src_lang stringclasses 1
value | tgt_lang stringclasses 1
value | src_segm stringlengths 1 14k | tgt_segm stringlengths 1 15.9k | COMET float64 0.12 0.93 | task stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|---|---|
Estonian, synth | English | 47. Sotsiaalteenuste koordineerimine on eriti oluline alateenindatud elanikkonna puhul. Nende vajadused on sageli mitmekordsed, nagu ka nende puudused. Isegi hästi arenenud sotsiaalteenustega ühiskondades langevad kasutajad sageli läbi lünkade. Hea teenindussüsteem on selline, mis tagab eri asutuste töö nõuetekohase ko... | 47. Coordination of social services is particularly important as far as the under-served population is concerned. Their needs are often multiple, as are the disadvantages they suffer. Even in societies with well developed social services, users frequently fall through the gaps. A good service system is one that ensures... | 0.89502 | translate |
Estonian, synth | English | 48. Paljud alateenitud inimesed elavad puudustkannatavates piirkondades. Mõned elavad varjulistes linnades või neil pole kindlat elukohta. Integreeritud teenindusmeeskondi haldavad ühenduse asutused on sageli tõhusad raskesti ligipääsetavate inimeste abistamisel. Kodutud reageerivad sageli paremini kogukonnapõhiste või... | 48. Many under-served people live in deprived neighbourhoods. Some live in shanty towns or have no fixed abode. Community-based agencies operating integrated service teams are often effective in helping hard-to-reach people. The homeless often respond better to workers from community-based or non-governmental organizat... | 0.884277 | translate |
Estonian, synth | English | 49. Maakogukonnad kipuvad teenindussüsteemides hooletusse jääma, mille tulemuseks on alapakkumine ja halva kvaliteediga programmid. Linnade eelarvamused ulatuvad sügavale ja on ebarealistlik oodata kahju hüvitamist lähitulevikus. Valitsused peavad siiski tunnistama linnalist eelarvamust kui diskrimineerimist ja võtma e... | 49. Rural communities tend to be neglected by service systems, resulting in under-provision and poor quality programmes. Urban bias runs deep, and it is unrealistic to expect redress in the near future. Nevertheless, Governments must recognize urban bias as a sort of discrimination and commit themselves to allocating m... | 0.881836 | translate |
Estonian, synth | English | Teabele esitatavad nõuded | Requirements for information | 0.892578 | translate |
Estonian, synth | English | 50. Teave on nii võimaldav tegur kui ka vahend kõigi jaoks oluliste sotsiaalteenuste korraldamise ja osutamise ümberkorraldamiseks. Teabe kui soodustava teguri abil on võimalik kaasata ja võimendada alateenindatud elanikke, et saavutada teenuste katvus, pääseda juurde teenustele ja kasutada elu- ja elatustaseme paranda... | 50. Information represents both an enabling factor and an instrument to re-engineer the organization and delivery of essential social services for all. As an enabling factor, information can both engage and empower under-served populations to obtain service coverage, to access services and to use essential services to ... | 0.892578 | translate |
Estonian, synth | English | 51. Sageli puudub kommunikatsioon või teabe jagamine ühelt poolt spetsialistide ja teiste teenusepakkujate ning teiselt poolt klientide või kasutajaskondade vahel. Selle tagajärjeks võib olla suutmatus tunnustada inimeste teadmisi, oskusi ja võimeid oma vajaduste määratlemisel ning ignoreerida mis tahes jõupingutusi, m... | 51. Often, there is a lack of communication or sharing of information between professionals and other service providers, on the one hand, and clients or user communities, on the other. This can result in a failure to recognize the knowledge, skills and abilities of people to define their own needs, and ignores whatever... | 0.902344 | translate |
Estonian, synth | English | 52. Teave kui vahend teenuste kavandamiseks ja pakkumiseks hõlmab dialoogi teenusepakkujate missiooni, klientide vajaduste ning oluliste teenuste valiku ja osutamise parandamise vahendite üle. Teave, mis peab toimima nii soodustava tegurina kui ka ümberehitusvahendina, peab olema kättesaadav kõigile inimestele. Esiteks... | 52. Information as an instrument for re-engineering service design and provision involves dialogue on the mission of service providers, the needs of clients, and the means of improving the range and delivery of essential services. Information that is to serve as both an enabling factor and re-engineering tool must be a... | 0.897461 | translate |
Estonian, synth | English | 53. Teabe hankimine on esimene samm sotsiaalteenustele juurdepääsu tagamisel. Teabe vaba liikumise takistused tuleks kõrvaldada, kui need on olemas. Sotsiaalteenuseid puudutav teave peaks olema kergesti mõistetav ning seda tuleks kuvada või levitada kohtades, kus inimesed elavad, töötavad või kogunevad. Pildid, karikat... | 53. Acquiring information is the first step to securing access to social services. Blockages to the free flow of information should be removed where they exist. Information regarding social services should be easy to understand, and displayed or distributed in places where people live, work or congregate. Pictures, car... | 0.902344 | translate |
Estonian, synth | English | 54. Tuleks luua mitu teabekanalit. Teenuseinfot saab pakkuda veebilehtede, mobiilijaamade, avalike hariduskampaaniate, vihjeliinide ja meedia kaudu. Pamflette saab vahetada kogukonna asutustes, valitsusasutustes, ühistranspordijaamades ja spetsiaalselt loodud infolaudades. Kodanike nõustamisbürood, suunamisametid ja ho... | 54. Multiple channels of information should be created. Service information can be provided via Web sites, mobile stations, public education campaigns, telephone hotlines, and the media. Pamphlets can be passed out in community agencies, government departments, public transport stations and specially established inform... | 0.88623 | translate |
Estonian, synth | English | 55. Infotehnoloogia on võimas vahend. See võib olla eriti kasulik puuetega ja koduarestis olevatele inimestele. Kättesaadavust piiravad aga sageli sellega kaasnevad suured kulud. Paljudel inimestel, eriti vähekindlustatud inimestel, puudub vajalik raha, varustus, haridus ja teadmised elektroonilisele teabele juurdepääs... | 55. Information technology is a powerful tool. It can be particularly useful to disabled and home-bound people. Availability, however, is often restricted by the high costs entailed. Many people, especially the under-privileged, lack the necessary money, equipment, education and knowledge to access electronic informati... | 0.90625 | translate |
Estonian, synth | English | 56. Riigiasutused peavad eraldama rohkem vahendeid infotehnoloogia kui teenuseid hõlbustava vahendi levikuks. Avalikesse raamatukogudesse, naabruskonna asutustesse, pühakodadesse, koolidesse, rahvamajadesse ja valitsusasutustesse võib luua ühisrajatisi, et võimaldada inimestele juurdepääs sellisele teabele, eelistatava... | 56. Public agencies must devote more resources to spreading the use of information technology as a service-facilitating device. Communal facilities can be set up in public libraries, neighbourhood agencies, places of worship, schools, community centres, and government offices to allow people to have access to such info... | 0.888184 | translate |
Estonian, synth | English | 57. Raadio ja eriti teleülekanne on osutunud väga tõhusaks teenustealase teabe levitamisel ja inimeste teadlikkuse tõstmisel. Näiteks võib teavet tervishoiu ja ennetava meditsiini heade tavade kohta levitada laialdaselt - isegi kaugetele kogukondadele - raadio- ja telesaadete kaudu. On olulisi võimalusi partnerluseks j... | 57. Radio and especially television transmission is proving highly effective in spreading information about services and bringing awareness to people. For example, information about good practices regarding health care and preventive medicine may be widely disseminated — even to remote communities — through radio and t... | 0.907715 | translate |
Estonian, synth | English | 58. Meediat tuleks julgustada võtma aktiivsemat rolli alateenindatud elanikkonnani jõudmisel. Täiustatud tehnoloogiad ja vähenevad ülekandekulud võimaldavad jõuda inimesteni, kes võivad olla kirjaoskamatud või rääkida vähemuskeeli ja murdeid. Kaugõpe ja kaugdiagnostika, mis on seotud arvutipõhiste andmebaasidega, võima... | 58. The media should be encouraged to take a more active role in reaching out to under-served populations. Improved technologies and decreasing costs of transmission make it possible to reach people who may be illiterate or speak minority languages and dialects. Distance learning and distance diagnostics, linked to com... | 0.898438 | translate |
Estonian, synth | English | Õigused ja kohustused | Rights and responsibilities | 0.891602 | translate |
Estonian, synth | English | 59. Jõupingutused, mille eesmärk on laiendada alateenindatud isikute juurdepääsu põhiteenustele, peavad olema seotud juhtimise ja õigustega. Ilma poliitilise tahteta pakkuda teenuseid kaasaval viisil jäävad väheteenindatud inimesteni jõudmise väljavaated väga piiratuks. Poliitiline tahe on seevastu tõenäolisem olukorra... | 59. Efforts to extend access to basic services for the under-served must be linked to issues of governance and rights. Without the political will to provide services in an inclusive way, the prospects for reaching the under-served will remain severely limited. Political will, in turn, is more likely to be present in co... | 0.898438 | translate |
Estonian, synth | English | 60. Teenustega seoses on eriti olulised kolme liiki õigused. Need on õigus kaasamisele, õigus osalemisele ja õigus aruandekohustusele. Kõigil kodanikel on võrdsed õigused ning seetõttu on neil võrdsed õigused põhiteenustele ja sotsiaalkaitsele. Samamoodi on kõigil kodanikel õigus osaleda avalikus otsustusprotsessis, mi... | 60. Three types of rights are of particular importance in relation to services. These are the right to inclusion, the right to participation, and the right to accountability. All citizens are holders of rights in equal measure and therefore have equal rights to basic services and to social protection. Similarly, all ci... | 0.902832 | translate |
Estonian, synth | English | 61. Õigused kannavad siiski vastutust. Kaasamise nõudmisel peavad kodanikud olema valmis teisi kaasama; osalemise nõudmisel peavad nad olema valmis ka panustama; ja vastutuse nõudmisel peavad nad olema valmis kasutama teenuseid vastutustundlikult ja viisil, mis ei keela teistel ka nende kasutamise õigust. Residendist m... | 61. Rights, however, carry responsibilities. In demanding inclusion, citizens must be willing to include others; in demanding participation, they must also be willing to contribute; and in demanding accountability, they must be willing to use services responsibly and in ways that do not deny others their rights to use ... | 0.899902 | translate |
Estonian, synth | English | 62. Õigustepõhise lähenemisviisi vastuvõtmine on oluline samm sotsiaalteenuste tagamisel kõigile ning mõjutab otseselt keskseid juhtimisküsimusi ja institutsioonilist korraldust, mille kaudu teenuseid osutatakse. Inimeste õiguste väärtustamine julgustab teenuseosutajaid otsima teadmisi, mis on vajalikud erinevate ühisk... | 62. Adopting a rights-based approach marks an important step in ensuring social services for all, and has a direct bearing on central issues of governance and on the institutional arrangements through which services are provided. An appreciation for people’s rights also encourages service providers to seek the knowledg... | 0.901855 | translate |
Estonian, synth | English | 63. Õigustepõhise lähenemisviisi rakendamisel tuleks luua ka mehhanism, mis võimaldaks inimestel edasi kaevata otsuseid ja taotleda kaebuste lahendamist. Näiteks on mõnes riigis ja paikkonnas loodud ombudsmanide bürood või süsteemid. | 63. In implementing a rights-based approach, some mechanism should also be established to allow people to appeal decisions and seek redress of grievances. For example, some countries and localities have established offices or systems of ombudsmen. | 0.910156 | translate |
Estonian, synth | English | 64. Õigustele ja valitsemisele keskendumine ei paku imerohtu, vaid on otsustava tähtsusega, et aidata luua tingimused, mille alusel teenuseid saab kõigile tõeliselt kättesaadavaks teha, ja toetada kaasavaid protsesse, mis peaksid kiirendama selle eesmärgi saavutamist. | 64. A focus on rights and governance does not provide a panacea but is critical in helping to create the conditions under which services can genuinely be made available to all and in helping to support inclusive processes which should accelerate progress towards the achievement of that goal. | 0.908203 | translate |
Estonian, synth | English | V. Ressursid ja rahastamine | V. Resources and financing | 0.897949 | translate |
Estonian, synth | English | 65. Sotsiaalteenuste osutamisse annavad oma panuse paljud erinevad osalejad, igaüks neist toob ülesandele teatud hulga ressursse, sealhulgas mitterahalisi ressursse, ajalisi ressursse, oskusi ja teadmisi, organisatsioonilist ja haldussuutlikkust ning rahandust. Piisavate teenuste osutamine, eriti nende laiendamine alat... | 65. Many different actors contribute to the provision of social services, each bringing a particular mix of resources to the task, including resources in kind, in time, in skills and knowledge, in organizational and administrative capacity, and in finance. The provision of adequate services, and particularly their expa... | 0.895508 | translate |
Estonian, synth | English | 66. Ressursse suurendab nende tõhus kasutamine. Eraldavat tõhusust saaks parandada, määratledes uuesti süsteemi erinevate osaliste suhtes kohaldatavad rollid, eeskirjad ja stiimulid, suurendades erinevate teenuseosutajate kaasamist, keskendudes ressursside eraldamise vahendina pigem tulemustele kui sisenditele ning või... | 66. Resources are augmented by their efficient usage. Allocative efficiency could be improved by redefining the roles, rules and incentives applicable to the various players within the system, enhancing the involvement of a variety of service providers, increasing a focus on outcomes rather than inputs as a means of al... | 0.904297 | translate |
Estonian, synth | English | 67. Kriitiline element on avaliku sektori vahendite kättesaadavus avalikult osutatavate teenuste rahastamiseks ja toetamiseks ning vajaduse korral era- ja vabatahtlike teenuste stimuleerimiseks ja täiendamiseks ning nende tõhusam ja tõhusam kasutamine seatud eesmärkide saavutamiseks. | 67. A critical element is the availability of public resources to finance and support publicly provided services and to stimulate and complement private and voluntary provision, as appropriate, and their more effective and efficient use to meet stated objectives. | 0.914063 | translate |
Estonian, synth | English | 68. Võrdlus riikidega, kus avaliku sektori kulutused konkreetsetele teenustele on sarnased, näitab saadud tulemuste suurt erinevust. Samamoodi eraldavad võrreldava sissetulekuga riigid väga erinevaid summasid avalikult osutatavatele või toetatavatele teenustele, mis tähendab ka väga erinevaid tulemusi sotsiaalsete näit... | 68. A comparison of countries with similar levels of public spending on particular services shows vast differences in terms of the results obtained. Similarly, countries at comparable levels of income allocate very different amounts to publicly provided or supported services, which also translates into very different o... | 0.915527 | translate |
Estonian, synth | English | 69. Praegune olukord sotsiaalteenuste osutamisel üldiselt viitab seega sellele, et avaliku sektori jooksvate kulude jaotamise tõhusust on võimalik oluliselt parandada ning paljudes riikides on vaja suurendada nendele tegevustele eraldatud riiklike vahendite kogusummat. | 69. The current state of affairs in the provision of social services across the board thus suggests that there is vast scope for improvement in the allocative efficiency of current expenditures within the public sector and a need to increase the overall amount of public resources dedicated to these activities in many c... | 0.916016 | translate |
Estonian, synth | English | 70. Avaliku sektori vahendite kogumit võib suurendada mitmel viisil, kehtestades näiteks kasutustasud ja teenuste eest tasutavad kaasmaksed, kohustuslikud ja tavaliselt sihtotstarbelised sissemaksed, nagu palgafondi- või sotsiaalkindlustusmaksud, ning mitmesuguste riiklike laenuvormide kaudu, nagu võlakirjade ja muude ... | 70. The pool of public resources may be enlarged in various ways, through the imposition, for example, of user fees and co-payments for services, obligatory — and typically earmarked — contributions such as payroll or social security taxes, and through various forms of public borrowing, such as the issuance of bonds an... | 0.896973 | translate |
Estonian, synth | English | 71. Tunnistades, et need erinevad rahastamisviisid võivad anda panuse sotsiaalteenuste rahastamiseks kättesaadavate vahendite kogumi suurendamisse, väljendati suurt eelistust riiklikult osutatavate sotsiaalteenuste rahastamisele suures osas riiklikest üldtuludest, seda nii võrdsuse kui ka tõhususe huvides. | 71. While recognizing the contribution that these different financing modalities can make to enlarge the pool of resources available to finance social services, a strong preference was expressed for financing publicly provided social services largely from national general revenues, for reasons of both equity and effici... | 0.916504 | translate |
Estonian, synth | English | 72. Selliste tulude suurendamiseks esitati mitu ettepanekut. Eriti oluliseks peeti maksubaasi laiendamist. Seda on sageli võimalik saavutada otseste maksude osakaalu suurendamisega kogutulude struktuuris. Eeskätt paljudes arengumaades tuleks püüelda parema maksuhalduse poole, muu hulgas kogudes makse nende tekkekohas j... | 72. To expand such revenues, several proposals were advanced. Broadening the tax base was seen as particularly important. This could frequently be achieved by increasing the share of direct taxes in the overall revenue mix. Improved tax administration, important particularly in many developing countries, could be sough... | 0.900391 | translate |
Estonian, synth | English | 73. Maksuvabastused ja muud soodustused on tegelikult kulud. Neid võib nimetada nähtamatuks heaoluriigiks, kuigi neid tunnustatakse harva või jälgitakse samamoodi nagu otseseid riiklikke kulutusi. See tõstatab maksusoodustuste tõhususe ja võrdsuse küsimuse, mida enamikus riikides praegu ei käsitleta. Nendest kulutustes... | 73. Tax exemptions and other concessions are, in effect, expenditures. They constitute what can be called the invisible welfare state, although they are rarely acknowledged as such or monitored in the same way as direct public expenditures. This raises issues of efficiency and equity of tax benefits which at the moment... | 0.902344 | translate |
Estonian, synth | English | 74. Viimastel aastatel on erinevad riigid katsetanud erinevaid erastatud teenuseid või hüvesid, püüdes kanda vastutust riigilt erateenusele, ja on mobiliseerinud vahendeid eraviisiliselt, mitte avalikult. Alternatiivide eeliste kaalumisel ja nende kulutasuvuse täielikul hindamisel tuleb arvesse võtta eraõiguslike alter... | 74. In recent years various countries have experimented with differing forms of privatized services or benefits, seeking to transfer responsibility from state to private provision, and have mobilized funds privately as opposed to publicly. In considering the respective merits of the alternatives and to make a full appr... | 0.900879 | translate |
Estonian, synth | English | Koolitused tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks | Training for effectiveness and efficiency | 0.901855 | translate |
Estonian, synth | English | 75. Teenuste osutamise kvaliteedi ja tõhususe üle peetavatel aruteludel jäetakse sageli tähelepanuta piisava ja asjakohase personalikoolituse oluline küsimus. Veelgi tähelepanuta jäetud aspekt on töötingimuste küsimus ja nende mõju töötajate motivatsioonile. See ei mõjuta mitte ainult teenuste kvaliteedi tagamist, vaid... | 75. Discussions of the quality and effectiveness of service provision often neglect the important question of adequate and appropriate staff training. An even more neglected aspect is the question of working conditions and the impact they have on staff motivation. This has implications not just for ensuring the quality... | 0.897461 | translate |
Estonian, synth | English | VI. Rahvusvahelised tegurid ja välismõjud | VI. International factors and external influences | 0.909668 | translate |
Estonian, synth | English | 76. Sotsiaaltippkohtumisel tõsteti asjakohaselt esile väliskeskkonda ja erinevaid viise, kuidas see kujundab sotsiaalse arengu võimalusi riiklikul ja kohalikul tasandil. Töötuba tunnistas, et välismõjud mõjutavad ka sotsiaalteenuste pakkumist ja võimekust. Vaadeldi lühidalt kahte: globaliseerumist ja ideede voogu. | 76. The Social Summit gave due prominence to the external environment and the diverse ways in which it shapes possibilities for social development at the national and local levels. The Workshop recognized that external influences also affect the provision and capacity of supporting social services. It considered, brief... | 0.901367 | translate |
Estonian, synth | English | 77. Globaliseerumine, kapitali suurenenud liikuvus, suulagedate tööstusharude kiire areng ja teravnenud rahvusvaheline konkurents on mõjutanud teenuste valikut ja nende rahastamise tuluallikatega seotud valikuid. Märgati sotsiaalteenuste allapoole ühtlustamise ohtu, kuna riigid püüavad vältida maksukoormuse kehtestamis... | 77. Globalization, increased mobility of capital, the rapid development of footloose industries and sharpened international competition have affected the range of services and the choices in respect to sources of revenue to finance them. The danger of downward harmonization of social services was noted, as countries tr... | 0.879883 | translate |
Estonian, synth | English | 78. Globaliseerumise ajastul muutuvad kaubad ja kapital üha liikuvamaks, samal ajal kui tööjõud (st inimesed) ja maa jäävad oluliselt vähem liikuvaks. Koos tehnoloogia arenguga muutuvad need mobiilsed tegurid tõenäoliselt veelgi mobiilsemaks ja maksudest kõrvalehoidumine võib kasvada. Üheks näiteks on Interneti-kauband... | 78. In an era of globalization, goods and capital are becoming increasingly mobile while labour (that is, people) and land remain significantly less mobile. In tandem with technological advances, these mobile factors are likely to become still more mobile, and tax evasion may grow. One example is trade via the Internet... | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | 79. Sel määral, mil globaliseerumine on võimaldanud mõnedel riikidel meelitada ligi välisinvesteeringuid, mis on kiirendanud majanduskasvu ja seega laiendanud tulubaasi, on sellel olnud potentsiaalselt positiivne mõju sotsiaalsele pakkumisele. Siiski on selge, et viimase 12 kuu rahvusvaheline finantskriis avaldab palju... | 79. To the extent that globalization has enabled some countries to attract external investment leading to accelerated economic growth and thus an expanded revenue base, it has had a potentially positive impact on social provision. It is clear, however, that the international financial crisis of the past 12 months is ha... | 0.912109 | translate |
Estonian, synth | English | 80. Ideede liikumine kogu maailmas ja kogemuste vahetamine riikide vahel on teised välismõju vormid. Märgiti, et sotsiaalvaldkonnas on kaks vastandlikku tendentsi. Üks oli lükata tagasi kõik, mis oli võõras, põhjendusel, et iga riigi olukord on ainulaadne ja välismõjud kipuvad parimal juhul ebaolulised olema või halvem... | 80. The flow of ideas globally and the exchange of experience among countries are other forms of external influence. It was noted that there were two opposite tendencies in the social domain. One was to reject everything that was foreign, on the reasoning that each country’s situation was unique and that external influ... | 0.899414 | translate |
Estonian, synth | English | 81. Erinevate riikide kogemusi sotsiaalteenuste osutamise ja rahastamise poliitika kujundamisel, kavandamisel ja rakendamisel tuleks jagada kahe- ja mitmepoolse koostöö kaudu, sealhulgas piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite, seminaride ja seminaride kaudu. Need vahetused peaksid siiski tunnustama iga riigi tegelik... | 81. The experiences of different countries, in terms of policy making, planning and implementation of the provision and resourcing of social services, should be shared through bilateral and multilateral cooperation, including in the form of regional and international forums, seminars and workshops. These exchanges shou... | 0.901855 | translate |
Estonian, synth | English | 82. Sotsiaalteenuste kavandamist ja rakendamist on mõjutanud ja mõjutavad jätkuvalt tegurid, mis on mõnikord mõjutatud või kaasatud üksikute riikide, kogukondade ja üksikisikute kontrolli alt väljas. Jätkuvad tsiviil- ja rahvusvahelised konfliktid, finantskriisid ja loodusõnnetused kogu maailmas (sealhulgas vulkaanipur... | 82. The planning and implementation of social service activities have been and continue to be influenced by factors which are sometimes outside the control of the individual countries, communities and individuals affected or involved. Ongoing civil and international conflicts, financial crises and natural disasters aro... | 0.86377 | translate |
Estonian, synth | English | 83. Globaliseerumine on elu fakt. See peaks põhinema riikidevahelisel ja riigisisesel tõelisel koostööl ja partnerlusel, mis kajastab võrdsuse ja õigluse põhimõtteid maailma ressursside arendamisel, haldamisel ja tarbimisel. Praegu on globaliseerumisdiskursuses domineerinud neoliberaalne poliitika, mis on seni peamisel... | 83. Globalization is a fact of life. It should be based on genuine cooperation and partnership among and within countries, reflecting the principles of equality and justice in the development, management and consumption of the world’s resources. At present, neo-liberal policies, which have so far mostly benefited those... | 0.903809 | translate |
Estonian, synth | English | 84. Riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisest Kopenhaagenis sotsiaalse arengu tippkohtumisel on möödunud kolm ja pool aastat. Seal võetud kohustused ja nende kohustuste täitmiseks vastu võetud tegevusprogramm annavad parima ülevaate sotsiaalmeetmete ülemaailmsetest prioriteetidest. Sotsiaalne progress ja sotsiaalne are... | 84. It has now been three-and-a-half years since Heads of State and Government met at Copenhagen at the World Summit for Social Development. The commitments they made there and the programme of action they adopted to achieve those commitments provide the best statement ever made of global priorities for social action. ... | 0.890137 | translate |
Estonian, synth | English | Osalejate nimekiri | List of Participants | 0.89209 | translate |
Estonian, synth | English | Eksperdid | Experts | 0.52832 | translate |
Estonian, synth | English | Saifuddin Abdullah (Malaisia) | Saifuddin Abdullah (Malaysia) | 0.893555 | translate |
Estonian, synth | English | Anna Batrome (Uganda) | Anna Batrome (Uganda) | 0.877441 | translate |
Estonian, synth | English | Judith Borden de Zeman (Venezuela) | Judith Borden de Zeman (Venezuela) | 0.889648 | translate |
Estonian, synth | English | Ron Chandran-Dudley (Singapur) | Ron Chandran-Dudley (Singapore) | 0.872559 | translate |
Estonian, synth | English | Julio A. Espinosa Aguilera (Kuuba) | Julio A. Espinosa Aguilera (Cuba) | 0.884277 | translate |
Estonian, synth | English | Balazs Heidrich (Ungari) | Balazs Heidrich (Hungary) | 0.885742 | translate |
Estonian, synth | English | Jon Kvist (Taani) | Jon Kvist (Denmark) | 0.895996 | translate |
Estonian, synth | English | Alison McClelland (Austraalia) | Alison McClelland (Australia) | 0.890625 | translate |
Estonian, synth | English | John Milimo (Sambia) | John Milimo (Zambia) | 0.876465 | translate |
Estonian, synth | English | David Nyamwaya (Kenya) | David Nyamwaya (Kenya) | 0.880371 | translate |
Estonian, synth | English | Lavinia Padarath (Fiji) | Lavinia Padarath (Fiji) | 0.869629 | translate |
Estonian, synth | English | Sylvia Saborio (Costa Rica) | Sylvia Saborio (Costa Rica) | 0.882813 | translate |
Estonian, synth | English | Geedreck Uswatte-Aratchi (Sri Lanka) | Geedreck Uswatte-Aratchi (Sri Lanka) | 0.873047 | translate |
Estonian, synth | English | Linda Wong (Hong Kong, Hiina) | Linda Wong (Hong Kong, China) | 0.890137 | translate |
Estonian, synth | English | Vaatlejad | Observers | 0.858887 | translate |
Estonian, synth | English | Meherunnissa Rehmani (Aasia ja Vaikse ookeani majandus- ja sotsiaalkomisjon) | Meherunnissa Rehmani (Economic and Social Commission for Asia and the Pacific) | 0.901855 | translate |
Estonian, synth | English | Nguyen Kim-Xuan (Aasia ja Vaikse ookeani majandus- ja sotsiaalkomisjon) | Nguyen Kim-Xuan (Economic and Social Commission for Asia and the Pacific) | 0.900879 | translate |
Estonian, synth | English | Uwe Lohse (ÜRO inimasustuste keskus) | Uwe Lohse (United Nations Centre for Human Settlements) | 0.836426 | translate |
Estonian, synth | English | Gunnar Wiessner (ÜRO inimasustuste keskus) | Gunnar Wiessner (United Nations Centre for Human Settlements) | 0.854492 | translate |
Estonian, synth | English | Riku Warjovaara (ÜRO Lastefond) | Riku Warjovaara (United Nations Children’s Fund) | 0.859863 | translate |
Estonian, synth | English | Henrik Bjorn (ÜRO arenguprogramm) | Henrik Bjorn (United Nations Development Programme) | 0.88623 | translate |
Estonian, synth | English | Mikayo Yamazaki (ÜRO arenguprogramm) | Mikayo Yamazaki (United Nations Development Programme) | 0.879395 | translate |
Estonian, synth | English | Ingeborg Ponne (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) | Ingeborg Ponne (International Labour Organization) | 0.902832 | translate |
Estonian, synth | English | Sumalee Arayakosol (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) | Sumalee Arayakosol (International Labour Organization) | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | Malama Meleisea (ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) | Malama Meleisea (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) | 0.883301 | translate |
Estonian, synth | English | Phil Evans (rahvusvahelise arengu osakond, Ühendkuningriik) | Phil Evans (Department for International Development, United Kingdom) | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | Vastuvõttev organisatsioon | Host organization | 0.891602 | translate |
Estonian, synth | English | Riiklik Arenguinstituut | National Institute of Development Administration | 0.827637 | translate |
Estonian, synth | English | Sukhapiban 2 Road | Sukhapiban 2 Road | 0.634277 | translate |
Estonian, synth | English | Bangkapi, Bangkok 10240 | Bangkapi, Bangkok 10240 | 0.846191 | translate |
Estonian, synth | English | Tai | Thailand | 0.583496 | translate |
Estonian, synth | English | Dr Anumongkol Sirivedhin, president | Dr. Anumongkol Sirivedhin, President | 0.536133 | translate |
Estonian, synth | English | Suchitra Punyaratabandhu | Suchitra Punyaratabandhu | 0.763184 | translate |
Estonian, synth | English | Nareewan Chintakanonda | Nareewan Chintakanonda | 0.775391 | translate |
Estonian, synth | English | Chindalak Vadhanasindhu | Chindalak Vadhanasindhu | 0.805664 | translate |
Estonian, synth | English | Jirawan Bhakdiputra | Jirawan Bhakdiputra | 0.848633 | translate |
Estonian, synth | English | Juree Vichit-Vadakan | Juree Vichit-Vadakan | 0.831543 | translate |
Estonian, synth | English | Tun Lin Moe | Tun Lin Moe | 0.847656 | translate |
Estonian, synth | English | Kanokarn Anukensarn | Kanokarn Anukensarn | 0.813965 | translate |
Estonian, synth | English | Sekretariaat | Secretariat | 0.847168 | translate |
Estonian, synth | English | Majandus- ja sotsiaalosakond | Department of Economic and Social Affairs, | 0.885742 | translate |
Estonian, synth | English | Sotsiaalpoliitika ja arengu osakond | Division for Social Policy and Development | 0.888672 | translate |
Estonian, synth | English | Andrzej Krassowski | Andrzej Krassowski | 0.874023 | translate |
Estonian, synth | English | Clinton Rapley | Clinton Rapley | 0.84375 | translate |
Estonian, synth | English | Bob Huber | Bob Huber | 0.855957 | translate |
Estonian, synth | English | 98-40211 (E) 120199 | 98-40211 (E) 120199 | 0.821289 | translate |
Estonian, synth | English | ÜRO E/CN.5/1999/10 | United Nations E/CN.5/1999/10 | 0.841309 | translate |
Estonian, synth | English | Majandus- ja Sotsiaalnõukogu | Economic and Social Council | 0.888184 | translate |
Estonian, synth | English | Distr.: Üldine | Distr.: General | 0.838867 | translate |
Estonian, synth | English | 22. detsember 1998 | 22 December 1998 | 0.885742 | translate |
Estonian, synth | English | Originaal: inglise | Original: English | 0.878418 | translate |
Estonian, synth | English | Sotsiaalse arengu komisjon | Commission for Social Development | 0.879395 | translate |
Estonian, synth | English | Kolmekümne seitsmes istung | Thirty-seventh session | 0.623047 | translate |
Estonian, synth | English | 9.-19. veebruar 1999 | 9–19 February 1999 | 0.898438 | translate |
Estonian, synth | English | * E/CN.5/1999/1. | * E/CN.5/1999/1. | 0.856934 | translate |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.