countries before the year 2015 could be further accelerated through pre... | 0.902344 | translate |
Estonian, synth | English | 72. Tervishoiu ebaadekvaatsus paljudes riikides on selge ja tegelikult on tervishoiuteenuste osutamine paljudes riikides viimase paari aastakümne jooksul halvenenud. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tegeleb nüüd selle suhteliselt tähelepanuta jäetud teemaga ning on nõustunud koostama selleteemalise dokumendi etteval... | 72. The inadequacy of health care in many countries is clear and in fact there has been deterioration in the provision of health care in many countries during the last couple of decades. The World Health Organization (WHO) is now addressing this relatively neglected subject, and has agreed to prepare a document on this... | 0.912109 | translate |
Estonian, synth | English | 73. Algatuse 20/20 keskmes on juurdepääs nii haridusele kui ka tervishoiuteenustele. Umbes 50 riigi ja tosina ÜRO fondi, programmi ja organisatsiooni esindajad, kes osalesid Hanois toimunud kohtumisel, et vaadata läbi alates 1996. aasta Oslo kohtumisest algatuse kohta tehtud edusammud, võtsid vastu Hanoi konsensuse alg... | 73. Access to both education and health services are at the heart of the 20/20 initiative. Representatives of some 50 countries and a dozen United Nations funds, programmes and organizations, attending a meeting in Hanoi to review progress made since the Oslo meeting on the Initiative in 1996, adopted the Hanoi Consens... | 0.900879 | translate |
Estonian, synth | English | 74. Paljud juba mainitud ja allpool käsitletud uuringud on Aafrika ja teiste vähimarenenud riikide jaoks elulise tähtsusega, muu hulgas hariduse, tervishoiu, tööhõive, võla, maaelu arengu ja ametliku arenguabi (ODA) osas. Käimas on palju algatusi. Aafrika Majanduskomisjoni (ECA) korraldatavad allpiirkondlikud konverent... | 74. Many of the studies already mentioned and those discussed below are of vital importance to Africa and other least developed countries, as regards, inter alia, education, health, employment, debt, rural development and official development assistance (ODA). Many initiatives are under way. The subregional conferences... | 0.899902 | translate |
Estonian, synth | English | 75. Enamik Aafrika riike toetub eksporditulu saamiseks jätkuvalt liiga vähestele kaupadele, millel ei ole häid kasvuväljavaateid. Tooraine tootmise ja ekspordi mitmekesistamine on tõhus viis toiduainetega kindlustatuse parandamiseks, tööhõive ja sissetulekute suurendamiseks ning Aafrika haavatavuse vähendamiseks välisk... | 75. The majority of African countries continue to rely on too few commodities for export earnings which do not have good prospects for growth. Diversification of commodity production and exports is an effective way of improving food security, raising employment and incomes and also lessening Africa’s vulnerability to c... | 0.889648 | translate |
Estonian, synth | English | 76. Ebapiisav juurdepääs krediidile ja kõrged intressimäärad ei soodusta ettevõtlust ning on hoiatavaks teguriks dünaamiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomisel, mis on Aafrika taaselustatud erasektori alus. Nende arutamiseks seoses Aafrikaga on konkreetsed institutsioonilised põhjused. Vaja on taustatö... | 76. Inadequate access to credit and high interest rates do not foster entrepreneurship and are deterrents to the establishment of dynamic small and medium-sized enterprises, the basis of a revitalized domestic private sector in Africa. There are particular institutional reasons for discussing them in relation to Africa... | 0.904297 | translate |
Estonian, synth | English | 77. HIV/AIDSiga seotud inim-, sotsiaal- ja terviseprobleemid võivad kahjustada paljude Aafrika riikide hiljutist kasu. Oodatava eluea vähenemisel ja selle mõjul nende riikide tootmisvõimsusele ajal, mil nad läbivad suuri poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid üleminekuid, on tohutud tagajärjed. Eriistungjärk võiks ... | 77. The human, social and health problems associated with HIV/AIDS have the potential to undermine the recent gains being made by many African countries. The decline in life expectancy and the impact on the productive capacity of these countries, at a time when they are undergoing major political, economic, and social ... | 0.900391 | translate |
Estonian, synth | English | 78. Tippkohtumisest saadik on jätkunud arutelu kõige asjakohasema poliitika üle, mida järgida, kui riigid seisavad silmitsi jooksevkonto puudujäägi, struktuurse tasakaalustamatuse ja erineva päritoluga finantskriisidega, püüdes samal ajal säilitada või luua tingimusi, mis soodustavad majanduskasvu ja tööhõivet ilma inf... | 78. The debate about the most appropriate policies to follow when countries face current-account deficits, structural imbalances and financial crises of different origins, while seeking to maintain or create conditions conducive to economic and employment growth without inflation, has continued since the Summit. A vigo... | 0.909668 | translate |
Estonian, synth | English | 79. Küsimuste hulgas on paljud riigid näidanud, et nad kavatsevad tõstatada ettevalmistusi ja eriistungjärgul ise on: | 79. Among the questions many countries have indicated that they intended raising in the preparations for, and at the special session itself are: | 0.732422 | translate |
Estonian, synth | English | ∙ Milliseid muudatusi on pärast tippkohtumist tehtud struktuurilise kohandamise programmides, et rakendada tippkohtumise kohustust tagada sotsiaalse arengu eesmärkide kaasamine? | • What changes have been made to structural adjustment programmes since the Summit to implement the Summit commitment to ensuring that social development goals are included? | 0.915527 | translate |
Estonian, synth | English | • Mil määral on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga praktika riikides võrreldes institutsioonilise poliitikaga tegelikult muutunud? Kas on vaja täiendavaid soovitusi? | • To what extent has the International Monetary Fund (IMF) and World Bank practice in countries, as compared with institutional policy, actually changed? Are further recommendations required? | 0.91748 | translate |
Estonian, synth | English | 80. Tippkohtumisele järgnenud perioodil on paljud riigid ja ka rahvusvaheline süsteem tervikuna pidanud seisma silmitsi tõsiste häiretega, mõnel juhul enneolematu ulatusega. On selgunud, et valitsuste ja spetsialistide vahel on suuri erinevusi finantskriiside lahendamiseks kõige sobivamate vahendite osas. Näiteks on ol... | 80. In the period since the Summit, many countries, and indeed the international system as a whole, have had to face severe disruptions, in some cases on an unprecedented scale. It has become clear that there are wide differences among Governments and professionals about the most appropriate means for handling the fina... | 0.894043 | translate |
Estonian, synth | English | 81. Nii nagu säästva arengu eriistungjärgu ettevalmistamine viis vältimatult jätkusuutliku poliitika rahastamise küsimuseni, on ressursside küsimus muutunud sotsiaalse arengu kontekstis veelgi olulisemaks. Inimteenuseid, nagu põhiharidus ja tervishoid, tehniline ja täiendõpe, teabe- ja lisateenused, noorte, vanade ja p... | 81. Just as preparation for the special session on sustainable development led inevitably to the issue of finance for sustainable policies, the issue of resources has become even more important in the context of social development. Human services such as basic education and health care, technical and continuing educati... | 0.90625 | translate |
Estonian, synth | English | 82. Kõigi avalike hüvede eest maksmiseks saadaolevate tulude kogusumma on poliitiline valik, nagu ka sotsiaalteenustele eraldatav osa. Praegu on laialt levinud arvamus, et makse tuleb vähendada muutumatute globaalsete jõudude surve all, mille üks aspekt on riikidevaheline maksukonkurents. Võimalikuks aruteluks on küsim... | 82. The total amount of revenue available to pay for all public goods is a political choice, as is the proportion of it that is allocated to social services. There is a widespread tendency at present to believe that taxes must be cut under pressure of immutable global forces, an aspect of which is tax competition betwe... | 0.854492 | translate |
Estonian, synth | English | 83. Paljudes riikides võib tulude kogumine suureneda. Kõige märkimisväärsemad erandid on need, mille puhul tulude ja SKP suhe on juba kõrge. Suuremaid kogusid on tavaliselt võimalik saavutada lihtsalt maksuametite tõhususe parandamisega. | 83. Increases in revenue collections may well be feasible in many countries. The most notable exceptions are those in which the ratio of revenue to GDP is already high. Increased collections can commonly be achieved simply by improving the efficiency of tax administrations. | 0.913086 | translate |
Estonian, synth | English | 84. Paljudes riiklikes eelarvetes võib olla ruumi vahendite eraldamise läbivaatamiseks, näiteks militaarkulude vähendamise teel, et vabastada rahalised vahendid prioriteetsemate inimteenuste jaoks. Sellisel ümberjaotamisel on kaks kasutegurit: teenuste parandamine ja töömahuka tööhõive suurendamine. | 84. Within many national budgets, there may well be scope for reconsidering the allocation of resources, for example by reducing military outlays in order to release funds for higher priority human services. Such reallocation has the twin benefits of improving services and of increasing labour-intensive employment. | 0.911133 | translate |
Estonian, synth | English | 86. Suure võlakoormusega madala sissetulekuga riikide rahvusvahelised võlad on vaesuse vähendamise strateegiatele nii suureks takistuseks, et eriistungjärgul oleks asjakohane seda küsimust arutada. Samuti võiks käsitleda suure võlakoormusega keskmise sissetulekuga riikide ja mõõduka võlakoormusega madala sissetulekuga ... | 86. The international debts of severely indebted low-income countries are such a major constraint on poverty reduction strategies that it would be appropriate for the special session to consider the issue. The position of severely indebted middle-income countries and of moderately indebted low-income countries could al... | 0.908691 | translate |
Estonian, synth | English | 87. Teine küsimus on erarahastamine arengu jaoks. Rahvusvahelise finantskriisi järel on erasektori rahavood arengumaadesse vähenenud ja tulevikupilt on vähem selge. Komisjon võiks kaaluda välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamise ja juhtimisega seotud küsimuste lisamist päevakorda või otsustada, kas sellised küsi... | 87. Another issue is that of private finance for development. In the aftermath of the international financial crisis, private financial flows to developing countries have declined and the picture for the future is less clear. The Commission could consider including issues relating to the attraction and management of di... | 0.910645 | translate |
Estonian, synth | English | 88. Üks eriistungjärguks valmistumise eeliseid on võimalus jagada kogemusi seoses riiklike mehhanismidega, mida kasutatakse tippkohtumise kohustuste täitmiseks ja jälgimiseks. Mõned riigid on lisanud oma riiklikesse strateegiatesse tippkohtumisel vastuvõetud sihid ja poliitikad; teised on võtnud kasutusele uusi lähenem... | 88. One of the benefits of preparation for the special session will be the opportunity it offers for sharing experience with respect to national mechanisms used for implementing and monitoring Summit commitments. Some countries have included goals and policies based on those adopted at the Summit in national strategies... | 0.907715 | translate |
Estonian, synth | English | 89. Mõned riigid on pidanud kasulikuks sotsiaalse mõju hindamist. Eriistungjärgul võiks kaaluda selget pühendumist sotsiaalse mõju hindamiste kasutamisele kui riiklike poliitika- ja programmialgatuste ning suurprojektide hindamise tehnikale. Kaaluda võiks riiklike üksuste loomist poliitika tõhususe kavandamiseks ja hin... | 89. A tool that some countries have found useful is social impact assessment. The special session might wish to consider a clear commitment to the use of social impact assessments as a technique for evaluating national policy and programme initiatives and major projects. The establishment of national units for planning... | 0.895996 | translate |
Estonian, synth | English | 90. Kõik riigid saaksid kasu tugevamast ja tõhusamast rahvusvahelisest pühendumisest rakendamisele. Selgitamine, milliseid strateegilisi eesmärke soovitakse saavutada sotsiaalse ja majandusliku arengu valdkonnas ning kuidas neid paremini saavutada, on üks ÜRO süsteemi peamisi eesmärke. Spetsialiseerunud asutuste ja fon... | 90. All countries would benefit from stronger and more effective international commitment to implementation. Clarifying which strategic goals are to be sought in the field of social and economic development as well as better ways of achieving them is one of the main objectives of the United Nations system. The mandates... | 0.911621 | translate |
Estonian, synth | English | 91. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, selle fondid ja programmid, spetsialiseeritud asutused ja Bretton Woodsi institutsioonid on kõik läbimas reformi- ja ümberorienteerumisprotsessi. Eriistungjärgul võiks kaaluda meetmeid, mille eesmärk on tagada, et tippkohtumise eesmärgid ja poliitilised lähenemisviisid kajastuksid ... | 91. The United Nations, its funds and programmes, the specialized agencies and the Bretton Woods institutions are all undergoing a process of reform and reorientation. The special session could consider measures designed to ensure that the objective and policy approaches of the Summit are reflected effectively in the m... | 0.904785 | translate |
Estonian, synth | English | 92. Käesolev raport on esialgne ettepanekute kogum küsimuste kohta, mida võiks käsitleda eriistungjärgu raames. Komisjoni kolmekümne seitsmes istungjärk on valitsuste esimene keskendunud võimalus kommenteerida ja esitada täiendavaid küsimusi ning teha ettepanekuid prioriteetide kohta. Oluline on rõhutada, et eriseansi ... | 92. This report is a preliminary set of suggestions about issues that could be addressed in the context of the special session. The thirty-seventh session of the Commission will be the first focused opportunity for Governments to comment on and propose additional issues and to suggest priorities. It is important to emp... | 0.896484 | translate |
Estonian, synth | English | Märkused | Notes | 0.622559 | translate |
Estonian, synth | English | 1 Vt 6.-12. märtsil 1995 Kopenhaagenis toimunud sotsiaalse arengu tippkohtumise aruanne (ÜRO väljaanne, müük nr E.96.IV.8), I, resolutsioon 1, I lisa, sekt C. | 1 See Report of the World Summit for Social Development, Copenhagen, 6–12 March 1995 (United Nations publication, Sales No. E.96.IV.8), chap. I, resolution 1, annex I, sect. C. | 0.884766 | translate |
Estonian, synth | English | 2/ Ibid., II lisa. | 2 Ibid., annex II. | 0.84082 | translate |
Estonian, synth | English | 3 Ibid., I lisa. | 3 Ibid., annex I. | 0.838867 | translate |
Estonian, synth | English | 4 Üldkogu resolutsioon 2200 A (XXI), lisa. | 4 General Assembly resolution 2200 A (XXI), annex. | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | 5 Üldkogu 4. detsembri 1986. aasta resolutsiooni 41/128 lisa. | 5 General Assembly resolution 41/128 of 4 December 1986, annex. | 0.888672 | translate |
Estonian, synth | English | 6 Vt Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ametlikud dokumendid, 1997, lisa nr 6 (E/1997/26), sekt I, sekt D., resolutsioon 35/2, kokku lepitud järeldused tootliku tööhõive ja jätkusuutlike elatusvahendite kohta, punkt 3. | 6 See Official Records of the Economic and Social Council, 1997, Supplement No. 6 (E/1997/26), chap. I, sect. D., resolution 35/2, agreed conclusions on productive employment and sustainable livelihoods, para. 3. | 0.898438 | translate |
Estonian, synth | English | 7/ Ibid. | 7 Ibid. | 0.870605 | translate |
Estonian, synth | English | 8 A/53/378, I lisa. | 8 A/53/378, annex I. | 0.82666 | translate |
Estonian, synth | English | 9 A/53/378, II lisa. | 9 A/53/378, annex II. | 0.812012 | translate |
Estonian, synth | English | 10 Üldkogu 20. detsembri 1993. aasta otsus 48/96, lisa. | 10 General Assembly resolution 48/96 of 20 December 1993, annex. | 0.901855 | translate |
Estonian, synth | English | 11 Vt Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ametlikud dokumendid, 1998, lisa nr 6 (E/1998/26), sekt I, sekt B, resolutsioon 36/1. | 11 See Official Records of the Economic and Social Council, 1998, Supplement No. 6 (E/1998/26), chap. I, sect. B, resolution 36/1. | 0.896484 | translate |
Estonian, synth | English | 12 Ibid., resolutsioon 36/1, kokkulepitud järeldused, punkt 23. | 12 Ibid., resolution 36/1, agreed conclusions, para. 23. | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | 98-36749 (E) 141298 | 98-36749 (E) 141298 | 0.827148 | translate |
Estonian, synth | English | ÜRO E/CN.5/1999/1 | United Nations E/CN.5/1999/1 | 0.834473 | translate |
Estonian, synth | English | Majandus- ja Sotsiaalnõukogu | Economic and Social Council | 0.888184 | translate |
Estonian, synth | English | Distr.: Üldine | Distr.: General | 0.838867 | translate |
Estonian, synth | English | 23. november 1998 | 23 November 1998 | 0.862793 | translate |
Estonian, synth | English | Originaal: inglise | Original: English | 0.878418 | translate |
Estonian, synth | English | Sotsiaalse arengu komisjon | Commission for Social Development | 0.879395 | translate |
Estonian, synth | English | Kolmekümne seitsmes istung | Thirty-seventh session | 0.624023 | translate |
Estonian, synth | English | 9.-19. veebruar 1999 | 9–19 February 1999 | 0.898438 | translate |
Estonian, synth | English | Esialgse päevakorra punkt 2 | Item 2 of the provisional agenda | 0.880371 | translate |
Estonian, synth | English | Päevakorra vastuvõtmine ja muud korralduslikud küsimused | Adoption of the agenda and other organizational matters | 0.893555 | translate |
Estonian, synth | English | Esialgne päevakord | Provisional agenda | 0.876465 | translate |
Estonian, synth | English | 1. Ohvitseride valimine. | 1. Election of officers. | 0.858887 | translate |
Estonian, synth | English | 2. Päevakorra vastuvõtmine ja muud korralduslikud küsimused | 2. Adoption of the agenda and other organizational matters. | 0.895996 | translate |
Estonian, synth | English | 3. Ülemaailmse sotsiaalse arengu tippkohtumise järelmeetmed. | 3. Follow-up to the World Summit for Social Development: | 0.900879 | translate |
Estonian, synth | English | a) Prioriteetsed teemad | (a) Priority themes: | 0.887695 | translate |
Estonian, synth | English | i) Sotsiaalteenused kõigile | (i) Social services for all; | 0.897461 | translate |
Estonian, synth | English | (ii) tippkohtumise tulemuste rakendamise üldise läbivaatamise algatamine | (ii) Initiation of the overall review of the implementation of the outcome of the Summit; | 0.890625 | translate |
Estonian, synth | English | b) Sotsiaalsete rühmade olukorraga seotud asjakohaste ÜRO kavade ja tegevuskavade läbivaatamine | (b) Review of relevant United Nations plans and programmes of action pertaining to the situation of social groups. | 0.90332 | translate |
Estonian, synth | English | 4. Programmi küsimused ja muud küsimused. | 4. Programme questions and other matters: | 0.888184 | translate |
Estonian, synth | English | a) Programmi tulemuslikkus ja rakendamine | (a) Programme performance and implementation; | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | b) Kaheks aastaks 2000-2001 kavandatud tööprogramm | (b) Proposed programme of work for the biennium 2000–2001; | 0.890137 | translate |
Estonian, synth | English | c) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sotsiaalse arengu uurimisinstituut | (c) United Nations Research Institute for Social Development. | 0.899902 | translate |
Estonian, synth | English | 5. Komisjoni kolmekümne kaheksanda istungjärgu esialgne päevakord. | 5. Provisional agenda for the thirty-eighth session of the Commission. | 0.897461 | translate |
Estonian, synth | English | 6. Komisjoni aruande vastuvõtmine kolmekümne seitsmenda istungjärgu kohta. | 6. Adoption of the report of the Commission on its thirty-seventh session. | 0.892578 | translate |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.