src_lang stringclasses 1
value | tgt_lang stringclasses 1
value | src_segm stringlengths 1 14k | tgt_segm stringlengths 1 15.9k | COMET float64 0.12 0.93 | task stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|---|---|
Estonian, synth | English | 97. 1990. aastatel on üha enam tunnustatud arenenud riikide vajadust edendada elukestvat õpet, et vältida pikaajalisest töötusest põhjustatud sotsiaalset tõrjutust. Tehakse jõupingutusi, et kohandada haridus- ja koolitussüsteeme kasvava ülemaailmse ja teabepõhise majanduse muutuvatele vajadustele. Nende riikide haridus... | 97. The 1990s have seen a growing recognition of the need in developed countries to promote lifelong learning in order to prevent social exclusion caused by long-term unemployment. Efforts are being made to adapt education and training systems to the evolving needs of an increasing global and information-based economy.... | 0.905273 | translate |
Estonian, synth | English | 98. Tervishoiu valdkonnas on rõhuasetus esmatasandi tervishoiule muutunud riikliku ja rahvusvahelise tasandi tervishoiupoliitika kujundamise kavandiks, nagu soovitatakse 1978. aasta Alma Alta deklaratsioonis esmatasandi tervishoiu kohta. Kuigi valitsuste pühendumus "tervise kõigile" eesmärkidele on endiselt tugev, on n... | 98. In the field of health, emphasis on primary health care has become a blueprint for the formulation of health policies at the national and international levels, as suggested by the Alma Alta Declaration on Primary Health Care in 1978. While Governments’ commitment to the aims of “Health for all” remains strong, the ... | 0.906738 | translate |
Estonian, synth | English | 99. Tervishoiu rahastamine on poliitikakujundajate seas olnud peamiseks mureallikaks, kuna arstiabi kulud suurenevad, kuna arstide sissetulekud suurenevad, ravi tehnoloogiline keerukus suureneb ning ravimite maksumus suureneb ja tarbimine laieneb, mis on ohustanud esmatasandi tervishoiumeetmete jätkusuutlikkust ja kulu... | 99. Funding for health care has been a major source of concern among policy makers, owing to the rising costs of medical care — due to rising incomes of doctors, increasing technological sophistication of treatments, and the rising cost and wider use of drugs — which have threatened the sustainability and cost-effectiv... | 0.907227 | translate |
Estonian, synth | English | 100. Arenenud riikides on avalik arutelu tervishoiupoliitika üle ajendatud peamiselt majanduslikest kaalutlustest. Tervishoiukulude kiire kasv on viinud reformiettepanekuteni, mille eesmärk on edendada tervishoiuteenuste osutajate vahelist konkurentsi. Lisaks on juurdepääsuga seotud küsimused mõnede tööstusriikide jaok... | 100. In developed countries, the public debate on health policies has been driven largely by economic considerations. The rapid growth of health expenditures has led to reform proposals aimed at fostering competition among health providers. In addition, issues of access are of particular relevance for some of the indus... | 0.899902 | translate |
Estonian, synth | English | 101. Sellele vaatamata on vähesed riigid võtnud vastu võrdsusel põhineva tervishoiupoliitika ja -strateegiad. Enamikus vaestes riikides eraldatakse suur osa tervishoiueelarvest ikka veel kolmanda taseme tervishoiule, jättes seega esmatasandi tervishoiule vähe vahendeid. Lisaks on tervishoiu halvasti juhitud detsentrali... | 101. Nonetheless, few countries have adopted equity-based health policies and strategies. In the majority of poor countries, a large share of the health budget is still allocated to tertiary care, thus leaving few resources for primary health care. In addition, poorly managed decentralization and growing privatization ... | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | 102. Juurdepääs ohutule veele ja kanalisatsioonile on paljudes arengumaades ikka veel kaugel kokkulepitud eesmärkidest. Saastatud vesi on suur terviseprobleem ja kasvav veepuudus süvendab seda kriisi. Maaelanikkond on endiselt ebasoodsas olukorras, hõlmatus on minimaalne ning teenuste osutamise praegused suundumused ei... | 102. Access to safe water and sanitation is still far from agreed targets in many developing countries. Polluted water is a major health problem, and growing water scarcity exacerbates this crisis. The rural population remains at a disadvantage, with minimal coverage, and current trends in the provision of services are... | 0.89502 | translate |
Estonian, synth | English | 103. Tippkohtumisel esines ka konkreetseid probleeme seoses inimese immuunpuudulikkuse viiruse/omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiga (HIV/AIDS). AIDS on põhjustanud hävitavat kahju suremusele ja rahvastikukaotusele. ÜRO HIV/AIDSi programmi (UNAIDS) kohaselt on kogu maailmas HIVi nakatunud inimeste arv 33,4 miljonit,... | 103. The Summit also had specific concerns related to human immunodeficiency virus/acquired immunodeficiency syndrome (HIV/AIDS). AIDS has been inflicting a devastating toll on mortality and population loss. According to the United Nations Programme on HIV/AIDS (UNAIDS), the worldwide number of people infected with HIV... | 0.874023 | translate |
Estonian, synth | English | 104. Nii arengu- kui ka tööstusriikides on HIV/AIDSi pandeemial olnud mitmeid pikaajalisi sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad perekondi ja lapsi. Lapsed, kes on kaotanud oma vanemad AIDS - i, on ilma jäänud nii perekondlikust rahalisest toetusest kui ka vanemlikust hoolitsusest ja tähelepanust. Selliste juhtumite ula... | 104. In both developing and industrialized countries, the HIV/AIDS pandemic has had multiple long-term social consequences, affecting families and children. Children who lost their parents to AIDS have been deprived of family financial support as well as parental care and attention. The numerical estimates of the scale... | 0.905273 | translate |
Estonian, synth | English | 105. Kõige enam mõjutatud Aafrika riigid võtavad julgeid meetmeid, hoolimata oma nappidest ressurssidest haiguse leviku tõkestamiseks, kuigi neid jõupingutusi tuleb jätkata rahvusvahelise üldsuse suurema abiga, et Aafrika suudaks seda surmavat haigust ohjeldada. Riiklikud reageeringud epideemiale on hõlmanud ennetus- j... | 105. The most affected countries in Africa are taking bold measures despite their meagre resources to control the spread of the disease, although such efforts need to be sustained with more assistance from the international community if Africa is to succeed in containing this deadly disease. National responses to the e... | 0.907227 | translate |
Estonian, synth | English | 106. UNAIDS tugevdab ja toetab jätkuvalt laiendatud reageerimist, mille eesmärk on HIVi leviku tõkestamine, hoolduse ja toetuse pakkumine, üksikisikute ja kogukondade haavatavuse vähendamine ning epideemia mõju leevendamine. UNAIDS koordineerib ka ÜRO tegevust riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. See aitab luua üksik... | 106. UNAIDS continues to strengthen and support an expanded response aimed at preventing the transmission of HIV, providing care and support, reducing the vulnerability of individuals and communities, and alleviating the impact of the epidemic. UNAIDS also coordinates United Nations action at the national and internati... | 0.90625 | translate |
Estonian, synth | English | 107. Maailma liidrid kohustusid Kopenhaagenis kiirendama Aafrika ja vähimarenenud riikide majanduslikku, sotsiaalset ja inimressursside arengut. Paljud Aafrika ja vähimarenenud riigid võtavad ÜRO organisatsioonide ja rahvusvahelise üldsuse abiga mitmesuguseid meetmeid, et toetada tippkohtumise Aafrikaga seotud kohustus... | 107. World leaders committed themselves at Copenhagen to accelerating the economic, social and human resource development of Africa and the least developed countries. Many African and least developed countries, with the assistance of the United Nations organizations and the international community, are undertaking vari... | 0.901367 | translate |
Estonian, synth | English | 108. Kogu 1980. aastatel ja eriti pärast ÜRO NADAFi käivitamist 1991. aasta detsembris tunnistasid Aafrika riigid ja nende arengupartnerid laialdaselt vajadust pidada Aafrika arengut esmatähtsaks. Seda rõhutasid mitmed rahvusvahelised algatused, sealhulgas 1993. aasta detsembris ja 1998. aasta oktoobris toimunud esimes... | 108. Throughout the 1980s and especially after the launching in December 1991 of UN-NADAF, the need to accord top priority to African development was widely recognized by African countries and their development partners. This was underscored by several international initiatives, including the Tokyo Declaration adopted ... | 0.899414 | translate |
Estonian, synth | English | 109. Aafrika riigid on oma murede lahendamiseks teinud ka suuri algatusi, sealhulgas Aafrika Liidu konfliktide ohjamise ja lahendamise mehhanism (1993), Aafrika Majandusühenduse asutamislepingu jõustumine 1994. aasta mais ja Kairo tegevuskava (1995). Lisaks on tehtud jõupingutusi, et luua ja tugevdada piirkondlikke meh... | 109. African countries also launched major initiatives to address their concerns, including the OAU Mechanism for Conflict Management and Resolution (1993); the entry into force of the Treaty establishing the African Economic Community in May 1994; and the Cairo Agenda for Action (1995). In addition, there has been an ... | 0.891113 | translate |
Estonian, synth | English | 111. Üldiselt on paljud Aafrika riigid püüdnud majandusreforme ellu viia, paljudel juhtudel rahvusvaheliste valitsusorganisatsioonide abiga. Näiteks on 22 riigil lepingud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laiendatud struktuurilise kohandamise vahendiga (ESAF). Lisaks võtavad mitmed Aafrika riigid meetmeid, nagu erastam... | 111. Overall, many African countries have attempted to implement economic reforms, in many cases with the assistance of international governmental organizations. For example, 22 countries have agreements with the International Monetary Fund (IMF) Extended Structural Adjustment Facility (ESAF). In addition, a number of ... | 0.904785 | translate |
Estonian, synth | English | 112. Võttes arvesse viimase pooleteise aastakümne tulemusi, kinnitas vahekokkuvõte, et alates UN-NADAFi rakendamise algusest on Aafrika olukord püsivalt, kuigi hapralt taastunud. Siiski võib tulemuste säilitamise ulatus riigiti erineda. Üldiselt paraneb Aafrika riikide majandusolukord tänu ettevaatlikule eelarve- ja ra... | 112. Considering the record of the past decade and a half, the mid-term review confirmed that since the beginning of the implementation of UN-NADAF, Africa has experienced a sustained albeit fragile recovery. However, the extent to which this performance can be maintained may vary from one country to another. Overall, ... | 0.889648 | translate |
Estonian, synth | English | 1990. aastate algusega võrreldes leiti ülevaates, et 1990. aastate keskel oli riikide (40) kasv 3 protsenti või rohkem ning sissetulek inimese kohta suurenes sel perioodil kaks korda. | Compared to the early 1990s, the review found that twice as many countries (40) recorded growth rates of 3 per cent or more in the mid-1990s and per capita income rose during the period. | 0.913086 | translate |
Estonian, synth | English | 114. Piirkond on suutnud ligi meelitada ka mõningast lühiajalist erakapitali, sest alates 1993. aastast on netosissevool muutunud positiivseks ja jõudnud 1997. aastal 3,5 miljardi dollarini. Samuti täheldatakse mõningast kontsentreerumist lühiajaliste voogude sihtkohta. Igal juhul, kuna eravood piirkonda on suurenenud,... | 114. The region has also been able to attract some private short-term capital, as net inflows have become positive since 1993 and reached $3.5 billion in 1997. Some degree of concentration in the destination of short-term flows is also observed. In any case, as private flows to the region have increased, transfers thro... | 0.891602 | translate |
Estonian, synth | English | 116. Vaatamata eelöeldule tuvastati OSCALi 1997. aasta aruandes Aafrika arengu kohta Aafrika riikide majanduses loomuomaseid nõrkusi. Näiteks jäi SKP inimese kohta 1996. aastal vaatamata kasvule alla 1980. aasta taseme. Lisaks ei püsinud mandril 1995. ja 1996. aastal toimunud SKP kasvutempo hiljutine kiirenemine 1997. ... | 116. Notwithstanding the above, the 1997 report on African development prepared by OSCAL identified inherent weaknesses in the economies of African countries. For example, despite growth, per capita GDP in 1996 remained below the 1980 level. Moreover, the recent acceleration in the rate of GDP growth that the continent... | 0.89209 | translate |
Estonian, synth | English | 117. OSCALi aruandes osutati ka vajadusele tegeleda kriitiliste küsimustega, mis mõjutavad jätkuvalt UN-NADAFi rakendamist. Nende hulka kuuluvad globaliseerumise mõjud, vajadus tõhustada jõupingutuste koordineerimist rahaliste vahendite mobiliseerimisel, Aafrika majanduse mitmekesistamine ning erinevate mitme- ja kahep... | 117. The OSCAL report also indicated the need to deal with the critical issues that continue to affect the implementation of UN-NADAF. These include the effects of globalization, the need for enhanced coordination of efforts in the mobilization of financial resources, the diversification of Africa’s economies, and the ... | 0.904785 | translate |
Estonian, synth | English | 118. Paljud eespool nimetatud meetmed on mõjutanud ka vähimarenenud riikide arengut, sest 48 vähimarenenud riigist 33 on Aafrika riigid. Pärast ulatuslikke reforme on vähim arenenud riigid kui rühm teinud edusamme, kasvades 1996. aastal 5,5 protsenti ja 1997. aastal 4,8 protsenti. Nende hiljutine majanduse taastumine o... | 118. Many of the above actions have also impacted on the development of the least developed countries as 33 of the 48 least developed countries are African. Having undertaken wide-ranging reforms, least developed countries as a group have made progress, growing by 5.5 per cent in 1996 and 4.8 per cent in 1997. However,... | 0.837402 | translate |
Estonian, synth | English | 119. 7. kohustus kutsus ka riike üles ratifitseerima ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni nendes riikides, kus esineb tõsist põuda ja/või kõrbestumist, eriti Aafrikas. On julgustav märkida, et pärast 1996. aasta augustis ja 1997. aasta septembris korraldatud koosolekuid on konventsioon ratifitseeritud ja jõu... | 119. Commitment 7 also invited countries to ratify the United Nations Convention to Combat Desertification in Those Countries Experiencing Serious Drought and/or Desertification, particularly in Africa. It is encouraging to note that following meetings organized in August 1996 and September 1997, the Convention has bee... | 0.897949 | translate |
Estonian, synth | English | 120. Kulukohustus nr 8 peegeldab valitsuste muret mitmepoolsete finantsasutuste toetatavate struktuurilise kohandamise programmide (SAP) negatiivsete sotsiaalsete tagajärgede pärast. Sellest tulenevalt kohustusid riigid lisama sotsiaalse arengu eesmärgid oma SAP-i, sealhulgas vaesuse kaotamise, täieliku tööhõive edenda... | 120. Commitment 8 reflects Governments’ concerns about the negative social consequences of structural adjustment programmes (SAPs) sponsored by the multilateral financial institutions. Accordingly, countries committed themselves to include social development goals in their SAP, including the eradication of poverty, the... | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | 121. Poliitikapõhise laenamise peamiseks põhjuseks on olnud maksebilansi tasakaalustamatus. Struktuuriliste kohandustega seotud laenudega rahastatakse maksebilansi elujõulisust ja soodustatakse struktuurireforme, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku majanduskasvu. Rahvusvahelise Valuutafondi ja kuni viimase ajani M... | 121. Balance of payments disequilibria have been the main reason for policy-based lending. Structural adjustment lending provides finance for balance of payment viability, and encourages structural reforms that aim to promote sustainable growth. The strategy normally required by the International Monetary Fund and unti... | 0.894043 | translate |
Estonian, synth | English | 122. Kuigi kohandatavates riikides ei vähene eelarvekulud tingimata (osana SKPst), on nende koosseis sageli dramaatiliselt muutunud. Töökohti avalikus halduses, sealhulgas inimteenistustes, on mõnikord tulnud vähendada. Subsiidiumid on kaotatud või vähendatud, eelkõige esmatarbekaupadele, näiteks põhitoiduainetele ja n... | 122. While fiscal expenditures do not necessarily decline (as a share of GDP) in countries undergoing adjustment, their composition is often dramatically changed. Jobs in public administration, including human services, have sometimes had to be cut. Subsidies have been eliminated or reduced, particularly those on essen... | 0.905762 | translate |
Estonian, synth | English | 123. Eelarvereformid on hõlmanud ka uute tuluallikate otsimist riigieelarve jaoks. Riike on kutsutud üles kehtestama kulude jagamise tasusid ja kasutustasusid teenuste eest, mida tavaliselt osutati de facto tasuta, jagades nende teenuste pakkumise neile, kes ei saanud hinda endale lubada. Mõned programmid on vabastanud... | 123. Fiscal reforms have also included the search for new sources of revenue for the public budget. Countries have been urged to introduce cost-sharing charges and user fees on services that were usually provided free de facto, rationing the supply of these services to those who could not afford the price. Some program... | 0.897461 | translate |
Estonian, synth | English | 125. Alates 1980. aastate teisest poolest hakkas SAP sisaldama sotsiaalset komponenti - tavaliselt, kuid mitte ainult sotsiaalfondi loomise kaudu -, et kompenseerida neid elanikkonna sektoreid, keda reformid kõige enam kahjustavad. Kuid kompensatsioonimeetmeid, olgu need siis hästi kavandatud ja rakendatud, ei tohiks v... | 125. Starting during the second half of the 1980s, SAP began to include a social component — usually but not exclusively through the introduction of a social fund — to compensate those sectors of the population mostly adversely affected by the reforms. But compensation measures, however well designed and implemented, s... | 0.906738 | translate |
Estonian, synth | English | 126. Maailmapank on võtnud täiendavaid meetmeid, et tegeleda oma programmide kahjuliku sotsiaalse mõjuga. Panga toetatav majanduspoliitika on arenenud ja sisaldab üha enam sotsiaalset mõõdet. Vaesuse likvideerimisest on saanud institutsiooni peamine eesmärk. Pank pooldab nüüd riiklike kulutuste ümberjaotamist prioritee... | 126. The World Bank has taken further measures to address the issue of the adverse social impacts of its programmes. Economic policies supported by the Bank have been evolving, and increasingly incorporate a social dimension. Poverty eradication has become a major goal for the institution. The Bank now favours the real... | 0.806152 | translate |
Estonian, synth | English | Sellest tulenevalt on fond korraldanud seminare ja seminare, et analüüsida majanduspoliitikast tulenevaid õigluse ja sotsiaalse õigluse küsimusi ning uurida võimalusi õiglasema majanduskasvu edendamiseks. | Accordingly, the Fund has organized seminars and workshops to analyse questions of equity and social justice emerging from economic policies, and to explore possible ways to promote a more equitable pattern of growth. | 0.864258 | translate |
Estonian, synth | English | 129. See kohustus käsitleb sotsiaalse arengu rahaliste vahendite küsimusi. Riigid võtsid endale kohustuse suurendada oluliselt ja/või kasutada tõhusamalt olemasolevaid vahendeid, et saavutada Kopenhaagenis seatud eesmärgid. Selles nähakse ette rida meetmeid riiklikul tasandil, sealhulgas makromajanduspoliitika rakendam... | 129. This commitment addresses issues of financial resources for social development. Countries committed themselves to increasing significantly and/or using more efficiently resources available in order to achieve the goals established at Copenhagen. It envisages a series of measures at the national level, including th... | 0.910156 | translate |
Estonian, synth | English | 130. Programmireformid, mida toetavad rahvusvahelised finantsorganisatsioonid ning mille on vastu võtnud arengumaad ja üleminekumajandusega riigid, on seadnud üheks eesmärgiks kodumaiste säästude edendamise ning väliskapitali ligimeelitamise meetmete vastuvõtmise. Eelarvereformide eesmärk ei olnud mitte ainult tõhusama... | 130. Programme reforms supported by the international financial organizations and adopted by developing countries and the economies in transition have had as one of their objectives the promotion of domestic savings, as well as the adoption of measures to attract foreign capital. Fiscal reforms not only aimed at produc... | 0.896973 | translate |
Estonian, synth | English | 131. Sisemajanduse kogukokkuhoid protsendina SKPst suurenes mõnes riigis ja piirkonnas. Siinkohal on tegu Lõuna-Aasia, Ida-Aasia ja vähimarenenud riikidega. Sahara-taguses Aafrikas on riigisisesed säästud jäänud samaks, kuigi piirkonnas on viimasel ajal toimunud mõningane taastumine. Kuid mitte kõik riigid ei ole suutn... | 131. Gross domestic savings as a percentage of GDP did increase in some countries and regions. South Asia, East Asia and the least developed countries are cases in point. In sub-Saharan Africa, domestic savings have remained stagnated, though the region has been showing some recovery lately. Not all countries, however,... | 0.89502 | translate |
Estonian, synth | English | Reformidel oli positiivne mõju ka välismaiste otseinvesteeringute voogude suurenemisele. Välismaised otseinvesteeringud arengumaadesse ulatusid 1997. aastal 85 miljardi dollarini, mis on viis korda suurem 1990. aastal registreeritud tasemest. Samas on välismaised otseinvesteeringud väga koondunud vaid 10 arengumaa ning... | The reforms also had a positive impact in increasing foreign direct investment flows. FDI to developing countries reached $85 billion in 1997, five times the level registered in 1990. Yet FDI flows are highly concentrated in only 10 developing countries, and in many cases have fallen sharply as a result of the financia... | 0.875488 | translate |
Estonian, synth | English | 133. Üleminekujärgus majandusega riikide sotsiaalse arengu täiendavate vahendite väljavaated ei ole veel paljutõotavad. Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikides on sotsiaalkulutused tõsise eelarvekriisi tõttu tõsiselt vähenenud. Suhteliselt mugavama eelarveseisundiga riikides piirab Euroopa Liiduga ühineda soovivate... | 133. Prospects for additional resources for social development in the economies in transition are not yet promising. In the Commonwealth of Independent States (CIS) countries, social expenditures have seriously declined in real terms as a result of the severe fiscal crisis that they face. In economies with a relatively... | 0.889648 | translate |
Estonian, synth | English | 134. Nagu eespool mainitud, olid arengumaade kulutused sotsiaalteenustele väga piiratud esimese põlvkonna kohandamisprogrammide ajal, mis järgnesid võlakriisile 1980. aastate alguses. Hiljem tunnistati selliste kulude tähtsust ning paljud arengumaad varjasid oma sotsiaalkulutusi mõnevõrra eelarve konsolideerimise käigu... | 134. In the developing world, as discussed above, public expenditures on social services were very much constrained during the first generation of adjustment programmes, which followed the debt crisis in the early 1980s. Later on, the importance of such outlays was recognized, and many developing countries sheltered th... | 0.905273 | translate |
Estonian, synth | English | Näiteks Ladina-Ameerikas vähenes 1980. aastatel sotsiaalkulutuste osakaal SKP-st, mis tõi kaasa 24%-lise languse inimese kohta. 1990ndatel aastatel on aga enamik piirkonna riike suurendanud sotsiaalsektorite osatähtsust avaliku sektori kogukulutustes. Kariibi mere piirkonna riigid, kus sotsiaalkulutused on traditsiooni... | In Latin America, for instance, social expenditure as a share of GDP dropped during the 1980s, which led to a 24 per cent decline in per capita terms. During the 1990s, however, the majority of countries in the region have increased the share of social sectors in total public expenditures. However, the Caribbean countr... | 0.913574 | translate |
Estonian, synth | English | Oluline on märkida, et oluline osa sellest suurenenud sotsiaalkuludest piirkonnas on pühendatud sotsiaalkindlustusele ja väga vähe on pühendatud inimarengule. Näiteks kulutused haridusele inimese kohta on 1995. aastal vaevu taastunud 1980. aastal registreeritud tasemele. ESCAPi piirkonnas on ka sotsiaalkulutused riigie... | It is important to note that a substantial part of this increased social expenditure in the region is devoted to social security, and very little has been devoted to human development. Per capita expenditure on education, for instance, has barely recovered in 1995 the level it registered in 1980. In the ESCAP region, t... | 0.850098 | translate |
Estonian, synth | English | http://www.un.org/Depts/eca/ divis/espd/aer98.htm 7. oktoobril 1998. | http://www.un.org/Depts/eca/ divis/espd/aer98.htm on 7 October 1998. | 0.861328 | translate |
Estonian, synth | English | 135. Mitmed riigid viisid läbi reforme oma maksubaasi laiendamiseks ja ratsionaliseerimiseks. Mõnel juhul on otsene maksustamine asendunud kaudse maksustamisega, millel võib olla negatiivne mõju ümberjaotamisele, kui see ei ole hoolikalt kavandatud. Maksutulude suurendamiseks võeti mitmes riigis kasutusele kulude katmi... | 135. Several countries undertook reforms to enlarge and rationalize their tax base. In some instances, there has been a replacement of direct by indirect taxation, which can have a negative impact on redistribution if not carefully designed. Cost recovery schemes, such as user fees, were introduced in several countries... | 0.864746 | translate |
Estonian, synth | English | 136. Kohandamisprogrammide raames asutasid mitmed riigid sotsiaalabifonde, et leevendada kohanemismeetmete kahjulikku mõju haavatavatele rühmadele. Sellised vahendid toimivad tavaliselt vahendajatena vahendite kogumisel ja jaotamisel konkreetsetes projektides. Neid on rahastatud väga erinevatest allikatest, sealhulgas ... | 136. Within the context of adjustment programmes, several countries established social emergency funds to mitigate the adverse impact of adjustment measures on vulnerable groups. Such funds usually act as intermediaries in collecting and allocating resources in specific projects. They have been financed by a wide varie... | 0.889648 | translate |
Estonian, synth | English | 137. Edusammud avaliku sektori kaitsekulutuste vähendamisel ja seega sotsiaalse arengu vahendite vabastamisel on viimasel ajal aeglustunud. Viimase kahe aasta jooksul on sõjaliste kulutuste vähenemine maailma tasandil aeglustunud, jõudes keskmiselt alla 1 protsendi, võrreldes keskmiselt 4,5 protsendiga kümne aasta jook... | 137. Progress on reducing public expenditures on defence — and hence enabling the release of resources for social development — has slowed down recently. In the last two years, the decline in military spending has slowed down, at the global level, to an average rate of less than 1 per cent, against an average of 4.5 pe... | 0.908203 | translate |
Estonian, synth | English | Sõjalised kulutused on vähenenud paljudes maailma piirkondades, mõnel juhul umbes kolmandiku võrra viimase 10 aasta jooksul. Siiski esineb märkimisväärseid kõikumisi. Peale selle on relvakaubandus alates 1994. aastast kasvanud, kuid maht on siiski väiksem kui 1987. aasta tase. Rahvusvaheline relvamüük ulatus 1997. aast... | Military expenditure has declined in many regions of the world, in some cases by about one third over the past 10 years. However, considerable fluctuations do exist. Moreover, arms trade has been growing since 1994, but the volume is still lower than the 1987 level. Total international arms sales stood at $46.3 billion... | 0.910156 | translate |
Estonian, synth | English | 138. Arengumaade, eriti madala sissetulekuga riikide välisvõlg on murettekitav, sest nende kasvuväljavaateid piirab ülemäärane võlg. Alates välisvõlakriisi tekkimisest 1980. aastate alguses on rahvusvaheline üldsus välja töötanud rea algatusi, et tulla toime raskustega, millega arengumaad on oma võlgade teenindamisel k... | 138. The external indebtedness of developing countries, particularly low-income countries, is a source of concern as the debt overhang constrains their growth prospects. Since the emergence of the external debt crisis in the early 1980s, the international community has devised a series of initiatives to deal with the d... | 0.807617 | translate |
Estonian, synth | English | 140. Sotsiaalseks arenguks vajalike vahendite kättesaadavuse tähtsust tunnustatakse ka algatuses 20/20, mis julgustab valitsusi ja rahastajaid eraldama lisavahendeid põhiteenuste osutamiseks ning kasutama neid vahendeid tõhusamalt ja võrdsemalt. Algatus nõuab, et arengumaade riigieelarvest eraldataks keskmiselt 20 prot... | 140. The importance of the availability of resources for social development is also recognized by the 20/20 initiative, which encourages Governments and donors to allocate additional resources to the provision of basic services, and to use such resources more effectively and equitably. The initiative calls for the allo... | 0.900879 | translate |
Estonian, synth | English | Ametliku arenguabi eelarveid on doonorriikides toimunud eelarve konsolideerimise käigus ebaproportsionaalselt vähendatud. Mõned riigid on aga oma ametlikku arenguabi läbi vaatamas ja on väljendanud oma kavatsust langustrend ümber pöörata. | ODA budgets have received disproportional cuts during the fiscal consolidation process that has taken place in donor countries. However, some countries are in the process of revising their ODA, and have indicated their intentions to reverse the declining trend. | 0.910156 | translate |
Estonian, synth | English | 142. Teine suundumus viitab asjaolule, et viimastel aastatel on üha suurem osa ametlikust arenguabist pühendatud humanitaarvajadustele ja võlakergendusele, sealhulgas ODA-välistele võlakergendustele - kindlasti väärib see ka - jättes arenguprogrammidele vähem vahendeid. Võlakergendus ja hädaabi hõlmasid 1993. ja 1994. ... | 142. Another trend refers to the fact that over the past few years increasing portions of ODA have been devoted to humanitarian needs and debt relief, including forgiveness of non-ODA debt — certainly deserving matters as well — leaving fewer resources available for development programmes. Debt relief and emergency aid... | 0.853516 | translate |
Estonian, synth | English | 143. Positiivne areng on see, et arenguabikomitee võtab vastu konkreetsed sotsiaalse arengu ja majandusliku heaolu eesmärgid, mis on kooskõlas mitmete ÜRO sponsoreeritud ülemaailmsete konverentside eesmärkidega. arenguabikomitee riikide sõnul parandab ametliku arenguabi keskendumine vähematele eesmärkidele abi positiiv... | 143. A positive development is DAC’s adoption of specific targets on social development and economic well-being in line with the objectives of several world conferences sponsored by the United Nations. According to DAC countries, the focusing of ODA on fewer objectives improves the positive impact of aid on the most tr... | 0.904785 | translate |
Estonian, synth | English | 144. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteem on veel üks oluline sotsiaalse arengu ressursside allikas. Peaaegu kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi operatiivseid arendustegevusi rahastatakse toetustest, andes seega kriitilisi vahendeid riikidele, kelle maksebilanss on väga piiratud. ÜRO arengualase opera... | 144. The United Nations system is another important source of resources for social development. Almost all operational development activities of the United Nations system are financed by grants, thus providing critical resources for countries experiencing severe balance of payment constraints. The total amount of resou... | 0.884277 | translate |
Estonian, synth | English | 145. Maailmapanga grupis (Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon) pööratakse üha enam tähelepanu sotsiaalse arenguga seotud projektidele (haridus, elanikkond, tervis ja toitumine, sotsiaalsektor, veevarustus ja kanalisatsioon). Nende osakaal kontserni laenukohustuste ko... | 145. Within the World Bank group (International Bank for Reconstruction and Development, and International Development Association), increasing attention is being paid to projects related to social development (education; population, health and nutrition; social sector; water supply and sanitation). Their share in the ... | 0.888184 | translate |
Estonian, synth | English | Piirkondlike arengupankade hulgas eraldas Ameerika Arengupank 1997. aastal 43 protsenti oma laenudest sotsiaalsektoritele (1995. aastal 37 protsenti). Aafrika Arengupangas ja Aasia Arengupangas on see osakaal oluliselt väiksem (vastavalt 13% ja 19%). | Among the regional development banks, the Inter-American Development Bank allocated 43 per cent of its loans to social sectors in 1997 (up from 37 per cent in 1995). In the African Development Bank and the Asian Development Bank, that share is significantly smaller (13 and 19 per cent, respectively). | 0.916992 | translate |
Estonian, synth | English | 147. Kopenhaageni kohustuste täitmine rahvusvahelisel tasandil eeldab valitsustelt, rahvusvahelistelt asutustelt ja muudelt osalejatelt aktiivset tulevikku suunatud poliitika otsimist, samuti paremat koostööd nende vahel ning reformitud ja tugevdatud ÜROd. See koostöö on eriti oluline, arvestades maailmamajanduse jätku... | 147. The implementation of the Copenhagen commitments on the international level implies an active search for forward-looking policies by Governments, international agencies and other actors, as well as better collaboration between them and a reformed and reinforced United Nations. This collaboration is particularly re... | 0.888184 | translate |
Estonian, synth | English | 148. Rahvusvahelisel koostööl on olnud otsustav roll - mõnel juhul tõhusamalt kui teistel - riikide abistamisel nende finantskriisidega toimetulekul. Üksikutelt riikidelt ning rahvusvahelistelt ja piirkondlikelt finantsorganisatsioonidelt on kogutud suuri ressursse, et ajutiselt asendada paanikas äkitselt kadunud eravo... | 148. International cooperation has played a crucial role — in some instances more effectively than in others — in helping countries to address their financial crises. Large amounts of resources have been amassed from individual countries and international and regional financial organizations to temporarily replace priv... | 0.89209 | translate |
Estonian, synth | English | 149. Praegune kriis on aga teinud selgeks, et fondi finantssuutlikkus kriisi all kannatavatele riikidele vahendeid pakkuda on piiratud. Samuti on see paljastanud olemasolevate reguleerimis- ja järelevalvemehhanismide puudused nii arenenud riikides kui ka arengumaades. Seega on suurem vajadus parema rahvusvahelise koost... | 149. The current crisis, however, has made it clear that the Fund’s financial ability to provide resources to crisis-ridden countries is limited. It has also exposed the deficiencies of existing regulatory and surveillance mechanisms, both in developed and developing countries. There is thus a greater need for a better... | 0.908203 | translate |
Estonian, synth | English | 150. Mure majandusreformide sotsiaalsete tagajärgede pärast on viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud ning selle tulemusena sisaldavad rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide toetatavad programmid nüüd konkreetseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks. Siiski ei ole veel välja kujunenud kõikehõlmavat, ini... | 150. Concerns about the social consequences of economic reforms have gained increased attention in the past few years, and as a result programmes supported by the international financial organizations now contain specific measures to address these concerns. However, a comprehensive, people-centred and well-thought thro... | 0.907715 | translate |
Estonian, synth | English | 151. Rahvusvahelist majanduskeskkonda mõjutavad väga palju arenenud riikide poliitikad. Makromajanduspoliitika kooskõlastamine suurte tööstusriikide vahel on osutunud keeruliseks ja piiratud. 1998. aasta septembris tunnistasid Londonis kokku tulnud Seitsme riigi rahandusministrid ja keskpankade presidendid maailmamajan... | 151. The international economic environment is very much influenced by policies adopted by the developed countries. Macroeconomic policy coordination among the major industrialized countries has proved difficult and has been limited. In September 1998, however, the Finance Ministers and Central Bank Governors of the Gr... | 0.903809 | translate |
Estonian, synth | English | 152. Rahvusvahelisel koostööl on olnud toetav roll ka arengumaade arengupüüdlustes. OECD/DACi liikmed käivitasid 1995. aasta mais toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel uue algatuse, milles kutsutakse üles looma arengupartnerlusi uues globaalses kontekstis. Algatuses kinnitatakse veel kord mitmeid Kopenhaagenis vastu võe... | 152. International cooperation has also played a supportive role in the development efforts of developing countries. At its high-level meeting of May 1995, members of OECD/DAC launched a new initiative calling for development partnerships in the new global context. The initiative reaffirms several of the principles ado... | 0.895508 | translate |
Estonian, synth | English | 153. Lisaks Bretton Woodsi institutsioonide rollile rahvusvahelises koostöös (mida arutati eespool 8. ja 9. kohustuse raames) on enamik mitmepoolseid arengupanku määratlenud vaesuse vähendamise ja elatustaseme parandamise oluliste poliitiliste eesmärkidena. Näiteks on Ameerika Arengupank võtnud meetmeid, et parandada v... | 153. Beyond the role of the Bretton Woods institutions in international cooperation (discussed under commitments 8 and 9 above), most multilateral development banks have identified poverty reduction and improvement in living standards as important policy goals. For example, the Inter-American Development Bank has under... | 0.899902 | translate |
Estonian, synth | English | 154. Kulukohustuses 10 kutsuti konkreetselt üles tugevdama majandus- ja sotsiaalnõukogu ning selle allorganite struktuuri, ressursse ja protsesse. Osa sellest jõupingutusest oleks tihedamate töösuhete loomine spetsialiseeritud asutustega ja ülemaailmse konverentsi tulemuste rakendamise ühise raamistiku väljatöötamiseks... | 154. Commitment 10 specifically called for strengthening the structure, resources and processes of the Economic and Social Council and its subsidiary bodies. Part of this effort would be to establish a closer working relationship with the specialized agencies and to draw upon the work done on a common framework for the... | 0.889648 | translate |
Estonian, synth | English | 155. Nõukogu on võtnud kohustuse edendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sponsoreeritud suurte rahvusvaheliste konverentside tulemuste kooskõlastatud järelmeetmeid. Sellega seoses võttis nõukogu 1998. aastal vastu selleteemalised otsused, mis hõlmasid viit valdkonda: valdkondadevahelised küsimused, nõukogu koordinee... | 155. The Council has been committed to promoting a coordinated follow-up to the outcome of the major international conferences sponsored by the United Nations. In this connection, the Council adopted in 1998 decisions on this topic which covered five areas: cross-cutting issues; coordination and management role of the ... | 0.89209 | translate |
Estonian, synth | English | 156. Vastuseks tippkohtumise üleskutsele pidada pidevat ja sisulist dialoogi ÜRO ja Bretton Woodsi institutsioonide vahel pidas majandus- ja sotsiaalnõukogu 1998. aasta aprillis spetsiaalse kõrgetasemelise kohtumise Maailmapanga ja IMFiga. See dialoog, mida peeti esimest korda nõukogu ajaloos, tekitas mõningast kasulik... | 156. In response to the Summit’s call for a continuous and substantive dialogue between the United Nations and the Bretton Woods institutions, the Economic and Social Council held a special high-level meeting with the World Bank and IMF in April 1998. That dialogue, held for the first time in the history of the Council... | 0.906738 | translate |
Estonian, synth | English | 158. Sotsiaalse arengu komisjon on nüüd peamine foorum, kus rahvusvaheline üldsus arutab integreeritud ja terviklikul viisil sotsiaalse arengu küsimusi tippkohtumise raames. Komisjoni mitmeaastase tööprogrammi vastuvõtmine on muutnud valitsustevahelise dialoogi sihipärasemaks ja poliitikale suunatumaks, samal ajal kui ... | 158. The Commission for Social Development now serves as the principal forum for discussion by the international community of social development issues in an integrated and holistic manner, within the framework provided by the Summit. The adoption of the multi-year programme of work of the Commission has rendered inter... | 0.896973 | translate |
Estonian, synth | English | 159. 1995. aastal asutas ACC kolm asutustevahelist rakkerühma, mis tegelesid a) põhiteenustega kõigile, b) tööhõive ja jätkusuutlike elatusvahenditega ning c) sotsiaalse ja majandusliku arengu soodustava keskkonnaga, samuti asutustevahelise naiste ja soolise võrdõiguslikkuse komiteega. Nende organite töö on näidanud, k... | 159. In 1995, ACC established three inter-agency task forces on (a) basic services for all, (b) employment and sustainable livelihoods, and (c) the enabling environment for social and economic development, as well as the Inter-Agency Committee on Women and Gender Equality. The work of those bodies has demonstrated the ... | 0.895996 | translate |
Estonian, synth | English | 160. Tippkohtumisel kutsuti piirkondlikke komisjone kokku ka iga kahe aasta tagant toimuvatel kõrgetasemelistel poliitilistel kohtumistel, et hinnata tippkohtumise tulemusi ning vahetada arvamusi oma vastavate kogemuste üle ja võtta asjakohaseid meetmeid. Selle otsuse järelmeetmena korraldati konverentse Aasia ja Vaiks... | 160. The Summit also invited the regional commissions to convene biennial meetings at a high political level to evaluate the outcome of the Summit, as well as to exchange views on their respective experiences and adopt appropriate measures. As a follow-up to that decision, conferences were organized in the Asia and Pac... | 0.88916 | translate |
Estonian, synth | English | 161. Piirkondlike komisjonide tööprogrammid on suunatud tippkohtumise rakendamisele ja järelmeetmetele. Näiteks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna majanduskomisjon on teinud uuringuid sellistes küsimustes nagu majanduskasv ja sotsiaalne võrdsus, sotsiaalpoliitika roll ja haridusreform. Aasia ja Vaikse ookeani ma... | 161. The work programmes of the regional commissions have been reoriented towards the implementation and follow-up of the Summit. The Economic Commission for Latin America and the Caribbean, for example, has conducted studies on such issues as growth and social equity, the role of social policy and educational reform. ... | 0.900391 | translate |
Estonian, synth | English | 162. Kopenhaagenis otsustatud eesmärkide rakendamise protsess on edenenud eri kiiruse ja eduga. Enamik riike on astunud mõningaid samme tippkohtumisel võetud kohustuste täitmiseks. Jõupingutusi on tehtud riiklike poliitikate ja strateegiate ümberkujundamiseks, et need kajastaksid Kopenhaageni sotsiaalarengu deklaratsio... | 162. The implementation process of the goals decided at Copenhagen has been progressing at various degrees of speed and success. Most countries have taken some steps towards fulfilling the commitments made at the Summit. Efforts have been devoted towards redesigning national policies and strategies so that they can ref... | 0.904785 | translate |
Estonian, synth | English | 163. Läbivaatamisel rõhutati asjaolu, et mitmeid tegevusprogrammis sätestatud eesmärke ei saavutata kokkulepitud aja jooksul ning mõnel juhul on esinenud tõsiseid tagasilööke. On veel palju inimkannatusi, mida on võimalik vältida. Riigiti ja piirkonniti püsivad suured erinevused. Mõnedes neist on edusammud olnud üsna a... | 163. This review highlighted the fact that several of the targets specified in the Programme of Action will not be met within the period agreed, and in some instances there have been severe setbacks. There is still a great deal of human suffering that can be avoided. Huge disparities persist across countries and region... | 0.898926 | translate |
Estonian, synth | English | 164. Töötuse ja vaesuse vastases võitluses täheldatud edusamme on vähendanud mitmes riigis esinenud tõsised majandusraskused, mille põhjustasid Aasia kriis ja sellega seotud arengud. Aasia kriis on võimas näide sotsiaalse arengu jaoks soodsa keskkonna tähtsusest ja vajadusest õige poliitika järele. See andis ka tohutu ... | 164. Progress observed in the fight against unemployment and poverty has been eroded by the severe economic difficulties experienced in several countries, which were brought about by the Asian crisis and related developments. The crisis in Asia provides a powerful illustration of the importance of an enabling environme... | 0.90332 | translate |
Estonian, synth | English | 165. On väljendatud muret, et makromajanduslike eesmärkide ja parameetrite domineerimine sotsiaal-, poliitika-, kultuuri- ja keskkonnavaldkonnas läks liiga kaugele. Valitsused ja rahvusvahelised finantsasutused teadvustavad üha enam vajadust tervikliku lähenemisviisi järele arengule ning hakkavad seda teadlikkust tegud... | 165. Concerns have been voiced that the dominance of macroeconomic targets and parameters over the social, political, cultural and environmental domains went too far. Governments and international financial institutions are becoming increasingly aware of the need to have a comprehensive approach to development, and are... | 0.894043 | translate |
Estonian, synth | English | 1. Ülemaailmse sotsiaalarengu tippkohtumise tegevusprogrammis võeti vastu konkreetsed eesmärgid, et rahuldada kõigi põhivajadused. Käesolevas lisas vaadatakse läbi mõne nimetatud eesmärgi saavutamise praegune tase. Seda tehes tugineb ta suuresti uuringule, mille koostas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvastikuosako... | 1. The Programme of Action of the World Summit for Social Development adopted specific targets to meet basic needs for all. This annex reviews the level of current achievement in meeting some of those targets. In so doing, it draws heavily on the study prepared by the United Nations Population Division, in collaboratio... | 0.898438 | translate |
Estonian, synth | English | ja UNICEFi koostatud eduaruande tulemuste kohta, mis käsitlevad laste maailma tippkohtumise järelmeetmeid. UNICEFi 18. märtsi 1998. aasta dokument E/ICEF/1998/8. | and on the findings of the progress report prepared by UNICEF on the follow-up to the World Summit for Children. UNICEF document E/ICEF/1998/8 of 18 March 1998. | 0.874023 | translate |
Estonian, synth | English | A. Haridus | A. Education | 0.399902 | translate |
Estonian, synth | English | Üldine juurdepääs põhiharidusele ja alghariduse omandamine vähemalt 80 protsendi algkoolilaste poolt aastaks 2000. | Universal access to basic education and completion of primary education by at least 80 per cent of primary school children by the year 2000. | 0.907715 | translate |
Estonian, synth | English | Soolise ebavõrdsuse kaotamine esmaste ja teiseste uuringusse kaasamise määrades 2005. aastaks. | Closing the gender gap in primary and secondary enrolment rates by 2005. | 0.746582 | translate |
Estonian, synth | English | Üldise alghariduse saavutamine 2015. aastaks. | Achievement of universal primary education by 2015. | 0.90918 | translate |
Estonian, synth | English | 2. Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt on nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, kuid endiselt esineb märkimisväärseid erinevusi. 161 riigist, kellel on olemas olemasolevad andmed, on ühes kolmandikus või 54 riigis kombineeritud (meeste ja naiste) alg- ja keskhariduse osakaal 90 protsenti või rohkem, lähen... | 2. According to the latest available data, progress has been made towards achieving these goals, but significant disparities remain. Of the 161 countries with available data, one third or 54 countries have a combined (male and female) primary and secondary gross enrolment ratio of 90 per cent or more, approaching the g... | 0.893066 | translate |
Estonian, synth | English | Hinnanguliselt jõuab 5. klassi vaid 60 protsenti Lõuna-Aasia ja 67 protsenti Sahara-taguse Aafrika lastest. | It is estimated that only 60 per cent of the South Asian and 67 per cent of sub-Saharan African children reach grade 5. | 0.910645 | translate |
Estonian, synth | English | 3. Soolise erinevuse suurus on muutunud aeglaselt, praeguse hinnangu kohaselt on soolised erinevused algkoolides 12 protsendipunkti Lõuna-Aasias, üheksa protsendipunkti Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning kuus protsendipunkti Sahara-taguses Aafrikas. Umbes 40 protsendis maailma riikidest on alg- ja keskkoolis kooliskäimi... | 3. The size of the gender gap has been slow to change, with current estimates of gender disparities in primary school enrolment of 12 percentage points in South Asia, nine percentage points in the Middle East and North Africa, and six percentage points in sub-Saharan Africa. In about 40 per cent of countries worldwide,... | 0.891602 | translate |
Estonian, synth | English | B. Täiskasvanute kirjaoskamatuse määr | B. Adult illiteracy rate | 0.883789 | translate |
Estonian, synth | English | Täiskasvanute kirjaoskamatuse määra vähendamine vähemalt pooleni 1990. aasta tasemest, rõhuasetusega naiste kirjaoskamatusel. | Reduction of the adult illiteracy rate to at least half of its 1990 level, with an emphasis on female illiteracy. | 0.908691 | translate |
Estonian, synth | English | 4. Hinnanguliselt on kirjaoskamatuse üldine määr 1995. aastal langenud 23 protsendini ja langeb järgmise sajandi alguseks hinnanguliselt 20 protsendini. Siiski on hinnanguliselt umbes 885 miljonit täiskasvanut, kellest peaaegu kaks kolmandikku on naised, praegu kirjaoskamatud. | 4. It is estimated that the overall illiteracy rate has fallen to 23 per cent in 1995, and is estimated to drop to 20 per cent by the beginning of the next century. Nevertheless, it is estimated that about 885 million adults, almost two thirds of them women, are presently illiterate. | 0.917969 | translate |
Estonian, synth | English | 5. Kirjaoskamatute täiskasvanute jaotus on endiselt ebaühtlane: peaaegu kõik elavad arengumaades, eriti Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Kirjaoskamatuse määr on Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas suhteliselt madal ning Aafrikas kõrgem. Ainult 4% Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidest on täiskasvanut... | 5. The distribution of illiterate adults remains uneven: virtually all live in developing countries, notably in sub-Saharan Africa and South Asia. Illiteracy rates are relatively low in Latin America and the Caribbean, and higher in Africa. Only 4 per cent of Latin American and the Caribbean countries have adult illite... | 0.891602 | translate |
Estonian, synth | English | 6. Aafrikas on täiskasvanute kirjaoskamatuse määrades suur sooline ebavõrdsus. Rohkem kui 60 protsendil selle piirkonna riikidest on naiste kirjaoskamatuse määr, mis on kõrgem kui meestel 20 protsendipunkti või rohkem. Nooremate vanuserühmade hulgas on täheldatud kirjaoskuse taseme paranemist. Umbes 30 protsendil Aasia... | 6. There is a wide gender disparity in adult illiteracy rates in Africa. More than 60 per cent of countries in this region have female illiteracy rates that are higher than for males by 20 percentage points or more. Improvements in literacy rates have been noticed among younger age groups. About 30 per cent of the coun... | 0.908203 | translate |
Estonian, synth | English | C. Eeldatav eluiga | C. Life expectancy | 0.871094 | translate |
Estonian, synth | English | Aastaks 2000 on üheski riigis eeldatav eluiga vähemalt 60 aastat. | Life expectancy of not less than 60 years in any country by the year 2000. | 0.900391 | translate |
Estonian, synth | English | 7. Oodatav eluiga sünnihetkel suureneb jätkuvalt nii arengu- kui ka arenenud riikides. Täna on maailma keskmine eluiga 65 aastat (63 aastat meestel ja 68 aastat naistel). Aastatel 1995-2000 on umbes 70 protsenti riikidest saavutanud 2000. aasta eesmärgi, milleks on oodatav eluiga 60 aastat. Kõik arenenud riigid ning kõ... | 7. Life expectancy at birth continues to increase in both developing and developed countries. Today, global average life expectancy is 65 years (63 years for males and 68 years for females). As of 1995–2000, about 70 per cent of countries have achieved the 2000 goal of a life expectancy of 60 years. All developed count... | 0.901367 | translate |
Estonian, synth | English | 8. See olukord on arengumaades üsna erinev. Aafrikas on keskmine eluiga aastatel 1995-2000 alla 60 aasta 41 riigis 53st. Enamik Sahara-taguseid riike (28 riiki) saavutavad praeguste eelduste kohaselt 60-aastase eeldatava eluea alles pärast 2020.-2025. aastat. See sünge projektsioon peegeldab AIDSi epideemia ulatust man... | 8. This situation is quite distinct in developing countries. In Africa, life expectancy is lower than 60 years in 41 out of 53 countries in 1995–2000. The majority of sub-Saharan countries (28 countries), on the basis of current assumptions, are expected to achieve a 60-year life expectancy only after 2020–2025. This d... | 0.895508 | translate |
Estonian, synth | English | Teisest küljest on Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas kõik peale ühe riigi juba 60 aasta eesmärgi täitnud. 57 Aasia ja Okeaania arengumaast, mille kohta on olemas hinnangud, on 49 juba saavutanud oodatava eluea 60 aastat. | On the other hand, in Latin America and the Caribbean all but one country has already met the goal of 60 years. Among the 57 developing countries of Asia and Oceania for which estimates are available, 49 have already achieved a life expectancy of 60 years. | 0.911133 | translate |
Estonian, synth | English | D. Imikusuremus ja alla 5 aasta suremus | D. Infant mortality and under-5 mortality rate | 0.892578 | translate |
Estonian, synth | English | 2000. aastaks peavad riigid vähendama imikute (alla ühe aasta vanused) ja alla viieaastaste laste suremust vastavalt kolmandiku võrra 1990. aasta tasemest või 50-70 võrra 1000 elussünni kohta, olenevalt sellest, kumb on väiksem. 2015. aastaks peaks imikute suremuse määr olema alla 35 1000 elussünni kohta ja alla 5 sure... | By the year 2000, countries are to reduce mortality rates of infants (under one year of age) and children under five years of age by one third of the 1990 level, or 50 to 70 per 1,000 live births respectively, whichever is less. By the year 2015, the infant mortality rates should be below 35 per 1,000 live births and t... | 0.907715 | translate |
Estonian, synth | English | 9. Ülemaailmsel tasandil on 116 riiki 184st aastatel 1995-2000 imikute suremuse määr 50 või alla selle 1000 elussünni kohta. Kõik arenenud ja üleminekumajandusega riigid on juba täitnud 2015. aastaks seatud eesmärgi, milleks on imikute suremus 1000 elussünni kohta 35 või alla selle. See on võrreldav 38 protsendiga aren... | 9. At the global level, 116 of 184 countries have infant mortality rates at or below 50 per 1,000 live births in 1995–2000. All developed and transition economies have already met the target set for 2015, that is, infant mortality rates at or below 35 per 1,000 live births. This compares with 38 per cent of developing ... | 0.762695 | translate |
Estonian, synth | English | 10. 1990. aastate esimesel poolel vähenes imikute suremus Aafrika riikides, kus esines tsiviil- või etnilisi konflikte (Burundi, Kongo, Libeeria, Rwanda, Sierra Leone ja Somaalia). Samuti suurenes see Albaanias, Valgevenes, Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas ja Iraagis. Lisaks ei ole oodata, et sellised riigid nagu Aserba... | 10. During the first half of the 1990s, infant mortality rates deteriorated in African countries experiencing civil or ethnic conflicts (Burundi, the Congo, Liberia, Rwanda, Sierra Leone and Somalia). It also increased in Albania, Belarus, Estonia, Latvia, Lithuania, Ukraine and Iraq. Moreover, such countries as Azerba... | 0.914063 | translate |
Estonian, synth | English | 11. Alla viie inimese suremus (U5MR) vähenes 1990. aastatel jätkuvalt. UNICEFi hinnangul elab enamik lapsi riikides, mis ei ole globaalse eesmärgi saavutamiseks õigel teel, eriti Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias sureb 72 protsenti alla viieaastastest lastest. Aastatel 199... | 11. Under-five mortality rate (U5MR) continued to decline in the 1990s. However, UNICEF estimates that the majority of children live in countries that are not on track to achieve the global goal, especially in sub-Saharan Africa and South Asia. Sub-Saharan Africa and South Asia account for 72 per cent of deaths of chil... | 0.888184 | translate |
Estonian, synth | English | E. Ema suremus | E. Maternal mortality | 0.714355 | translate |
Estonian, synth | English | Aastaks 2000 vähendada emade suremust (MMR) poole võrra 1990. aasta tasemest. | By the year 2000, to reduce maternal mortality rate (MMR) by one half of the 1990 level. | 0.912109 | translate |
Estonian, synth | English | 12. Hinnanguliselt suri 1990. aastal ligikaudu 585 000 ema, neist 99% vähem arenenud riikides. Veel 50 miljonit naist elab püsiva vigastuse või puudega pärast rasedusega seotud tüsistusi või sünnitust. Ülemaailmsel tasandil on riikidevahelised erinevused endiselt väga suured. Näiteks on oht, et naine sureb rasedusega s... | 12. It is estimated that there were approximately 585,000 maternal deaths in 1990, of which 99 per cent occurred in less developed countries. Another 50 million women live with a permanent injury or disability following pregnancy-related complications or delivery. At the global level, disparities across countries remai... | 0.895508 | translate |
Estonian, synth | English | 13. 1990. aasta seisuga oli ühe viiendiku riikide emade suremuse suhtarv alla 30 100 000 sünni kohta, kõik neist on arenenud ja üleminekuriigid ning mõned Aasia ja Okeaania arengumaad. Üheski Aafrika riigis ei ole MMR alla 100, ja 45 protsenti vähimarenenud riikides on see määr suurem kui 1000. Enamikus Ladina-Ameerika... | 13. As of 1990, one fifth of countries had maternal mortality ratios of less than 30 per 100,000 births, all of them being developed and transition countries and a few developing countries in Asia and Oceania. No African country has MMR below 100, and in 45 per cent of the least developed countries this rate is higher ... | 0.903809 | translate |
Estonian, synth | English | F. Alatoitumus alla 5-aastaste laste hulgas | F. Malnutrition, among children under 5 years of age | 0.905762 | translate |
Estonian, synth | English | Aastaks 2000 vähendada alla viieaastaste laste rasket ja mõõdukat alatoitumust poole võrra 1990. aasta tasemest. | By the year 2000 to reduce severe and moderate malnutrition among children under five years of age by half of the 1990 level. | 0.914551 | translate |
Estonian, synth | English | 14. 1995. aastal oli arengumaades 174 miljonit alla viieaastast last alatoidetud. Hinnanguliselt põhjustab alatoitumus igal aastal rohkem kui 50% vähem kui viiest surmajuhtumist arengumaades. Kättesaadavad andmed näitavad, et ülemaailmsel tasandil on laste alatoitumuse vähendamine mõnevõrra paranenud, kuid 1990. aastat... | 14. In 1995, about 174 million children under five years of age in the developing countries were malnourished. Malnutrition is estimated to contribute to more than 50 per cent of under-five deaths occurring in developing countries each year. Available data show that there has been some improvement in reducing child mal... | 0.899414 | translate |
Estonian, synth | English | 15. On märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi. Alatoitumus on eriti terav Aasias ja Okeaanias ning vähimarenenud riikides, kus vähemalt 40%-l nendesse rühmadesse kuuluvatest riikidest oli 1990-1996 alakaaluline levimus vähemalt 30%. Olukord Aafrikas on suhteliselt parem, sest vaid 23 protsendil Aafrika riikidest on a... | 15. There are significant regional differences. Malnutrition is particularly acute in Asia and Oceania and the least developed countries, where at least 40 per cent of countries belonging to those groupings exhibited an underweight prevalence of 30 per cent or more during 1990–1996. The situation in Africa is relativel... | 0.900879 | translate |
Estonian, synth | English | G. Parem juurdepääs ohutule veele ja kanalisatsioonile | G. Improved access to safe water and sanitation | 0.906738 | translate |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.